Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad

Kohus otsustas 26.10.2022. a määrusega asja läbivaatamise vormiks istungimenetluse.

ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja (edaspidi ka „vertikaalse integratsiooni keeld“). 20.03.2015. a jõustus RavS § 41 lg 3, millega kehtestati proviisorite enamusosaluse nõue ning mis sätestab, et üldapteegi tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule juriidilisele isikule peab enam kui 50% selle eraõigusliku juriidilise isiku osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana (edaspidi ka „proviisori omandipiirang“). Mõlema sätte suhtes on kehtestatud üleminekuperiood juba tegevusluba omavate apteegiteenuse osutajate suhtes (vastavalt RavS § 1163 ja § 1167 lg 2), mille kohaselt peavad tingimustele mittevastavad apteegiteenuse osutajad viima oma tegevuse vastavusse hiljemalt 01.04.2020. a. Kuigi apteegireform on juba ammu jõustunud ja üleminekuperiood möödunud, ei ole Eesti apteegiteenuse osutamise turul faktiline olukord muutunud. Seda seetõttu, et Ravimi- ja Konkurentsiamet sisuliselt ei kontrolli frantsiisi- või muude mõjusuhete kaudu toimunud apteegiteenuse tegevusluba omavate ettevõtete üleminekuid või „kinkimisi“. Nii Ravimi- kui Konkurentsiamet on avalikult välja öelnud, et neil puudub tahe ja võimekus valitseva mõju kontrollimiseks, vaatamata sellele, et seadus seda neilt nõuab. Tartu Halduskohtu menetluses on haldusasjad nr 3-18-1286 ja 3-18-1287, kus nii kaebaja kui teine proviisorapteek (Põltsamaa Uus Apteek OÜ) on juba 2018. a vaidlustanud Ravimiameti tegevuse apteegireformi käigus tegevuslubade üleandmisel vahetult enne või pärast apteegireformi Euroapteek OÜ enda või temaga seotud isikute poolt asutatud äriühingutele PharmaOne OÜ ja PharmaTwo OÜ. Haldusasjas 3-18-1287 tegi Riigikohus 18. märtsi 2021. a otsuse, mille kohaselt tuleb valitseva mõjuga seotud asjaolusid hinnata põhjalikult, sh hindama isikute tegelikke organisatsioonilisi, majanduslikke ja õiguslikke sidemeid ning selgitada välja, kas OÜ Euroapteek võimalik mõju jätab ruumi proviisori valitsevale mõjule kolmanda isiku üle. Sellega läksid menetlused tagasi asjaolude ja tõendite hindamiseks Tartu Halduskohtusse. Vaatamata pooleliolevale haldusasjale, on Ravimiamet 31.08.2021.a teinud otsuse nr IN-13/21/101, millega rahuldas OÜ Pharma Seventeen 21.07.2021.a taotluse Paide Euroapteegi tegevusloa nr 73 ülevõtmiseks OÜ-lt PharmaOne ja andis välja OÜ PharmaSeventeen üldapteegi tegevusloa nr 744 alates 01.09.2021.a. Kaebaja sai otsusest teadlikuks alles 15.11.2021.a, kui OÜ PharmaOne esitas selle haldusasjas nr 3-18-1286 Tartu Halduskohtule koos menetluse lõpetamise taotlusega. Otsust kaebajale kätte toimetatud ei ole. Samuti ei teavitanud Ravimiamet ega PharmaOne OÜ haldusakti taotlemisest või andmisest Tartu Halduskohut. Vaatamata Riigikohtu otsusele asjas 3-18-1287 ei nähtu Ravimiameti ega Konkurentsiameti praktikast, et nad kohaldaksid oma halduspraktikas Riigikohtu suuniseid. Kaebajale teadaolevalt ei ole Ravimiamet otsuse tegemisel hinnanud kõiki tegelikke organisatsioonilisi, majanduslikke ja õiguslikke sidemeid, mis apteegireformi tingimustele mittevastaval isikul – Euroapteek OÜ-l – kolmanda isiku üle on.

proviisori omandipiirangule. Samuti on Ravimiamet otsuse tegemisel teinud olulisi diskretsioonivigu ja rikkunud uurimispõhimõtet. Kõige selle tõttu on Ravimiameti tegevus otsuse tegemisel ja tegevusloa nr 744 väljastamisel olnud õigusvastane ning selle tagajärjena on väljastatud tegevusluba isikule, kes ei vasta RavS nõuetele. Ravimiameti otsus ja selle alusel väljastatud tegevusluba nr 744 tuleb tühistada.

Riigikohtu halduskolleegiumi 18. märtsi 2021. a otsusest haldusasjas nr 3-18-1287 tulenevalt peab valitseva mõju hindamiseks hindama isikute tegelikke organisatsioonilisi, majanduslikke ja õiguslikke sidemeid ning selgitama välja, kas OÜ Euroapteek võimalik mõju jätab ruumi proviisori valitsevale mõjule kolmanda isiku üle. Riigikohus leidis täpsemalt, et kohtud on kolmanda isiku ja proviisori seost hinnanud vaid vormiliselt ning et valitseva mõju puhul tuleb RavS § 41 lg 3 kohaldamisel koos õiguslike kriteeriumidega arvestada kõiki olulisi asjaolusid, kuid kohtu on jätnud hindamata majanduslikud ja organisatsioonilised küsimused, nt frantsiisilepingu ja majanduslikud seosed. Riigikohus kinnitas üle kohalduva Euroopa Kohtu praktika valguses selle, et valitseva mõju hindamisel tuleks uurida mh järgmisi asjaolusid: mõju hinnapoliitikale (vt Euroopa Kohtu otsused asjades 48/69: Imperial Chemical Industries vs. komisjon, p 137; 52/69: Geigy vs. komisjon, p 45); mõju tootmis- ja turustustegevusele (vt Euroopa Kohtu otsus liidetud asjades 6/73 ja 7/73: Istituto Chemioterapico Italiano ja Commercial Solvents vs. komisjon, p-d 37 ja 39-41); müügieesmärgid, brutomarginaalid, müügikulu, rahavood, laoseis ja turustamine (Esimese Astme Kohtu otsus asjas T‐102/92: Viho vs. komisjon, p 48). Eeltoodud asjaolude uurimiseks ja hindamiseks on vaja läbi viia ulatuslik tõendite kogumine ja hindamine. Selleks, et teha kindlaks, kas ettevõtja määrab oma tegevuse turul kindlaks iseseisvalt, tuleb üldjuhul võtta arvesse kogu asjakohast teavet majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta, mis seda ettevõtjat teise ettevõtjaga ühendavad ja mis võivad sõltuvalt olukorrast muutuda, mistõttu ei saa neid ammendavalt loetleda (Euroopa Kohtu otsus asjas C-97/08 Akzo Nobel jt vs. komisjon, p-d 73 ja 74, ning lisaks otsused kohtuasjas C-521/09 P, Elf Aquitaine vs. komisjon, p 58 ning liidetud kohtuasjades C-628/10 P ja C-14/11 P, Alliance One International ja Standard Commercial Tobacco vs. komisjon ja komisjon vs. Alliance One International jt, p-d 42-45). Hindamisel peab arvesse võtma kõiki tõendeid ettevõtjate vaheliste organisatsiooniliste, majanduslike ja juriidiliste seoste kohta ja mille iseloom ning tähtsus võivad sõltuvalt igast konkreetsest juhtumist olla erinevad (Akzo Nobel jt vs. komisjon, p 65). Nii Riigikohtu kui Euroopa Kohtu suunistest tuleb selge nõue hinnata kolmanda isiku võimalikku majanduslikke seoseid teiste isikutega. Selle raames tuleks hinnata teiste isikute mõju hinnapoliitikale, tootmis- ja turustustegevusele, müügieesmärkidele, brutomarginaalidele, müüügikulule, laoseisule ja turustamisele. Riigikohus täpsustas veel, et proviisori valitseva mõju välistamiseks ei pea teisel ettevõtjal olema valitsevat mõju apteegipidaja üle. Proviisori valitsev mõju RavS § 41 lg 3 ja KonkS § 2 lg 4 tähenduses võib puududa ka siis, kui apteegipidajal on nõrgemad majanduslikud, organisatsioonilised või õiguslikud sidemed teise ettevõtjaga, mille tõttu proviisoril siiski pole tegelikku ja otsustavat kontrolli apteegipidaja üle. Otsusest ei nähtu, et Ravimiamet oleks haldusakti väljastamisel nimetatud seoseid hinnanud.

Asjaolud, mida Ravimiamet otsuse tegemisel ei arvestanud, on kõik seosed PharmaSeventeeni ja Euroapteegi keti vahel, mis viitavad sellele, et proviisor Aleksei Apalkov ei oma valitsevat mõju apteegiteenust osutava ettevõtte üle KonKS § 2 lg 4 tähenduses. Riigikohus on leidnud, et valitseva mõju kontroll ise ei ole majandushaldusasutuse diskretsioon, vaid kohustuslik normikontrolli element Kaebaja leiab, et Ravimiamet rikkus nimetatud asjaolude Otsuse tegemisel mittearvestamisega haldusorgani uurimispõhimõtet (HMS § 6). Olukorras, kus kehtiva tegevusloa omaja poolt toimub majandustegevuse üleandmine uuele isikule, on õiguslikult tegemist uue tegevusloa väljastamisega MsüS § 16 lg 2 mõttes, kuna viidatud sätte kohaselt on tegevusluba mis tahes nimetusega ettevõtjale adresseeritud haldusakt või ettevõtjaga sõlmitud haldusleping, milleta on keelatud ettevõtjal majandustegevust alustada ning mis tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal. Tegevusloa muutmist tegevusloa põhiregulatsiooni muutmise korral (milleks on nii tegevusloa omaja kui ka tegevuskoht) tuleb õiguslikult käsitleda uue tegevusloana ja siis tuleb kohaldada uue tegevusloa andmise reegleid (ja kontrollida kogu tegevusloa kontrollieset, sh tegevusloa omaja vastavust RavS piirangutele). Seega väljastab Ravimiamet puudutatud isikule õiguslikult uue tegevusloa, mille väljastamisel peab Ravimiamet kontrollima kogu tegevusloa kontrollieset (st mitte ainult apteegiteenuse osutamise ruume, vaid ka tegevusloa omaja vastavust RavS piirangutele, sh RavS § 41 lg-le 3 ja § 42 lg-le 5). Ravimiamet ei ole kaebajale teadaolevalt kontrollinud puudutatud isiku üle valitseva mõju olemasolu Riigikohtu suuniste alusel ja see on käsitletav uurimispõhimõtte rikkumisena. Lisaks ei ole Ravimiamet kaebajale teadaolevalt kasutanud ka RavS § 42 lg-s 6 ette nähtud võimalust küsida Konkurentsiametilt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja tuvastamist. Kuigi tegemist ei ole kohustusega, on Ravimiamet teadlik Riigikohtu seisukohtadest valitseva mõju väljaselgitamise osas ning sellest, et Euroapteek OÜ poolt asutatud ettevõtete PharmaOne OÜ kuni PharmaNineteen OÜ puhul on need pandud haldusasjades nr 3-18-1286 ja 3-18-1287 kahtluse alla. Juba ainuüksi see teadmine oleks pidanud tekitama Ravimiametis põhjendatud kahtluse valitseva mõju kuuluvuse osas. Sellise kahtluse olemasolu korral oleks vastustaja pidanud kasutama oma diskretsiooni paluda Konkurentsiametilt abi valitseva mõju väljaselgitamiseks.

OÜ PharmaSeventeen ainuosanik ja juhatuse liige on proviisor Aleksei Apalkov.

Ettevõtjal puudus otsuse tegemise ajal ja ka käesoleval ajal äriregistri kohaselt vahetu, kui ka kaudne seos ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omajatega nii Eestis, kui ka Euroopa Liidu ühise ravimite tootmise ja hulgimüügi tegevuslubade andmebaasi kohaselt.

Lisaks on vastustaja kontrollinud ka osaniku enda seoseid ning äriregistri kohaselt puuduvad otse, kui ka kaudsed seosed ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omajatega. Ettevõtjal ja ettevõtja osanikul võimalikud seosed puudusid vaidlustatud haldusakti andmisel ja seosed puuduvad ka käesoleval ajal. Riigikohtu 18.03.2021. a otsuse kohtuasjas 3-18-1287 punkti 21 kohaselt „kolleegium nõustub kohtute põhjendusega, et konkurentsiõiguse mõttes ei saa Euroapteek OÜ-l olla valitsevat mõju X üle, sest viimane ei ole ettevõtja. Olukord, kus üldapteegi tegevusloa omaja või taotleja ainuosanikuks on füüsiline isik, kelle jaoks osa omamine iseenesest ei ole äritegevuseks, on piisav RavS § 42 lg-s 5 sätestatud piirangu järgimiseks.“. Eeltoodust tulenevalt vastab ka OÜ PharmaSeventeen RavS § 42 lg 5 kehtestatud nõuetele.

RavS § 41 lõike 3 kohaselt peab enamusosalusega proviisorosanikul olema juriidilise isiku üle valitsev mõju, see tähendab osaniku õigust oluliselt mõjutada tegevusloa omaja (kolmanda isiku) juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või kasutada või käsutada tegevusloa omaja kogu vara või olulist osa sellest. RavS § 41 lg 3 on kehtestatud üldapteegi tegevusloa omaja ettevõtja proviisorosaniku kaitseks, vältimaks selliste tingimuste või kokkulepete sõlmimist, mis ei jäta ruumi proviisori valitsevale mõjule kolmanda isiku (käesoleval juhul OÜ PharmaSeventeen) üle (Riigikohtu 18. märts 2021 otsus kohtuasjas 3-18-1287, p 26). Vastustaja hinnangul puudub kaebajal õigus esitada populaarkaebust apteegireformi elluviimise eesmärgil, samuti kaebust kolmanda isiku osaniku kaitseks ning halduskohtusse ei saa kaebaja pöörduda ka formaalseks haldusakti andmise kontrollimiseks. Asjaolu, et kaebaja on varem teises kohtuasjas vaidlustanud teisele äriühingu üleantud tegevusloa andmise otsuse, ei ole asjakohane põhjendamaks kaebaja subjektiivsete õiguste riivet käesolevas kohtuasjas. Vastustaja on seisukohal, et esitatud kaebus on ka puudustega. Selleks, et kohtul oleks käesolevas asjas võimalik kontrollida ja hinnata haldusmenetluse läbiviimise ja haldusakti andmise õiguspärasust ning vastustajal, kui ka kolmandal isikul oleks võimalik esitada asjakohaseid selgitusi või tõendeid, peab kaebaja suutma kaebuses välja tuua konkreetsed asjaolud, milles seisneb mittevastavus ja millele tuginedes ta leiab (tõendid), et esineb mittevastavus nii kolmanda isiku osas, kui ka vastustaja tegevuses ning kuidas võimalik mittevastavus kahjustab kaebaja subjektiivseid õiguseid. Kaebus ei saa olla abstraktne (tuginedes kaebaja subjektiivsele kahtlusele). Kaebust ei saa ka esitada täiemahulise menetluse läbiviimiseks halduskohtus. MSÜS § 46 lg 2 alusel on tegevusloa üleandmine tegevusloa adressaadi muutmine. MSÜS § 46 lg 4 järgi lahendab vastustaja tegevusloa üleandmise taotluse tegevusloa andmiseks sätestatud korras, mh hinnates tehinguga kaasnevaid muutuseid tegevusloa kontrolliesemes.

hääletamist või otsuseid või kasutada või käsutada ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Sealhulgas on vastustaja kontrollinud ka proviisorosaniku võimalike ettevõtlussuhteid muude ettevõtetega. Äriregistri kannete kohaselt puuduvad proviisoril Aleksei Apalkov sellised seosed läbi ettevõtluse, mis võiksid olla seotud ravimite hulgimüügi või ravimite tootmise tegevusloa omajaga. Lisaks eeltoodule on proviisor Aleksei Apalkov ka OÜ PharmaSeventeen juhatuse ainuliige.

Põhikirja kohaselt ei ole osaniku otsustusõigust piiratud ning osanikul on õigus võtta vastu ka otsuseid juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes (punkt 4.3.13.). Seega põhikirja kohaselt ei ole ainuosanikule seatud piiranguid omada kontrolli OÜ PharmaSeventeen tegevuse üle. Tegemist on äriühingute PharmaOne kuni PharmaNineteen standardse põhikirjaga, mida varasemates menetlustes on ka Konkurentsiametis kontrollitud ja on kooskõlas kehtiva õigusega. Vastustaja on võrrelnud, kas esineb erisusi varasematega ja erisusi tingimustes ei esine. Menetluse käigus kogutud teabe ja dokumentide pinnalt ei esine takistusi proviisor osanikul realiseerimast oma õiguseid ja kontrolli kolmanda isiku üle ja seda siis nii osanikuna, kui ka juhatuse liikmena. Takistavaid või piiravaid asjaolusid ei ole ka kaebaja esitanud oma kaebuses. Taotluse juurde on RavS § 46 lg 2 ja lg 5 nõutavatele dokumentidele lisaks esitatud Osaühing Euroapteek, OÜ PharmaOne ja OÜ PharmaSeventeen vahel 19.07.2021 müügilepingu ülevõtmise kokkulepe (lisa 3) ja 09.09.2020 allkirjastatud frantsiisileping (Lisa 4). Tegemist on osaühingu Euroapteek standardse frantsiisi kasutamise ning frantsiisivara müügi ja üleandmise lepingutega. Osaühing Euroapteek ei ole ravimite hulgimüüja (ei ole omanud ja ei oma õigust (tegevusluba) ravimite hulgimüügiks). Osaühing Euroapteek frantsiisilepingut (Lisa 5 – ettevõtja X frantsiisileping) on varasemalt Konkurentsiametis kontrollitud (Lisa 6 – Konkurentsiameti hinnang). Samuti on varasemalt Konkurentsiametis kontrollitud OÜ Euroapteek frantsiisvara müügi ja üleandmise lepingut (lisa 7 – ettevõtjate X ja Y ja Z leping). Leping on konkurentsiameti hinnangul kooskõlas kehtiva õigusega (Lisa 8 ja 9). Vastustaja võrdles kontrollimisel, kas taotluse juurde esitatud lepingute tingimustes on toimunud muudatusi või sätestatud uusi tingimusi võrreldes varemalt Konkurentsiametis kontrollitud OÜ Euroapteek sõlmitud lepingutega. Muudatusi lepingute tingimustes ei olnud ning lepingus kokkulepitud ja ettevõtjate koostööd reguleerivad tingimused on Konkurentsiameti hinnangul üldiselt frantsiisile iseloomulikud. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõigetest 1 ja 2 määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti ja haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kuna taotlejal ja taotleja ainuosanikul puudusid seoses läbi ettevõtluse ning esitatud lepingutes ei esinenud uusi asjaolusid, mille pinnalt oleks vajalik hinnata, kas ettevõtjate majanduslikest seostest tulenevalt võib esineda osaühingu Euroapteek valitsevat mõju apteegiteenuse osutamisel, puudus põhjendatud vajadus saata juba varasemalt Konkurentsiametis kontrollitud samasisulist standardset frantsiisilepingut ja frantsiisi üleandmise lepingut uuesti Konkurentsiametile kontrollimiseks. Vastustaja esitatud tõendite pinnalt on võimalik kontrollida, et varasemate Konkurentsiameti kontrollis olnud lepingute ja vaidlustatud haldusakti menetluses esitatud lepingu tingimused on samad. Käesoleval juhul ei esine taotleja esitatud dokumentide (sh frantsiisilepingus ja frantsiisvara üleandmise kokkuleppes) ja vastustaja menetluses kontrollitud ja vastustajale teada olevaid asjaolusid, mis ei võimaldaks proviisoril Aleksei Apalkov rakendada oma osaniku või juhatuse liikme õiguseid ja osaühingu Euroapteek võimalikku mõju, mis ei jäta ruumi proviisori valitsevale mõjule kolmanda isiku üle RavS § 41 lg 3 mõttes.

astuma vajalikke samme akti saamiseks. Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist haldusakti väljanõudmiseks, sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda kohtusse. Ajavahemik pärast haldusakti saamist kohtusse pöördumiseks ei või olla pikem kui 30 päeva, nagu on tavapärane kaebetähtaeg. Hinnates, kas kaebaja on tühistamisnõude esitamisega ebamõistlikult viivitanud, ei arvesta kohus üksnes möödunud aega, vaid ka seda, kas kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks. Kui kaebajal on haldusakti väljanõudmiseni või kohtusse pöördumiseni kulunud ajavahemiku õigustamiseks mõjuv põhjus, ei ole tegemist ebamõistliku viivitusega ning kaebus on tähtaegne (vt RKHKm 18.04.2013 asjas nr 3-3-1-3-13, p 16).

selleks võimaluse kas eraldi või koosmõjus, ning vastavaid asjaolusid või õigusnorme arvestades. Koondumine võib toimuda õiguslikul või faktilisel alusel, ainu- või ühiskontrollina ning see võib hõlmata ühte või mitut ettevõtjat või nende osi. Kontrolli saab omandada ka lepingu alusel. Kontrolli andmiseks tuleb lepingus teise ettevõtja juhtimise ja vahendite üle sätestada samasugune kontroll nagu aktsiate või varade omandamise puhul. Lisaks juhtimise ja varade kontrolli üleandmisele peab selline leping olema pikaajaline (tavaliselt lepingu alusel õigused üle andnud poole õiguseta lõpetada leping ennetähtaegselt). Hoolimata pädevusteatise p-st 19 ei ole välistatud, et kontroll võib kaasneda ka frantsiisiga. Tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu praktikast tuleb selleks, et teha kindlaks, kas ettevõtja määrab oma tegevuse turul kindlaks iseseisvalt, võtta üldjuhul arvesse kogu asjakohast teavet majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta, mis seda ettevõtjat teise ettevõtjaga ühendavad ja mis võivad sõltuvalt olukorrast muutuda. Hindamisel peab arvesse võtma kõiki tõendeid, mis pooled on esitanud ettevõtjate vaheliste organisatsiooniliste, majanduslike ja juriidiliste seoste kohta ja mille iseloom ning tähtsus võivad sõltuvalt igast konkreetsest juhtumist olla erinevad. Kuna varasemas menetluses on kolmanda isiku ja proviisori seost hinnatud vaid vormiliselt ega ole pööranud tähelepanu tegelikele organisatsioonilistele ja majanduslikele seostele, on haldusasjas selgitamata, kas Euroapteek OÜ võimalik mõju jätab ruumi proviisori valitsevale mõjule kolmanda isiku üle RavS § 41 lg 3 mõttes. Seejuures ei pea proviisori valitseva mõju välistamiseks teisel ettevõtjal olema valitsevat mõju apteegipidaja üle. Proviisori valitsev mõju RavS § 41 lg 3 ja KonkS § 2 lg 4 tähenduses võib puududa ka siis, kui apteegipidajal on nõrgemad majanduslikud, organisatsioonilised või õiguslikud sidemed teise ettevõtjaga, mille tõttu proviisoril siiski pole tegelikku ja otsustavat kontrolli apteegipidaja üle. Oluline pole see, kas Ravimiametil pidi tekkima kahtlus, kas kolmas isik vastab RavS § 41 lgle 3. Keelunormivastaselt antud haldusakt on õigusvastane sõltumata sellest, kas haldusorgani mitteteadmine haldusakti andmist välistavast asjaolust on vabandatav.

haldusakti vastuolu RavS § 42 lõikega 5, kuna kaebaja ei ole vastustaja tõenditega tõendatut kummutanud.

ainuomanikust proviisoril valitsev mõju puudub. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kolmanda isiku ja proviisori seost hinnanud vaid vormiliselt. Vastusaja esitatud kaalutlustest saab teha järelduse, et vajalikus määras on kohaldatud uurimispõhimõtet ja pööratud tähelepanu tegelikele organisatsioonilistele ja majanduslikele seostele. Vastustaja poolt keelunormivastaselt haldusakti andmine ei ole asjas kogutud tõenditega tõendatud.

Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.