X kaebus Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2021 korralduse nr 415 tühistamiseks ning Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks tegema kaebaja taotlus(t)e osas uus otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Pärnu linn, linnasekretär Tiina Roht
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Piirata osaliselt X õigust tutvuda haldusasja nr 3-21-1583 toimikuga, s.o Pärnu linna poolt 25.03.2022 kohtule esitatud 88 taotlusega, mis ei ole esitatud X poolt.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.06.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Riigihalduse ministri 22.02.2018 määruse nr 14 „Hajaasustuse programm“ (määrus nr 14) § 9 lg 1 alusel kinnitati riigihalduse ministri 11.01.2021 käskkirjaga nr 4 „Hajaasustuse programmi 2021. aasta taotlusvooru avamise ja taotluste esitamise tähtpäeva kinnitamine“1 hajaasustuse programmi 2021. aasta taotlusvooru avamise tähtpäevaks 01.02.2021 ning taotluste esitamise tähtpäevaks 01.04.2021. Riigihalduse ministri 28.05.2021 käskkirjaga nr 101 „Hajaasustuse programmi 2021. aasta riigi toetusvahendite jaotus“2 kinnitati määruse nr 14 § 3 lg-te 21 ja 3 alusel hajaasustuse programmi riigipoolne toetusvahendite jaotus. Pärnu linna tarbeks eraldatud summa suuruseks kinnitati 106 475 eurot.
2.X esitas hajaasustuse programmi 2021. a taotlusvooru raames Pärnu Linnavalitsusele 29.03.2021 taotluse „Sutsiku veesüsteemide rajamine“ (projekti üldmaksumus 5736 eurot, programmist taotletav toetus 3843,12 eurot) ning 30.03.2021 taotluse „Sutsiku kanalisatsioonisüsteemide rajamine“ (projekti üldmaksumus 3240 eurot, programmist taotletav toetus 2170,80 eurot). Taotluste eesmärgiks oli toetuse saamine vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks Pärnu linnas, Ridalepa külas asuvale Sutsiku kinnistule.
3.Pärnu Linnavalitsus otsustas 2021. a hajaasustuse programmi raames esitatud taotluste üle 14.06.2021 korraldusega nr 415 „Hajaasustuse programmi projektide rahastamine“. Korralduse p-s 1 on toodud loetelu taotlustest, mis rahuldati (9 tk), ning p-s 2 loetelu taotlustest, mis rahuldati tingimuslikult (57 tk). Korralduse p-s 3 on toodud loetelu taotlustest, mis jäeti määruse nr 14 § 11 lg 3 (nõuetele mittevastavus) ja lg 13 (hindamise tulemusena negatiivse hinnangu saanud) alusel rahuldamata (23 tk), sh X kaks taotlust (read 3.11. ja 3.12.).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.X esitas 12.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 16.08.2021 ja 24.03.2022) Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2021 korralduse nr 415 tühistamiseks ning Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks tegema kaebaja taotluste osas uus otsus. 1) Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2021 korralduses toodud toetuse andmisest keeldumise aluseks olevad viited (määruse nr 14 § 11 lg-d 3 ja 13) ei võimalda kaebajal aru saada, millisel põhjusel jäeti imikuga perekond hajaasustuse toetusest ilma. Seda olukorras, kus nimetatud programmis eelistatakse lastega peresid ning toetust on saanud pered, kellel ei ole lapsi. Haldusakti p-s 3 on viidatud kõikidele võimalikele määruses nr 14 toodud tingimustele, mille alusel on võimalik jätta taotlus rahuldamata. Täiendavalt ei ole haldusaktis toodud välja kaalutlusi ning põhjendusi, mille põhjal oleks kaebajal võimalik hinnata otsuse tegemise põhjust ning veenduda, et hindamine on olnud objektiivne, õiguspärane ning tuginenud Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) poolt välja antud hindamisjuhendile (määruse nr 14 § 11 lg 5). 2) Toetuse jagamiseks on loodud hindamise süsteem, mille alusel antakse punkte igale taotlusele ning punktide põhjal tekib taotlejatest pingerida. Olenevalt sellest, palju on raha programmi jaoks eraldatud, antakse pingerea põhjal toetust kuni raha saab otsa. Hajaasustuse programmi järgi ei eraldata programmist rohkem raha. Hajaasustuse programmi spetsiifikast lähtudes ja sellest, et raha on ainult piiratud koguses ning otsuseid tehakse pingerea alusel, tuleks uuesti otsustada kõikide isikute toetuste saamine või mittesaamine, sest pingerida võib
3-21-1583 muutuda ja sellega ka toetuse saajad: vaadatakse üle hindamine – kas see oli tehtud vastavalt seadusele (miks sattus lapsega pere hindamisel tahapoole kui lasteta pere jne). 3) Vastustaja selgitas 03.09.2021 dokumendis, et kaebaja taotlus jäi rahuldamata, kuna komisjoni liikmel ei olnud võimalik tutvuda kaebaja majapidamise kitsaskohtadega ning hinnata leibkonna jaoks laheneva kitsaskoha olulisust. Kaebaja selgitab, et majapidamise kitsaskohtadega tutvumise võimalus oli komisjoni liikmetel olemas ning nad realiseerisid selle õiguse 29.04.2021. Määruse nr 14 § 11 lg 7 sätestab, et objektide kohapealse külastuse kuupäevad tuleb kajastada hindamise protokollis. Kaebaja ei leia vastustaja poolt esitatud hindamisprotokollis objektide kohapealsete külastuse kuupäevasid. Kaebaja taotles hajaasustuse programmist toetust puurkaevu ehitamiseks, septiku paigaldamiseks ja imbväljaku rajamiseks. Taotluses on kirjeldatud projektiga lahendatavad kitsaskohad, majapidamise hetkeolukord, planeeritavad tegevused ning kulud. Taotlus on esitatud nõuetele vastavalt. Taotleti puurkaevu, kuna majapidamisel puudub veesüsteem ning majapidamisel on salvkaev, millest ei jätku kuivematel perioodidel piisavalt vett ning vee kvaliteet on halb turbane vesi (samad probleemid on piirkonnas kõigil salvkaevu omanikel). Taotleti reoveesüsteemi septiku paigaldamist ja imbväljaku rajamist, kuna hetkel puudub heitvee kanaliseerimise võimalus. Kaebajale teadaolevalt viibisid kaks komisjoni liiget 29.04.2021 kaebaja kinnistul ja õuealal ning tutvusid kaebaja majapidamise olukorra ning kitsaskohtadega, käisid ümber maja ning vaatasid hoovis ringi. Komisjoni liikmed nägid õuealal viibides, et taotlejal on salvkaev, puudub puurkaev või muu veesüsteemi lahendus (see oleks nähtav ka ehitisregistris), samuti võis komisjon veenduda, et kaebajal puudub septik ning imbväljak. Taotletavad tööd tehakse õues ning kaebajale jääb ebaselgeks, millega täpsemalt komisjon toas tutvuda oleks soovinud. Arvestades taotletavate tööde iseloomu ning olemasolevat infot, oli komisjoni liikmetele majapidamise kitsaskohtadega tutvumise võimalus määruse nr 14 § 11 lg 7 toodud ulatuses tagatud. Määruse nr 14 § 11 lg 7 ei peaks komisjoni liikmetele tagama põhjendamatult ebaproportsionaalset majapidamisega tutvumise võimalust. 4) Vastustaja seisukoht, kus väidetakse, et lahendatava kitsaskoha olulisust leibkonnale ei olnud võimalik hinnata olemasoleva info põhjal, ei ole põhjendatud. Tegemist on otsitud põhjusega, et kindlustada taotluse skoori jäämine alla 2,5. Antud külastus tehti vaid tänu sellele, et peres on väike laps. Vastasel juhul ei oleks kontakteerutud, mida kinnitab ka eelmise aasta kogemus ning mitmete teiste taotlejate varasemad kogemused. Komisjon ei esitanud kirjalikult ühtegi küsimust, millele oleks kaebaja saanud anda omapoolse kirjaliku vastuse. Tulenevalt eelneva aasta kogemusest, kus komisjoni liige kaebaja peret telefonis mõnitas, ei ole kaebajal ka soovi komisjoni liikmega kohtuda. Kaebaja peab pahatahtlikuks komisjoni hinnangut ja seisukohta, et majapidamises, kus on väike laps ning puudub puhas joogivesi ja reovee kanaliseerimise võimalus, on neljaliikmelisele leibkonnale vee ja kanaliseerimise süsteemide rajamine väheoluline või ebavajalik.
Pärnu linn palub 03.09.2021 vastuses (täiendatud 25.03.2022) jätta kaebus rahuldamata.
1) HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks ning seega saab kaebaja Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2021 korraldust vaidlustada üksnes osas, mis puudutab kaebaja õigusi ja huve. Sellest tulenevalt tuleb jätta tähelepanuta kaebaja taotlus kaaluda haldusakti tühistamist terves ulatuses. 2) Vastustaja on esitatud taotluste menetlemisel ja hindamisel juhindunud hajaasustuse programmist ning kaebaja viidatud hindamisjuhendist, mille kohaselt loetakse hinnang positiivseks taotluste puhul, mille kaalutud keskmine hinne on vähemalt 2,5. Pärnu Linnavalitsusele esitati 2021. a hajaasustuse programmi raames kokku 89 taotlust, millest rahuldati 9 taotlust ning tingimuslikult rahuldati 57 taotlust. Rahuldamata jäi 23 taotlust, mis ei
3(8)
3-21-1583 vastanud nõuetele või said hindamise tulemusena negatiivse hinnangu. Hajaasustuse programmi komisjoni taotluste hindamise protokollist nähtub, et kaebaja taotluste kaalutud keskmised hinded on 2,2 ja 2,12. 3) Arvestades asjaolu, et korraldus on jõustunud ja kehtiv, on vastustaja käesolevaks ajaks toetuse saajatega sõlminud ja jätkuvalt sõlmimas toetuslepinguid (määruse nr 14 § 12 lg-d 3 ja 4). Seisuga 15.03.2022 on 50 positiivse otsuse saanud taotlejaga lepingud sõlmitud, neist on oma projektid ellu viinud ja toetus välja makstud 21-le taotlejale. 4) Määruse nr 14 § 11 lg 7 kohaselt on enne taotluse hindamist komisjoni liikmetel või kohaliku omavalitsuse esindajatel õigus tutvuda kohapeal nõuetele vastava taotluse esitanud taotleja ja kaastaotlejate majapidamise olukorraga ja kitsaskohtadega, mida soovitakse projektiga lahendada. Objektide kohapealse külastuse kuupäevad tuleb kajastada hindamise protokollis. 29.04.2021 protokollist nähtub arusaadavalt, et kohapealne külastus toimus samal kuupäeval. Komisjoni esindaja teavitas kaebajat 26.04.2021 e-kirjaga, et kaebaja majapidamist on plaanis külastada 29. aprillil orienteeruvalt kella 9 ja 11 vahel ning juhul, kui sel ajal kedagi kodus ei viibi, anda sellest teada. Kaebaja teatele ei reageerinud. Komisjon külastas viidatud kuupäeval kaebaja majapidamist, kuid kaebajat ega tema pereliikmeid kodus ei olnud ning komisjon majapidamise olukorraga ja kitsaskohtadega tutvuda ei saanud. Komisjoni liige üritas mitmel korral kaebajaga kontakti saada telefoni teel, kuid kõnedele ei vastatud ega helistatud tagasi. 04.05.2021 e-kirjas palus komisjoni esindaja, et kaebaja võtaks temaga ühendust planeeritavate tööde ja nende eeltingimuste kohapeal üle vaatamiseks. Kaebaja pöördumisele ei reageerinud. Hindamisjuhendi kohaselt on üheks hindamiskriteeriumiks leibkonna jaoks laheneva kitsaskoha olulisus, kusjuures nimetatud kriteerium moodustab 40% koondhindest. Eeltoodust tulenevalt puudus komisjonil võimalus kohapeal tutvuda taotleja (kaebaja) majapidamise olukorra ja kitsaskohtadega, mida soovitakse projektiga lahendada. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta jättis reageerimata komisjoni püüdlustele saada taotlejaga ühendust planeeritavate tööde ja nende eeltingimuste kohapeal üle vaatamiseks. Kummastav on kaebaja seisukoht, et määruse nr 14 § 11 lg 7 ei peaks komisjoni liikmetele tagama põhjendamatult ebaproportsionaalset majapidamisega tutvumise võimalust. Komisjon ei ole taotlejalt nõudnud sissepääsu majja, komisjoni külastuse eesmärgiks oli saada taotlejalt kohapeal reaalset ülevaadet kitsaskohtadest, aga ka veenduda, et tegemist on tõepoolest taotleja alalise elukohaga. 5) Kuna vastustaja hinnangul on komisjon esitatud taotlusi hinnanud õiguspäraselt kooskõlas määruse ja hindamisjuhendiga, ei ole põhjendatud programmi raames esitatud taotluste uuesti läbivaatamine ning uue otsuse tegemine, kuna see ei muudaks kaebaja suhtes otsust positiivseks. Taotluste hindamisel on lähtutud konkreetsetest kriteeriumitest (kusjuures mitte üksnes laste olemasolust ja arvust) ning samade taotluste uuesti läbivaatamine ei saa tulemust muuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et X kaebus ei anna alust Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2021 korralduse nr 415 tühistamiseks ning Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks tegema kaebaja taotlus(t)e osas uus otsus.
7.Esmalt leiab kohus, et Xl puudub kaebeõigus Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2021 korralduse vaidlustamiseks osas, mis puudutab teiste isikute taotluste lahendamist. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et 2021. a hajaasustuse programmi toetussumma on fikseeritud suurus (kinnitatud Riigihalduse ministri 28.05.2021 käskkirjaga nr 101), mis jagatakse nõuetekohaste taotluste vahel ära täismahus (kui taotletav kogusumma ületab toetussummat). Samas ei saa sellest järeldada, et kaebaja õigused oleksid kaitstavad vaid seeläbi, et toetusvahendi jaotuse
4(8)
3-21-1583 otsus tuleks tühistada ka teiste isikute taotluste lahendamist puudutavas osas. Kui selgub, et kaebaja taotlused on jäetud õigusvastaselt rahuldamata ning taotluste õiguspärase lahendamise korral oleks tekkinud kaebajal õigus toetust saada, on võimalik taotleda haldusorganilt samas summas kahju hüvitamist. Seejuures olukorras, kui toetuse saamise taotluste osas tehtud haldusakti järgselt on sõlmitud toetuse saajatega lepingud toetussumma väljamaksmiseks, ei muudaks vastava haldusakti tühistamine automaatselt vastavaid lepinguid kehtetuks. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kuna Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2021 korraldus nr 415 ei ole osas, mis ei puuduta kaebaja taotluste lahendamist, piisavas seoses kaebaja õigustega, siis jääb kaebus selles osas kaebeõiguse puudumise tõttu rahuldamata.
8.Järgnevalt analüüsib kohus Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2021 korraldust kaebaja taotlusi puudutavas osas. Korralduse p-ga 3 jäeti kaebaja taotlused (rida 3.11. „Sutsiku kanalisatsioonisüsteemide rajamine“ ja rida 3.12. „Sutsiku veesüsteemide rajamine“) rahuldamata. Korralduse aluseks on märgitud määruse nr 14 § 11 lg 11, komisjoni 29.04.2021 ettepanek, esitatud taotlused ja 2021. a riigi toetusvahendite jaotus. Kohtule on esitatud Pärnu Linnavalitsuse hajaasustuse programmi komisjoni taotluste hindamise 29.04.2021 protokoll nr 3-7/4 koos selle lisaks oleva pingereaga3 ning hindamistabel4.
9.Hajaasustuse programmist toetuse saamiseks esitatud taotluste menetlemist ja hindamist reguleerib määruse nr 14 § 11. Nimetatud määruse § 11 lg 5 kohaselt koostab RTK kooskõlastatult ministeeriumiga taotluste hindamisjuhendi ja teeb selle kättesaadavaks oma veebilehel. Vastav juhend on avaldatud RTK veebilehel https://rtk.ee/meede-hajaasustuseprogramm#hindamine. Määruse nr 14 § 11 lg 8 kohaselt hindab valla- või linnavalitsus või kohaliku omavalitsuse moodustatud komisjon vastavaks tunnistatud taotlusi lõikes 5 nimetatud hindamisjuhendi alusel, täites vastava hindamistabeli ning võttes arvesse järgmisi kriteeriume: 1) investeeringu vajalikkus ning tegevuste ja kulude põhjendatus; 2) kuni 18-aastaste (kaasa arvatud) majapidamises elavate isikute arv ja kohaliku omavalitsuse eelistatud sihtrühmadesse kuuluvate majapidamises elavate isikute arv; 3) taotletava toetuse suurus kasusaaja kohta; 4) leibkonna jaoks laheneva kitsaskoha olulisus (lähtudes muu hulgas kohaliku omavalitsuse seatud programmist toetatavate valdkondade prioriteetsusest). Määruse nr 14 § 11 lg 9 kohaselt kehtestatakse taotluste hindamise skaala kriteeriumide lõikes, kriteeriumide osakaalud ja hindamise lävendid lõikes 5 nimetatud hindamisjuhendis. Pärnu linnavalitsuse 04.06.2018 korralduse nr 508 kohaselt5 delegeeris Pärnu linnavolikogu hajaasustuse programmi elluviimisega seotud kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesannete täitmise Pärnu Linnavalitsusele ning Pärnu Linnavalitsus moodustas hajaasustuse programmi taotluste hindamiseks viieliikmelise komisjoni koosseisus: esimees Audru osavallakeskuse juhataja ning liikmed Paikuse osavallakeskuse juhataja, Tõstamaa osavallakeskuse juhataja, Pärnu Linnavalitsuse taristu- ja ehitusteenistuse juhtivspetsialist-teenistuse juhataja ja Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse projektide spetsialist.
10.Pärnu linna poolt kohtule esitatud hajaasustuse programmi 2021. a taotlusvooru taotluste hindamistabel vastab RTK eelviidatud kodulehel avaldatud vormile. Hindamistabelist nähtuvad
Esitatud kohtule Pärnu linna 03.09.2021 kaaskirjaga Pärnu linna 25.03.2022 seisukoha lisa 1 (esitatud vastustaja poolt kohtule 29.03.2022)
leitav Pärnu linna dokumendiregistrist: https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?o=924&o2=924&u=null&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dschqcr 1=04.06.18&dschqcr2=04.06.18&dt=&itm=208938&clr=history&pageSize=20&page=1
5(8)
3-21-1583 taotluste lõikes komisjoni liikmete hindepunktid määruse nr 14 § 11 lg-s 8 (ja hindamisjuhendi p-s 6) nimetatud hindamiskriteeriumide lõikes. Kaebaja taotlusi kajastavad hindamistabeli read 70 („Sutsiku veesüsteemide rajamine“) ja 90 („Sutsiku kanalisatsioonisüsteemide rajamine“) järgmiselt: Rida Kriteerium
Kaal
Liige 1
Liige 2
Liige 3
Liige 4
Liige 5
Kriteeriumi keskmine
Kaalutud keskmine
0,3
1,80
0,54
0,2
2,00
0,40
0,1
3,00
0,30
0,4
2,40
0,96
2,5
2,5
2,5
2,5
2,20
2,20
1,80
0,54
Kaalutud keskmine
0,3
0,2
2,00
0,40
0,1
3,00
0,30
0,4
2,20
0,88
2,5
2,1
2,5
2,5
2,12
2,12
Kaalutud keskmine
11.Hindamiskriteeriumide lõikes antavate punktide (skaalal 0-4) kirjeldused ehk väärtuste määratlused, samuti kriteeriumide osakaalud on toodud eelviidatud hindamisjuhendis. Kriteeriumi 1 (investeeringu vajalikkus ning tegevuste ja kulude põhjendatus) osas on kaebaja taotlustele antud punkte 1 ja 2. Punktide kirjelduse kohaselt tähendab 0, et projekt ei lahenda kirjeldatud probleemi ning projekti tegevused ei täida projekti eesmärke, ning 2 tähendab, et projekt lahendab osaliselt kirjeldatud probleemi ning projekti tegevused täidavad projekti eesmärke osaliselt. Hinne 1 on 0 ja 2 vahepealne väärtus. Kriteeriumi 1 osakaal on 30%. Kriteeriumi 2 (kasusaajate arv) osas on kaebaja taotlustele antud 2 punkti. Punktide kirjelduse kohaselt arvestatakse hindamisel kuni 18-aastaste isikute ning kohaliku omavalitsuse poolt eelistatud sihtrühmadesse kuuluvate isikute arvu majapidamises. 2 punkti tähendab, et majapidamises on üks ülalpool nimetatud gruppidesse kuuluv isik. Kriteeriumi 2 osakaal on 20%. Kriteeriumi 3 (toetuse suurus kasusaaja kohta) osas on kaebaja taotlustele antud 3 punkti. Punktide kirjelduse kohaselt arvestatakse hindamisel toetuse suurust ühe kasusaaja kohta toetust saavas majapidamises (kasusaajatena arvestatakse kõiki isikuid, kelle elukoht on majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse). 3 punkti tähendab, et toetuse suurus kasusaaja kohta on mõnevõrra madalam valdkonna projekti keskmisest toetuse suurusest kasusaaja kohta. Kriteeriumi 3 osakaal on 10%. Kriteeriumi 4 (leibkonna jaoks laheneva kitsaskoha olulisus) osas on kaebaja taotlustele antud punkte 0, 2 ja 3. Punktide kirjelduse kohaselt arvestatakse hindamisel kuivõrd kriitiline on projektis kirjeldatud kitsaskoht leibkonna elutingimuste seisukohalt ning kohaliku omavalitsuse poolt seatud programmist toetatavate valdkondade prioriteetsus. 0 punkti tähendab, et vastavalt objektiivsetele kriteeriumitele kitsaskoht puudub. 2 punkti tähendab, et kitsaskoht on olemas, kuid võrreldes teistes projektides kirjeldatud kitsaskohtadega on see vähem terav ning projekti valdkond on seatud kohaliku omavalitsuse poolt vähemprioriteetseks. 3 punkti tähendab, et kitsaskoht on võrreldes teistes projektides kirjeldatud kitsaskohtadega oluliselt teravam, kuid projekti valdkond on seatud kohaliku omavalitsuse poolt vähemprioriteetseks või kitsaskoht on võrreldes teistest projektides kirjeldatud kitsaskohtadega vähem terav, kuid projekti valdkond
6(8)
3-21-1583 on seatud kohaliku omavalitsuse poolt prioriteetsemate valdkondade hulka. Kriteeriumi 4 osakaal on 40%.
12.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2021 korraldus, millega otsustati 2021. a hajaasustuse programmi raames esitatud taotluste üle ja mis tugineb hindamiskomisjoni hinnangu alusel moodustunud pingereal, on oma olemuselt sisustatav kaalutlusotsustusena. Kaalutlusmomendina tuleb mõista hindamiskomisjoni hinnangut ehk hindamismetoodika alusel punktide andmist taotlusele. Vaatamata asjaolule, et hajaasustuse programmist toetuse saamiseks esitatud taotlusi tuleb hinnata lähtudes hindamismetoodikast, sisaldab hindamine paratamatult ka teatavat subjektiivsust. Sellist subjektiivsust, eelkõige erinevate vaatenurkade toomist hindamisprotsessi, võib ühtlasi lugeda hindamiskomisjoni kui kollegiaalorgani moodustamise üheks eesmärgiks. Hinnangu usaldusväärsuse peab seejuures tagama (lisaks hindamispõhimõtete fikseerimisele) asjaolu, et komisjoni moodustavad eelduslikult spetsialistid, s.o isikud, kellel on teatavad spetsiifilised eriteadmised (mida ei ole üldjuhul samas mahus kohtul) ning lõplik hinnang moodustub kollegiaalselt (lähtutakse komisjoni liikmete hindepunktide keskmisest). Kohus saab sellise hinnangu kahtluse alla seada juhul, kui esinevad ilmsed vastuolud hindamismetoodikaga ja/või kaalutluspõhimõtetega (HKMS § 158 lg 3).
13.Taotluste hindamise kontrollitavus on hajaasustuse programmi raames ehitatud üles hindamisjuhendis toodud hindamiskriteeriumide ja hindepunktide selgituste kaudu, st nimetatud kriteeriumide ja selgituste kaudu on tuvastatav komisjoni liikmete ja kokkuvõtvalt komisjoni põhjendus. Kohtu hinnangul puudub alus asuda seisukohale, et komisjoni koondhinded, täpsemalt kaebaja taotlustele antud koondhinded oleksid ilmselgelt meelevaldsed või kaalutlusreegleid selliselt rikkuvad, et see annaks aluse vaidlustatud korralduse tühistamiseks kaebajat puudutavas osas. Seejuures näeb hindamisjuhend (p 4) muu hulgas ette, et enne taotluste hindamist on komisjoni liikmetel või kohaliku omavalitsuse esindajatel õigus tutvuda kohapeal taotlejate majapidamise olukorraga ja kitsaskohtadega, mida soovitakse projektiga lahendada. Vaidlus puudub selles, et komisjoni liikmetel ei õnnestunud vaatamata e-kirjade saatmisele6 ja helistamistele kaebajaga kontakti saada kaebaja majapidamisega tutvumiseks. Komisjoni liikmed on küll teadaolevalt käinud kaebaja osavõtuta kaebaja kinnistut 29.04.2021 üle vaatamas, kuid on pidanud eelviidatud e-kirjadest nähtuvalt siiski vajalikuks ka kaebaja osavõtul planeeritavate tööde ja nende eeltingimuste kohapealset tutvustamist. Kaebaja ei ole väitnud, et komisjoni soov kaebaja majapidamisega tutvuda (e-kirjad ja telefonikõned) temani ei jõudnud. Kaebaja seisukohtadest nähtub, et ta ei ole pidanud komisoni poolt enda majapidamisega täiendavat tutvumist vajalikuks (suuremas mahus kui toimus 29.04.2021) ning ei ole soovinud komisjoni liikmetega silmast-silma kohtuda. Kohus leiab, et kuigi kaebajal ei ole selleks ka otsest sundi, siis komisjoni liikmetel ei ole omakorda takistust eelviidatud asjaolusid kaebaja taotlustele hindepunktide andmisel arvesse võtta. Hindamistabelist nähtub, et komisjoni liikmete hindepunktid ongi olnud mõnevõrra lahknevad kriteeriumi 4 osas, s.o üks komisjoni liige on andnud kaebaja taotlustele 0 punkti ning teised valdavalt 3 punkti (ühel juhul 2 punkti). Arvestades samas asjaolu, et komisjoni liikmetel ei olnud võimalik kaebajaga soovitud viisil kontakti saada, et uurida kõigi või mõne komisjoni liikme hinnangul olulist teavet, ei saa asuda ka seisukohale, et selliste hindepunktide (eelkõige nullide) andmiseks kaalutlusruum selgelt puudus. Seejuures on taotluse lõplikuks hinnanguks komisjoni liikmete koondhinnang (kaalutud keskmine). Siinkohal on ühtlasi oluline lisada, et hindamisjuhendi p 8 kohaselt loetakse hinnang positiivseks taotluste puhul, mille kaalutud
Pärnu linna 03.09.2021 menetlusdokumendi lisad 2 ja 3
7(8)
3-21-1583 keskmine hinne on vähemalt 2,5. Isegi juhul, kui komisjoni üks liige oleks neljanda kriteeriumi osas andnud kaebaja taotlustele nullide asemel 3 punkti, sarnaselt enamike komisjoni liikmetega, oleks kaebaja taotluste kaalutud keskmine hinne olnud ikkagi madalam kui 2,5.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2021 korraldus on kaebaja taotluste lahendamist / hindamist puudutavas osas õiguspärane.
15.Kohtu poolt on lahendamata Pärnu linna 25.03.2022 taotlus piirata osaliselt kaebaja õigust haldusasja toimikuga tutvumiseks. Nimelt on Pärnu linn esitanud 25.03.2022 kohtule kõik hajaasustuse programmi 2021. a taotlusvooru raames Pärnu Linnavalitsusele esitatud taotlused (90 tk), sh kaebaja 2 taotlust. Pärnu linn taotleb kaebaja ligipääsu piiramist nendest 88 taotlusele, millised ei ole esitatud kaebaja poolt. Kohtu hinnangul on Pärnu linna taotlus põhjendatud. Eelviidatud Pärnu linnale esitatud 88 taotlust sisaldavad mh muude isikute andmeid, mis ei ole avalikud ja on sisustatavad eraeluliste andmetena. Sellise teabega tutvumine ei ole kaebajale käesolevas asjas enda õiguste kaitsmiseks vältimatult vajalik, seda enam, et kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus Pärnu Linnavalitsuse 14.06.2021 korralduse vaidlustamiseks osas, mis ei puuduta kaebaja taotluste lahendamist. Seega piirab kohus HKMS § 79 lg 1 p 3 ja § 88 lg 2 alusel osaliselt kaebaja õigust tutvuda käesoleva haldusasja toimikuga, s.o Pärnu linna poolt 25.03.2022 kohtule esitatud 88 taotlusega, mis ei ole esitatud Pärnu linnale kaebaja poolt.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.