Võlaõigus

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue A.Z (võlgnik/kostja) sõlmis 22.12.2020 Placet Group OÜ-ga (laenuandja/hageja) laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis Placet Group OÜ A.Z kasutusse laenusumma 500 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 25 eurot. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Kõik laenulepingu XXX dokumendid olid edastatud kostja taotluses märgitud e-posti aadressile. Lepingule lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama saadud laenu 54 osamaksena osamakse suurusega 16,94 eurot. Vastavalt laenulepingu nr XXX Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikule oli lepingu krediidi kulukuse aastamäär 38,88%. Kokku kostja teostas tagasimakseid summas 707,82 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 278,70 euro ulatuses põhiosa, 365,02 euro ulatuses intressid, 1,88 euro ulatuses viivised, 50 euro ulatuses sissenõudmiskulud ning 12,22 euro ulatuses laenulepingu pikendamine. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 221,30 eurot (500-278,70). Laenulepingu nr XXX alusel oli kostja viivituses aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu, ning laenuandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida. 08. augustil 2024 edastati kostjale lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 22.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 06.09.2024 üles. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus põhiosas 221,30 eurot, intressid 27,06 eurot, 19.12.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 18,41 eurot (põhinõudelt 221,30 eurot) ning 20 eurot tasumata sissenõudmiskulud, kokku 286,77 eurot ning viiviseid alates 20.12.2024 põhinõude 221,30 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.

Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 31.01.25.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (38,88%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.20.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,09%. Seega vastas 22.12.20 sõlmitud laenulepingu nr XXX krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,09*3=60,27%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Hageja tasus tsiviilasjas riigilõivu 100 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõudeks on ühtlasi õigusabikulu 150 eurot, kuid hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (vaatamata 15.01.25.a kohtumääruse /hagi menetlusse võtmine/ resolutsiooni p 6, millega kohus kohustas hageja esitada menetluskulude nimekiri ja tõendid kohtule 10 päeva jooksul), mille põhjal saaks kohus hinnata esindaja tasu summas 150 eurot vastavust TsMS § 175 lg 1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna asjas on esitatud avaldus ka maksekäsu kiirmenetluses, siis tulenevalt TsMS § 488.2 peab kohus põhjendatuks hageja esindaja õigusabikulusid summas 20 eurot. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks muid kulusid tekkinud, seega muid kulusid kohus põhjendatuks ei pea. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.