K. M., R. T., R. M., M. M., J. P., H. U. kaebus Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsuse nr 51 „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kehtestamine“ osaliseks tühistamiseks Kaebuse esitajad: K. M., R. T., R. M., M. M., J. P., H. U. Vastustaja: Harku vald, esindaja Alle-Riin Siimo
2.Rahuldada vastustaja taotlus haldusasja nr 3-21-1769 menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu.
3.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestati „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering“ (tl 34-45p).
2.02.08.2021 saabus Tallinna Halduskohtule K. M., R. T., R. M., M. M., J. P., H. U. kaebus tühistada Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsus nr 51 „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kehtestamine“ või alternatiivselt tuvastada õigusvastasus järgmises osas:
a. teemaplaneeringu p 1 Mõisted: VÄIKEEHITIS on kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge hoone või samade mõõtmetega katusega rajatis sh katusealune, mis ei ole ehitusloakohustuslik. Väikeehitis on näiteks kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge abihoone, suvila, aiamaja. Detailplaneeringu olemasolul peab väikeehitis jääma hoonestusalale ja jääma ehitisealuse/hoonetealuse pinna sisse, kui planeeringu seletuskirjas ei ole lubatud teisti; b. teemaplaneeringu p 3.1 Üldnõuded planeerimiseks, maakasutuseks ja ehitustegevuseks tingimus: Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast; c. teemaplaneeringu p 3.2.1 Nõuded elamute ja suvilate planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ja elamumaa jagamiseks detailplaneeringu kohustusega aladel ning juhtudel tingimus: Üldjuhul ei või elamumaa krundile ehitada ehitisi (v.a. krundi piiril olev piirdeaed) tee maaüksuse piirile lähemale kui 5 m. Põhjendatud juhul ning kui sellega on nõus tee omanik või valdaja, võib ehitisi ehitada ka tee maaüksuse piirile lähemale kui 5 m. Detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid võib ehitada tee maaüksuse piirile lähemale kui 5 m vaid siis, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. Kaebajad märgivad, et kui kohus asub seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, paluvad kaebajad kaebetähtaeg ennistada ja võtta kaebus menetlusse ning see rahuldada.
3.Kohus võttis oma 01.09.2021 määrusega kaebuse menetlusse kui tühistamiskaebuse. 05.10.2021 määrusega peatas kompromissläbirääkimistega.
kohus
haldusasja
menetluse
seoses
poolte
vaheliste
26.11.2021 määrusega uuendas kohus menetluse, kuivõrd pooled kompromissini ei jõudnud.
4.Kaebajate seisukohad seoses kaebuse esitamise tähtajaga.
4.1.Kaebus on esitatud tähtaegselt. Kui kohus asub seisukohale, et kaebajad on kaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud, taotlevad kaebajad menetlustähtaja ennistamist alljärgnevatel põhjendustel.
4.2.Teemaplaneering on planeerimisseaduse (PlanS) § 93 lg 2 kohaselt üldplaneeringu osaks. PlanS § 94 kohaselt on igal isikul õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebajad (korter 2 ja korter 4) said teemaplaneeringus olemasolust teada peale seda, kui olid saanud valla ehitusspetsialistilt teise e-kirja, milles oli teemaplaneeringule kui kohalduvale planeeringule viidatud. Arvestada tuleb, et tegemist on suvise ajaga ning kaebajad (korter 4) viibisid pikalt planeeritud suvepuhkusel, mistõttu ei saanud nad valla ehitusspetsialisti e-kirjaga põhjalikult enne puhkuselt naasmist tutvuda. Konsulteerides peale puhkuse lõppu ehitus- ja planeerimisalaseid eriteadmisi omava juristiga 27.07.2021, ilmnes, et asjas võib osutuda vajalikuks teemaplaneeringus seatud omandiõiguse kitsenduste vaidlustamine. Kaebajatele (korter 1) ei ole valla ehitusspetsialist teemaplaneeringule viitavat kirja käesoleva kaebuse esitamise seisuga saatnud, kuid teised kaebajad teavitasid neid teemaplaneeringu olemasolust 29.07.2021 toimunud arutelul. Kaebajad on esitanud kaebuse 30 päeva jooksul alates teemaplaneeringu kehtestamise otsusest teada saamisest ning 6 päeva pärast teada saamist võimalikust vajadusest teemaplaneering kohtus vaidlustada. Kui lugeda teemaplaneeringust teada saamise ajaks 01.07.2021, saabub kaebuse esitamise tähtaeg 02.08.2021 kell 24:00. Tegelikkuses said kaebajad aga oma teemaplaneeringu vaidlustamise võimalikust vajadusest teada alles 27.07.2021, kui kaebajad (korter nr 4) olid konsulteerinud ehitus- ja planeerimisõiguse alaseid eriteadmisi omava juristiga.
4.3.Kaebajad on ülal selgitanud, et nad ei olnud varasemalt teemaplaneeringu olemasolust teadlikud, kuivõrd nad olid kindlad, et nende kinnistu ehitusõigust reguleerib Tõnupere maaüksuse detailplaneering. Arvestades, et teemaplaneeringu menetlus algas 2014, see võeti vastu 2017 juunis, avalik väljapanek toimus augustis – septembris 2017 ning avalikud arutelud toimusid oktoobris 2017, s.o ajal, millal kaebajad ei olnud veel kinnistu omanikud, siis ei saa ka eeldada, et kaebajad pidid teemaplaneeringu menetlusest teadlikud olema. Lisaks ei ela kaebaja J. P. püsivalt vaidlusalusel kinnistul, vaid Tallinnas ning tema ei ole ehitise püstitamisega mingil viisil seotud olnud, olles andud kinnistu kasutamise ja valdamise küsimuste otsustusõiguse kaasomanik H. U. Kui kohus asub seisukohale, et teemaplaneeringu vaidlustamise tähtaeg on möödas, paluvad kaebajad kaebetähtaja ennistada.
4.4.Nagu ülal selgitatud, siis kaebajate hinnangul ei kehti teemaplaneeringus sätestatud tingimused kinnistutele, mille osas on enne teemaplaneeringu kehtestamist olemas kehtiv detailplaneering. Kaebajate kinnistu osas on detailplaneering kehtestatud 2008 ning teemaplaneering on kehtestatud 2018. Kaebajate seisukohta kinnitavad ka teemaplaneeringu kehtestamise otsuses kajastatud vallavalitsuse ja ka järelevalvet teostanud Rahandusministeeriumi kinnitused ja selgitused, et kui alal on olemas kehtiv detailplaneering, siis tuleb hoonestuse ja ehitiste rajamisel lähtuda detailplaneeringust. Kinnistu omanikul on õiguspärane ootus, et maaüksusel kehtestatud detailplaneeringu normid jäävad püsima (vt tl 34-45p lk 12, lk 13, lk 15-16). Oluline on märkida, et Tõnupere maaüksuse detailplaneering ei ole loakohustuslike hoonete osas tänaseks päevaks veel täielikult ellu viidud – ühe ridaelamu (vt tl 13 pos 5) ehitus on lõpetamisel ning ühe eramu (vt tl 13, pos 7) ehitamist ei ole veel alustatud. Vallavalitsus rõhutas ja sellega nõustus ka järelevalveasutus, et teemaplaneeringu kehtestamine, millega täpsustatakse üldplaneeringut, ei muuda samale alale kehtestatud detailplaneeringut kehtetuks (vt tl 31-33, lk 12, lk 13, lk 15-16). See tähendab, et teemaplaneeringu menetluses on nii vallavalitsus kui ka menetluse üle järelevalvet teostanud Rahandusministeerium kinnitanud, et kehtiva detailplaneeringuga alal ehitusõiguse teostamisel teemaplaneeringu tingimused ei kohaldu ning kinnistu omanik võib lähtuda detailplaneeringust. Ülaltoodu nähtub ka teemaplaneeringu seletuskirja p-st 3, millest tulenevalt saab järeldada, et teemaplaneering kehtib selle kehtestamisele järgnevatele detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste andmisele, projekteerimisele, ehituslubade andmisele ja kinnisasjade jagamisele. Lisaks on seal rõhutatud, et teemaplaneeringuga ei muudeta üldplaneeringut, vaid täpsustatakse seda (vt 34-45p, lk 17). Harku valla üldplaneering väikeehitiste ehitamise osas Tiskres Apametsa piirkonnas piiranguid ei sätestanud, teemaplaneeringuga on aga väikeehitiste püstitamisele ulatuslikud piirangud seatud, mille kaebaja on käesoleva kaebusega vaidlustanud.
4.5.PlanS § 94 kohaselt saab üldplaneeringu vaidlustamiseks kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. Kaebajate hinnangul ei ole teemaplaneeringust teada saamise või teada saama pidamise hetke kindlaks tegemisel määravaks ainult see, millal on vastustaja planeeringu kehtestamisest teated avaldanud. Kui see nii oleks, siis oleks PlanS § 94 ka vastavalt sõnastatud, et planeeringut on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamise kohta teate avaldamisest. Nii see aga ei ole ning planeeringu vaidlustamiseks saab kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul alates planeeringu kehtestamisest teada saamisest või saama pidamisest. Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, saab kohus tähtaja mõjuva põhjuse olemasolul ennistada. Nagu kaebuses selgitatud, siis said kaebajad (korter 2 ja 4) teemaplaneeringust teada 01.07.2021, kui vallavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialist neid teemaplaneeringu nõuetest teavitas. Kaebajaid korterist nr 1 teemaplaneeringu nõuete kohaldumisest vallavalitsus teavitanud ei ole ja nemad said teemaplaneeringust teada alles 29.07.2021, kui teised kaebajad neid sellest teavitasid.
4.6.Vastustaja hinnangul oleksid kaebajad pidanud asuma alal kehtivate planeeringute kohta hakkama infot otsima kohe peale vallavalitsuselt järelevalvemenetluse alustamise teadete saamist, s.o peale 21.05.2021. Kaebajate hinnangul oleks vastustaja võinud ja pidanud kaebajaid teavitama teemaplaneeringu nõuetest kohe järelevalvemenetluse algatamise teadetes, aga ei teinud seda. Vastustaja ei ole teinud endast kõike olenevat, et kaebajad saaksid efektiivselt oma õiguseid kaitsta.
4.7.Kaebajate teadmist või teadma pidamist teemaplaneeringu kehtestamisest ja sellest tulenevate nõuete võimalikust kohaldumisest tuleb hinnata ka selles võtmes, et teemaplaneeringu mõiste kui selline ei ole õigusalaseid eriteadmisi omava isiku jaoks tuttav termin. Lisaks, arvestades, et alla 20m2 ehitusealuse pinnaga ja alla 5 m kõrguste ehitiste püstitamine läheb vaba ehitustegevuse alla, siis ei saa eeldada, et enne väikeehitise (väikeehitise alla kuuluvad ka nt liivakastid, mänguväljakus, peenrakastid, jne) püstitamist oma kinnistule peaks tutvuma kõigi alal kehtivate planeeringutega. Arvestades, et Tõnupere tee 1 kinnistu ei paikne miljööväärtuslikus piirkonnas, vaid endisel heinamaal, siis ehitusõiguse sedavõrd detailne piiramine, määrates ära väikeehitise asukoha üldplaneeringuga, ei olnud ja ei pidanudki olema kaebajate jaoks ettenähtav. Kaebajate hinnangul ei saa eriteadmisi omav isik teada, et ehitus- ja planeerimisseaduste mõttes vähetähtsate väikeehitiste rajamise detailsed tingimused võiksid sisalduda üldplaneeringus, kuivõrd üldplaneeringu eesmärgiks ei ole seada tingimusi selle kohta, kui kaugel ehitised võivad kinnistu piirist paikneda, sest see on detailplaneeringu reguleerimisalasse kuuluv küsimus. Üldplaneeringu eesmärgiks on panna paika piirkonna üldised arengusuunad ning sellega ei peaks reguleerima väikeehitiste paiknemist kinnistul.
4.8.Teemaplaneeringu olemine üldplaneeringu osaks ei ole samuti keskmise mõistliku ehitus- ja planeerimisõiguse alaseid eriteadmisi omava inimese jaoks iseenesest mõistetav. Kui teiste planeeringute (üleriigiline planeering, riigi eriplaneering, maakonna planeering, üldplaneering, detailplaneering) kohta sisalduvad PlanS-is eraldi peatükid, siis teemaplaneeringu mõiste jookseb läbi vaid mõnest sättest. Tavalise keskmise inimese jaoks on keeruline mõista planeerimisalaseid norme, nende kohaldumist ja hierarhiat. Harku valla üldplaneering enne teemaplaneeringu kehtestamist kaebajate kinnistu ehitusõigust piiravaid nõudeid ei sisaldanud, vallavalitsuse viidatud piirangud tekkisid alles teemaplaneeringu kehtestamisega.
4.9.Kaebajad on peale vaidluse tekkimist püüdnud leida materjale, et mõista, kas vallavalitsuse nõudmistel võiks olla õiguslik alus. Valdavalt on väikeehitiste kohta kajastatud info, et selliste ehitiste puhul ei pea kohalikku omavalitsust teavitama, kuid tuleb tagada ehitiste nõuetele vastavus, eelkõige, et ehitis oleks ohutu ning et sellega ei rikutaks naabrusõigusi (st kinnistu piirile lähemale kui 4 m võib ehitada naabri nõusolekul). Kaebajad leidsid ka planeerimine.ee lehel Rahandusministeeriumi selgituse, et kui vana PlanS kohaselt kehtestatud detailplaneering ei ole alla 20 m2 hoonete ehk detailplaneeringu koostamist mittenõudvate hoonete ehitamist eraldi reguleerinud, on nende ehitamine jäetud nn vabaks ja neid võib planeeringualale ehitada, olenemata detailplaneeringus määratud hoonete arvust jm tingimustest, küll aga tuleb järgida üldplaneeringust tulenevaid nõudeid, samuti nõudeid, mis tulenevad ehitusseadustikust ja teistest õigusaktidest, sh ehitamise hea tava, tuleohutusnõuded, teiste isikute õigused jms. Isegi, kui asuda seisukohale, et kaebajate jaoks oleks pidanud üldplaneeringust tulenevate nõuete järgimise vajadus teada, siis ei saanud ja pidanudki kaebajad saama mõista, et teemaplaneering on üldplaneeringu osaks. Kui guugeldada „Harku valla kehtiv üldplaneering“, siis suunab otsingumootor otse Harku valla üldplaneeringu lehele, kus ei ole ühtegi viidet sellele, et üldplaneeringu osaks on ka teemaplaneering, mis sätestab võrreldes üldplaneeringuga täiendavaid olulisis omandiõiguse teostamise kitsendusi (tl 133 – Harku valla üldplaneeringu kuvamine veebilehel).
4.10.Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 2 kohaselt jäävad enne 30.06.2015 kehtestatud planeeringud kehtima ka peale 1. juulit 2015. Tõnupere tee 1 kinnistul kehtiv detailplaneering ei piiranud väikeehitiste püstitamist kinnistule, samuti ei pidanud väikeehitised paiknema detailplaneeringus märgitud hoonestusalal. Kaebajate jaoks ei olnud ja ei pidanudki olema arusaadav, et kehtestatud teemaplaneeringuga võidakse muuta nende kinnistu ehitusõigust reguleerivat detailplaneeringut. Teemaplaneeringu seletuskirja p-st 3 saab järeldada, et teemaplaneering kehtib selle kehtestamisele järgnevatele detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste andmisele, projekteerimisele, ehituslubade andmisele ja kinnisasjade jagamisele. Nii Harku vallavalitsus kui ka Rahandusministeerium on kinnitanud ja selgitanud, et kui alal on olemas kehtiv detailplaneering, siis tuleb hoonestuse ja ehitiste rajamisel lähtuda detailplaneeringust. Kinnistu omanikul on õiguspärane ootus, et maaüksusel kehtestatud detailplaneeringu normid jäävad püsima. See tähendab, et kehtiva detailplaneeringuga alal ehitusõiguse teostamisel teemaplaneeringu
tingimused ei kohaldu ning kinnistu omanik võib lähtuda detailplaneeringust. Isegi, kui kaebajad oleksid teemaplaneeringu menetluses teemaplaneeringu kehtestamisest teadnud ning selle kehtestamise otsuse ja teemaplaneeringu seletuskirjaga tutvunud, siis ei saanud kaebajate jaoks olla ettenähtav, et vastustaja ja Rahandusministeeriumi seisukohad Tõnupere tee 1 kinnistu osas mingil põhjusel ei kehti. Vastustaja käitumine on olnud kahepalgeline ja otseselt eksitav ning see riivab kaebajate õiguseid ja huve.
4.11.Kui kehtestatud teemaplaneeringuga siiski on piiratud kaebajate kinnistul detailplaneeringust tulenevat ehitusõigust, siis oleks pidanud vastustaja teemaplaneeringu menetlemise käigus teavitama sellest ka Tõnupere tee 1 kinnistu tolleaegset omanikku. Kaebajate hinnangul ei piisa olukorras, kus üldisema planeeringuga kitsendatakse detailplaneeringust tulenevat ehitusõigust, planeeringu kehtestamise kohta teate avaldamisest ajalehes ja kohaliku omavalitsuse veebilehel, vaid üldplaneeringus sisalduvatest omandiõigust oluliselt kitsendavatest nõuetest tuleks teavitada kõiki isikuid, kelle detailplaneeringuid üldplaneeringuga muudetakse. Seda aga ei tehtud, sest nagu vastustaja on viidanud, teavitati vaid planeeringu kehtestamisest. Teemaplaneeringu kehtestamise teatest ei nähtu samuti see, et teemaplaneeringuga kitsendatakse / piiratakse detailplaneeringust ja seadusest tulenevat ehitusõigust.
4.12.Arvestades eeltoodud ja kaebuses esitatud põhjendusi on kaebajad seisukohal, et kaebuse läbi vaatamata jätmiseks puudub alus. Kaebajad said teemaplaneeringu kehtestamisest ja sellest tulenevatest nõuetest, millega on oluliselt ja seadusvastaselt piiratud nende omandiõiguse teostamist, teada alles siis, kui vastustaja neid teemaplaneeringu olemasolust teavitas (kaebajad korterist 1 said teada veelgi hiljem, 29.07.2021). Keskmiste ehitus- ja planeerimisalaseid eriteadmisi mitteomavate isikutena ei saanud ega pidanudki kaebajad saama teada ning tundma aktiivset huvi teemaplaneeringu kehtestamise osas enne, kui vastustaja neid planeeringust tulenevate nõuete kohaldumisest teavitas. Isegi, kui kohus asub seisukohale, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, s.o kaebajad oleksid pidanud teadma teemaplaneeringu kehtestamisest varem, siis esinevad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
5.04.01.2022 saabus kohtule vastustaja seisukoht, milles vastustaja palub lõpetada menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu.
5.1.Vastustaja hinnangul ei ole esitatud kaebus tähtaegne, teemaplaneeringu vaidlustamise tähtaeg on möödunud ning seetõttu tuleb jätta esitatud kaebus läbi vaatamata. PlanS § 94 sätestab, et igal isikul on õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vastustaja hinnangul ei ole korrektne kaebajate seisukoht justkui algaks 30-päevane vaidlustamise tähtaeg kulgema vallavalitsuse ehitusspetsialistilt 01.07.2021 kirja saamisest. Kaebajad K. M. ja R. T. (Tõnupere tee 11) omandasid antud kinnisasja 12.10.2017, kaebajad R. M. ja M. M. (Tõnupere tee 1-2) omandasid antud kinnisasjas 13.02.2018 ja kaebajad J. P. ja H. U.(Tõnupere 1-4) omandasid antud kinnisaja 06.12.2017 (kinnistusraamatu väljavõtted tl 10-12p).
5.2.Kaebajate poolt vaidlustatud Harku Vallavolikogu otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla teemaplaneering kehtestati 31.05.2018. Teemaplaneering on Harku Vallavolikogu 29.06.2017 otsusega nr 36 vastu võetud, mille järel teavitati 12.07.2017 Harku Valla Teatajas, 25.07.2017 Harku valla kodulehel, 21.07.2017 maakonnalehes Harju Elu ja 31.07.2017 Harku valla planeeringute meililistis teemaplaneeringu avalikust väljapanekust. Teemaplaneeringu avalik väljapanek toimus Harku valla suuremates asulates 09.08-08.09.2017. Teade teemaplaneeringu kehtestamise kohta avaldati 11.06.2018 Ametlikes Teadaannetes, 07.06.2018 valla veebilehel, 13.06.2018 valla ajalehes „Harku Valla Teataja“ ning 13.06.2018. a ajalehes „Eesti Päevaleht“ (tl 119-121p).
5.3.PlanS § 91 lõige 1 sätestab, et üldplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes
esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates planeeringuala maakonnalehes. Teade üldplaneeringu kehtestamisest avaldatakse 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastustaja on täitnud kõik seadusest tulenevad teemaplaneeringu kehtestamise otsuse avalikkusele teatavaks tegemise nõuded, see tähendab, et isegi kui kaebajad faktiliselt ei saanud sel ajal teemaplaneeringu olemasolust teada, siis nad oleksid pidanud teada saama, kuna vastustaja on enda seadusest tulenevad kohustused täitnud ning omalt poolt teinud kõik jõupingutused selleks, et kodanikud oleksid kehtestatud teemaplaneeringust ning selle tingimustest teadlikud. Vastustaja hinnangul on ka kodanikul kohustus otsida tema kinnisaja kohta käivat teavet ning planeeringuid, mis tema kinnisasja kasutust võivad mõjutada. Vastustaja ei pea õiguspäraseks olukorda, kus isikud keelduvad planeeringu tingimuste täitmisest põhjendusel, et nad ei olnud planeeringutest teadlikud. Kui aktsepteerida selliseid põhjendusi tekitab see küsimusi, kuidas planeeringute täitmist üleüldse tagada ning saavuta nn õigusrahu ehk vaidlustustähtaja lõppemine.
5.4.Kõik planeeringud on Harku valla kodulehel lihtsalt leitavad ka tavakodaniku jaoks, vastustaja hinnangul ei saa põhjendada planeeringu tingimuste mitte täitmist asjaoluga, et lihtsalt ei oldud planeeringutest teadlikud. Kui kohalik omavalitsus on teemaplaneeringu kehtestamise otsuse avalikkusele teatavaks teinud seaduses sätestatud viisidel, tuleb eeldada, et vallas kinnisasju omavad isikud selle tingimustest ka teada saama pidid. Kindlasti oleks pidanud kohaliku omavalitsuse poolt järelevalvemenetluse algatamine utsitama kaebajaid otsima nende kinnistu osas tähtsust omavaid planeeringuid sh teemaplaneeringut, teated järelevalvemenetluse kohta edastati kõigile kaebajatele 21.05.2021 (vastavad teated on kohtule koos kaebusega esitatud).
5.5.Samuti enne väikeehitiste püstitamist R T. ja K. M. poolt 2020 aastal, M. M. ja R. M. poolt 2019 aastal ning J. P. ja H. U. poolt 2019 aastal, mil teemaplaneering juba kehtis, oleks olnud asjakohane tutvuda oma elukoha vallas kehtivate planeeringutega, mis seadvad ehitustingimusi. Seega on vastustaja hinnangul kaebuse esitamise tähtaeg möödunud, tähtaja ennistamine ei ole põhjendatud ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
5.6.Kaebetähtaja ennistamiseks peab esinema mõjuv põhjus. Kohtupraktikas on leitud, et mõjuv põhjus tähendab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Seega peab tegemist olema isikust sõltumatute asjaoludega (RKTKm 24.01.2007, 3-2-1-148-06, TlnHKm 22.11.2012, 3-11-2657).
5.7.Mõjuvaks ja objektiivseks põhjuseks ei saa pidada väiteid, et kaebajad ei teadnud ja ei osanud infot leida. Vastustaja hinnangul on ka kodanikul kohustus otsida tema kinnisaja kohta käivat teavet ning planeeringuid, mis tema kinnisasja kasutust võivad mõjutada. Vastustaja ei pea õiguspäraseks olukorda, kus isikud keelduvad planeeringu tingimuste täitmisest põhjendusel, et nad ei olnud planeeringutest teadlikud. Kui aktsepteerida selliseid põhjendusi tekitab see küsimusi, kuidas planeeringute täitmist üleüldse tagada. Viited sellele, et kaebajate näol ei ole tegemist planeerimis- ja ehitusõigusest teadmisi omavate isikutega, ei ole asjakohased. Enamik inimesed ei oma erinevatest õigusvaldkondadest eriteadmisi, kas siis on põhjendatud vabastada nad üldse reeglite täitmisest, kuna nad ei oma õigusalaseid eriteadmisi ja seetõttu puudub neil igasugune kohustus ennast ka reeglitega kurssi viia. Ka ehitusseadustik § 19 lõige 1 ütleb, et omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitise vastavuse planeeringule või projekteerimistingimustele. Ei saa pidada aktsepteeritavaks olukorda, kus omanik annab lihtsalt kogu vastutuse ära rõhudes sellele, et tal puuduvad teadmised planeerimis- ja ehitusõigusest. Siis võiks suurem osa isikud vabastada ka seaduste täitmisest, kuna nad ju ei oma õigusest eriteadmisi, seega ei olnud sätetest teadlikud. Lisaks on käesolevas kohtumenetluses kaebajate poolt esitatud menetlusdokumentidest selgelt aru saada, et kaebajatel on olemas vägagi head teadmised planeerimis6
ja ehitusõigusest, sh on ühe kaebaja J. P. näol tegemist advokaadiga. Seega ei saa kuidagi nõustuda kaebajate positsiooniga justkui oleks nad teadmatuses kodanikud, kes ei tea midagi ühiskonnas kehtivatest reeglitest. Selge on, et kaebajad on väga hästi teadlikud oma õigustest, kuid selleks, et olla teadlik oma kohustustest oleks justkui juba eriteadmisi vaja.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebetähtaja küsimuse lahendamine
6.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 124 lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg 2. HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kohtupraktikas on leitud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud teda puudutava haldusakti olemasolu, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma vajalikke samme akti saamiseks. Seejuures tuleb eristada kõigepealt isikul kuluvat aega pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks, millele järgneb haldusorgani poolt haldusakti esitamise aeg, ning pärast seda tuleb isikul pöörduda kohtusse. Ajavahemik pärast haldusakti saamist kohtusse pöördumiseks ei või olla pikem kui 30 päeva, nagu on HKMS v.r § 9 lg te 1–2 järgi tavapärane kaebetähtaeg (vt lahendeid kohtuasjades nr 3-3-1-23-07 (p 10) ja 3-3-1-82-07 (p 15)). Selle hindamiseks, kas tühistamisnõudega on ebamõistlikult viivitatud, arvestab kohus nii möödunud aega, kui ka seda, kas kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks. Kui haldusakti väljanõudmiseni või kohtusse pöördumiseni kulunud ajavahemiku õigustamiseks on mõjuv põhjus, ei ole tegemist ebamõistliku viivitusega ning kaebus on tähtaegne. (Riigikohtu 18.04.2013 lahend nr 3-3-1-3-13)
7.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 2 tuleneb, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.
8.Antud juhul on vastustaja taotlenud haldusasja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu.
9.Käesolevas asjas on vaidlustatud tühistamisnõudega osaliselt Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsus nr 51 „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kehtestamine“ (TP).
10.Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et kaebajad K. M. ja R. T. (Tõnupere tee 1-1) omandasid antud kinnisasja 12.10.2017, kaebajad R. M. ja M.M. (Tõnupere tee 1-2) omandasid antud kinnisasjas 13.02.2018 ja kaebajad J. P. ja H. U. (Tõnupere 1-4) omandasid antud kinnisaja 06.12.2017
(kinnistusraamatu väljavõtted tl 10-12p). Kõik kinnistud on omandatud enne vaidlustatud TP kehtestamist 31.05.2018. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebaja R. T. ehitas 2020. aastal enda boksi tagusele maa-alale väikeehitise, ehitisealuse pinnaga 19,9 m2 ja kõrgusega 3 m. Kaebaja M. M. ehitas 2019. aastal enda boksi tagusele maa-alale väikeehitise, ehitisealuse pinnaga ca 13 m2 ja kõrgusega ca 2,8 m. Kaebaja H. U. ehitas 2019. aastal enda boksi tagusele maa-alale väikeehitise, ehitisealuse pinnaga ca 16 m2 ja kõrgusega ca 2,7m. Kõigi kolme ehitise puhul on tegemist väikeehitistega, mis ei vaja ehitusseadustiku mõistes lubade ega teatiste esitamist. Vaidlust ei ole ka selles, et ehitised ei paikne detailplaneeringus määratud hoonestusalal. Vaidlust ei ole ka selles, et TP on Harku Vallavolikogu 29.06.2017 otsusega nr 36 vastu võetud, mille järel teavitati 12.07.2017 Harku Valla Teatajas, 25.07.2017 Harku valla kodulehel, 21.07.2017 maakonnalehes Harju Elu ja 31.07.2017 Harku valla planeeringute meililistis teemaplaneeringu avalikust väljapanekust. Teemaplaneeringu avalik väljapanek toimus Harku valla suuremates asulates 09.08-08.09.2017. Teade teemaplaneeringu kehtestamise kohta avaldati 11.06.2018 Ametlikes Teadaannetes, 07.06.2018 valla veebilehel, 13.06.2018 valla ajalehes „Harku Valla Teataja“ ning 13.06.2018 ajalehes „Eesti Päevaleht“ (vt tl 119-121p). Seega on vastustaja järginud kõiki seadusest tulenevaid teemaplaneeringu kehtestamise otsuse avalikkusele teatavaks tegemise nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on kõik kaebajad omandanud kinnistud enne vaidlustatud TP kehtestamist ning kõik väikeehitised kaebajate kinnistul on rajatud peale TP kehtestamist.
11.Vaidlust ei ole selles, et TP kaebajatele teatavaks ei tehtud. Kohus märgib siinkohal, et ei nõustu kaebajate seisukohaga selles, et kaebajad (või Tõnupere tee 1 kinnistu endine omanik) oleks tulnud kaasata TP menetlusse ja Tõnupere tee 1 omanikku TP kehtestamisest teavitada. PlanS § 74 lg 3 sätestab, et üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi. PlanS § 76 lg 2 kohaselt kaastakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maaala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Käesolevas asjas leiavad kaebajad, et TP rikub nende õigusi selles osas, mis puudutab väikeehitisi. Väikeehitisi kaebajate kinnistul TP menetluse ega kehtestamise ajal ei asunud. Kinnistu osas kehtib detailplaneering, kus on kindlaks määratud hoonestusala. Järelikult ei pidanud vastustaja ka kaebajaid TP menetlusse kaasama, kuna vallale ei saanud olla ette nähtav, et TP võib kaebajate õigusi puudutada ja kaebajad soovivad väljapoole hoonestusala rajada väikeehitisi. Vastasel korral tuleks asuda seisukohale, et kõik kehtivaid detailplaneeringuid omavad kinnistute omanikud oleks tulnud kaasata PlanS § 76 lg 2 mõttes TP menetlusse, millise seisukohaga kohus ei nõustu. TP menetlus üldplaneeringu menetlusena on avatud menetlus, millest teavitatakse seaduses sätestatud kanaleid pidi. Vastustaja on selle kohustuse täitnud. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et vastustaja oleks pidanud kaebajad (ja ka Tõnupere tee 1 kinnistu endise omaniku) TP menetlusse kaasama, ei oma eelnev tähtaja küsimuse lahendamisel määravat tähtsust. HMS § 75 järgi hakkab 30-päevane kaebetähtaeg kulgema ka siis, kui isikul, kellele ei olnud haldusakti teatavaks tehtud, on piisavalt informatsiooni, et teda puudutada võiv haldusakt on välja antud. Selline isik peab tema õigusi riivavast haldusaktist teada saades astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui sellised isikud saaksid nõuda akti tühistamist piiramata tähtaja jooksul, kahjustaks see õiguskindluse põhimõtet (vt Riigikohtu 08.10.2002 määrus nr 3-3-1-56-02, p 9). Vaidlusalune TP kehtestati 31.05.2018 ning sellest teavitati seaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et piisava hoolsuse korral pidid kaebajad 31.05.2018 otsusest teada saama hiljemalt otsuse avalikustamisel 13.06.2018.
Isegi kui asuda seisukohale (millega kohus ei nõustu), et kaebajad TP kehtestamise otsusest selle avalikustamisel teada ei pidanud saama, pidid kaebajad hiljemalt enda boksi tagusele maa-alale väikeehitise ehitamisel vastavalt R. T. ja K. M. 2020.a, M. M. ja R. M. 2019.a ja H. U. ja J. P. samuti 2019.a veenduma, kas ehitustegevus on kooskõlas seaduse ja üldplaneeringu sh vaidlusaluse TP-ga, mis on üldplaneeringu osaks ja detailplaneeringuga. Teisisõnu - hiljemalt enne ehitustegevuse alustamist pidid kaebajad vastavalt teada saama ka TP kehtestamisest ning endale ka selgeks tegema, kas TP võib nende õigusi puudutada või mitte. Kaebajad ei ole nähtuvalt nende esitatud järginud vastavat seaduses ette nähtud (hoolsus)kohustust. Kohus leiab, et kaebajad on viivitanud ebamõistlikult kaua TP hankimisega. Kaebajatel oleks tulnud enne ehitustegevuse algust välja selgitada kõik asjasse puutuvad planeeringud sh vaidlusalune TP ning vajadusel see välja nõuda (TP on vabalt kätte saadav valla kodulehel), sellega tutvuda ning kontrollida, kas haldusakt võib rikkuda kaebajate õigusi ning vaidlustada see 30-päevase tähtaja jooksul (Riigikohtu 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p 10; 28.01.2008 otsus nr 3-3-1-82-07, p 15; 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16). Kaebajad tõid välja, et said TP-st teada alles nende suhtes riikliku järelevalvemenetluse algatamise järgselt, kui 01.07.2021 edastas valla ehitusjärelevalve spetsialist R. Kokmann korteri nr 2 ja nr 4 omanikele e-kirjad (korteri nr 1 omanikele ei ole vallavalitsusest kaebuse esitamise seisuga vastust laekunud, kuigi vastuskirjale saabunud automaatteate kohaselt lubati ühendust võtta hiljemalt 30 päeva jooksul. Kaebuse esitamise ajaks ei ole vallavalitsusest vastust laekunud juba enam kui 60 päeva jooksul), milles viitas TP tingimustele, mis tema hinnangul sisuliselt välistavad koostoimes kinnistul kehtiva detailplaneeringuga kinnistule peale ridaelamu igasuguste muude ehitiste püstitamise (tl 29-30). Kaebajad leiavad, et seega on nad pöördunud kohtusse 30 päeva jooksul TP-st teada saamisest ehk tähtaegselt. Nagu kohus juba ülal välja tõi, leiab kohus, et kaebajatel tuli oma kinnistu ehitusõigust reguleerivad planeeringud sh TP välja selgitada oluliselt enne järelevalve spetsialisti e-kirja saamist 01.07.2021. Kohus ei saa nõustuda kaebajatega selles, et kaebus on kohtule esitatud tähtaegselt. Asjaolu, et kaebajad ei olnud TP teadlikud ega tundnud ka huvi kõrgema astme planeeringute vastu, kuna olid veendunud, et nende kinnistu ehitusõigust reguleerib Tõnupere maaüksuse detailplaneering ei tähenda seda, et kaebus on kohtule esitatud tähtaegselt. Kohus selgitab, et kaebajate kinnistu ehitusõigust reguleerib küll jätkuvalt kehtiv detailplaneering, kuid see ei tähenda seda, et isikud täiendava ehitustegevuse alustamisel ei pea välja selgitama ka kõrgema astme planeeringute olemasolu ja nendest tulenevaid võimalikke piiranguid. Kohus leiab, et kaebajad pidid TP-st teada saama selle avalikustamisel või hiljemalt enda kinnistul enne täiendava ehitustegevuse alustamist. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajate väiteid sellest, et kaebajad keskmiste ehitus- ja planeerimisalaseid eriteadmisi mitteomavate isikutena ei saanud ega pidanudki teada saama ning tundma aktiivset huvi TP kehtestamise osas enne, kui vastustaja neid planeeringust tulenevate nõuete kohaldumisest teavitas, kuna kaebajad ei teadnud, et TP võib nende õigusi rikkuda. Eriteadmiste puudumisega ei saa seada ohtu õiguskindlust. Kui jaatada kaebajate seisukohta, et eriteadmiste puudumisel ei pea isikud oma võimalikku õiguste rikkumist kaebetähtaja jooksul välja selgitama, ei saaks ühiskonnas üldse õiguskindlust tekkida. Isikud saaksid sel juhul piiramata aja jooksul vaidlustada kõikvõimalikke haldusakte. Selline olukord ei ole aga ühiskonnale aktsepteeritav. Eeltoodud seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika, kus on korduvalt selgitanud, et kaebuse esitamise tähtaegade kulgema hakkamine on seotud haldusaktist teadasaamisega, mitte haldusakti õigusvastasusest teadasaamisega (Riigikohtu 19.06.2001 määrus nr 3-3-1-38-01, p 2; 08.10.2002 määrus nr 3-3-1-56-02, p 10). Kaebetähtaja kulgemist ei mõjuta asjaolu, et isik ei saa aru selle haldusakti tähendusest tema õigustele. Olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või see puudutatud isik jääda ootama asjaolude selgumist, et siis hiljem kasutada oma kaebeõigust, vaid ta peab asjaolud välja selgitama vaide- või halduskohtumenetluses (Riigikohtu 08.10.2002 määrus nr 3-3-1-56-02, p 10).
Kohtusse pöördumise õigusele piirangute (sh kaebetähtaja) kehtestamiseks annab aluse eeskätte PS §-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Võimalus vaidlustada igal ajal ükskõik kui vanu haldusakte ja – toiminguid viiks olukorrani, kus ühiskonnas ei saa tekkida mingisugust stabiilsust. Praegusel juhul ei astunud kaebajad mõistliku aja jooksul samme, et tutvuda mh kaebajate kinnistu suhtes kehtestatud TP-ga (seda ei TP kehtestamise otsuse avalikustamisel ega ka enda kinnistul ehitustegevuse teostamisel), et veenduda, kas haldusakt rikub kaebajate õigusi ja huve või mitte. Seega on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega ning kohus leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebajate taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning rahuldab vastustaja taotluse haldusasja nr 3-21-1769 menetluse lõpetamiseks HKMS § 124 lg 2 alusel kaebetähtaja rikkumise tõttu.
13.Kohus lahendab vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse. Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud (kuigi esitas kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui tegu on vaidlusega, mis ei välju valla põhitegevuse raamidest, ei saa õigusabikulusid kaebajalt välja mõista (vt nt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-63-10). Käesolevas asjas on vaidlustatud teemaplaneeringu õiguspärasus. Teemaplaneeringu kehtestamine kuulub valla põhiülesannete hulka. Sellest tulenevalt ei saaks valla menetluskulusid kaebajatelt ka välja mõista isegi juhul, kui need oleks kohtule esitatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende enda kanda. Kohtu selgitused
14.Arvestades, et kaebajaid ajendas kohtusse pöörduma nende suhtes algatatud riiklik järelevalvemenetlus, peab kohus vajalikuks selgitada lühidalt ka järgmist. Kohtule nähtub esitatud materjalidest, et järelevalvemenetlus on hetkel pooleli. Kui kaebajate suhtes tehakse negatiivne otsus, on neil võimalik see vaidlustada kohtus tühistamisnõudega (järgides sh kaebetähtaegu). Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida veel, et esitatud andmete põhjal nähtub, et kaebajate kinnistu osas seni kehtiv detailplaneering on kehtestatud 20.11.2008 ehk enne 01.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseaduse kehtima hakkamist. Kuni 31.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 1 sätestas, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks. Alates 01.07.2015 kehtiv planeerimisseaduse § 125 lg 4 sätestab, et detailplaneeringu koostamine ei ole nõutav ehitusseadustikus sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks. Väikeehitiste osas sellist selgelt välistust enam seaduses ei ole nagu oli varasemas redaktsioonis. Lisaks sätestab alates 01.07.2015 kehtiv PlanS § 126 lg 1 p 21, et detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav. Planeerimisseaduse seletuskirjas on märgitud, et ühe detailplaneeringu ülesandena on toodud, et põhjendatud juhul saab detailplaneeringuga seada ehitistele tingimusi, mille ehitamiseks pole detailplaneeringu koostamine nõutav. Sätte eesmärgiks on, et detailplaneeringu koostamise korraldaja hindaks iga detailplaneeringu koostamisel, kas ehitisi, mille ehitamiseks ei ole ehitusluba nõutav (nt väikeehitised), võib rajada ka väljapoole hoonestusala. Sätte rakendamine sõltub konkreetsest maa-alast
ja võib kõne alla tulla näiteks juhul, kui detailplaneeringu ala hõlmab osaliselt ka rohevõrgustikku, millele hoonete rajamist välistavad maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku üldised kasutamistingimused. Seega on säte vajalik teatud asjaolude esinemisel planeeringu eesmärgipärasuse säilimise tagamiseks. (Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-80649679fd001f43/Planeerimisseadus ) See tähendab, et alates 2015 juulist tehti põhimõtteline muudatus planeerimisseaduse regulatsioonis ja lisati regulatsioonivõimalus, mis varasemalt puudus. Seega tuleb vastustajal arvestada ehitusjärelevalve läbi viimisel sellega, millal kehtestati kaebajate kinnistu suhtes kehtiv detailplaneering. Kaebajatel on õiguspärane ootus, et olukorras, kus nende kinnistu suhtes kehtiva detailplaneeringu kehtestamise ajal ei tulnud sisuliselt reguleerida detailplaneeringus väikeehitistega seonduvat, ei hakata seda nõudma ka tulevikus nende kinnistute suhtes. Kohus leiab, et kuivõrd tol ajal ei pidanud määrama DP-s kindlaks väikeehitiste ehitusala, siis ei pidanud isikud arvestama sellega, et väikeehitis peab asuma DP järgsel ehitusalal ning neil on õiguspärane ootus, et selliselt arvestab kaebajate õigustega ka vastustaja. Seda, et kuni 21.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse järgi ei pidanud koostama väikeehitiste suhtes detailplaneeringut ning seadust tuleb tõlgendada viisil, et väikeehitist ei pea ehitama detailplaneeringuga kehtestatud ehitusalalae, on kinnitanud ka õiguskantsler (vt tl 31-33 p 13). Kohus nõustub vastava seisukohaga. Käesolevas asjas vaidlustatud TP-ga ei muudetud kehtivaid detailplaneeringuid (sh kaebajate kinnistu suhtes kehtivat detailplaneeringut) ning need jäid kehtima olemasoleval kujul. Vastasel korral oleks tulnud need asjaolud selgelt TP-s kirja panna ja samuti puudutatud isikud isiklikult menetlusse kaasata, mida vastustaja aga ei teinud. Arvestades eeltoodut tuleb kohtu arvates vastustajal väga põhjalikult analüüsida, kas antud juhul ikka esineb õiguslik alus ehitusjärelevalvemenetluse läbi viimiseks ning võimaliku ettekirjutuse tegemiseks või mitte. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.