Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2130
Haldusasi
X kaebus Eesti Töötukassa 24. augusti 2021. a otsuse nr TVH/21/033964 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema 10. augusti 2021. a töövõime hindamise taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. detsembri 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad HR ja MP
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. detsembri 2021. a otsus haldusasjas nr 3-21-2130 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. mail 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.X esitas 10.08.2021 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse. Taotluse järgi esinevad tal piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades. Lisaks on taotleja kirjeldanud piiranguid ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas. Taotlejal on seljavalud, mis takistavad liikumist. Radikuliit tekib kaks korda kuus, mille tõttu lamab taotleja voodis vähemalt viis päeva järjest. Kui taotleja vaid lamab, siis ta WC-s käia ei suuda ja ta kasutab mähkmeid. Taotleja vajab abi enda pesemiseks ja riietumiseks. Vajadusel kasutab taotleja liikumisel karku. Parema käe õlas ja küünarnukis on perioodilised valud (eriti tekivad need ilma muutumise ajal). Abivahendid on sidemed käelabale ja ortoos küünarnukile. Ravimite tarvitamise tagajärjel võib tekkida terav pearinglus. Kui vererõhk on kõrge, siis tegevusi teha ei suuda. Pärast tablettide tarvitamist ja enesetunde parandamist võib tegevusi edasi teha.
2.Qvalitas Arstikeskus AS ekspertarst KK koostas 14.08.2021 eksperthinnangu, milles leidis, et taotleja töövõime ei ole vähenenud.
3.Eesti Töötukassa 24.08.2021 otsusega nr TVH/21/033964 tuvastati, et X töövõime ei ole vähenenud. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on seljahaigused. Taotleja kirjeldatud seljavalust tingitud piiranguid käelise tegevuse valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates ning piirangud parema käe õla ja küünarliigese valu osas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ja kaebused ravimite kõrvaltoimete ning muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Taotlejal on seljavalu tõttu piiratud pikkade vahemaade käimine, sundasendite pikaajaline säilitamine ning kummardumine. Kuigi taotlejal esineb piirang, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
4.X esitas 20.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 24.08.2021 otsuse nr TVH/21/033964 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Kaebaja oli 06.03.2012–31.03.2021 kroonilise radikuliidi diagnoosiga töövõimetuspensionär. Varasemale haigusele on lisandunud kõrge vererõhk, krambid ja tuimus vasakus jalas. Tööandja teadis kaebajat tööle võttes, et kaebaja ei suuda ettenähtud töötunde ära töötada, kuid võttes arvesse kaebaja halba materiaalset olukorda ja seda, et tööandjal polnud vaja kaebaja eest sotsiaalmaksu maksta, võimaldas tööandja kaebajale vaba töögraafiku. Kaebaja töötas kuus umbes 50 tundi. Terviseseisund ei lubanud tal rohkem töötada. Jättes kaebaja töövõimetoetusest ilma, pani Töötukassa sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tööandjale. Tööandjale pole vaja töötajat, kes tarvitab tramadooli ja on pidevalt haige. Kaebaja oli sunnitud töölt lahkuma. Tramadol 100 on narkootikum. Seda kirjutatakse välja ainult väga tugevate valude korral haiguse viimastes staadiumites. See tekitab narkojoovet ja sõltuvust. Kaebaja võtab tramadooli pidevalt alates 2012. aastast. Kui kaebaja oleks terve, siis talle seda ravimit välja ei kirjutataks. Ükski tööandja ei võtaks kaebajat tööle teadmisega, et kaebajal on pooltel päevadel tugevad valud ja pooltel päevadel narkojoove.
Eesti Töötukassa palus jätta kaebuse rahuldamata. 2(7)
3-21-2130 Varem Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud püsivat töövõimetust ei saa siduda töövõime hindamisega töötukassa poolt, sest need on reguleeritud erinevalt. Vaidlustatud otsus on kooskõlas TVTS § 5 lg-tega 1 ja 2 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) §-ga 6 ning § 8 lg-ga 6. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst dr LA vaatas kohtumenetluses kaebaja terviseandmed ja taotluses näidatud tegutsemispiirangud üle ja jäi esialgse seisukoha juurde. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevused „Liikumine eri tasapindadel“ ning „Seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevus „Liikumisega seotud muud probleemid“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang oli 9 (muutuv piirang). Ekspertarst selgitas, et TIS andmetel vastab kaebaja talitluslik võimekus kergele piirangule seljavalu tõttu. Liikumispiiranguid praktiliselt ei esine (perearst NB 30.11.2020, neuroloog JL 02.02.2021). Neurokirurg SS kirjutas 09.04.2018 epikriisis järgmist: „MRT nimmest toob esile ealise normi leiu. Kirurgiliseks raviks siin näidustust ei ole. Soovitav regulaarne võimlemine, koormuse reguleerimine vastavalt enesetundele.“ Liikumise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Kaebajal esinevad seljavalu tõttu piirangud kestval ringiliikumisel, kummardumisel ning sundasendite pikaajalisel säilitamisel. Piirangud on põhjustatud lülisamba ealistest muutustest. Piirangu põhjustanud haiguse kulg on tõenäoliselt vähemuutuv, kuigi ravi foonil, mida kaebaja senini optimaalselt saanud ei ole, võivad seljavalud leeveneda. Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Retseptikeskuse andmetel ei ole kaebajale ortoose määratud. Ortopeed on kaebajale 2020. aastal soovitanud küünarvarrele bandaaži füüsilisel koormusel, kuid hiljem, 25.08.2021 neuroloogi vastuvõtul ei olnud käega seotud kaebusi, ei viidata ortoosile või bandaažile. Anamneesis esinev epikondüliit on tõenäoliselt paranenud ja piiranguid ei põhjusta. Kõrvalabi vajadust ega mähkmete vajadust terviseandmed ei kajasta. Ekspertarst selgitas, et ravimite kõrvalnähtude esinemisel tuleb konsulteerida arstiga. Vererõhuravi on alati võimalik tõhustada. Seljavalu ravijuhendi kohaselt tuleks valuvaigisteid kasutada lühikest aega ning eelistatud on mittesteroidsed põletikuvastased ravimid. Opioidide kasutamine on näidustatud lühiaegselt, see võib mõjutada võimet sooritada keskendumist nõudvaid tegevusi. Terviseandmete kohaselt ei ole kaebaja valuravi potentsiaali seni kasutanud. Asjaolu, et kaebaja kasutab väidetavalt järjepidevalt tramadooli aastast 2012, kinnitab pigem sõltuvust ravimist ega ole tõenäoliselt korrelatsioonis valu tugevusega. Sellele viitab ka asjaolu, et 2018. aastal neurokirurgi poolt teostatud lülisamba MRT-uuring on ealise normi leiuga ning objektiivselt olid jalgade jõud, tundlikkus ja refleksid korras. Närvijuurte kompressiooni ei kinnita ka 22.07.2021 teostatud KT lülisamba nimmeosast. Viimase viie aasta terviseandmetes ei kajastu taastusravis osalemist, mis on valude leevendamisel ja ennetamisel olulise tähendusega. Liikumine, lülisamba liikuvuse säilitamine ja lihaste tugevdamine on valu vähendav ja selle taasteket ennetav.
3(7)
3-21-2130
6.Tallinna Halduskohtu 17.12.2021 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Töötukassa 24.08.2021 otsuse põhjendustes on üle korratud eksperthinnangu kokkuvõttes toodud seisukohad, kuid töövõime hindamise metoodikat ei ole täpsemalt selgitatud. Samas on Töötukassa otsuses viidatud eksperdiarvamusele, mis oli töövõime ulatuse tuvastamise aluseks. Töötukassa otsuses on selgitatud, et eksperdiarvamus on patsiendiportaalis digilugu.ee ja etöötukassas kättesaadav. 14.08.2021 eksperdiarvamuse põhjal saab täpsema ülevaate sellest, milliseid valdkondi ja võtmetegevusi hinnati, millised arvväärtused anti võtmetegevuste sooritamisel esinevatele piirangutele ja millistele terviseandmetele ekspertarst tugines. Kaebaja töövõimele antud hinnangut on täiendavalt põhjendanud Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst LA 27.10.2021 kirjalikus seisukohas. Need põhjendused kogumis on töötukassa otsuse põhjendamiseks piisavad. Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 (p 22) selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib uuesti üle taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist. Ekspertarst KK hindas 14.08.2021 eksperthinnangus kaebaja poolt võtmetegevustele antud piirangud kaebajaga võrreldes kas väiksemaks või üleüldse puuduvaks kõigis valdkondades. Enamasti oli selle põhjuseks asjaolu, et kaebaja kirjeldatud piiranguid ei leidnud TIS-i alusel kinnitust. Kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on küll oluline, kuid kaebaja hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad kinnitama ka terviseandmed. Töötukassa on kohtumenetluse ajal lasknud kirjaliku seisukoha anda Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarstil LA-l, kes nõustub KK-ga selles, et kaebaja terviseandmed kinnitavad seljavalust tingitud kerge tegutsemispiirangu esinemist liikumise valdkonnas, mistõttu on tal piiratud pikkade vahemaade käimine, sundasendite pikaajaline säilitamine ning kummardumine. Kerge piirangu esinemine ei tähenda automaatselt üldise töövõime olulist ja püsivat langust. Kaebajal esinevad piirangud, mis vajavad tähelepanu töötingimuste valikul, kuid ei vähenda püsivalt üldist töövõimet. Kaebajale on korduvalt soovitatud regulaarset võimlemist, taastusravi, milles osalemist terviseandmed ei kajasta. LA on selgitanud, et kaebajal ei esine püsivalt töövõimet oluliselt mõjutavaid liikumispiiranguid NB 30.11.2020 ja JK 02.02.2021 epikriiside kohaselt ning seljavalu ägenemise perioodil võivad piirangud ajutiselt olla tavapärasest enam väljendunud. Neuroloog ei kirjelda kõnnimustri häireid, lihasjõu nõrkust, abivahendite kasutamist. NB 30.11.2020 epikriisis on välja toodud, et kaebaja käib abivahendita. Kuna kaebaja terviseandmed ja töövõime hindamise taotluse on üle vaadanud teine ekspertarst, kes nõustub esialgse eksperthinnanguga, puudub kohtul põhjus kahelda piirangute raskusastmetele antud hinnangutes. Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24). Puudub alus arvata, et töövõime hindamisel on kaebaja terviseandmeid kasutatud valesti. KK ja LA ei ole epikriisidele viidates nende sisu valesti kajastanud ega toonud välja asjaolusid, mida terviseandmetest tegelikult ei leia.
4(7)
3-21-2130 Tramadooli pikaaegset tarvitamist ei saa lugeda asjaoluks, mille alusel tuleks kaebajal tuvastada töövõime vähenemine. LA on 27.10.2021 seisukohas leidnud, et seljavalu ravijuhendi kohaselt tuleks valuvaigisteid kasutada lühikest aega ning eelistatud on mittesteroidsed põletikuvastased ravimid. Opioidide kasutamine on näidustatud lühiaegselt. Terviseandmete kohaselt ei ole kaebaja valuravi potentsiaali seni kasutanud. Kaebaja ei ole jätkuvalt käinud valuravikabinetis ravi korrigeerimisel ega kombineerimisel. Töövõime hindamise eesmärgiga ei oleks kooskõlas tuvastada vähenenud töövõime isikul, kes võtab opioidide klassi kuuluvat ravimit, kuigi tegelikkuses saaks ta leevendust ka mittesteroidsetest valuvaigistitest ja füüsilisest treeningust. Osalise töövõime tuvastamine tramadooli tarvitamise tõttu looks olukorra, kus kaebajal ei tekigi motivatsiooni ravimi sõltuvusest vabaneda. Kaebaja ei pea elulookirjelduses välja tooma terviseandmeid. Terviseandmete töötlemine on üldjuhul keelatud (Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse art 9 p 1).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 17.12.2021 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. JK ja NB ei valda vajalikul tasemel riigikeelt, nad ei saa seetõttu piisavalt täiendkoolitusi ning nende kvalifikatsioon ei ole piisav. Apellant tarvitab tramadooli aastast 2012. Kasutusjuhendi järgi tarvitab kaebaja seda ravimit üle päeva, ülejäänud päevadel tunneb aga tugevat või keskmise tugevusega valu. Seetõttu ei suuda kaebaja täisajaga töötada. Tramadooli tarvitamise ajal ei tohi juhtida autot ega käitada masinaid. Üle päeva ei tohi kaebaja töötada auto- ega tõstukijuhina. Ravimi kõrvaltoimena on ravimi infolehe kohaselt ühel kuni kümnel inimesel higistamine, peapööritus, iiveldus, pearinglus, suukuivus, väsimus. Kaebaja tunneb pärast ravimi tarvitamist peapööritust ja -ringlust. Sellises seisundis ei ole autojuhtimine lubatud.
8.Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Puudub alus hinnata raviarsti erialast pädevust ja keeleoskust. Töövõime hindamine toimub vastavalt töövõime hindamise metoodika juhendile. Taotleja tegutsemisvõimet hinnatakse koos abivahendite ja kompenseerivate meetoditega. Tuginetud on ka neurokirurg SS epikriisile. Kõik arstid on rõhutanud taastusravi ja regulaarse võimlemise vajadust. Viimase viie aasta terviseandmetes ei kajastu taastusravis osalemist, mis on valude leevendamisel ja ennetamisel olulise tähendusega. Tramadool on tugevatoimeline tsentraalselt toimiv ja opioidide klassi kuuluv valuvaigisti. Ravimi toime avaldub kiiresti ja kestab mõni tund. Tramadool tekitab sagedasel tarvitamisel psüühilist ja füüsilist sõltuvust. Pikaajalisel kasutamisel ravimi toime nõrgeneb, mistõttu tuleb ravimit manustada suuremas annuses. Tramadool omab tugevat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele, eriti juhul, kui ravimiga samaaegselt tarvitatakse ka alkoholi. Opioidide kasutamine on näidustatud lühiaegselt. Ravimi toimeid ja ebasoodsaid kõrvaltoimeid tuleb arutada raviarstiga ning vajadusel ravi muuta. Seljavalu ravijuhendi kohaselt tuleks valuvaigisteid kasutada lühikest aega ning eelistatud on mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu ibuprofeen, diklofenak, deksketoprofeen, naprokseen, atseklofenak, ketoprofeen ja etorikoksiib. Terviseandmete alusel ei ole valuravi potentsiaali seni piisavalt kasutatud. Apellant ei ole käinud valuravikabinetis ravi korrigeerimisel või kombineerimisel. Asjaolu, et apellant 5(7)
3-21-2130 väidetavalt kasutab järjepidevalt tramadooli aastast 2012, pigem kinnitab sõltuvust ravimist. Osalise töövõime tuvastamine tramadooli tarvitamise tõttu looks olukorra, kus kaebajal ei tekigi motivatsiooni tramadooli sõltuvusest vabaneda. Kahe viimase aasta jooksul ei ole kaebaja esitanud arstivisiidi käigus kaebusi tramadooli kasutamisega seotud kõrvaltoimete kohta. Apellant ei pea elulookirjelduses terviseandmeid näitama. Töösuhtes on tööandja võimalused terviseandmeid teada saada väga piiratud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtu otsus on õige ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata.
10.Määruse nr 39 § 8 lg 1 sätestab, et eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse vastavustabeli järgi nii, et hinne 0 tähendab, et piirangut ei tuvastatud, 1 – kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määruse § 6). Määruse nr 39 § 8 lg 5 järgi hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem.
11.Määruse nr 39 § 5 lg 3 järgi arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piirangutega. Töövõime hindamise metoodika järgi hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida inimene oma terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tegutsemisvõimet parandaks. Seega tuleb enne osalise või puuduva töövõime tuvastamist teha kindlaks, et haigusseisundit ei ole võimalik piisavalt kompenseerida nt ravimite, abivahendite või füsioteraapiaga.
12.Kaebaja hindas TTO ekspertarstist erinevalt piiranguid liikumisel eri tasapindadel, seismisel ja istumisel, liikumisega seotud muid piiranguid, piiranguid käte sirutamisel, käelise tegevusega seotud muid piiranguid, teabevahetusega seotud muid piiranguid, piiranguid tualettruumi toimingutes ning teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muid piiranguid, samuti väljaskäimise piiranguid. 6(7)
3-21-2130
13.TTO ekspertarst hindas kaebaja liikumise valdkonna võtmetegevusi (vt määruse nr 39 § 3 lg 2 p 1) kokku hindega 1, sh liikumine eri tasapindadel ning seismine ja istumine arvväärtusega 1 (kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast – määruse nr 39 § 6 lg 3 p 2). Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. TTO ekspertarst tuvastas, et seljavalu tõttu esinevad taotlejal piirangud kestval ringiliikumisel, kummardumisel ning sundasendite pikaajalisel säilitamisel. LA selgitas, et piirangud vajavad tähelepanu töötingimuste valikul, kuid ei vähenda püsivalt üldist töövõimet.
14.TTO ekspertarst on põhjendanud oma hinnanguid kõigis valdkondades, milles ta andis erineva hinnangu kui kaebaja ise. TTO ekspertarsti seisukohad on jälgitavad. Ringkonnakohus ei saa asuda ekspertarsti rolli ja piirangute ulatust ise hinnata. Kohtumenetluses esitas vastustaja ekspertarst LA seisukoha, milles on TTO ekspertarsti hinnangut kontrollitud ja ka need hinnangud on kirjalikult põhjendatud ja kontrollitavad. LA ei ole asunud teistsugusele seisukohale kui TTO ekspertarst.
15.TIS andmete hindamisel ei ole ekspertarstid jätnud olulisi andmeid tähelepanuta. TIS-s puuduvad andmed vaimsete piirangute, nägemislanguse ega põiekontrolli häirete kohta. Kõrgenenud vererõhu tõttu on kaebajale määratud ravi ja seisund on seeläbi kompenseeritud. Ortoose ei ole kaebajale määratud. Epikondüliidi püsimise kohta andmeid TIS-st ei leia. Ravimi kõrvaltoimete tekkimise kohta on ekspertarstid veenvalt selgitanud, et ravimi kõrvaltoimete tekkimisel tuleb korrigeerida ravi. Neurontini on kaebajale retseptiga määratud vaid ühe korra, mistõttu ei ole alust arvata, et haigusseisund püsib. Kuigi TIS-s on soovitatud regulaarset võimlemist ja koormuse reguleerimist vastavalt enesetundele, ei nähtu, et kaebaja oleks taastusravi saanud või ravivõimlemises käinud. Halduskohus märkis ka õigesti, et valuravi ei ole korrigeeritud vaatamata tramadooli kõrvaltoimetele ja kaebaja ei ole valuravikabinetis ravi korrigeerimisel ega kombineerimisel TIS andmetel käinud.
16.JK ja NB hinnanguid on ekspertarstid KK ja LA hinnanud ega ole teinud neist erinevaid järeldusi tramadooli kõrvaltoimete ja mõju kohta valu leevendamisel. Kaebajal on endal võimalik tervishoiuteenust kasutades leida sobiv eriarst (neuroloog) või vahetada oma perearsti, kui ta peab nende hinnanguid valeks. Töötukassa tugineb otsuse tegemisel TIS andmetele ega hinda ravikvaliteeti.
17.Kaebajal ei saanud varasematel perioodidel töövõime vähenemise tuvastamisest tekkida õiguspärast ootust, et sama järelduseni jõutakse ka 2021. aastal töövõime hindamisel. Töötukassa hindas kaebaja töövõimet muutunud õigusnormide alusel, mis seavad töövõime hindamisele erinevad kriteeriumid võrreldes varasema otsuse tegemise ajal kehtinud kriteeriumidega.
18.Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirja esitanud ega kulude kandmist väitnud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.