X kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt kahjuhüvitise saamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine Resolutsioon
1.Jätta X kaebus haldusasjas nr 3-20-2322 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 30. mai 2022. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 07.09.2020. a Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse mittevaralise kahju 9 000 eurot ja varalise kahju 125 eurot hüvitamiseks seoses politseiniku poolt tööülesannete täitmisel ülemäärase füüsilise jõu kasutamisega kehavigastuse ja pikalt kestnud kannatuste ja valu tekitamisega. PPA lõpetas 21.12.2020. a X taotluse menetlemise seoses Tartu Halduskohtusse kaebuse esitamise ja kohtu poolt kaebuse menetlusse võtmisega.
2.X esitas 23.11.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) 125 euro varalise kahju hüvitamist ja kehavigastuste ja tervisekahjustuse tekitamise eest mittevaralise kahju hüvitamist kohtu hinnangul õiglases määras.
3.Tartu Halduskohus võttis 30.11.2020. a kaebuse halduskohtu menetlusse ja otsustas 28.02.2022. a vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses.
Kaebaja nõue
4.Kaebuse aluseks on märgitud 07.02.2018. a Võrumaal, Võru vallas, Parksepa alevkus, Kanariku tn 7 maja esimese korruse koridoris kella 11.30 paki toimunud sündmused. Kaebuse kohaselt väänasid PPA ametnikud kaebaja kätt selliselt, et kaebajale pidi kutsuma kiirabi, ta toimetati haiglasse ning käele asetati kips. Seejärel toimetati kaebaja Võru politsei kainestusmajja ning vabastati sealt järgmisel päeval.
5.Kaebaja leiab, et politseiametnik tekitas õigusvastase tegevusega temale tervisekahju – vasaku käe küünarliigese vigastused, pikalt kestnud valu ja kannatused. Kaebajale tekkis nii varaline kui mittevaraline kahju. Kaebaja pidi 07.02.-16.02.2018. a kandma vasakul käel kipsi. Seetõttu olid raskendatud kodused toimetused. Käe küünarliiges valutas, kaebaja tarvitas igapäevaselt valuvaigisteid. Tihti esinesid unehäired. Kaebaja kasutas ortoosi ja elastiksidet. Kõige enam valutas käsi 7. veebruarist kuni 2018. a augustini. Kahju tekkimisest kuni järk-järgult paranemiseni kulus kokku aasta. Pool aastat olid kannatused intensiivsemad ja suured, teine pool vähem. Varaliseks kahjuks hindab kaebaja kokku 125 eurot – sõidukulud, ravimid, ortoos, visiiditasud. Mittevaralise kahju jätab kaebaja kohtu otsustada ja soovib õiglast hüvitist.
6.Kaebaja 27.12.2020. a menetlusdokumendi kohaselt on politsei algusest peale kujutanud kaebajat võimalikult halvas valguses ja püütakse jätta muljet, et kaebaja kukkus ise käe katki. Kaebusele esitatud vastuse versiooni kohaselt kaebaja lausa ründas ja ähvardas politseinikke. Kaebaja on aga avaldanud õigeid asjaolusid ja fakte 07.02.2018. a sündmuste kohta, mida saaksid kinnitada valla sotsiaaltöötajad ja kaebaja õde. Vastustaja vastuväited
7.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Asjaoludest nähtuvalt kasutasid politseiametnikud 07.02.2018. a X suhtes vahetut sundi. Politsei õigus kasutada vahetut sundi tuleneb korrakaitseseaduse (KorS) § 75 lõikest 1. Vahetu sund on isiku mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga (KorS § 74 lg 1). Erivahendid on mh käerauad (KorS § 781 p 1). Politsei võib isiku suhtes kasutada käeraudu mh siis, kui on alust arvata, et isik võib rünnata teist isikut (KorS § § 79 lg 1 p 1). Kuna kaebaja oli joobeseisundis ja agressiivne, ei allunud politsei korraldustele ning oli ilmselt vahetult ründamas politseiametnikke, siis oli tema suhtes käeraudade kasutamine õigustatud.
8.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lõike 3 järgi vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kaebaja suhtes oli vahetu sunni kasutamine õigustatud. Käeraudu tuli kasutada seetõttu, et kaebaja asus ründama politseiametnikke. Käeraudade peale panemine hõlmas endas paratamatult ka füüsilise jõu kasutamist, kuna kaebaja osutas politseiametnikele aktiivset vastupanu. Füüsilise vastupanu osutamine on tõenäoliselt ka otseseks põhjuseks, miks kaebajale tekkisid vasaku küünarliigese vigastused. Kui kaebaja ei oleks käeraudade peale panemisel füüsilist vastupanu osutanud, siis ei oleks ka politseiametnikel olnud vajadust kasutada tema suhtes füüsilist jõudu. Politseiametnike suhtes agressiivsest käitumisest hoidudes oleks kaebaja saanud vältida tema suhtes vahetu sunni rakendamist. Politseiametnikud täitsid oma ülesandeid vajaliku hoolsusega. Kaebaja käitumise
tõttu ei olnud kahju tekitamist võimalik vältida. Seetõttu ei vastuta PPA kaebajale tekitatud kahju eest. Seadusandja on arvestanud võimalusega, et vahetu sunni rakendamise käigus võib isik saada kehavigastuse. Seetõttu on KorS §-s 77 nähtud ette korrakaitseorgani kohustus kutsuda isikule vajadusel kiirabi. Selle kohustuse politseiametnikud täitsid. Kohtu põhjendused
9.Kaebuses esitatud faktiliste asjaolude kohaselt nõuab kaebaja kahju hüvitamist järgmistel asjaoludel. 07.02.2018 kella 11.30 paiku Parksepas Kanariku tn 7 maja trepikojas seina ääres kükitades astusid kaebaja juurde kaks politseiametnikku. Politseiametnik tagus kaebajat korduvalt vastu jalga ja käskis ülbe üleoleva hääletooniga kaebajal püsti tõusta. Kaebaja tõusis ja hakkas valu tõttu kõrgendatud häälega politseiametnikke sõimama, tehes seda mitme lausega, mille peale haarasid politseiametnikud kaebaja kätest ja panid ta silmapilkselt koridori põrandale kõhuli maha. Üks politseiametnikest surus ja väänas käe seljal hästi üles nii, et käsi kuuldavalt ragises ja kaebaja tundis küünarliigeses meeletut valu. Kaebaja ei olnud politseiametnike suhtes agressiivne. Pärast käe puruks väänamist lasi kaebaja endale kiirabi kutsuda ja kaebaja toimetati Lõuna-Eesti Haiglasse, sealt edasi kipsis käega arestimajja kainenema.
10.Kaebuse põhistamiseks on kaebaja esitanud kaebuse esitamise aegse vanglakaaslase Y tunnistuse, kiirabikaarti, Lõuna-Eesti Haigla 07.02.2018. a, 16.02.2018. a, 18.04.2018. a tervisekaardid, Lõuna-Eesti Haigla 14.09.2018. a vastuse teabenõudele, Tartu Ülikooli Kliinikumi 02.01.2019. a digiloo haigusjuhtumist, 19.02.2019. a väljavõtte Tartu Vangla haigusjuhust, Taru Maakohtu 21.03.2018. a kohtumääruse nr 1-17-5885 neli esimest lehekülge.
11.Vastustaja põhistab kaebusele esitatud vastuväiteid piirkonnapolitseinike Meelis Tsoppi ja Elar Sariku 12.02.2018. a ettekannetega ja 07.02.2018. a indikaatorvahendi kasutamise- ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollidega.
12.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
13.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on RVastS § 9 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks avaliku
võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega.
14.Kaebaja hinnangul on vastustaja ametnikud rikkunud kaebaja õigusi avaliku võimu kandjana õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes kaebaja suhtes ohjeldusmeetmete (käeraudade) paigaldamisel ülemäärase füüsilise jõu kasutamisega, millega tekitati kaebaja tervist kahjustades kaebajale avalik-õiguslikus suhtes varaline ja mittevaralise kahju.
15.Halduskohtu hinnangul on kaebuses esitatud väited ainetud.
16.Kaebuse kohaselt kükitas kaebaja 7. veebruaril 2018. a Parksepas Kanariku 7 maja koridoris kuhu sisenesid kaks politseinikku ja kaks Võru Vallavalitsuse sotsiaaltöötajat (tl 2p). Piirkonnapolitseinik Meelis Tsopi ettekande kohaselt pidi ta Võru valla sotsiaaltöötaja Kadri Truijaga minema 7. veebruaril valla sotsiaalmajja, kuna sotsiaaltöötajale laekunud kaebuse kohaselt oli seal eelneval ööl lärm ja tarvitati alkoholi. Maja koridoris korteri ukse taga kükitas õllepurke käes hoidev kaebaja (tl 33). Sama moodi kirjeldab sotsiaalmajas kaebajaga kohtumist ettekandes piirkonnapolitseinik Elar Sarik (tl 34).
17.Viibides sotsiaalmaja avalikult kasutatav koridoris, viibis kaebaja kohtu hinnangul seega avalikus kohas, sest koridor on ettenähtud määratlemata isikute ringile kasutamiseks (KorS § 54), kus on keelatud käituda teisi isikuid häirivalt ja teist isikut sõnadega solvates (KorS) § 55 lg 1 p 1). Avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu. Sellisteks tegudeks võivad olla näiteks lärmamine või muu müra tekitamine ja ebasündsate väljendite kasutamine. Avaliku korra muu rikkumisena tuleb käsitada mh alkoholi pruukimist avalikus kohas või alkoholijoobes avalikku kohta ilmumist (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-102-03, p 9).
18.Kaebaja enda poolt tõendina esitatud Tartu Maakohtu 21.03.2018. a kriminaalasja nr 1-175885 määruses (tl 42) on maakohus tuvastanud, et: „PPA Lõuna prefektuuri 8.02.2018 teatise kohaselt (tl 3) toimus 7.02.2018 kell 11.41 juhtum seoses Xga, kes Võru maakonnas Võru vallas Parksepa alevikus Kanariku 7 asuvas sotsiaalmajas muutus politseinike vastu agressiivseks. Isik hakkas kinnipidamisel vastu. Käeraudu pannes X kukkus ja kurtis valu käes. X toimetati LõunaEesti Haiglasse kontrolli, tal pandi käsi kipsi ja hiljem paigutati kainenema. Tal fikseeriti alkoholijoove 1,18 mg/l.“. Tartu Maakohtu 21.03.2018. a määrus on jõustunud ja seega {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=226966538, 29.04.2022}.
seadusjõus
19.Halduskohus märgib uuritud tõenditele tuginedes esimese vahemärkusena vastuseks kaebusele, et seega on jõustunud kohtulahendiga, millega pöörati täitmisele kaebajale varasemalt mõistetud vangistus, käesoleva kohtuasja poolte esitatud tõenditest sõltumatult tõendatud, et kaebaja oli 7. veebruari sündmuste ajal alkoholijoobes, politseinike vastu agressiivne ja hakkas
kinnipidamisel vastu, mistõttu oli tarvis tema kätele paigaldada käerauad, mida pannes kaebaja kukkus. Samuti ei saa vähetähtsaks pidada asjaolu, et maakohtu kohtumääruse kohaselt oli kaebajalt varasemalt jõustunud kohtulahendiga üldse keelatud tarvitada alkoholi. Vaatamata kohtu poolt pandud kohustusele – mitte tarvitada alkoholi, viibis kaebaja alkoholijoobes avalikus kohas.
20.PPA 07.02.2018. a liikluspolitseinik Kaido Tühise koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 35) nähtuvalt on 07.02.2018. a kella 13.09 ajal Võrumaa haiglas indikaatorvahendiga kaebaja väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholi positiivne näit (1,18 mg/l). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis (tl 35p) kontrollile allutatud isiku joobele viitavate tunnustena on loetletud silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, koordinatsioonis kerged häired, on ärritunud ja käitub ründavalt, on tunda alkoholilõhna isiku suust. Protokolli kohaselt on kontrollile allutatud isik selgitanud, et eelmisel õhtul jõi viina ja õlut. Protokolli kohaselt on kaebajale selgitatud ka õigust vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, kuid kaebaja on kontrollile allutatud isikuna allkirjaga kinnitanud, et tal ei ole märkusi ja taotlusi (tl 35).
21.PPA 07.02.2018. a liikluspolitseinik Kaido Tühise koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (tl 36) nähtuvalt on kaebaja Parksepast Kanariku 7 kella 11.38 paiku toimetatud kainenema, kuna ta oli alkoholijoobes agressiivse käitumisega, osutas füüsilist vastupanu piirkonnapolitseinikule ja oli ohuks teistele isikutele.
22.Halduskohus loeb viimati käsitletud ja uuritud tõenditega (protokollidega) tõendatuks, et kaebaja oli 7. veebruaril sotsiaalmaja koridoris taolises joobeseisundis, mis andis aluse ja tingis tema kainenemisele paigutamise. Samuti on tõendatud, et kaebaja käitus agressiivselt, mille tõttu temast lähtus oluline oht teistele isikutele (KorS § 42 lg 1).
23.Kaebaja poolt vaidlustamata protokollidega ja jõustunud kohtumäärusega on seega tõendatud, et kaebajal esines joobest tingitud terviseseisundi häirumine, mis väljendus agressiivsuses sotsiaalmajja sotsiaaltöötajaid julgestama kutsutud politseinike korraldustele agressiivses reageerimises.
24.Halduskohtu hinnangul on kaebaja kui algselt joobeseisundi kahtlusega isiku suhtes politseinike poolt riikliku järelevalve erimeetmeid kohaldatud kooskõlas korrakaitse seaduse 3. jao 2. jaotises ettenähtud korras (KorS §-d 36-42). Seega on tõendatud, et kaebaja kainenema toimetamiseks esinesid nii faktilised kui õiguslikud asjaolud.
25.Kaebuse kohaselt kasutati kaebaja kainenema toimetamisel ja erimeetmena käeraudade paigaldamisel liigset jõudu. KorS § 42 lg 5 kohaselt, kainenema toimetamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
26.PPA 07.02.2018. a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli (tl 36) kohaselt lähtus kaebajast vägivalla oht teise isiku suhtes, mille tõttu oli vajalik käeraudade ja füüsilise jõi
kasutamine, sest isik oli agressiivne osutades füüsilist vastupanu piirkonnapolitseinikule. Protokolli kohaselt kasutati kaebaja suhtes füüsilist jõudu käeraudade paigaldamiseks ja käeraudu kasutati kümme minutit.
27.PPA 07.02.2018. a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll kummutab seega kaebaja 27.12.2020. a menetlusdokumendis esitatud väited, et vastustaja on halduskohtumenetluses kaebuse saamise järgselt asunud kaebajat alusetult süüdistama politseinike ründamises. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll on koostatud kahju hüvitamise nõude põhjustanud sündmuse toimumise päeval, s.o 7. veebruaril ja seda on samal päeval kaebaja kainenemisel kaebajale ka tutvustatud allkirja vastu (tl 36p). Kaebaja ei ole protokollis toodud asjaolusid vaidlustanud ja on oluliselt rohkem kui kahe aasta pärast vanglas viibides, esitanud politsei vastu PPA-le ja halduskohtule kahjunõude seoses kainenema paigutamisel liigse jõu kasutamisega. Neil tõendamist leidnud asjaoludel ei ole vahetut sundi kaebaja kainenemisele toimetamisel kasutatud rohkem ega kauem kui see oli vältimatult tarvilik. Kainenemiselt on kaebaja vabastatud 07.02.2018. a kell 22.05 (tl 36p), seega samuti mitte hiljem kui kainenemiseks tarvilik.
28.Kaebaja versiooni kohaselt (tl 2p) kükitas ta rahulikult sotsiaalmaja esimese korruse koridoris seina ääres kui ligi astusid kaks politseinikku, kellest üks hakkas kohe oma saapaga vastu kaebaja jalga müksama ja käskis ülbe-üleoleva hääletooniga püsti tõusta. Kaebaja tõusis ilusti püsti ja ütles kõrgendatud hääletooniga ametnikele, et kas nad viisakalt ei oska inimese poole pöörduda ja peate jalaga togima, ütles veel, et olete kitsed ja tondid mitte riigiametnikud. Kusjuures selline sõim kestis mitmeid lauseid, mille peale hüppasid politseinikud kaebajale ligi, haarasid kätest ja panid koridori põrandale maha. Üks politseinik väänas kätt kõrgemale kohast kus pannakse käerauad, teine politseinik hoidis kätt selja alaosas kus pannakse käerauad.
29.Vastustaja on kaebaja kainenemisele toimetamise põhjustanud asjaolude kohta esitanud piirkonnapolitseinike Elar Sariku ja Meelis Tsopi ettekanded (tl 33, 34). Meelis Tsopi ettekande kohaselt, küsimuse peale, miks kaebaja kükitab sotsiaalmaja koridoris korteri ukse taga, kaebaja ägestus, hakates aktiivselt kätega vehkides ropendama ja politseinikke ähvardama. Koridori tulnud kaebaja õde palus, et politseinikud toimetaksid kaebaja minema, kuna ta on alkoholijoobes agressiivne ning õde tundis hirmu enda turvalisuse pärast. Õega vestluse ajal jätkas kaebaja lärmamist, vehkis kätega ja ei allunud korraldustele. M. Tsopi korralduse astuda eemale, kaebaja ei reageerinud ja veelgi enam ägestudes pani käes olevad õllepurgid maha ning võttis sisse rünnakuhoiaku. Kuna M. Tsopi arusaamisel kaebaja vabatahtlikult politseiga koridorist ära ei tule, haaras ta kaebaja vasakust käest ning viis ta pikali asendisse, millele kaebaja osutas aktiivset vastupanu hoides paremat kätt enda rindkere all. E. Sarik sai kaebaja parema käe rindkere alt välja, misjärel paigaldati kaebajale käerauad. Piirkonnapolitseinik Elar Sariku ettekande kohaselt kaebaja lärmas kogu vestluse aja, vehkis kätega ja ei allunud korraldustele. Kaebaja ei reageerinud M. Tsopi korraldusele astuda eemale tema turvatsoonist ja ägestus veelgi, pani käes olevad õllepurgid maha ning võttis sisse rünnakuhoiaku, mispeale haaras M. Tsopp tema vasakust käest ning viis ta pikali põrandale.
30.Kohus ei pea kaebaja versiooni 7. veebruari sündmustest sotsiaalmaja koridoris eluliselt usutavaks. Kohus lähtub tõendamist leidnud faktilisest asjaolust, et politseinikud olid kutsutud sotsiaalmajja koos valla sotsiaaltöötajaga seal eelmisel ööl toimunud alkoholi tarvitamisega kaasnenud lärmamise tõrjumiseks. Kuna kaebaja pidi õe korteri ukse taga koridoris olema, on selge, et õde ei lasknud teda oma korterisse sisse. Kuna kaebaja kükitas ukse taga, viitab see sellele, et ta ei olnud õe ukse taha äsja saabunud vaid oli seal kükitanud pikemalt. Kaebaja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse pidada sellises olukorras politseinike korraldust püsti tõusmiseks õigusvastaseks. Kohtule ei ole kaebaja sündmuste kirjeldusest äratuntav kaebaja õigus politseiametnikega kõrgendatud hääletooniga solvavaid väljendeid kasutades (kitsed, tondid) rääkimiseks. Kaebaja väitel sõimas ta poltseinikke rohkem kui ühe lausega. Eluliselt usutav ei ole, et politseinikud kuulasid sõimu vaikides ja ei andnud kaebajale sellises olukorras enne vahetu jõu kasutamist korraldust sõimamise lõpetamiseks. Kohtu hinnangul on nii liikluspolitseinik kui piirkonnainspektorid asjakohaselt käsitlenud kaebaja käitumist agressiivsena ja kohaldanud selles olukorras vahetut jõudu kaebaja suhtes põhjendatult, sest politseinike tegevus viis selleni, milleks nad olid sotsiaalmajja kutsutud, lõpetada alkoholijoobes isikute poolt lärmamisega sotsiaalmaja elanike kodurahu häirimine. Isegi, kui üks piirkonnainspektoritest müksas kaebaja jalga, et ta püsti tõuseks, ei saa see õigustada kaebaja agressiivset käitumist, sest kaebaja ei ole arstlike tõendite kohaselt vaevusi seoses jalaga meedikutele kurtnud.
31.Vastustaja on vastuses kaebusele möönnud, et kaebajale tekkisid vasaku küünarliigese vigastused kaebajale käeraudade paigaldamise käigus (tl 30p). Seega ei ole poolte vahel vaidluse all kaebaja tervise kahjustused 7. veebruari intsidendi käigus, mida kaebaja tõendab arstlike tõenditega (tl 14-21). Kohtu hinnangul ei ole asjas kogutud tõenditega tõendatult seega ka vaidluse all, et vastustajal oli sotsiaalmaja probleemi lahendamiseks õigustatud eesmärk, s.o korrarikkumise kõrvaldamine, mille käigus leidis aga aset kaebaja agressiivse käitumise tõttu vajadus kaebajast politseinikele lähtuva ohu tõrjumiseks. Ohu tõrjumiseks vahetu sunni kohaldamisel tekitati kaebajale objektiivselt äratuntav füüsiline vigastus. Vaidlust pole selle üle, et kaebajale tagati selle raviks esimesel võimalusel parimal võimalikul viisil esmaabi (KorS § 77). Kaebaja esitatud asjaoludel olid PPA ametnike kasutatud meetmed kohtu hinnangul kohased ja vajalikud ja seetõttu puudub alus piirkonnainspektoritele ette heita võimuliialdust. Piirkonnainspektoritel oli seadusest tulenev õigus sunni kohaldamiseks, st nii füüsilise jõu kui erivahendi kasutamiseks (KorS § 74 lõiked 1 ja 2, § 781 p 1). Piirkonnainspektorid ei kasutanud käeraudu ebaseaduslikult. Paigaldatud käeraudade ca kümne minuti pärast eemaldamine viitab, et piirkonnainspektorite eesmärgiks oli vaid takistada kaebajal agressiivselt käituda, mitte teda julmalt ja väärikust alandavalt kohelda.
Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et kohane oleks olnud teda karistada väärteokorras, sest väärteomenetluse seadustikus (VTMS) § 3 kohasest väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõttest ei tulene, et iga väärteokahtlus tuleks tõlgendada väärteomenetluse alustamise kasuks, sest kohtuvälisele menetlejale on seadusega jäetud kaalutlemisruum. Seetõttu ei tõenda kaebuse põhjendatust ka kaebusele lisatud Y kaebajale antud tunnistus (tl 13) tema karistamisest. Kaebaja väidetest ei saa järeldada, et piirkonnapolitseinikud oleksid kaebajale korraldusi andes teda kuidagi provotseerinud ja andnud sellega põhjuse agressiivseks käitumiseks. Kaebaja arvamus, et korraldused anti ülbe-üleoleva hääletooniga, on kaebaja subjektiivne hinnang. Nagu eelnevalt käsitletud ei tõenda tõendikogum käeraudade kasutamise põhjendamatust, mistõttu ei ole käeraudade paigaldamisel ka jõu kasutamine ilmses mittevastavuses meetme eesmärgiga kiireloomulist lahendamist nõudnud olukorras (KorS § 7). Kaebuse väidete alusel ei ole kohtule äratuntav, milline oleks olnud piirkonnainspektorite poolt võimalik teine säästvaim vahend kaebaja agressiivsuse tõrjumiseks käeraudade paigaldamisel lühiajalise vahetu sunni kasutamise asemel.
32.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on kohus seisukohal, et kaebaja soovitud hüvitise väljamõistmiseks varalise ja mittevaralise kahju eest ei ole täidetud kahju hüvitamise eeldus vastustaja tegevuse õigusvastasuse näol. Mittevaralise kahju puhul ei tõenda asjas kogutud tõendid ka vastustaja süüd kaebaja tervise kahjustamises. Kaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
33.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peaks kaebaja kandma vastustaja menetluskulud (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole vastavat taotlust esitanud, seetõttu jäävad nii kaebaja kui vastustaja võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
34.Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.