U.L.i kaebus Saku Vallavalitsuse 26.10.2021 korralduse nr 638 punkti 1 tühistamiseks, millega kehtestati detailplaneering Saku vallas Saku alevikus Lepiku haljaku maaüksusel ja lähialal
Menetlusosalised
Kaebaja – U.L., volitatud esindaja Priit Kala Vastustaja – Saku vald, volitatud esindaja Indrek Lillo Kolmas isik – Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaselts, volitatud esindaja Liis Miller
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 01.06.2022. a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saku Vallavalitsuse 26.10.2021 korraldusega nr 638 kehtestati detailplaneeringu saku valla Saku aleviku Lepiku haljaku maaüksusel ja lähialal (p 1). Detailplaneeringus on kavandatud avalikult kasutatava parkla ja kergliiklustee rajamine Saku- Tõdva tee äärde. Detailplaneeringuga nähakse ette kahe transpordimaa sihtotstarbelise krundi moodustamine ning ühe üldkasutatava maa moodustamine, kus säilib olemasolev haljasala funktsioon. Ühele transpordimaa krundile määratakse ehitusõigus ja liikluskorralduse põhimõtteline lahendus parkla rajamiseks. Teisele transpordimaa krundile määratakse ehitusõigus 2,5 m laiuse kergliiklustee rajamiseks.
2.Planeeringuala üheks läänepoolseks kinnistuks on Kingu tn 23, mille omanik U.L. esitas 06.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku Vallavalitsuse 26.10.2021 korralduse nr 638 punkti 1 tühistamiseks, millega kehtestati detailplaneering (DP) Saku vallas Saku alevikus Lepiku haljaku maaüksusel ja lähialal. Kaebuse põhjendused:
1.Kaebaja ei vaidle kergliiklustee, vaid üksnes parkla rajamise vastu.
2.DP on vastuolus üldplaneeringuga. Ala juhtotstarbeks on haljasala. Parkla rajamine on võimalik üksnes äärmuslikel ja erandlikel juhtudel. Võimalik on üksnes ajutiste parklate rajamine. Korraldusest puuduvad põhjendused, miks on vajalik parkla rajamine, sh kolmanda isiku erahuvides. Üldplaneering näeb ette ka puhvertsooni säilitamise. Parkla ei ole ka väikesemahuline (11% hal1(7)
jasalast), vaid pigem näib see 50%. Mistahes ulatuses haljasala likvideerimine ei võimalda rääkida selle säilitamisest. Ka menetluses olev ÜP määratleb, et säilitada tuleb 30 meetrine puhvertsoon, kuid parkla korral on see üksnes 28 m. Erinevate hoonete parkimisprobleem tuleb lahendada oma kinnistul.
3.DP kahjustab avalikke huve, kuna ei arvesta kogukondlikke väärtuseid ja rikub oluliselt väljakujunenud kasutajasõbralikku elukeskkonda. Piirkonnast kaob looduslähedane keskkond. Rohekoridori tõttu elavad planeerimisalal väikeulukid ja pesitsevad linnud. Kingu tänav on ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuriliselt terviklik miljööväärtuslik elamupiirkond.
4.DP on kantud erahuvist, s.o soovist laiendada Selveri parklat. Avalik huvi parkla rajamiseks puudub. Avalikku huvi on tagantjärele planeerimismenetluses sisustama asutud. Lasteaia tarbeks parkla rajamist ei saa pidada mõistlikuks, sest ületada tuleb tiheda liiklusega maantee. Ka ei nähtu, et lasteaiaga seoses oleks parkimisprobleem. Puuduvad ka „pargi ja reisi“ võimaluseks vajalikud reisimisvõimalused. Korterite parkimisvajadus tuleb lahendada kortermajade krundil ja lähtuda tuleb ristkasutusest. Teoreetiline võimalus, et parklat võivad kasutada kõik elanikud, ei tähenda, et seda ka tegema hakatakse.
5.DP rikub kaebaja subjektiivseid õiguseid. Parkla rajatakse sisuliselt Kingu 23 kinnistu piirile, mille tõttu kasvavad visuaalsed häiringud ning samuti müra- ja õhusaaste. Meetmed nende vähendamiseks puuduvad. Lisaks võib sadevesi hakata valguma kaebaja kinnistule.
6.Vastustaja ei ole kaalunud alternatiivset ettepanekut, s.o pikema ja kitsama parkla rajamist piki Saku-Tõdva maanteed. Alternatiivne lahendus riivaks kaebaja õiguseid vähem, ka oleks see lähemal ühistranspordipeatusele ja lasteaiale.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
1.ÜP kohaselt on kinnistule parkla rajamine lubatud. Planeeringuala hõlmab endast ka transpordimaad. Parkla hõlmab üksnes väikse osa Lepiku haljakust ja DPga planeeritakse täiendavat kõrghaljastust. Erandjuhu kohaldamine tuleb vajadusest täiendavate parkimiskohtade järele, s.o Saku Selveri külastajatele, kortermajade piirkonnas ja „pargi ja reisi“ parklana. Lisaks soovitakse parklat kasutada kergliiklustee kasutamiseks ja lasteaia teenindamiseks. Läheduses on ülekäigurajad ja samuti bussipeatused. Kortermajade juures ei ole enam võimalik parklaid rajada, mistõttu tuleb rajada uus parkla.
2.Koostöö eravõtjate ja kohaliku omavalitsuse vahel on tavapärane ja avalikes huvides. Parkimiskohtade puuduse leevendamine ja kergliiklustee rajamine (sh eraettevõtja vahenditest) on kogu valla elanike huvides. Toimunud menetlus on olnud läbipaistev. Vastustaja on nõustunud parkla rajamisega üksnes tingimusel, et see on avalik ja kasutamiseks kõigile.
3.Vastustaja on kaalunud kaebaja alternatiivset ettepanekut, kuid olemasolev lahendus on kasutajasõbralikum, tagab parima lahenduse arvestades kohtade arvu ja vajaminevat maapinda, samuti säästab keskkonda rohkem. Kaebaja alternatiivne lahendus tähendaks olemasoleva kõrghaljastuse osalist likvideerimist.
4.Valdav osa haljasalast säilib. Samuti rajatakse täiendavat kõrghaljastust kaebaja kodu ja parkla vahele. Kaebajal tuleb arvestada, et ümbritsev keskkond võib muutuda. Uue ÜP eelnõus on kõnealuse parkla rajamisega juba arvestatud. Koostatava ÜP KSH eelnõus toodud puhvertsooni ulatuse osas on tegemist soovitusega.
5.Kaebaja kinnistu ei asu vahetult puhvertsooni kõrval. DPga on lahendtatud ka sademevee ärajuhtimine.
4.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu.
1.Saku Selver on ehitatud 2012. aastal, toonaseid standardeid, liikluskoormust ja elanike arvu arvestades. Saku valla elanikkond on viimase 10 aastaga oluliselt kasvanud. Seetõttu on kasvanud ka Saku Selveri parkla kasutajate arv, sh isikute tõttu, kes ei ole poe külastajad. Seetõttu tegi kolmas isik ka vastustajale ettepaneku planeerimismenetluse algatamiseks. Kuna piirkonda on juurde ehitatud elu, äri- kui ka ühiskondlikke hooneid, on piirkonnas ka suurem vajadus parkimiskohtade järele. Kolmas isik ei pea vajalikuks oma kinnisasjal parkimise piiramist, kuid on nõus tegema park2(7)
la rajamiseks vajalikud tööd, kandma vastavad kulutused ja seadma kasutusõiguse parklasse juurdepääsu tarvis. Ristkasutuses parkla teeniks nii kolmanda isiku kui ka avalikke huve.
2.Kaebaja pakutud alternatiivi (pikliku kujuga parkla) on kaalutud, kuid see ei leevendaks olukorda kolmanda isiku klientidele, mistõttu loodaks ikkagi ise parkimiskohti selleks mitte ettenähtud kohtadesse. Kolmanda isiku kogemuse pinnalt oleks ka pikk ja kitsas parkla liiklusohutuse ja kasutusmugavuse mõttes kehvem, sh tuleks sisse- ja väljasõidud lahendada mõlemas otsas.
3.Kaebaja toodud negatiivsed mõjutused on ehitustehniliselt lahendatavad drenaaži ja kollektorite, suunatud välisvalgustuse ja täiendava haljastuse istutamisega. Kuna parklas liigeldakse väikesel kiirusel, ei põhjusta see müra suurenemist.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus kordab üle käesoleva vaidluse ulatuse ja kaitstavad huvid. Kaebaja on kinnitanud, et ta ei vaidle vastu kergliiklustee, vaid üksnes parkla rajamisele. Samuti rõhutas kaebaja istungil, et ennekõike on kaebus esitatud avalike huvide kaitseks ning subjektiivsete õiguste riive (mis on koondatud eraldi argumenti), on väiksema kaaluga.
6.Detailplaneering peab olema kooskõlas sama ala kohta kehtiva üldplaneeringuga. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et Saku aleviku ja lähiala kehtiva üldplaneeringu1 põhijoonise (kaart 4, dtl 133) kohaselt asub vaidlustatud detailplaneeringu ala haljasalal. Üldplaneeringu seletuskirja p 3.9 (lk 19, dtl 101) kohaselt on haljasala maa valdavalt linnalisele asulale iseloomulik, inimese poolt rajatud haljasala, mis täidab peamiselt nn ökoloogilise puhvertsooni funktsiooni. Haljasala maal ei kavandata hoonestust. Lubatud on rajada mänguväljakuid, puhkerajatisi jms. Erandjuhul parklate rajamine.
7.PlanS § 6 p 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. PlanS § 75 lg 4 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve lisaks üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Planeerimisseaduse seletuskirjas2 on märgitud, et valdav tähendab üle 51% (lk 128). Eeltoodust tulenevalt ei ole nõutav, et üldplaneeringuga määratava kindla juhtotstarbega maa-alast kõik kinnistud oleksid sama kasutusotstarbega. Oluline on üksnes see, et valdav osa maa-alast täidaks sama põhisuunda. Detailplaneeringu korral tuleb arvestada, et üldplaneeringu muutmiseks loetakse üksnes üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist (PlanS § 142 lg 1 p 1), mitte igasugust ja väiksemamahulist muutmist. Eeltoodu tähendab seda, et üldplaneeringus määratud juhtotstarbega maa-alal võib olla ka muude sihtotstarvetega krunte. Planeeringuala osaks on kaks katastriüksust: Saku-Tõdva tee L3, mille sihtotstarbeks on transpordimaa ning Lepiku haljak, mille sihtotstarbeks on üldkasutatav maa. Kaardimaterjalist ilmneb ka, et planeeritav parkla hõlmab endast kogu transpordimaa katastriüksuse ning valdavalt piki maanteed osaliselt ka Lepiku haljaku katastriüksuse (dtl 158). Vastustaja on selgitanud, et parkla hõlmab arvutuslikult Lepiku haljakust üksnes 11%, mis on Lepiku haljaku kinnistu suurt ulatust ja suurust (15749 m2) arvestades ka usutav (korralduse lk 1, dtl 159). Kohus nõustub eeltoodust tulenevalt, et tegemist ei ole juhtotstarbe ulatusliku muutmisega, kuivõrd osa planeeringuala kasutataks vastavalt selle kehtivale transpordimaa otstarbele ning Lepiku haljaku piire muudetaks väikses ulatuses.
https://www.sakuvald.ee/uldplaneeringud, kehtestatud 16.08.2012 otsusega nr 60 https://www.riigikogu.ee/i olegi etttegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus
3(7)
Kohus märgib, et üldplaneeringukohast maa-ala sihtotstarvet ei saa vaadata üksnes katastriüksusevõi kinnistupõhiselt, sest sellise täpsusastmega reguleerimine ei ole üldplaneeringu ülesanne. Sama juhtotstarbega maa-alal võib olla erinevate sihtotstarvete ehk kasutusviisiga kinnistuid ja krunte. Haljasala juhtotstarbega maa-ala ulatub vaidlusalusest planeeringualast ka piki maanteed põhja poole ja samuti üle maantee Juubelitammede teest põhja. Selle ala valdavat põhisuunda ka kasutusotstarvet vaidlustatud detailplaneering ulatuslikult ei muuda. Kaebaja väited, et parkla hõlmab Lepiku haljakust suurema osa, sh kuni 50% ei ole kaardimaterjali alusel tõene. Kohus möönab, et kaebaja kinnistu ja maantee vaheline haljasala kitseneb poole võrra, s.o poolele rajatakse parkla, kuid see ei tähenda kogu Lepiku haljaku kinnistust 50% hõlmamist. Liiatigi tuleb arvestada, et suure osa parklaaluseks maast on transpordimaa sihtotstarbega ehk selle kinnistu kasutamist ehitustegevuseks ei saa lugeda Lepiku haljaku otstarbe muutmiseks. Kohus ei nõustu kaebajaga ka, et kinnistul on lubatud üksnes ajutised parklad. Üldplaneeringu eesmärgiks ei ole kinnistu ajutise, mittekohtkindla kasutuse reguleerimine. Ehitamine oma olemuselt püsiva asja loomine (EhS § 3 lg 1) ja ka ajutist ehitist piiritletakse selle kuni 5-aastase kasutusajaga (EhS § 3 lg 4). Seega ei ole üldplaneeringu olemusega kooskõlas, kui tõlgendada sealseid erandeid kui ajutiste ehitiste kohta toodut, kui üldplaneering selgesõnaliselt selliselt ei ütle.
7.Kaebaja leiab, et parkla rajamise soov on kantud era- mitte avalikust huvist, sh avalikust huvist lähtuvalt ei ole parklat piirkonda vaja, mistõttu puudub ka üldplaneeringus nimetatud erandjuhu olukord. Kohus selgitab esmalt, et planeerimismenetluses võivad era- ja avalikud huvid lisaks põrkumisele ka toimida koostöös ja teineteist koostoimes õigustada (vt ka korralduse lk 3, dtl 161). Avalikes huvides ehk mh kohaliku kogukonna kui ka nt KOVi tulubaasi huvides võib olla piirkonda kaubanduskeskuse või lasteaia rajamine, mis võib olla samas ka selle kaubanduskeskuse või (era)lasteaia käitaja huvides. Ka töökohti loova teenindus- või tööstusala rajamine võib olla korraga nii avalikes huvides (maksutulu, töökohad, teenuste kättesaadavus lähipiirkonnas) kui ka erahuvides ehk siis nende isikute huvides, kes asuvad hiljem hooneid kasutama ja/või tööandjaks. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et planeerimismenetluse algatamise ajendiks oli kolmanda isiku taotlus. Lisaks on kolmas isik võtnud endale elluviimise rahastamise kohustuse ja ka läbi oma krundi uude parklasse juurdepääsu võimaldamise kohustuse. Planeeritavasse parklasse on ka ettenähtud n.ö kärumajad ehk seda võidakse kasutada ka kolmanda isiku huvides.
8.Avaliku ressursi kasutamine kitsalt ühe eraomaniku huvides ei ole avalikes huvides. Küll aga on vastustaja nii planeerimismenetluses kui ka kohtumenetluses piisavalt põhjendanud, miks parkla on tarvilik ka avalikes huvides: - Kergliiklustee kasutajate tarbeks (korralduse lk 3, dtl 161), mis on kooskõlas ka samale planeeringualale kergliiklustee rajamisega. Istungil selgitas ka kolmas isik, et nende parklat kasutatakse sel eesmärgil, ilma kauplust külastamata. Avalikes huvides on nii see, et kergliiklusteed aktiivselt kasutataks, kui ka see, et kasutajatele loodaks mõistlikud parkimisvõimalused. - „pargi ja reisi“ võimalused (korralduse lk 3, dtl 161), s.o võimalus parkida ja sõita ühistranspordiga edasi. Kaebaja on vaidlustanud, et lähipiirkonnas puuduvad edasireisimise võimalused. Kohus ei pea lõplikult võimalikuks lahendada küsimust, kas enne peab olemas olema parkimisvõimalus või enne peab olema olemas reisimisest tulenev suur parkimisvajadus. Teatud ulatuses tuleb ka mistahes vajadusi ja neist tekkivaid probleeme ennetada. Saku aleviku kaardilt nähtub, et planeeringuala asub kahe suure ristmiku vahel. Vastustaja on ka põhjendanud, et alevik areneb lõunasuunal, mis võib tähendada ka suuremat inimeste liikumist. Kohus juhtis ka istungil kaebaja tähelepanu, et Google Maps kohaselt asub kohe planeeritava parkla juures maantee ääres bussipeatus ning samuti peatud üle maantee, kus sõidab kokku peaaegu paarkümmend bussiliini. Ajalooliselt 4(7)
on transpordimaa katastriüksust kasutatud busside ümberpööramiseks. Seetõttu ei saa ka „pargi ja reisi“ eesmärki parkla rajamisel pidada eesmärgipäratuks. - Lähipiirkonna kortermajade parkimisvajaduste rahuldamiseks (korralduses lk 4, dtl 162). Kohus nõustub, et üldplaneeringus on toodud, et hoonestuse kavandamisel tuleb parkimine lahendada oma krundil (p 3.1, lk 15). Küll aga ei lahenda toodud punkt juba olemasoleva hoonestuse parkimisprobleeme, mil lähtuti teistest parkimisnormidest ja asustustihedusest. Vastustajal tuleb lahendada vajadusel ka juba olemasolevate elanike parkimisprobleemid täiendavate parklate loomisega. Sealjuures saab parklate ristkasutus tulla kõne alla vaid juhul, kui sama parklat kasutatakse erinevatel eesmärkidel (nt päevane teenindusasutuse kasutajate ja öine elanike poolne kasutus); erinevate kortermajade elanikud ei saa eelduslikult kasutusaja kattuvuse tõttu sama parklat ristkasutada. Ka tuleb arvestada, et eraomaniku maal toimuv ristkasutus peab olema kas lepingulisel alusel või otsustatud kaalutud haldusaktiga. Kolmanda isiku krundile ristkasutuse kohustuse panekule peab eelneva kaalumine, kas on võimalik kasutada riigi- või munitsipaalmaad. - Lasteaia parkimisvajaduse rahuldamiseks (korralduses lk 4, dtl 162). Planeeringualast üle tee asub mitmeteistkümne rühmaga lasteaed, kuhu lisandub lähiajal veelgi rühmasid (istungil 11:13:02). Arvestades nii rühmade suurusi ja arvu, samuti seda, et laste saabumine ja lahkumine ei ole reeglina ajaliselt päeva peale jaotunud, vaid toimub nii hommikuti kui ka õhtuti piiritletud ajavahemikus, on kohtu jaoks arusaadav põhjendus, et juba olemasolev lasteaia parkla (vt kaebaja esitatud pildimaterjal, dtl 624) võib jääda väikeseks. Avalikes huvides on ka, et lapsevanemaid suunatakse parkima parklasse, mitte teeäärtesse või tekitama ummikuid kuni parkimiskohtade vabanemiseni. Kuivõrd eelkooliealiste korral võib mõistlikult eeldada, et nad saabuvad ja lahkuvad koos lapsevanemaga, ei saa pidada avaliku huviga vastuoluks olevaks vajadust ületada ülekäigurada, kui paremad lahendused puuduvad. Uude parklasse on ettenähtud ka n.ö kärumajad. Eeltoodu on kooskõlas kolmanda isiku ja vastustaja selgitusega, et ei planeerita piirata kolmanda isiku parkla ega uue rajatava parkla kasutust. Ehk juhul, kui kolmanda isiku parkla on hõivatud isiku poolt, kes kasutab seda nii kergliiklustee kasutamise kui ka poe külastamise eesmärgil, saab üksnes poe külastaja kasutada avalikku parklat. Kohus nõustub vastustajaga, et kolmandale isikule kuuluva parkla kasutuse piiramisega ei lahene aga muud piirkonna parkimisprobleemid, s.o kergliiklejate, kortermaja elanike, ühistranspordi kasutajate ja lastevanemate probleemid. Selline kogukondlik lahendus tuleb reeglina leida ka avalike ressursside, s.o maa arvelt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täidetud on ka üldplaneeringuga ettenähtud erandjuhu kriteerium. Kohus märgib, et nõutav ei ole, et tegemist oleks äärmusliku juhuga, s.o ootamatu ja ettenägematu olukorraga, vaid üksnes erandiga. Erandit võib õigustada ka vastava piirkonna elukondlik areng, s.o elanike arvu lisandumine viimase 10 aasta jooksul, mistõttu on vaja leida uusi lahendusi.
9.Kaebaja leiab, et parkla rajamine on vastuolus puhvertsooni säilitamise vajadusega; samuti ei arvesta parkla rajamine kogukondlikke ja looduskeskkonna väärtuseid. Kohus märgib esmalt, et üldplaneeringu kaardi kohaselt ei asu planeeringuala ega kaebaja kinnistu miljööväärtuslikul hoonestusalal, mis jääb teisele poole maanteed, sh lasteaiast edasi kirde poole. Ainuüksi harjumuspärase elukeskkonna muutumine aja jooksul ei anna isikule subjektiivset õigust nõuda senise olukorra säilimist. Kaebaja elab tiheasustustalal, mis tähendab, et teatud määral, kaebaja õiguseid õiguspäraselt kaaludes, tuleb taluda piirkonnas ka muutusi, mis tekivad elanike vahetumise ja ka muutunud kogukondlike vajadustega (vajadus lasteaiakohtadeks, soov kergliiklusteede rajamiseks, pendelränne ning nendega seotud parkimisvajadused, vt eelmises punktis käsitletu). Kogukondlike väärtuse osas tuleb arvestada seda, et siinkohal on kohtuliku kontrolli ulatus piiratud, kuivõrd selle küsimuse üle otsustamine on kaalutlusõiguse ja otstarbekuse piirimail. Kaebaja rõhutas istungil, et on selle argumendi tõstatanud populaarkaebuse, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste riive 5(7)
vaates. Avalikke huve ja seega ka kogukondlikke väärtusi esindab ennekõike kohalikus omavalitsuses nii volikogu kui ka volikogu poolt moodustatud valitsus. Ei ole välistatud kohtulik kontroll olukorras, kui on ilmselge väljakujunenud kogukondlik (s.o konkreetse küla või piirkonna) arvamus, mis on jäetud arvestamata. Selline arvamus käesolevas asjas puudub. Kohus ei saa asuda ka kohaliku omavalitsuse autonoomiat arvestades kogukondlikke väärtuseid ise oma äranägemise järgi sisustama või üksnes kaebaja seisukohta arvestama. Kohaliku elu arengusuundade üle otsustatakse ennekõike kohaliku omavalitsuse valimistel või ka üldplaneeringut või arengukava koostades. Kohus kordab, et kohtule ei nähtu, et tugevalt väljendatud kogukondlik arvamus oleks käesolevas asjas arvestamata jäetud. Parklat planeeritakse transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusele ning väheses ulatuses haljasala osale, kus asub hetkel rohumaa. Rohumaa ei täida olulist puhvertsooni osa, s.o rohumaa ei vähenda visuaalset ega ka mürahäiringut. Planeeringuga ei kavandata kõrghaljastuse hävitamist, vaid sellega rajatakse seda pigem juurde, sh just kaebaja kinnistu suunal, mis aitab säilitada ka rohekoridori (dtl 160). Puhvertsooni eesmärgiks võib pidada ennekõike, et maanteed ei rajata kaebaja kinnistule lähemale ning maantee liigutamist ei ole ka planeeritud. Olukorras, kus ligikaudu 90% haljasalast säilib, ei saa rääkida ka looduslähedase elukeskkonna kadumisest. Kaebaja ei ole välja toonud, et olemasolevat rohuala, kuhu parkla tuleb, kasutataks hetkel kasutajasõbraliku elukeskkonnana, sh laste mänguväljakuna, rekreatsiooniks vms. Tiheasustuses ei pruugi korrastamata (kaks korda aastas niidetav) haljasala kui tühermaa kanda ka olulisi kogukondlikke väärtuseid, kui kogukond seda haljasala sellisel eesmärgil ei kasuta.
10.Kaebaja leiab samuti, et detailplaneeringu alusel realiseeritav rikub tema subjektiivseid õiguseid. Kohus ei nõustu, et parkla rajatakse sisuliselt kaebaja kinnistu piirile. Parkla ja kaebaja kinnistu piiri vahele jääb 28 meetrit kõrghaljastust ning kaebaja elamu asub planeeringualast veel kaugemal. Tiheasustuses peab kaebaja teatud ulatuses taluma muutusi ja uut arendustegevust, kui sellest kaasnevaid mõjutusi piisaval määral leevendatakse. Isikul ei ole tiheasutuses subjektiivset õigust, et mistahes mõjud üldse tema kinnistule ei ulatuks, vaid üksnes tiheasustusele iseloomulikele leevendamismeetmetele. Kohus kordab varasemat, et parkla rajatakse kinnistu osale, kus on rohumaa ehk planeeringu realiseerimisega ei vähendata kõrghaljastust. Kuivõrd rohumaa iseenesest ei takista maanteelt tuleva visuaalset, müra- või lõhnahäiringuid, ei saa ka parkla rajamine maanteelt tulevat häiringut suurendada. Parklaga rajamisega tekkivat visuaalset häiringut, s.o rohumaa asemel on näha parklat, vähendab juba täna kaebaja ja transpordimaa vahele jääv kõrghaljastus, mida ei planeerita vähendada, vaid juurde istutada. Sama kõrghaljastus, sh juurde istutatav, vähendab ka parklast tulevat mürahäiringut. Üldteadaolevalt ei sõideta parklas suurel kiirusel ning suurem müra kaasneb just suurema kiirusega. Seega ei saa välistada mürahäiringu objektiivset kasvu, kuid see saab olla vähene ja vastustaja on ette näinud asjakohase leevendusmeetme, s.o täiendava haljastuse rajamise (dtl 159, korralduse lk 1). Haljastus aitab ka võimaliku kasvava õhusaaste vastu. Sadevee osas on planeeringu seletuskirjas ette nähtud asjakohased meetmed, s.o sadevee ärajuhtimine (DP seletuskirja p 4.9.2, dtl 171). Kohus mängib täiendavalt, et vaikimisi ei saa kahtluse alla seada, et ehitustehnilised lahendused nagunii ei tööta. Nii asjaõigusseadusest kui ka ehitusseadustikust tuleneb põhimõte, et oma kinnistult tulenevad mõjutused ei tohi naabri kinnistut ülemääraselt mõjutada. Seega on kaebajal ka nii ehitus- ja kasutusloa väljastamise kaalumise ja hilisema ehitusjärelevalve raames võimalik tugineda sellele, kui tänavavalgustust suunatakse või sadevesi hakkab valguma tema kinnistule. Detailplaneeringust ei tulene planeeringu elluviijale õigust kaebaja kinnistut pimestada ega sinna sadevett juhtida ega neid mõjutusi leevendamata igal juhul parkla valmis ehitada. Kui sel6(7)
gub, et parkla rajamisega kaasneb kaebaja kinnistut ülemääraselt mõjutav mõjutus, s.o drenaažist ja muudest lahendustest sõltumata osutub kaebaja kinnistu näiteks üleujutatuks, tuleb planeeringu elluviimisest loobuda. Küll aga ei ole detailplaneeringu ülesanne näha juba ette konkreetseid ehituslahendusi ega kontrollida nende lõplikku teostavust. Kohus leiab ka, et parkla ei ole ka selline ehitusobjekt, millega vältimatult kaebaja kinnistule jõudvad ülemäärased mõjutused kaasnevad (vrdl suurtööstus vms).
11.Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole kaalunud kaebaja alternatiivset ettepanekut, s.o pika ja kitsa parkla rajamist piki maanteed. Kohus möönab, et vastustaja põhjendused on esitatud muudes dokumentides peale korralduse (vt 13.04.2021 kiri Rahandusministeeriumile, dtl 517), kuid need on piisavad, et jätta kaebaja pakutud lahendus kõrvale. Vastustaja selgitused istungil ja kohtukõne teesid (dtl 696-698) veenavad kohtu, et need põhjendused olid olemas ka planeerimismenetluse ajal. Piki maanteed kulgeva parkla korral tuleks Lepiku haljaku katastriüksuse põhjaosas vähendada ka kõrghaljastust, mida valitud lahenduse korra teha ei tule. Ka nõustub kohus, et pika ja kitsa parkla korral tuleb rajada kas täiendav sissepääs Kingu põigu kaudu või võib parkla osutuda kasutamise väga ebamugavaks, kui juurdepääs on vaid ühest otsast. Kohus nõustub ka, et väiksema, neljarealise parkla korral on võimalik vajadusel leida ka liiklusohutumaid variante (nt ühesuunaline ringliiklus), kuid pikk ja kitsas parkla võib olla liiklusohtlikum. Kohus märgib täiendavalt, et planeeritav parkla kasutab täies ulatuses ära transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuse, mis vastab kinnisasjade sihipärase kasutamise eesmärgile. Piki maanteed parklat rajades võetaks kasutusele suurem osa haljasalast kui valitud planeeringulahenduse korral. Pikk ja kitsas parkla võib õhutada ka seda kiirendamiseks kasutama, mis suurendab ka mürataset (vt avaliku arutelu protokollis ettepanekud, dtl 502 ja vastustaja vastus dtl 507). Alternatiivne lahendus ei vähenda ka oluliselt visuaalset häiringut, s.o ei varja parklat, vaid parkla kulgeb pikemalt; ning sama saab järeldada ka lõhnahäiringu kohta, s.o kui pargib rohkem sõidukeid.
12.Kohus leiab, et detailplaneeringu kehtestamise otsus on kokkuvõttes õiguspärane ning alus selle kehtetuks tunnistamiseks puudub. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja on taotlenud õigusabikulude kaebajalt välja mõistmist. Kohtupraktika kohaselt võib küll haldusorgan kasutada välist õigusabi, kuid selle kaebajalt väljamõistmine on piiratud. Tuleb eeldada, et vastustaja suudab enda antud haldusakte ja tehtud toiminguid oma ametnike esindamisel ise kohtus kaitsta, sh õiguslike argumentide esitamisel. Välise õigusabi väljamõistmist on kaalutud üksnes olukordades, kus tegemist on olnud erakordselt keeruka asjaga, mille õigusküsimused väljuvad vastustaja igapäevasest pädevusest. Käesolevas asjas on vaidluse all detailplaneering, millega seotud vaidlusküsimuste ringi saab pidada tavapäraseks. Seetõttu ei ole vastustaja menetluskulude kaebajalt väljamõistmine põhjendatud ja kõigi menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.