Xi kaebus Eesti Töötukassa 24.08.2021 otsuse nr TVH/21/033964 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema 10.08.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Helle Rebane, Maarika Nüganen
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.01.2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 10.08.2021 Eesti Töötukassale (Töötukassa või vastustaja) töövõime hindamise taotluse. Kaebaja märkis taotluses, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades. Lisaks on kaebaja kirjeldanud piiranguid ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas. Taotlejal on seljavalud, mis takistavad liikumist. Radikuliit tekib kaks korda kuus, mille tõttu lamab taotleja voodis vähemalt viis päeva järjest. Kui taotleja vaid lamab, siis WC-s käia ei suuda ja kasutab mähkmeid. Taotleja vajab abi enda pesemiseks ja riietumiseks. Vajadusel kasutab taotleja liikumisel karku. Parema käe õlas ja küünarnukis on perioodilised valud (eriti tekivad ilma muutumise ajal). Abivahendid on sidemed käelabale ja ortoos küünarnukile. Ravimite tarvitamise tagajärjel võib tekkida terav pearinglus. Kui vererõhk on kõrge, siis tegevusi teha ei suuda. Pärast tablettide tarvitamist ja enesetunde parandamist võib tegevusi edasi teha. 1(11)
2.Tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus AS-i ekspertarst Kaido Kangur koostas 14.08.2021 eksperthinnangu, milles leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
3.Töötukassa tegi 24.08.2021 otsuse nr TVH/21/033964, millega tuvastas, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsuse põhjendused on järgnevad: Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on seljahaigused. Taotleja kirjeldatud seljavalust tingitud piiranguid käelise tegevuse valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates ning piirangud parema käe õla ja küünarliigese valu osas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ja kaebused ravimite kõrvaltoimete ning muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Taotlejal on seljavalu tõttu piiratud pikkade vahemaade käimine, sundasendite pikaajaline säilitamine ning kummardumine. Kuigi taotlejal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
4.Kaebaja esitas 20.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Töötukassa 24.08.2021 otsuse nr TVH/21/033964 tühistamiseks ja tema osalise töövõime tunnistamiseks.
5.Kohus võttis 29.09.2021 määrusega menetlusse tühistamis- ja kohustamiskaebuse.
6.Kohus määras 09.11.2021 määrusega kaebuse läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse.
7.Kaebaja esitas 15.11.2021 täiendava tõendina tramadooli ravimi infolehe ja 11.11.2021 ostukviitungi amlodipiini ja tramadooli väljaostmise kohta. Samad tõendid saabusid kohtusse posti teel 18.11.2021.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Kaebaja leiab, et Töötukassa rikkus oma otsusega Eesti Vabariigi põhiseaduse §-i 28, jättes ta ilma osalisest töövõimetoetusest ja nüüd on kaebaja töötu.
9.Kaebaja oli 06.03.2012-31.03.2021 töövõimetuspensionär kroonilise radikuliidi diagnoosiga. Oma 24.08.2021 otsusega jättis Töötukassa kaebaja ilma toetustest, tunnistades kaebaja piiranguteta terveks inimeseks.
10.Riik tasus kaebaja eest sotsiaalmaksu. Töötukassa jättis kaebaja ilma toetustest ja järelikult ka tööst. Tööandja teadis kaebajat tööle võttes, et kaebaja ei suuda kuus ettenähtud tunde ära töötada, kuid võttes arvesse kaebaja halba materiaalset olukorda ja seda, et tööandjal pole vaja kaebaja eest sotsiaalmaksu maksta, võimaldas tööandja kaebajale vaba töögraafiku. Kaebaja töötas kuus umbes 50 tundi. Tervis ei lubanud rohkem töötada. Jättes kaebaja toetusest ilma, pani Töötukassa sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tööandjale, kuid tööandjale pole vaja sellist töötajat, kes on pidevalt haige ja tarvitab tramadooli. Kaebaja oli sunnitud töölt lahkuma.
11.Tramadol 100 on narkootikum. Seda kirjutatakse välja ainult väga tugevate valude korral haiguse viimastes staadiumites. See tekitab narkojoovet ja sõltuvust. Kaebaja võtab tramadooli pidevalt alates 2012. aastast. Kui kaebaja on piiranguteta terve inimene, siis tekib küsimus, miks seda ravimit talle pidevalt välja kirjutatakse. 15 päeval kuus on kaebajal väga tugevad valud. Lisaks on kaebaja narkojoobes. Töötukassa arvab, et see ei too kaasa töövõime langust. Tööle saamiseks tuleb kirjutada CV, kus kaebajal on kirjas, et ta on tihti haige, füüsiline koormus on vastunäidustatud ja kaebaja tarvitab tramadooli. Ükski tööandja ei võtaks kaebajat sellisel juhul täiskohaga tööle. 2(11)
12.Kaebaja esitas kohtule kaebuse haldusasjas nr 3-21-1070, mis jäi rahuldamata. Kaebaja läks pärast seda arsti juurde.
13.Kaebaja sai varem invaliidsuspensioni ainult kroonilise radikuliidi tõttu. Nüüd on varasemale haigusele lisandunud veel kõrge vererõhk, krambid ja tuimus vasakus jalas, kuid kaebaja tunnistati Töötukassa otsusega terveks. Vastustaja seisukohad
14.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et Töötukassa 24.08.2021 otsus nr TVH/21/033964 on õiguspärane.
15.TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Eksperdiarvamus koostatakse taotleja hinnangu ja TIS-i kantud taotleja terviseandmete alusel, taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral ka täiendavate terviseandmete alusel taotluses nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt.
16.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.
17.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks ka tema enda poolt 10.08.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmed.
18.Tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus AS (edaspidi TTO) ekspertarst dr Kaido Kangur, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (edaspidi taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 14.08.2021 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Käesoleva kohtuasja raames on kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning koostanud 27.10.2021 oma seisukoha töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti 27.10.2021 koostatud seisukohas jääb dr Lembi Aug esialgse seisukoha juurde.
19.Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine; käeline tegevus; suhtlemine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; inimestevaheline lävimine ja suhted) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile.
20.Määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid 3(11)
(ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed.
21.Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse piirang kergeks (arvväärtusega 1), kui probleem ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast. Metoodika kohaselt hinnatakse piirang mõõdukaks (arvväärtusega 2), kui probleem häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel. Muutuv piirang 9 – töövõime hindamise taotlusel on võimalik enesehinnanguliselt määrata piirang ka muutlikuks, mis tähendab, et piirangu raskusaste sõltub päevast, teostatud tegevustest, ravimite tarvitamisest ja teistest keskkonnateguritest ning kaasuvate haiguste kulust.
22.Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta.
23.Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst selgitab, et TIS andmetel vastab kaebaja talitluslik võimekus kergele piirangule seljavalu tõttu. Liikumispiiranguid praktiliselt ei esine (perearst Natalja Bogatšjova 30.11.2020, neuroloog Jelena Kardava 02.02.2021), neurokirurg Simmo Savisaar kirjutab oma 09.04.2018 epikriisis järgmist: „MRT nimmest toob esile ealise normi leiu. Kirurgiliseks raviks siin näidustust ei ole. Soovitav regulaarne võimlemine, koormuse rguleerimine vastavalt enesetundele.“ Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud tegutsemispiirangut liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.2 Ohutu ringiliikumine“, millest tulenevalt hinnati võtmetegevus arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.3. Seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst selgitab, et TIS andmetel vastab kaebaja talitluslik võimekus kergele piirangule seljavalu tõttu. Liikumispiiranguid praktiliselt ei esine (perearst Natalja Bogatšjova 30.11.2020, neuroloog Jelena Kardava 02.02.2021), neurokirurg Simmo Savisaar kirjutab oma 09.04.2018 epikriisis järgmist: „MRT nimmest toob esile ealise normi leiu. Kirurgiliseks raviks siin näidustust ei ole. Soovitav regulaarne võimlemine, koormuse rguleerimine vastavalt enesetundele.“ Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.4. Liikumisega seotud muud probleemid“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang – 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst on kaebaja kirjeldatud kummardamisel esinevat takisust hinnanud liikumise valdkonnas seismise ja istumise võtmetegevuses (1.3). Piirangu hindamisel on TTO ekspertarst tuginenud järgmistele TIS sissekannetele: perearst Natalja Bogatšjova 30.11.2020 epikriis; neuroloog Jelena Kardava 02.02.2021 epikriis; perearst Natalja Bogatšjova 30.11.2020 epikriis, neurokirurg Simmo Savisaar 09.04.2018 epikriis. Liikumise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Kaebajal esinevad seljavalu tõttu piirangud kestval ringiliikumisel, kummrdumisel ning sundasendite pikaajalisel säilitamisel. Piirangud on põhjustatud lülisamba ealistest muutustest. Piirangu põhjustanud haiguse kulg on tõenäoiselt vähemuutuv, kuigi ravi foonil, mida kaebaja senini optimaalselt saanud ei ole, võivad seljavalud leeveneda.
24.Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.
25.Kaebaja poolt töövõime hindamise taotluses ravimite tarvitamisest tingitud kõrvalmõjude osas on TTO ekspertarst selgitanud, et ravimite kõrvalnähtude esinemisel tuleb konsulteerida arstiga. Muude tervisehäirete osas on TTO ekspertarst selgitanud, et vererõhuravi on alati võimalik 4(11)
vajadusel tõhustada. Kaebaja on vererõhuraviga alustanud alles 05/2021, teostatud on muuhulgas ka vererõhumonitooring, kuid selle andmeid ei ole võimalik arvestada, kuna aparaat on olnud vääralt seadistatud: kõrgenenud vererõhuväärtusteks on loetud kõik väärtused, mis ületavad 130/80 mmHg, kuid õige seadistuse puhul on need numbrid 140/90 mmHg.
26.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks.
27.Vastustaja selgitab, et töövõime hindamisel hinnatakse tegutsemisvõimet adekvaatse ravi foonil ja koos abivahenditega, kompenseerivate meetoditega/ kommunikatsioonivahenditega, mida isik oma terviseseisundist põhjustatud tegutsemispiirangute tõttu kasutab.
28.Kaebaja poolt töövõime hindamise taotluses kirjeldatud abivahendite ja kõrvalabi vajadus ei leia terviseandmete alusel kinnitust. Retseptikeskuse andmetel ei ole ortoose määratud. Ortopeed on kaebajale 2020. aastal soovitanud küünarvarrele bandaaži füüsilisel koormusel, kuid hiljem, 25.08.2021 neuroloogi vastuvõtul oli käe poolt kaebusteta, ei viidata ortoosile või bandaažile. Anamneesis esinev epikondüliit on tõenäoliselt paranenud ja piiranguid käesolevalt ei põhjusta. Kõrvalabi vajadust terviseandmed ei kajasta. Ka mähkmete vajadust terviseandmed ei kinnita. Uroloog dr Luts 28.06.2021 epikriisi kohaselt on esinenud sagedasemat öist urineerimist, vastuvõtul kaebusteta, mähkmete vajadust ei kirjeldata.
29.Kaebaja viitab kaebuses temal varasemalt Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud püsivale töövõimetusele. Vastustaja on selgitab, et kuni 30.06.2016 tuvastas püsivat töövõimetust Sotsiaalkindlustusamet (kordushindajatel kuni 31.12.2016). Püsiva töövõimetuse tuvastamist reguleeris riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel kehtestatud rakendusaktid. Alates 01.07.2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa. Töövõime hindamist reguleerib TVTS ja selle alusel kehtestatud määrus nr 39. Ekslik on kaebaja seisukoht siduda varasemalt temal Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud püsiv töövõimetus Eesti Töötukassa poolt läbiviidava töövõime hindamise menetlusega. Võrreldes püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tugineb töövõime hindamise metoodika täiesti uutele alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast võimekust. Selle tulemusena võivad Sotsiaalkindlustusameti poolt varem tuvastatud püsiv töövõimetus (s.o töövõime kaotuse protsent) ja töötukassa poolt tuvastatud töövõime ulatus (s.o töövõime ei ole vähenenud, osaline või puuduv töövõime) erineda.
30.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja viide vastustaja poolt põhiseaduse § 28 rikkumisele on ebaõige. PS § 28 lg 2 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. TVTS ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ sätestavad, millal loetakse isiku töövõime vähenenuks ning millal on tal õigus riigi abile. Käesolevalt on vastustaja, lähtudes eelnimetatud regulatsioonidest, tuvastanud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
31.Vastustaja ei ole tunnistanud kaebajat piiranguteta terveks inimeseks. Vastustaja on vaidlustatud töövõime hindamise otsuse kohaselt tuvastanud kaebajal kerge tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas, mis seab piirangud töökoha valikule, kuid piirang ei esine sellisel määral, et kaebajal oleks tuvastatav osaline töövõime.
32.Vastustaja nõustub, et tramadool kuulub opioidide klassi ning tekitab psüühilist ja füüsilist sõltuvust ning pikaajalisel kasutamisel tramadoli toime nõrgeneb, mistõttu tuleb ravimit manustada suuremas annuses. Seljavalu ravijuhendi kohaselt tuleks valuvaigisteid kasutada lühikest aega ning eelistatud on mittesteroidseid põletikuvastased ravimid (lühend MSPR) nagu ibuprofeen, diklofenak, deksketoprofeen, naprokseen, atseklofenak, ketoprofeen ja etorikoksiib. Vajadusel tuleb 5(11)
ravimeid kombineerida: lisada paratsetamool, väikeses annuses amitriptülliin või kasutada lühiaegselt opioide. Opioidide kasutamine on näidustatud lühiaegselt, see võib mõjutada võimet sooritada keskendumist nõudvaid tegevusi. Terviseandmete kohaselt ei ole kaebaja valuravi potentsiaali seni kasutanud, ta ei ole jätkuvalt käinud valuravikabinetis ravi korrigeerimisel/ kombineerimisel. Asjaolu, et kaebaja väidetavalt kasutab järjepidevalt tramadooli aastast 2012, pigem kinnitab sõltuvust ravimist ning ei ole tõenäoliselt korrelatsioonis valu tugevusega. Sellele viitab ka asjaolu, et 2018. aastal neurokirurgi poolt teostatud lülisamba MRT uuring on ealise normi leiuga ning objektiivselt olid jalgade jõud, tundlikkus ja refleksid korras. Närvijuurte kompressiooni ei kinnita ka 22.07.2021 teostatud KT lülisamba nimmeosast ning ENMG leid on jalgadel normis. Viimase viie aasta terviseandmetes ei kajastu taastusravis osalemist, mis on valude leevendamisel ja ennetamisel olulise tähendusega. Liikumine, lülisamba liikuvuse säilitamine ja lihaste tugevdamine on valu vähendav ja selle taasteket ennetav ehk moodustab tähtsa osa seljavalude ravis ning tõenduspõhine füüsiline treening on vajalik igapäevaselt ja seda ei asenda ükski ravim.
33.Vastustaja selgitab, et tõepoolest on kaebaja 2021. aasta mais esmaselt pöördunud perearsti poole kõrgenenud vererõhu tõttu. Et töövõime hindamise metoodika kohaselt piiranguid hinnatakse adekvaatse ravi foonil ja raviga on seisund praegu kompenseeritud, siis hüpertensiooni esinemine ei mõjuta üldist töövõimet. Ravimite tarvitamist ei loeta piiranguks.
34.Jalgade paresteesia ja nahatundlikkuse episoodilist esinemist on terviseandmetes kajastatud, kuid need ei mõjuta üldist töövõimet, sest ei põhjusta püsivaid tegutsemispiiranguid. Kaebaja suudab kõndida varvastel-kandadel, halvatusnähte ei ole kirjeldatud. Neurontini on retseptikeskuse andmetel välja kirjutatud neuroloogi poolt ühekordselt 17.06.2021 üheks kuuks (100 tabletti ja korraldus võtta 1 tbl 3 korda päevas), seega ravi ei ole pidev.
KOHTU PÕHJENDUSED
35.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
36.Kaebaja nõuab Töötukassa 24.08.2021 otsuse nr TVH/21/033964 tühistamist ja Töötukassa kohustamist vaadata tema 10.08.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Töötukassa on seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja sellega ei nõustu. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja töövõime ulatus tuvastati Töötukassa poolt õiguspäraselt.
37.Vaidlus puudub selles, et kaebaja vaidlustas haldusasjas nr 3-21-1070 Töötukassa 02.03.2021 otsuse nr TVH/21/011117, millega tuvastati samuti, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kohtute infosüsteemi andmetel jäi kaebus 10.09.2021 kohtuotsusega rahuldamata. Kaebaja ei esitanud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust.
38.Kaebaja väitel on Töötukassa rikkunud põhiseaduse (PS) §-i 28. PS § 28 esimesed neli lauset sätestavad, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. PS § 28 kohaldumiseks peab isiku töövõimetus esmalt tuvastatud olema. Kui töövõime vähenemine jäeti õigusvastaselt tuvastamata, saab väita, et rikutud on isiku õigust riigi abile töövõimetuse korral.
39.Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt tuvastatakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine 6(11)
ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud. Töövõime mittevähenemine ei tähenda, et isik on terve. Töövõime mittevähenemine tähendab seda, et vaatamata isikul diagnoositud haigustele ei ole tema töötamine takistatud.
40.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Seega ei lähtu Töötukassa töövõime hindamisel sellest, milline on isiku tegutsemisvõime ilma ravimeid võtmata ja abivahendeid kasutamata, vaid sellest, milline on isiku tegutsemisvõime, kui ta järgib määratud ravi ja kasutab ettenähtud abivahendeid.
41.Töövõime hindamisel hinnatakse inimese üldist töövõimet tööturul ja ei võeta arvesse konkreetseid töökohti. Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused taotlejale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta. Soovituste andmisest ei saa järeldada, et töövõime tuleb lugeda vähenenuks.
42.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 teine lause sätestab, et kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga.
43.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).
44.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0-4. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määrus nr 39 § 6 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5).
45.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Asja materjalide hulgas on 14.08.2021 kuupäevaga dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang, mille koostas tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus AS-i ekspertarst Kaido Kangur ja mille põhjal Töötukassa tegi vaidlustatud töövõime hindamise otsuse (Töötukassa 29.10.2021 vastus kaebusele, lisa 3). Eksperthinnangus on valdkondade ja nende alla kuuluvate võtmetegevuste kaupa välja toodud kaebaja enda hinnang ja ekspertarsti hinnang koos põhjendusega. Eksperthinnangu kokkuvõttes on välja toodud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on muud dorsopaatiad. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas on hinnatud liikumise valdkonnas. Käelise tegevusega seotud muud piirangud ei leidnud terviseandmete alusel kinnitust. Teabevahetusega seotud muud piirangud, piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ning piirangud muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Seljavalu tõttu esinevad piirangud kestval ringiliikumisel, kummardumisel ning sundasendite pikaajalisel säilitamisel. Eeltoodust tulenevalt on välistatud, takistatud või piiratud kummardumine, kehaasendi säilitamine ja pikkade vahemaade käimine. 7(11)
46.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamine on oluline selleks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks tema suhtes just selline otsus tehti. Töötukassa 24.08.2021 otsuse põhjendustes on üle korratud eksperthinnangu kokkuvõttes toodud seisukohad, kuid töövõime hindamise metoodikat täpsemalt selgitatud ei ole. Samas on Töötukassa otsuses viidatud eksperdiarvamusele, mis oli töövõime ulatuse tuvastamise aluseks ja on selgitatud, et see on patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas kättesaadav. 14.08.2021 eksperdiarvamuse põhjal saab täpsema ülevaate sellest, milliseid valdkondi ja võtmetegevusi hinnati, millised arvväärtused anti võtmetegevuste sooritamisel esinevatele piirangutele ja millistele terviseandmetele ekspertarst tugines. Töövõime hindamise metoodika kohta on põhjalikumad selgitused antud ka Töötukassa 29.10.2021 esitatud vastuses kaebusele. Seega loeb kohus Töötukassa 24.08.2021 otsuse põhjendused esitatuks ka 14.08.2021 eksperdiarvamuses, millele otsuses viidatakse, ning täiendatuks Töötukassa 29.10.2021 vastusega kaebusele. Kaebaja töövõimele antud hinnangut on täiendavalt põhjendanud Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug 27.10.2021 antud kirjalikus seisukohas (Töötukassa 29.10.2021 vastus kaebusele, lisa 5). Seega on töövõime hindamise otsust piisaval määral põhjendatud, et mõista Töötukassa seisukohta.
47.Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib uuesti üle taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22).
48.Kaebaja on töövõime hindamise taotluses märkinud piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades. Lisaks on kaebaja kirjeldanud piiranguid ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas. Ekspertarst dr Kaido Kangur hindas 14.08.2021 eksperthinnangus kaebaja poolt võtmetegevustele antud piirangud kas väiksemaks või üleüldse puuduvaks kõigis valdkondades. Enamasti oli selle põhjuseks asjaolu, et kaebaja kirjeldatud piiranguid ei leidnud TIS-i alusel kinnitust. Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on küll oluline, kuid kaebaja hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad kinnitama ka terviseandmed. Dr Kaido Kangur on seljavaluga seoses välja toonud, et TIS-i andmetel vastab kaebaja talitluslik võimekus kergele piirangule seljavalu tõttu. Liikumispiiranguid praktiliselt ei esine. Dr Kaido Kangur on viidanud neurokirurg Simmo Savisaare 09.04.2018 epikriisile, mille kohaselt kirurgiliseks raviks näidustust ei ole ja soovitav on regulaarne võimlemine ja koormuse reguleerimine vastavalt enesetundele.
49.Töötukassa on kohtumenetluse ajal lasknud kirjaliku seisukoha anda Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarstil dr Lembi Augil, kes nõustub dr Kaido Kanguriga selles, et kaebaja terviseandmed kinnitavad seljavalust tingitud kerge tegutsemispiirangu esinemist liikumise valdkonnas, mistõttu on tal piiratud pikkade vahemaade käimine, sundasendite pikaajaline säilitamine ning kummardumine. Kerge piirangu esinemine ei tähenda automaatselt üldise töövõime olulist ja püsivat langust. Kaebajal esinevad piirangud, mis vajavad tähelepanu töötingimuste valikul, kuid ei vähenda püsivalt üldist töövõimet. Kaebajale on korduvalt soovitatud regulaarset võimlemist, taastusravi, milles osalemist terviseandmed ei kajasta. Kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja viimase viie aasta terviseandmeid kogumis arvesse võttes ei ole dr Lembi Augi hinnangul käesoleval hetkel piirangud väljendunud ulatuses, et oleks tuvastatav osaline töövõime. Dr Lembi Aug on selgitanud, et kaebajal töövõimet oluliselt mõjutavaid liikumispiiranguid perearst Bogatšjova 30.11.2020 ja neuroloog Kardava 02.02.2021 epikriiside kohaselt püsivalt ei esine ning 8(11)
seljavalu ägenemise perioodil võivad piirangud ajutiselt olla tavapärasest enam väljendunud. Neuroloog ei kirjelda kõnnimustri häireid, lihasjõu nõrkust, abivahendite kasutamist. Perearst Bogatšjova 30.11.2020 epikriisis on välja toodud, et kaebaja käib abivahendita. Neurokirurg Savisaare 09.04.2018 epikriisi kohaselt toob MRT nimmest esile ealise normi leiu. Kaebaja poolt töövõime hindamise taotluses kirjeldatud abivahendite ja kõrvalabi vajadus ei leia terviseandmete alusel kinnitust. Retseptikeskuse andmetel ortoose ei ole määratud. 2020. aastal on soovitatud küünarvarrele bandaaži füüsilisel koormusel, hiljem neuroloogi vastuvõtul 25.08.2021 oli kaebaja käe osas kaebusteta ning ortoosile või bandaažile ei viidata. Anamneesis esinev epikondüliit on tõenäoliselt paranenud ja piiranguid käesolevalt ei põhjusta. Kõrvalabi vajadust terviseandmed ei kajasta. Ka mähkmete vajadust terviseandmed ei kinnita. Uroloog dr Lutsu 28.06.2021 epikriisi kohaselt on esinenud sagedasemat öist urineerimist, kuid mähkmete vajadust ei kirjeldata. Uuringud töövõimet mõjutavat seisundit ei tuvastanud. TIS-i andmete kohaselt on kaebaja 2021. aasta mais esmaselt pöördunud perearsti poole kõrgenenud vererõhu tõttu ning visiidil on mõõdetud vererõhk 160/100 mmHg. Perearst on vastavalt ravijuhendile koheselt alustanud ravi ja teostanud ka vererõhu ööpäevase monitooringu. Uuringul esinenud kõrgenenud vererõhuväärtuste tõttu on ravi korrigeeritud/tõhustatud. 29.06.2021 telefonikontakti kohaselt olid vererõhuväärtused kodus mõõdetuna normi piires ja üldseisund paranenud. Kuna töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse piiranguid adekvaatse ravi foonil ja raviga on seisund praegu kompenseeritud, siis hüpertensiooni esinemine ei mõjuta üldist töövõimet. Jalgade paresteesia ja nahatundlikkuse episoodilist esinemist on terviseandmetes kajastatud (perearsti 30.11.2020 epikriis, neuroloogi 02.02.2021 epikriis), kuid need ei mõjuta üldist töövõimet, sest ei põhjusta püsivaid tegutsemispiiranguid. Kaebaja suudab kõndida varvastel-kandadel, halvatusnähte ei ole kirjeldatud (neuroloog Jelena Kardava 02.02.2021 epikriis). Neurontini on retseptikeskuse andmetel välja kirjutatud neuroloogi poolt ühekordselt 17.06.2021 üheks kuuks (100 tabletti ja korraldus võtta 1 tbl 3 korda päevas). Seega ei ole ravi pidev. Kuna kaebaja terviseandmed ja töövõime hindamise taotluse on üle vaadanud teine ekspertarst, kes nõustub esialgse eksperthinnanguga, puudub kohtul põhjus kahelda piirangute raskusastmetele antud hinnangutes.
50.Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24). Kuna kaebaja terviseandmete analüüsimine ja töövõimele hinnangu andmine eeldab meditsiinialaseid teadmisi, ei saa kohus ekspertarstide seisukohti sisuliselt ümber hinnata.
51.Kohtule on esitatud väljavõte kaebaja terviseandmetest (Töötukassa 29.10.2021 vastus kaebusele, lisa 2). Kohtul puudub alus arvata, et töövõime hindamisel on kaebaja terviseandmeid valesti kasutatud. Dr Kaido Kangur ja dr Lembi Aug ei ole epikriisidele viidates nende sisu valesti kajastanud ega toonud välja asjaolusid, mida terviseandmetest tegelikult ei leia. Seega puudub kohtul alus arvata, et töövõime hindamisel on kaebaja terviseandmeid valesti kasutatud.
52.Kaebaja põhiline vastuväide Töötukassa antud hinnangule on see, et ta tarvitab alates 2012. aastast narkojoovet ja sõltuvust tekitavat valuvaigistit tramadool, mistõttu on täiskoormusega töötamine välistatud. Seega on kaebaja kahtluse alla seadnud selle, kas Töötukassa on otsuse tegemisel arvesse võtnud tramadooli pikaaegset tarvitamist. Kohus ei kahtle selles, et kaebaja on alates 2012. aastast tarvitanud tramadooli. Samuti saab üldtuntuks lugeda asjaolu, et tramadool kuulub opioidide klassi ning tekitab psüühilist ja füüsilist sõltuvust. Nagu nähtub kaebaja poolt kohtule esitatud Tramadol 100 pakendi infolehelt, omab tramadool tugevat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Ravi ajal ei tohi patsiendid töötada liikuvate mehhanismidega ega autot juhtida. Samas ei saa üksnes tramadooli pikaaegset tarvitamist lugeda asjaoluks, mille alusel tuleks kaebajal töövõime vähenemine tuvastada. Vastustaja seisukohtadest nähtub, et tegelikult ei peaks tramadooli nii pikalt tarvitama nagu kaebaja on seda teinud ja ilmselt on kaebaja tramadoolist sõltuvuses. Vastustaja on 08.12.2021 avalduses 9(11)
märkinud, et kõrvaltoimete esinemisel ja juhtudel, kui ravim mõjutab oluliselt igapäevaelu ning on konkreetsele isikule ebasoovitav, tuleb ravi muuta. Dr Lembi Aug on 27.10.2021 kirjalikus seisukohas juhtinud tähelepanu asjaolule, et seljavalu ravijuhendi kohaselt tuleks valuvaigisteid kasutada lühikest aega ning eelistatud on mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu ibuprofeen, diklofenak, deksketoprofeen, naprokseen, atseklofenak, ketoprofeen ja etorikoksiib. Vajadusel tuleb ravimeid kombineerida: lisada paratsetamool, väikeses annuses amitriptülliin või kasutada lühiaegselt opioide. Opioidide kasutamine on näidustatud lühiaegselt. Dr Lembi Aug viitab, et terviseandmete kohaselt ei ole kaebaja valuravi potentsiaali seni kasutanud. Kaebaja ei ole jätkuvalt käinud valuravikabinetis ravi korrigeerimisel ega kombineerimisel. Asjaolu, et kaebaja väidetavalt kasutab järjepidevalt tramadooli aastast 2012 pigem kinnitab sõltuvust ravimist ning ei ole tõenäoliselt korrelatsioonis valu tugevusega. Sellele viitab ka asjaolu, et 2018. aastal neurokirurgi poolt teostatud lülisamba MRT uuring on ealise normi leiuga ning objektiivselt olid jalgade jõud, tundlikkus ja refleksid korras. Viimase viie aasta terviseandmetes ei kajastu taastusravis osalemist, mis on valude leevendamisel ja ennetamisel olulise tähendusega. Liikumine, lülisamba liikuvuse säilitamine ja lihaste tugevdamine on valu vähendav ja selle taasteket ennetav ehk moodustab tähtsa osa seljavalude ravis ning tõenduspõhine füüsiline treening on vajalik igapäevaselt ja seda ei asenda ükski ravim. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kaebajal tuleks leida võimalus tramadooli tarvitamise lõpetamiseks ja asendada see sobivama valuraviga. Töövõime hindamise eesmärgiga ei oleks kooskõlas tuvastada vähenenud töövõime isikul, kes võtab opioidide klassi kuuluvat ravimit, kuigi tegelikkuses saaks ta leevendust ka mittesteroidsetest valuvaigistitest ja füüsilisest treeningust. Osalise töövõime tuvastamine tramadooli tarvitamise tõttu looks olukorra, kus kaebajal ei tekigi motivatsiooni tramadooli sõltuvusest vabaneda, sest tramadooli jätkuv tarvitamine tagab talle vähenenud töövõime tuvastamise ja sellega seotud sotsiaalsed tagatised. Töövõime vähenenuks lugemine üksnes tramadooli tarvitamise tõttu ei oleks seega kaebaja parimates huvides.
53.Kohus märgib täiendavalt, et kaebajal ei ole kohustust mainida oma CV-s seda, milliseid haigusi ta põeb ja milliseid ravimeid ta tarvitab. Terviseandmete töötlemine on üldjuhul keelatud (Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse art 9 p 1). Terviseandmete töötlemine on võimalik üksnes andmesubjekti nõusolekul või nõusolekust sõltumata erandjuhtudel, mida suure tõenäosusega ei esine tavalises tööle kandideerimise protsessis. Ka töösuhtes on tööandja võimalused töötaja terviseandmete teadasaamiseks väga piiratud.
54.Kaebaja on märkinud, et ta oli pikalt töövõimetuspensionär ainult ühe diagnoosi alusel. Vastustaja on oma vastuses selgitanud, et töövõimekaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide määramist enam ei toimu. Senise püsiva töövõimetuse asemel hakati hindama inimese säilinud töövõimet. Võrreldes püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tugineb töövõime hindamise metoodika täiesti uutele alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast võimekust. Selle tulemusena võivad Sotsiaalkindlustusameti poolt varem tuvastatud püsiv töövõimetus ja Töötukassa poolt praegu kehtiva korra järgi tuvastatud töövõime ulatus erineda.
55.Dr Kaido Kangur hindas 14.08.2021 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse nr 39 § 8 lg-st 5 tulenevalt hinnatakse isik sellisel juhul töövõimeliseks.
56.Kuna kaebajat ei saa kehtiva õiguse järgi lugeda isikuks, kes vajab riigi abi töövõimetuse tõttu, ei ole Töötukassa rikkunud kaebaja PS §-st 28 tulenevat õigust.
57.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et Eesti Töötukassa 24.08.2021 otsus nr TVH/21/033964 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna töövõime hindamise otsus ei kuulu 10(11)
tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja 10.08.2021 taotlus töövõime hindamiseks.
58.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
59.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses oma algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.