Riigihanked › Riigihanked

3-22-332

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

3-22-332 1) Kaebaja poolt vaidlustusmenetluses esitatud liisinguandjate kinnituskirjad jäävad tähelepanuta. Hankija jättis kaebaja kvalifitseerimata põhjusel, et kaebaja jättis nõutud kinnituskirjad tähtaegselt esitamata. 2) Kirjaliku kokkuleppe esitamise nõude eesmärk on teha kindlaks, kas pakkujal on ka tegelikult võimalus saada hankelepingu täitmiseks enda kasutusse tema poolt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud tehnikat. Masina saab pakkujale kasutusse anda selle omanik või isik, kellel omanik on lubanud masinat allkasutusse anda. Vastustaja on pöördunud nelja masina kasutusse võtmise asjus viiel korral selgitustaotlusega kaebaja poole. Kaebaja esitas eelkokkuleppe Undi Vili OÜ-ga, kuid keeldus muude dokumentide esitamisest. Pakkujat kvalifitseerides peab hankija olema veendunud, et pakkuja vastab ka tegelikult kõikidele RHAD-s ettenähtud kvalifitseerimise tingimustele. Pakkuja ei saa nõuda ega eeldada, et hankija teostaks üksnes formaalset kontrolli. Kuigi kaebaja esitatud dokumentidest nähtus, et Undi Vili OÜ on valmis andma kaebaja kasutusse masinad hankelepingu täitmiseks, ei nähtu neist tema õigus seda teha. Vastustaja ei pidanud uskuma, et Undi Vili OÜ-l on õigus masinaid allkasutusse anda. Kaebajal oli aega esitada liisinguandjate kinnitused 17.–31.12.2021, kuid kaebaja ei teinud seda. 3) Vaidlustusmenetluses ei ole tõendatud, et kõnealuste masinate liisingulepingute kohaselt oli liisinguvõtjal õigus anda liisinguvara allkasutusse liisinguandja nõusolekuta. Järelikult olid hanketingimuste täitmise tõendamiseks vajalikud liisinguandjate nõusolekud allkasutusse andmise kohta. Neid nõusolekuid ei pidanud küsima vastustaja. Tavapärases võlaõiguslikus suhtes võib liisinguandja nõustuda liisinguvara allkasutusse andmisega ka tagasiulatuvalt, kuid RHS näeb pakkujale ette tähtaja hankija esitatud dokumendinõude täitmiseks ja õigusliku tagajärje, kui pakkuja ei pea tähtajast kinni. Kuna kaebaja ei esitanud vastustajale hanketingimuse sisuliseks kontrollimiseks liisingulepinguid või liisinguandjate nõusolekuid ning need dokumendid ei olnud vastustajale andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad, on otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata kooskõlas RHS § 104 lg-ga 9.

3-22-332 allkasutusse andmist ei saa pidada liisinguvara sihtotstarbeliseks kasutamiseks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 363 p 1). Hankijal on kohustus sisuliselt kontrollida kvalifitseerimistingimusele vastavust (Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2020 otsus nr 3-192345). 2) Vastustajal oli õigus küsida vaidlusaluseid dokumente. Liisinguvõtja ja kaebaja on lepingulises suhtes, mistõttu saanuks kaebaja küsida oma koostööpartnerilt liisingulepinguid või liisinguandja kinnituskirju. Vastustaja andis korduvalt võimaluse esitada tõendid, mille alusel saanuks veenduda, et kaebajal on õigus liisinguvara kasutusele võtta. Vastustaja järelepärimised olid selged ja suunavad. Vastustaja ei saanud kvalifitseerida kaebajat olukorras, kus tema vastavus kvalifitseerimistingimustele on oletuslik. Kinnituskirjade esitamisest vaidlustusmenetluses järeldub, et kaebaja sai aru, millised tõendid on tema kvalifitseerimiseks vajalikud. Kaebajal ei ole võimalik enda kvalifikatsiooni tõendada pärast selleks määratud tähtaega ja kaebaja esitatud liisinguandjate kinnitused ei muuda vastustaja hankemenetluses tehtud otsust õigusvastaseks. Kaebaja argument eelneva koostöö kohta ei ole asjakohane, kuna seda asjaolu ei saa kvalifitseerimistingimuse täitmisel hinnata.

3-22-332 registreerimistunnistuste koopiad. /.../ Juhul kui pakutud tehnika ei kuulu pakkujale, siis esitab pakkuja hankija nõudmisel kirjaliku kokkuleppe või eelkokkuleppe, mille alusel on pakkujal võimalik pakutud tehnikat omandada või kasutusse võtta. Hankija soovitab hankemenetluse kiiremaks läbiviimiseks esitada need dokumendid juba koos pakkumusega. RHS § 101 lg 1 p 9 sätestatud tingimuse täitmine ja kokkulepe tehnika kasutamiseks ei ole käsitletav RHS § 103 alusel teise isiku vahenditele tuginemisena ja pakkuja ei pea esitama kokkuleppe teise poole kohta hankepassi.“ Eeltoodust tulenevalt oli pakkujal kohustus esitada koos pakkumusega või hankija nõudmise peale tõendid selle kohta, et tal on võimalik omandada või kasutusse võtta pakutud tehnikat, mille omanikuks ta ei ole. Sama sätestab RHS § 101 lg 1 p 9. 2) Kaebaja pakkus mh nelja masinat, mille juures tegi viite Undi Teenused OÜ-ga sõlmitud lepingule. Kaebaja ja hankija vahel toimus järgmine kirjavahetus: a) vastustaja saatis 26.10.2021 palve esitada masinate, mille omanikuks ei ole kaebaja, kohta kirjalik kokkulepe või eelkokkulepe, mille alusel on kaebajal võimalik pakutud tehnikat omandada või kasutusse võtta. Kaebaja edastas 29.10.2021 Undi Vili OÜ ja Undi Teenused OÜ 20.10.2021 kinnituse, milles Undi Vili OÜ ja Undi Teenused OÜ juhatuse liige teatas, et ollakse nõus tegema kaebajale lepingu alusel lumelükkamist 1. taseme teedel kuue traktoriga; b) vastustaja viitas 06.12.2021 järelepärimises, et nelja masina omanikuks on Undi Vili OÜ, s.t need ei kuulu kaebajale ja kaebajat ei ole kantud registreerimistunnistusele ka vastustava kasutajana. Seetõttu paluti esitada kokkulepe või eelkokkulepe, mille alusel on kaebajal võimalik pakutud tehnikat omandada või kasutusse võtta. Kaebaja edastas 08.12.2021 samal kuupäeval kaebaja ning Undi Vili OÜ ja Undi Teenused OÜ vahelise digitaalselt allkirjastatud eelkokkuleppe (dokumendil on kuupäev 14.10.2021) masinate tasu eest kasutusse andmise kohta seoses riigihankega „Võru hooldepiirkonna riigiteede korrashoid 2022–2027“. Kaebaja poolt hankelepingu sõlmimisel kohustusid eelkokkuleppe pooled sõlmima lepingu kuue masina tasu eest kasutusse võtmiseks hankelepingu perioodiks. Undi Vili OÜ ja Undi Teenused OÜ kinnitasid, et masinad on nende omandis, need ei ole koormatud ühegi kolmanda isiku õigusega ning neil on õigus, võimalus ja tahe anda masinaid tasu eest kaebaja kasutusse; c) vastustaja selgitas 13.12.2021 järelepärimises, et tuvastas kontrolli käigus, et Undi Vili OÜ on traktorite vastutavaks kasutajaks liisingulepingu alusel. Kaebajal paluti selgitada vastuolu kokkuleppes esitatud omandi info ja vastustaja tuvastatud andmete vahel ning seda, kas liisingutingimuste kohaselt on Undi Vili OÜ-l lubatud anda liisinguandja omandis olevat vara kaebajale kasutada. Kaebaja edastas 15.12.2021 Undi Vili OÜ poolt 15.12.2021 allkirjastatud kinnituskirja, milles Undi Vili OÜ kinnitas, et saab õiguspäraselt anda kaebajaga sõlmitud lepingu alusel lepingus nimetatud masinad kaebaja kasutusse; Undi Vili OÜ-l on õigus, võimalus ja tahe anda masinaid tasu eest kasutusse hankelepingu kestuse perioodiks (2022– 2027); õigushariduse puudumise tõttu kasutati lepingus sõna „omanik“ ning tegelikult on Undi Vili OÜ vastutav kasutaja ning masinaid vallatakse seaduslikul alusel ja tal on õigus anda masinaid teistele kasutusse. Kaebaja selgitas hankijale, et lähtus Undi Vili OÜ teabest ja viimase kinnitus tõendab hanketingimuste täitmist ehk õigust saada masinad kasutusse; d) vastustaja märkis 17.12.2021 järelepärimises, et soovis selgitust, kas liisingutingimuste kohaselt on liisinguvõtjal lubatud anda liisinguandja omandis olevat vara kaebajale kasutada. Vastustaja peab kontrollima kvalifitseerimise tingimusele vastavust sisuliselt ning kuna tegemist on liisinguandja varaga, on asjakohaseks tõendiks sõlmitud liisinguleping või liisinguandja kinnitus või nõusolek. Kaebajal paluti esitada vastav tõend. Kaebaja vastas 21.12.2021, et Undi Vili OÜ ei soovi väljastada ärisaladuse hulka kuuluvaid dokumente kolmandatele osapooltele. Kaebaja selgitas, et ei leidnud hankematerjalide hulgast tingimust, mis näeb ette kohustuse esitada rendileandja ärisaladuse dokumente. Kuna neid nõudeid pole 5(11)

3-22-332 ette nähtud ja RHS § 101 lg 1 p 9 nõuab juba esitatud kirjalikku kokkulepet, siis on kaebaja kõik seadusega nõutud tõendid esitanud. Kui vastustaja saab viidata õigusaktile, mis kohustab Undi Vili OÜ-d esitama liisingulepinguid, siis tuleks sellele viidata, sest siis saab kaebaja selle Undi Vili OÜ-le edasi saata. Sel juhul palutakse pikendada tähtaega kuni 31.12.2021, et kaebaja saaks Undi Vili OÜ-lt dokumendid välja nõuda; e) vastustaja pikendas 23.12.2021 teates vastamise tähtaega kuni 31.12.2021 ning kordas, et tal on õigus ja kohustus kontrollida tingimustele vastavust sisuliselt. Pakkumuse esitamisel on pakkuja otsustada, kuidas tingimus täidetakse ja kuidas on võimalik tingimustele vastavust tõendada. Vastustaja on andnud kaebajale tõendite näidisloetelu. Kaebaja vastas 31.12.2021, et ta saab tugineda Undi Vili OÜ kinnitusele, et viimasel on õigus sõidukeid kaebaja huvides kasutada. Kaebajal pole alust selles kahelda ega kohustada Undi Vili OÜ-d väljastama muid kinnitusi. Samuti pole vastustajal õigust nõuda kinnituskirju, mida ei ole RHAD-s välja toodud ja millega pakkujad ei saanud arvestada. 3) VÕS §-d 361–367 ei keela liisinguvõtjal anda liisitud asja allkasutusse. Seega on liisinguvõtjal reeglina õigus anda liisitud asja teise isiku kasutusse ja selleks ei pea olemas olema liisinguandja eelnevat nõusolekut. Samas võimaldab VÕS § 5 poolte kokkuleppel seaduses sätestatust kõrvale kalduda. Järelikult on võimalik selliste liisingulepingute sõlmimine, mis seavad liisitud asja allkasutusse andmise tingimuseks liisinguandja (eelneva) nõusoleku. Näiteks on Eesti suuremate krediidiasutuste liisingulepingute üldtingimustes sätestatud, et liisitud asja ei või ilma liisinguandja eelneva nõusolekuta anda kolmanda isiku kasutusse. Kaebaja pakutud masinate omanikuks olid liisinguandjatest krediidiasutused. Seda arvestades oli vastustajal põhjust kahelda, kas liisinguvõtjal on õigus anda liisitud asja ilma liisinguandja nõusolekuta allkasutusse. Liisingulepingu või liisinguandja kinnituse juurde küsimine oli põhjendatud, kuna sellest sõltus, kas kaebaja vastab kvalifitseerimise tingimustele ja kas hankelepingu sõlmimisel on kaebaja kasutuses pakutud masinad lepingujärgsete tööde tegemiseks. 4) Hankijal tuleb hanketeates kehtestanud kvalifitseerimise tingimuste täitmist sisuliselt kontrollida, nõudes selleks vajadusel pakkujalt kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente ja selgitusi (Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2020 otsus nr 3-19-2345, p-d 27–28). Kui hankija ei ole täpsustanud hanketeates tõendite liike ja seda ei tee ka RHS, siis on hankijal avar kaalutlusruum otsustamaks, milliste dokumentide põhjal lugeda pakkuja kvalifikatsioon piisavalt tõendatuks. Riigikohus selgitas 19.12.2021 otsuses nr 3-19-1464 (p 16), et kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid. Kohtul ei ole ilma seadusliku aluseta õigust sekkuda hankija kaalutlusõigusesse ja nõuda tõendi esitamist seal, kus hankija on õiguspäraselt otsustanud piirduda pakkuja kinnitusega. Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada. Eeltoodut arvestades oli vastustajal õigus otsustada, kas ta usaldab kaebaja esitatud kinnitusi ja peab tema esitatud dokumente piisavaks või mitte. 5) Hankija ei ole teinud täiendavate tõendite kogumisel ilmselgeid kaalumisvigu. Kui kaebaja esitatud dokumentidest nähtuvalt ei suuda Undi Vili OÜ ja Undi Teenused OÜ aru saada, kes on masinate omanik (Undi Vili OÜ, Undi Teenused OÜ või liisinguandja), kes saab masinate kasutusse andmise lepingu sõlmida (Undi Vili OÜ või Undi Teenused OÜ) ja millistel tingimustel (liisinguandja eelnev nõusolek) ning milline leping on kaebajaga sõlmitud (masinate kasutusse andmise leping või alltöövõtu leping), ei saanud vastustajal olla kindlust, et Undi Vili OÜ koostatud kinnitused on usaldusväärsed, tõendamaks, et tal on õigus anda

6(11)

3-22-332 liisitud vara kaebaja kasutusse. Seega oli põhjendatud küsida juurde liisinguandja nõusolek või liisinguleping. 6) Krediidiasutustega sõlmitud konkreetsed lepingud võivad erineda krediidiasutuste kehtestatud lepingute üldtingimustest, kuid sellise asjaolu tõendamine oli kaebaja, mitte vastustaja võimuses. Vastustaja ei pidanud eeldama, et Undi Vili OÜ-ga sõlmitud liisinguleping erines üldtingimustest, ja seda väidet ei ole kaebaja seni ka tõendanud. Kuigi liisingulepinguid ei sõlminud kaebaja, vaid tema lepingupartner, oli kaebajal võimalik küsida vajalikke tõendeid oma lepingupartnerilt. See olnuks ka kaebaja lepingupartneri huvides, sest sellest sõltus kaebaja kvalifitseerimine, temaga hankelepingu sõlmimine ja seega masinate kasutusse andmise lepingu sõlmimine, mis pidanuks kaebaja lepingupartnerile tulu tooma. Asjakohane ei ole väide, et Undi Vili OÜ ei soovinud esitada tema ärisaladust sisaldavat liisingulepingut, sest lepingus oli võimalik ärisaladust sisaldav osa kinni katta. Vastustaja viitas ka võimalusele esitada liisinguandja nõusolek, mis ei paljastaks ärisaladust. 7) Kaebajale oli liisingulepingu või liisinguandja kinnituse esitamise vajadus piisavalt ettenähtav. Kolmas isik küsis 07.10.2021 hankijalt selgitust, kas liisitud tehnika kasutamise korral tuleb esitada ka liisinguleping. Vastustaja vastas 08.10.2021, et liisingulepingu lisamine ei ole vajalik juhul, kui pakkuja on kantud masina registreerimistunnistusele kasutajana. Seega pidi kaebajale olema arusaadav, millised tõendeid vastustaja liisitud vara puhul eeldab. Lisaks selgitas vastustaja kaebajale mitmel korral, milliste dokumentide esitamist ta nõuab. Liisingulepingute tingimuste kohta küsis vastustaja juba 13.12.2021. Seega oli kaebajal piisavalt aega, et Undi Vili OÜ-lt liisingulepingut või liisinguandja nõusolekut küsida. Kaebajale anti mitmel korral uus võimalus dokumente esitada, kuid kaebaja jättis need nõuded põhjendamatult täitmata. Kaebaja ei ole põhjendanud dokumentide esitamata jätmist ajapuudusega ega taotlenud vastustajalt tähtaja pikendamist. Seega ei ole kaebaja viited aastalõpu kiirele ajale asjakohased. Kaebaja ei viidanud ka muudele objektiivsetele takistustele, vaid ainult soovimatusele täiendavaid tõendeid esitada. Seega oli nõutavate tõendite esitamata jätmine kaebaja teadlik valik. Kuna kaebaja ei tõendanud, et tal on võimalik pakkumuses nimetatud tehnikat kasutusse saada, ja vastustajal ei olnud võimalik seda muul moel kontrollida, siis ei leidnud kaebaja vastavus kvalifitseerimistingimustele kinnitust ja vastustaja jättis kaebaja õiguspäraselt kvalifitseerimata (HKMS § 98 lg 4, § 104 lg 9). Kaebaja poolt vaidlustusmenetluses esitatud liisinguandjate nõusolekutega ei saa asja lahendamisel arvestada, sest haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Nõusolekud näitavad siiski, et kaebajal oli tegelikult võimalik nõutavad tõendid hankida ja vastustajale esitada. 8) Asjakohased pole kaebaja viited tema poolt eelnevalt täidetud hankelepingutele. Hankija ei saanud nendega kaebaja kvalifitseerimisel arvestada ja need ei saanud anda vastustajale kindlust, et kaebajal on ka praeguse hankelepingu täitmiseks vajalikud masinad olemas. Masinate olemasolu tuli kontrollida pakkumuse esitamise, mitte hankelepingu täitmise aja seisuga. Järelikult ei ole asjakohane ka kaebaja väide, et ta on alati leidnud vajaliku tehnika hankelepingu täitmiseks. Kaebusele lisatud tõendid „Lisa 2 MNT kinnitus 2013–2015 Viljandi“ ja „Lisa 3 MNT kinnitus 2017–2019 Tartu“ tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 62 lg 2). 9) Kaebaja ei ole esitanud eraldi vastuväiteid kolmanda isiku kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta, vaid vaidlustanud kolmanda isiku kohta tehtud otsuseid põhjusel, et kaebaja kvalifitseerimisel oleks kaebaja pakkumus edukas. Kuna kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli õiguspärane, siis ei osale ta edasises menetluses (RHS § 98 lg 5) ja kolmanda isiku kohta tehtud otsused ei saa tema õigusi riivata. Sel põhjusel ei ole vaja kontrollida nende otsuste õiguspärasust. 7(11)

3-22-332 10) VAKO mõistis kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulu 1260 eurot. Menetluskulude suurus ei ole ilmselgelt ülemäärane. OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co 25.01.2022 arvelt nr 20220021 ja selle spetsifikatsioonilt nähtub, et esindaja aeg (7 tundi) ei kulunud üksnes VAKO-le esitatud seisukoha kirjapanekule, vaid aega kulus ka vastustaja otsuse, vaidlustuse ja vastustaja seisukohaga tutvumiseks ning kolmanda isiku positsiooni kujundamiseks. Seega puudub alus tühistada VAKO otsust ka menetluskulude jaotuses osas. 11) Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulu 1045 eurot (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co 18.02.2022 arve nr 20220257 spetsifikatsiooni kohaselt kulus esindajal kaebuse analüüsimiseks, kaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamiseks ning kohtumäärustega tutvumiseks 5,5 tundi. Asja mahtu ja keerukust arvestades ei saa seda pidada ilmselgelt põhjendamatuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8(11)

3-22-332 4) Kuigi kaebaja ei nõustu, et ta pidi esitama täiendavaid tõendeid, põhjendas ta hankijale veenvalt ka seda, et tal pole võimalik nõutud tõendeid (liisinguandjate kinnitusi) esitada, sest ta pole liisingulepingute pooleks. 5) Kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetud menetluskulud on asja mahtu ja keerukust arvestades liiga suured.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-332 101 lg 1 p 9 kohaselt võib hankija pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda muu hulgas andmeid töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu kohta või vastavat kirjalikku kokkulepet hankelepingu täitmiseks vajaliku tehnika omandamiseks või kasutusse võtmiseks. Selles sättes on loetletud n-ö primaarsed tõendid, mida hankija võib nõuda hanketeates juba hankepassis esitatud andmete ja kinnituste esmaseks kontrollimiseks. RHS § 104 lg 7 alusel on aga hankijal õigus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel ja nõuda mis tahes ajal pakkujalt kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. Hankija ei tohi küsida selliseid dokumente või andmeid, mis on tal kas olemas või talle tasuta andmekogudest kättesaadavad (RHS § 104 lg 11). Seega ei välistanud RHS § 101 lg 1 p 9 vastustaja õigust küsida kaebajalt täiendavaid tõendeid, mille abil oli võimalik tuvastada kaebaja õigus kasutada pakkumuses pakutud masinaid. See hõlmas õigust küsida kaebajalt Undi Vili OÜ sõlmitud liisingulepinguid, millest nähtuks õigus anda liisinguesemed kaebaja kasutusse, või liisinguandjate kinnitusi, et liisinguesemete allkasutusse andmine on lubatud. Tegemist pole nn suvaliste tõenditega, nagu kaebaja apellatsioonkaebuses märgib, vaid küsitud dokumendid on selgelt seotud vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse täidetuse kontrollimisega. RHAD-st tulenevalt oli kohustus esitada pakutud masinate omandi või kasutamise õiguse tõendamiseks täiendavaid tõendeid, kui hankija neid nõuab, pakkujale piisavalt ettenähtav. See, et kaebaja ei selgitanud Undi Vili OÜ-ga eelkokkuleppe sõlmimisel välja, kas masinate omanik oli Undi Vili OÜ või mõni kolmas isik ning kas liisitud masinate allkasutusse andmine oli lubatud, oli kaebaja risk. Pakkujalt täiendavate dokumentide küsimine ei muutu tagantjärgi õigusvastaseks, kui hiljem selgub, et pakkuja kinnitus oli õige.

10(11)

3-22-332

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.