Xi kaebus tuvastada Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktori 12.11.2021 käskkirja nr 1 2/50 punkti 1, millega Tallinna Läänemere Gümnaasiumi 3., 9., 10. ja 11. klasside õpilased suunati distantsõppele, õigusvastasus kaebajat puudutavas osas ja keelata Tallinna Läänemere Gümnaasiumil koroonaviiruse COVID-19 levikust tulenevalt Tallinna Läänemere Gümnaasiumi xx klassi distantsõppele suunamine
Menetlusosalised
Kaebaja – X, seaduslik esindaja Y Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Nele Kilk Kaasatud haldusorgan I ‒ Haridus- ja Teadusministeerium, volitatud esindaja Indrek Kilk Kaasatud haldusorgan II ‒ Terviseamet, volitatud esindaja Agne Ojassaar
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta käesoleva asja juurde: ‒ Tallinna Halduskohtu 31.01.2022 otsus haldusasjas 3-21-2476; ‒ Tallinna Läänemere Gümnaasiumi kodukord; ‒ Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktori 29.10.2021 käskkirjaga nr 1-2/46 kinnitatud „Õppetöö korraldamise põhimõtted Tallinna Läänemere Gümnaasiumis nakkushaiguste leviku tingimustes“.
2.Rahuldada kaebus osaliselt ja tuvastada Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktori 12.11.2021 käskkirja nr 1-2/50 p 1 õigusvastasus.
Mõista Tallinna linnalt Xi kasuks välja menetluskulud summas 7,5 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.05.2022 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X õpib Tallinna Läänemere Gümnaasiumi xx klassis.
2.Tallinna Läänemere Gümnaasiumi veebilehel avaldati 11.11.2021 Tallinna Läänemere Gümnaasiumi otsus, mille kohaselt on 15.-19. novembrini 2021 distantsõppel 3., 9., 10. ja 11. klassi õpilased, nad õpivad distantsõppes ühe nädala, pärast mida naasevad kontaktõppesse. Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktor andis 12.11.2021 käskkirja nr 1-2/50, mille p 1 kohaselt tuli alates 15.11.2021 kuni 19.11.2021 korraldada 3, 9, 10 ja 11. klasside õpilaste õppetööd distantsõppena väljapool koolihoonet.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 12.11.2021 Xi kaebus tühistada Tallinna Läänemere Gümnaasiumi 11.11.2021 otsus, mille kohaselt on 15.-19. novembrini distantsõppel 3., 9., 10. ja 11. klassi õpilased, kaebajat puudutavas osas. Ühtlasi taotles kaebaja Tallinna linna kohustamist võimaldama kaebajale kontaktõpet gümnaasiumi hoones. Samuti taotles kaebaja esialgse õiguskaitse (EÕK) korras peatada Gümnaasiumi 11.11.2021 otsuse kehtivus või keelata otsuse kohaldamist kaebaja suhtes.
4.Tallinna Halduskohus võttis 23.12.2021 määrusega menetlusse kaebuse nõuetes: 1) tuvastada Tallinna Läänemere Gümnaasiumi 12.11.2021 käskkirja nr 1-2/50 punkti 1, millega Tallinna Läänemere Gümnaasiumi 3, 9, 10 ja 11. klasside õpilased suunati distantsõppele, õigusvastasus kaebajat puudutavas osas; 2) keelata Tallinna Läänemere Gümnaasiumil koroonaviiruse COVID-19 levikust tulenevalt Tallinna Läänemere Gümnaasiumi xx klassi distantsõppele suunamine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusliku aluseta (formaalselt õigusvastane) ning nõuetekohaselt põhjendamata. 1) Kaebajalt on põhjendamatult ära võetud õigus saada haridust koolihoones kontaktõppes. Sellega on rikutud kaebaja õigust haridusele, mis on sätestatud EV põhiseaduse (PS) §-s 37 ja Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS). Vaidlustatud otsust on põhjendatud väidetega koroonaviiruse epideemilise leviku kohta. Selline seletus on põhjendamatu, kuna gümnaasiumil puudub pädevus anda hinnangut koroonaviiruse epideemilisele levikule ja selle ohule. Koroonaviiruse epideemilise leviku tõttu tekkinud ohu üle otsustab Terviseamet, võttes aluseks epidemioloogilised, laboratoorsed ja kliinilised andmed (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) § 28 lg 1). 2) Distantsõpe ei ole samaväärne kontaktõppega. Distantsõppe puudused on eelmise kahe õppeaasta kogemuste põhjal selgeks saanud õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele. Seega võib distantsõpe olla õigustatud vaid erandlikel asjaoludel. NETS-st tulenevalt koroonaviiruse leviku tõkestamiseks koolide distantsõppele suunamiseks ei ole koolil otsustusõigust. Seaduse kohaselt võib üksnes Terviseamet nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks koole ajutiselt sulgeda või piirata nende tegevust. Kuna sellise piirangu kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku mõju, peaks selle kehtestama Vabariigi Valitsus. Seega piirab kaebaja distantsõppele suunamine tegelikkuses tema põhiõigust kvaliteetsele haridusele, tekitab temal õpiraskusi, stressi ja heaolu langust, s.t tekitab kaebaja tervisele kahju. Seega on vaidlustatud otsus ebaseaduslik, ei ole vajalik ega proportsionaalne.
6.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 1) Ühegi Tallinna kooli ega klassi sulgemiseks pole NETS § 28 lg 2 p 1 kohast haldusakti antud. Käskkirjaga, millega osad klassikomplektid suunati distantsõppele, ei suletud kooli, vaid määratleti osadele klassikomplektidele teistsugune õppekorralduslik meede. Kooli õppetegevuse korraldamine kuulub kooli pädevusse (PGS § 24 lg 5 teine lause). Kooli ülesanne on korraldada õpilaste õppetegevus selliselt, et on tagatud õpilaste vaimne ja füüsiline turvalisus, sh tervise kaitse, nagu näeb ette PGS § 44 lg 1. Seega on koolil kohustus suunata oma tegevus COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku ajal personali ja õpilaste nakkusohutuse tagamisele ning nakkuse leviku ennetamisele ja vältimisele. Koolipersonali ja õpilaste turvalise õpi- ja töökeskkonna loomiseks on koolil õigus rakendada abinõusid, mis aitavad ära hoida nakatumist ning viiruse levimist tervetele inimestele (PGS § 44 lg 3). Viimased kaks aastat on koroonaviiruse leviku tõttu olnud koolidele suureks katsumuseks, õppetöö korraldamiseks ning kooli põhitööga tegelemise kõrvalt tuleb hakkama saada nii paljude viirusega kaasnevate probleemide ja muredega, millele on vaja lahendused leida. 2) Distantsõppele minekule eelnes pidev ja eesmärgistatud töö, ajamahukad koosolekud koolijuhtidega ja tervisespetsialistidega ning arvestati koolide epidemioloogilist olukorda. Enne distantsõppele suunamise otsuse langetamist toimusid tervisespetsialistide, kelleks olid Arkadi Popov ja Ester Öpik, ning kõigi koolide direktorite osavõtul nõupidamised, kus arutati just COVID-19 viiruse levikuga seonduvat ja selle tõkestamiseks vajalikke meetmeid Tallinna koolides. Tervisespetsialistid soovitasidki suunata koolid e-õppele. Lähtuti epidemioloogilisest olukorrast riigis ja võeti arvesse Põhja Piirkonna kriisi olukorda. Epideemia tingimustes on Terviseametil õigus teha ettepanekuid meetmete rakendamiseks ja otsustada koolihoonete sulgemise üle (NETS § 28 lg 2 p 1). See aga ei piira ega lõpeta PGS-s sätestatud kooli pädevust, õigusi ja kohustusi. PGS § 44 lg 1 kohaselt peab kool tagama õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. See annab koolile õiguse vastavalt reageerida enne, kui COVID-19 viirus (ja mitte ainult) on saavutanud epideemilised mõõtmed NETS mõttes. Lisaks on kool tööandjana kohustatud nakkushaiguste tõrjel looma tööaladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht, töötajatele võimalikult nakkusohutud töötingimused. Selline oht on pedagoogide puhul aga väga suur. Terviseamet ning HTM ei osuta koolile mingit kaasabi haigestunud pedagoogide asendamisel või vabaks jäänud töökohtade täitmisel ning siingi on Tallinna linn koolipidajana ainuvastutav olukorra lahendamise eest. Eesti Vabariigis ei ole ka nii palju pedagoogilise haridusega inimesi, et asjakohaseid vangerdusi teostada ning nii võib õpetajate haigestumisel hariduse andmine ka reaalselt peatuda. 3) Kuna Terviseamet ka ise kinnitab, et tema ei otsusta kooli õppevormi üle ning jälgib üksnes haiguspuhanguid, siis ei saa Terviseameti kooli õppetegevuse vormi üle toimuvasse menetlusse kaasamisel või kaasamata jätmisel olla määravat tähendust. Koolipidajale ei saaks Terviseameti soovitused olla siduvad. 4) PS-st tulenev õigus haridusele ei ole määratletud selliselt, et õpe peab ja saab toimuda ainuüksi kooliruumides ning kontaktõppe kujul. Õpilastel on õigust saada juhendatud õpet, kas see on siis kontaktõppe vormis või muul viisil, nagu nt distantsõppe vormis, õppekäikudel vms. Koolid on lähtunud distantsõpet läbi viies distantsõppe korraldamise juhistest üldhariduskoolidele, mis on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Vaatamata kontaktõppe ja e-õppe läbiviimise erinevatele metoodikatele on kõik nn kooli terviklikku toimimist tagavad kohustuslikud elemendid arvesse võetud. Mis puudutab huvitegevust, siis PGS § 2 lg 6 kohaselt ei ole koolis huvihariduse korraldamine kohustuslik. Samas ei ole piiranguid väljaspool kooli huviharidusega tegelemiseks. Koolilõuna on pigem õppetegevust toetav meede ning koolilõuna söömine ei ole õpilastele kohustuslik. Distantsõppel olevatele õpilastele on aga tagatud ka toidupaki saamise võimalus. Kõiki neid ülesandeid, mida täidab kooliõde, saab täita ka perearst või tema poolt antud suunamisel eriarst. Ka suhtluskeskkond
(tunnis läbiviidavad arutelud ja rühmatööd) on tagatud, kuid teises vormis. Õpe oli ka distantsil olles juhendatud õpe ning iga õpilase puhul tuli läheneda selliselt, et õpilane saaks vajadusel nõustatud ja abi selles, milles vaja. 5) Nakkuse levikut ei välista ka koolides toimuv testimine – ikka on vanemaid, kes selle keelavad ning ka ei saa olla adekvaatset kontrolli selle üle, et laps eelmise päeva testi ei esita ja/või positiivsest testitulemusest hoolimata kooli tuleb. HTMi soovituste kohaselt võib vaktsineeritud õpilane seejuures kooli tulla isegi siis, kui ülejäänud pere samal ajal kodus COVID-19 haigust põeb ning viiruse leviku peatamisele see paraku kaasa ei aita. Lisaks koolide osalisele distantsõppele minekule rakendas Tallinna linn veel teisigi meetmeid nakkusohu vähendamiseks.
7.Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Distantsõpe on oma olemuselt õppekorralduslik meede, mitte kooli sulgemine ning sellise õppekorraldusliku meetme üle otsustamine saab olla üksnes kooli pädevuses. Praktikas on aegajalt segamini käsitletud liikumis- ja viibimispiirangute kehtestamist ja distantsõpet. Distantsõpe õppekorraldusliku meetmena saab olla küll liikumispiirangu tulem või jätkutegevus, aga distantsõpe ise ei ole meede kellegi liikumise ja/või viibimise piiramiseks koolis. Kui piirangut ei ole kehtestatud (nt Vabariigi Valitsuse poolt korraldusega või Terviseameti haldusaktiga), siis ei ole õpilasel keelatud ka kooli õppehoonesse tulla ja seal viibida. Distantsõppe puhul ei ole ette kirjutatud, kus õpilane parasjagu peab õppe- ja kasvatustegevusest osavõtmiseks viibima. Seega õpilane ei pea viibima tingimata oma elukohas. Elukohas viibimise kohustus on õpilasel karantiinikohustuse olemasolul. Distantsõppe korraldamist ei saa välistada ka liikumis- ja viibimispiirangu kehtestamise väliselt, kuna Vabariigi Valitsus üldjuhul ei kehtesta piirkondliku iseloomuga piiranguid (kindlasti puudub seal koolidetailsus ehk piirang konkreetse kooliga seoses). Siiani (ehk 2020. ja 2021. aastal) ei ole Terviseamet oma haldusaktiga ka ühtegi kooli sulgenud, kuna see on üsna äärmuslik meede ning puudutaks vahetult kõiki konkreetse kooli õpilasi. Samas on Terviseamet pidanud äärmiselt vajalikuks koolides viiruse suure leviku tingimustes nakkusahelad ühel hetkel siiski katkestada, milleks on vajalik osa õpilastest (terve klass või terve kooliaste) saata koolist ära. See ongi toonud kaasa vajaduse distantsõppe läbiviimiseks, kuna õpilastele tuleb õppe- ja kasvatustegevusest osavõtmiseks võimalus jätta. 2) Seoses COVID-19 kriisiga on seni distantsõpet praktikas korraldatud peamiselt kahes erinevas situatsioonis: 1) kas Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud kooli õppehoones liikumise ja viibimise piirangu kehtestamise järgselt, kus ei olegi muud alternatiivi õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks kui distantsõpe, kuna koolimajja tulla ei ole võimalik; 2) või kooli enda initsiatiivil ja Terviseametiga konsulteerimise järgselt, kui on tuvastatud koolis nakatumised (enamasti ikkagi selgete kollete olemasolul, kus on Terviseameti poolt peetud oluliseks nakkusahelate katkestamist). Mõlemal juhul on korraldatud seejärel distantsõpet nii üksikutes klassides, kooliastmetes, kui ka terves koolis korraga. Lausdistantsõpet on korraldatud 2020. aasta kevadel, kui Eesti Vabariigis oli kehtestatud eriolukord ehk, et päris COVID-19 kriisi alguses, ning 2021. aasta kevadel n-ö viiruse teise laine ajal, kui nakatumine riigis oli väga kõrge ning Vabariigi Valitsus ei näinud muud alternatiivi, kui kehtestada üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes üldine liikumis- ja viibimispiirang. 3) PS-st tulenev õigus haridusele ei ole üheselt seotud kindla füüsilise keskkonnaga või asukohaga, vaid oluline on konkreetne tegevus, mis tuleb lastele võimaldada kättesaadaval ja kvaliteetsel viisil. Distantsõppe käigus peab kool iga juhul tagama õpilastele juhendatud õppe. Selline õpe peab olema ka kvaliteetne. Kuigi õpe on enamasti toimunud kontaktõppe vormis kooli õppehoones, siis ei eksisteeri sellist õigust õpilase ega vanema jaoks saada õpet tingimata ja ainult kooli õppehoones. Vastasel juhul oleksid õpilase õigused kahjustatud ka juhul, kui kool korraldab nt õppekäiku vm tegevust, kus õpilane samuti ei viibi õppepäeva jooksul kooli
õppehoones või kooli poolt korraldatud e-õppe päevade käigus, kus vanematel kaasarääkimise õigus puudub (kool ei küsi vanematelt nõusolekut selleks, kuna see on õppe osa – kooli õppekava läbimine). Küll aga ei saa välistada, et kool ei ole konkreetsel juhul distantsõppe käigus taganud eelmises lõigus õppe läbiviimisele ettenähtud eeldusi. See ei ole aga otsuse õiguspärasuse hindamise küsimus. 4) Distantsõpe tervisekaitse meetmena on põhimõtteliselt lubatud (PGS § 44), ent ainult siis, kui tegelik (epidemioloogiline) olukord selle meetme kasutamist õigustab. Niisiis on Riigikogu näinud ette võimaluse kehtestada kooli kodukorras tervisekaitse abinõud, täpsustamata, millised need abinõud võivad olla ning mis olukorras neid rakendada. Distantsõpet tervise kaitseks ei saa kehtestada, kui kooli kodukorras ei ole seesugust meedet ette nähtud. Loomulikult ei saa distantsõpet rakendada ka siis, kui distantsõpe on tervisekaitse meetmena kodukorras sätestatud, kuid tegelikku olukorda arvestades pole sellise abinõu kasutamine õigustatud. Distantsõppe õigusliku aluse võib sätestada ka kooli õppekavas. 5) Kool võib oma otsuses toetuda koroonaviiruse epideemilise leviku olukorrale, kui eelnevalt on NETS § 28 lõikest 1 tulenevalt olukorrale hinnangu andnud Terviseamet (nt on hinnangu andmisele eelnenud kooli poole pöördumine Terviseameti poole). Tehtavas otsuses on võimalik viidata ka mõne teise pädeva isiku hinnangutele ja otsustele, ehk, et hinnang ei pea tingimata olema otsustaja hinnang. Terviseamet vajalikke otsuseid ise ei ole teinud, kuid on samal ajal kaudselt survestanud koole otsuseid tegema (nakkusahelate katkestamiseks). Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et vajadust tegevuste piiramiseks poleks eksisteerinud. Distantsõppe korraldamine on olemuselt siiski haldustoiming, mitte haldusakti andmine. Ehk, et see ei eelda otsuse tegemist (haldusakti andmist). Otsus oleks tegevuse piiramine (nt Terviseameti poolt haldusaktiga), millele järgneb distantsõppe korraldamine kooli poolt. 6) Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et distantsõppe õppekvaliteet on oluliselt madalam. Haridus- ja Teadusministeerium on oma juhendmaterjalides koolidele rõhutanud kogu aeg, et distantsõppele ülemineku otsusega ei kao ära koolipidaja vastutus kvaliteetse hariduse tagamisel. Distantsõppe edukaks rakendamiseks tuleb kõikidele õpilastele tagada arenguks sobiv õppekeskkond. Õpiraskused tekivad sagedamini õpilastel, kellel on raske ja kes vajavad tuge ka tavaolukorras. Distantsõpet ei ole siiani praktiliselt kohaldatudki neile õpilasele, kellel on tavapärases õppetöös (kontaktõppes) kõige keerulisem toime tulla (kellel juba on õpiraskused ja/või kellele kool rakendab üldist-, tõhustatud või erituge). Puuduste olemasolu tõttu ei saa praktikas välistada veel distantsõppe korraldamise vajadust. Puudustega tuleb tegeleda, üritada need likvideerida või viia võimalikult miinimumini. Distantsõpet ei korraldata mitte sellepärast, et koolid tahaksid distantsõpet korraldada, vaid selleks, et eksisteerib selline vajadus (väljastpoolt kooli avalduv mõju). Puudused 2020. aasta kevadel ja 2022. aasta kevadel ei ole enam võrreldavad, arvestades kõigi asjaosaliste kogemust selle õppekorraldusliku meetmega jne. Distantsõpet korraldataksegi vaid erandlikel juhtudel. Koolide jaoks ei ole sellised valikud lihtsad, arvestades seda, mida see ka nende endi töökorraldusele (sh töötajate töökoormus jne) kaasa toob.
8.Terviseameti arvamuses toodud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Terviseamet annab iganädalaselt hinnangu koroonaviiruse leviku ja sellest tuleneva ohu kohta. Ülevaated on kõigile vabalt kättesaadavad Terviseameti kodulehel. Terviseameti hinnangutest saavad otsuste tegemisel lähtuda koolid, erinevad asutused ja ettevõtted jne. 08.11.2021 avaldatud ülevaatest nähtub, et seisuga 08.11.2021 oli koroonaviiruse leviku riskitase Eestis kõrge ning viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 1698,8. Samuti nähtub ülevaatest, et nii haigestunute absoluutarv kui ka haigestumus 100 000 elaniku kohta oli sel hetkel suurim koolilaste seas, eriti vanuses 10–14 aastat. Seega oli otsuse tegemise hetkel Terviseameti hinnangul koroonaviiruse leviku riskitase Eestis kõrge ning kool sai tugineda Terviseameti hinnangule. Kaebusest ei nähtu, et Tallinna Läänemere Gümnaasium oleks
iseseisvalt olukorda hinnanud või andnud koroonaviiruse levikule Terviseametist erineva hinnangu. 2) Tallinna Läänemere Gümnaasium ei ole pöördunud Terviseameti poole hinnangu saamiseks konkreetsete klasside osas. Kui Tallinna Läänemere Gümnaasium oleks pöördunud Terviseameti poole arvamuse või soovituse saamiseks, siis oleks Terviseamet saanud anda hinnangu koroonaviirusest tuleneva ohu kohta ka konkreetse(te) klassi(de) kohta. 3) Terviseamet ei nõustu kaebaja väitega, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks koolide distantsõppele suunamiseks ei ole gümnaasiumil otsustusõigust ning üksnes Terviseamet võib nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks koole ajutiselt sulgeda või piirata nende tegevust. Terviseametil on õigus koole ajutiselt sulgeda või piirata nende tegevust nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks (NETS § 28 lg 2 p 1), kuid Terviseamet ei saa teha otsust, kas koolis tuleb rakendada distantsõpet või mitte. Samuti ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, mille kohaselt kaasneb ühe kooli mõne klassi nädalaks ajaks distantsõppele suunamisega oluline mõju ühiskonnale või majandusele ning seetõttu peaks otsuse tegema Vabariigi Valitsus (NETS § 27 lg 3). Terviseamet saab koolide tegevuse piiramisel lähtuda üksnes nakkushaiguste leviku tõkestamise eesmärgist. Seega on kooli sulgemine Terviseameti otsusega põhjendatud ainult nendel juhtudel, kui kooli sulgemisega on võimalik nakkushaiguse levikut ennetada või pidurdada. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui lühikese ajavahemiku jooksul haigestub mõnda nakkushaigusesse suur osa ühe kooli õpilastest või õpetajatest ning nakkuse edasise leviku tõkestamiseks on kooli sulgemine vältimatult vajalik. 4) Mitmed koroonaviiruse levikut tõkestavad meetmed on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldustega. Ükski kehtiv korraldus ei piira hetkel ega piiranud novembris 2021 õpilaste viibimist koolimajas, kuid Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ punkt 1 kehtestab karantiinikohustuse COVID-19 haigusesse haigestunud isikutele ning sama korralduse punkt 3 näeb ette karantiinikohustuse COVID-19 haigega lähikontaktis olnud isikutele, kui nad ei ole vaktsineeritud ega haigust läbipõdenud. Seega ei ole Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt lubatud koolimajas viibida COVID-19 haigetel ja nende lähikontaktsetel õpilastel ja õpetajatel. COVID-19 haigete ja nende lähikontaktsete isoleerimine on üldjuhul piisav meede koroonaviiruse leviku tõkestamiseks koolides. Seetõttu ei ole Terviseametil COVID-19 kriisi ajal olnud vajalik mitte ühtegi kooli sulgeda. Juhtudel, kui eelnimetatud meede ei ole olnud piisav, on Terviseamet soovitanud koolidel rakendada ajutiselt distantsõpet, et nakkuse levikut pidurdada. Juhul, kui koroonaviiruse levik on kõrge, võib koolis tekkida olukord, kus suurel osal kooli või mõne klassi õpilastest ei ole võimalik koolimajas viibida, sest nad on kas haigestunud või haigestunu lähikontaktsed ning peavad seetõttu vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele viibima karantiinis. Sellises olukorras ei ole Terviseametil põhjust kooli sulgeda, sest haiged ja potentsiaalselt nakkusohtlikud isikud on juba isoleeritud. Koolil on aga samas olukorras vajalik otsustada, kas on otstarbekas jätkata õppetööd kontaktõppes või distantsõppes. Vabariigi Valitsus peaks otsustama üleriigiliste piirangute üle ning nende kehtestamist seoses haridusasutustega ei ole Vabariigi Valitsus pidanud novembrikuus 2021. aastal vajalikuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Käesolev haldusasi on sarnane liidetud haldusasjaga 3-21-2476, milles vaidluse esemeks olid: ‒ Tallinna Kristiine Gümnaasiumi 29.10.2021 käskkiri nr 1.1-6/42 ja 04.11.2021 käskkiri nr 1.1-6/43, millega Tallinna Kristiine Gümnaasiumi 4.-8. klassi lapsed suunati distantsõppele;
‒ Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi 29.10.2021 käskkiri nr 7-6/1883 ja 04.11.2021 käskkiri nr 76/1889, millega Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi 4.-8. klassi lapsed suunati distantsõppele; ‒ Tallinna Nõmme Gümnaasiumi 29.10.2021 käskkiri nr 1-3/7 ja 03.11.2021 käskkiri nr 1-3/8, millega Tallinna Nõmme Gümnaasiumi 4.-8. klassi lapsed suunati distantsõppele; ‒ Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi 29.10.2021 käskkiri nr 1-3/1 ja 04.11.2021 käskkiri nr 1-3/2, millega Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi 4.-8. klassi lapsed suunati distantsõppele. Haldusasjas 3-21-2476 vaidlustatud käskkirjade põhjendused on kas kokku langevad või väga sarnased käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirjaga. Tallinna linna üleselt kasutati distantsõppele suunamise käskkirjade vormistamisel sama näidist, mis oli ette valmistatud Tallinna Haridusameti poolt. Distantsõppele ülemineku kaalutlused olid ülelinnaliselt seega samasugused. Tallinna Halduskohus leidis 31.01.2022 otsuses haldusasjas nr 3-21-2476 (edaspidi ka: 31.01.2022 otsus), et Tallinna Linnavalitsuse soov oli, et kõik Tallinna koolid läheksid 2021. a novembri alguses üle osalisele distantsõppele. Seega on haldusasjas nr 3-212476 tuvastatud asjaolud ja võetud seisukohad suuresti üle kantavad käesolevale asjale. Peamine erisus käesoleva asja ja haldusasja nr 3-21-2476 vahel seisneb üksnes klassides, kes suunati distantsõppele ning distantsõppe kohaldamise ajas. Haldusasjas nr 3-21-2476 suunati distantsõppele 4.-8. klassi lapsed algselt nädalaks ning distantsõpet pikendati nädala võrra. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirjaga suunati distantsõppele 3., 9., 10. ja 11. klassi õpilased ning vaidluse all on distantsõpe, mis toimus ühe nädala (15.-19.11.2021) vältel. Tegemist pole kohtu arvates selliste erisustega, mis sunniks käesolevas asjas asuma teistsugustele järeldustele, kui jõudis kohus haldusasjas nr 3-21-2476. Haldusasjas nr 3-212476 tegi Tallinna Halduskohus otsuse 31.01.2022. See kohtuotsus ei ole veel jõustunud, kuna menetlus Tallinna Ringkonnakohtus on alles pooleli. Siiski peab kohus põhjendatuks ka käesolevas kohtuasjas juhinduda haldusasjas nr 3-21-2476 võetud halduskohtu põhimõttelistest seisukohtadest. Kohus võtab selle otsuse käesoleva asja juurde, eemaldades otsuse tekstist isikuandmed. Kohtu arvates oleks otstarbekas apellatsioonimenetluses liita käesolev haldusasi haldusasjaga nr 3-21-2476, kuna tegemist on kattuva teemaga.
10.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse aluse ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Õiguslikus mõttes on vaidlustatud käskkirja puhul kohtu arvates tegemist üldkorraldusega. Ühest küljest on distantsõppele suunamise näol küll tegemist õppekorraldusliku otsusega (haldustoiming), nagu Haridus- ja Teadusministeerium õigesti välja toob, kuid olukorras, kus distantsõpet kohaldatakse kooli poolt keskselt korraga kas tervele koolile, kooliastmele või suurele hulgale klassikomplektidest, ja seda pikema aja vältel, pole kohtu arvates tegemist pelgalt otsustusega õppekorraldusliku meetme üle, vaid NETS §-s 28 toodud meetmetega analoogset mõju omava otsustusega. NETS § 28 näeb ette nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamist haldusaktiga (korraldusega). Haldusaktina õiguslikus mõttes tuleb käsitada ka vaidlustatud käskkirja.
11.PGS § 44 lg 2 kohaselt sätestatakse õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning PGS § 44 lg-s 7 sätestatud meetme rakendamise kord kooli kodukorras kooli pidaja nõusolekul. PGS § 44 lg 3 kohaselt loob õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks kooli kodukorras sätestatu kohaselt võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor. Tallinna Läänemere Gümnaasiumi kodukorra1 p 14.6 kohaselt rakendab kool nakkushaiguste laialdase leviku tingimustes ja vajadusest lähtuvalt õppetöö korraldamisel
ennetava või haiguse levikut pidurdava meetmena kas kodusõppe päevi, osalist distantsõpet või täielikku distantsõpet. Distantsõppe läbiviimist Tallinna Läänemere Gümnaasiumis reguleerib ka Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktori 29.10.2021 käskkirjaga nr 1-2/46 kinnitatud „Õppetöö korraldamise põhimõtted Tallinna Läänemere Gümnaasiumis nakkushaiguste leviku tingimustes“2 (edaspidi: distantsõppe kord). Distantsõppe korra p-st 1 tulenevalt distantsõppe korraldamisel võtab kool aluseks EV valitsuse ja Tallinna omavalitsuse otsuseid. Kohus võtab Tallinna Läänemere Gümnaasiumi kodukorra ja distantsõppe korra käesoleva haldusasja juurde.
12.NETS § 28 lg 1 p 1 kohaselt võib Terviseamet nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks haldusaktiga ajutiselt sulgeda koole ning lasteasutusi ja sotsiaalteenuseid osutavaid asutusi või piirata nende tegevust. NETS § 28 lg-st 6 tulenevalt, kui NETS § 28 lg-s 2 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.
13.PGS ega muud põhiharidust puudutavad õigusaktid ei kasuta mõisteid distants- ja kontaktõppe. PGS § 24 lg 5 kasutab mõistet e-õpe, kuid ei sisusta ka seda mõistet. Kuid lugedes seda sätet, on mõistetav, et e-õpe on üks õppevorm (nagu loeng, individuaaltund, õppekäik, konsultatsioon). Kohus leiab, et e-õpe on lühiajaline ning piiratud ulatusega õppevorm õppetunni läbiviimiseks. Distantsõpe on õppevorm, kus õpetaja ja õpilased ei viibi õppetöö ajal samas kohas. Seetõttu toimub nende suhtlus elektroonilise sidevõrgu teel. Selline suhtlus loob erineva õppekeskkonnaga võrreldes kontaktõppega, mis toimub samas ruumis viibides. Mõlemad õppevormid on juhendatud õpe: õpe toimub kooli määratud viisil, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja (PGS § 24 lg 5). Mõlema õppevormi suhtes kehtib nõue, et kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel (PGS § 22 lg 2). Eeltoodust tulenevalt ei saa distantsõpe kui juhendatud õpe piirduda üksnes iseseisvalt lahendamiseks antud ülesannetega, sest see oleks vastuolus juhendatud õppe suurema osakaaluga ja juhendatud õppe mõistega (PGS § 24 lg 5 kolmas lause). Kontaktõpe, s.o vahetu kontaktiga õpe, kus samas ruumis viibib nii õpetaja kui ka õpilased, on põhihariduse regulatsiooni arvestades esmane ja põhiline õppeviis. Sellele viitab põhikooli riiklik õppekava § 6, milles õppekeskkond seondub eelkõige koolihoonega (§ 6 lg 4). Õppetegevuse korraldamine väljaspool kooli ruume peaks olema väiksema osakaaluga (§ 6 lg 5). Väljaspool kooliruume korraldatavat õpet mõistetakse ka näiteks koduõppena, mille rakendamise alused on teised (PGS § 23). Distantsõppe korral on vähemalt õpetaja ja õpilased füüsiliselt eraldatud, nt viibides erinevates ruumides. Praktikas võib pidada tavapäraseks, et õpetaja võib viibida distantsõppe tunde andes koolimajas. Distantsõpet ja kontaktõpet on võimalik ühendada nii, et osa õpilasi viibib õpetajaga samas ruumis, kuid osa õpilasi saab osa digitaalsete vahendite kaudu. Seda saab lugeda hübriidõppeks.
14.Distantsõpet rakendati 2020. a ning 2021. a kevadel. Mõlemal juhul oli see koolides kehtestatud viibimiskeelu tagajärg, s.o ainus võimalus õpet jätkata, kuivõrd alternatiiviks olnuks õppe katkestamine viibimiskeelu ajaks. VV 19.02.2021 korraldus nr 82 p 1111 ütles üheselt: õppijad ei või viibida ja liikuda üldhariduskoolide õppehoonetes, mida kasutatakse õppetegevusteks. Korralduse eesmärgiks oli inimestevaheliste kontaktide vältimine koolihoonetes, tõkestamaks selliselt COVID-19 nakkushaiguse levikut. Lõppeesmärgiks oli vältida suremust ja raskelt haigestumist ning raviasutuste ülekoormamist COVID-19 patsientidega, st olukorda, kus edasi tuleb lükata või ära jätta plaanilised ravid või kus kiirabil
kulub abivajajani jõudmiseks tavapäratult suure koormuse tõttu ebamõistlikult kaua aega. Korralduse õiguslikuks aluseks oli NETS § 28 lg 5 p 3 ja § 28 lg 6 ‒ liikumisvabaduse piirangu kehtestamine. Käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja õiguslikuks aluseks ei olnud NETS § 28 lg 5 p 3 ja § 28 lg 6 ega NETS § 28 lg 1 p 1 ja § 28 lg 6. Terviseamet ega Vabariigi Valitsus ei olnud enne distantsõppele suunamise otsuse tegemist piiranud kooliõpilaste liikumisvabadust, sulgenud koole või piiranud koolide tegevust. Otsuse suunata Tallinna Läänemere Gümnaasiumi 3., 9., 10. ja 11. klass perioodiks 15.11‒19.11.2021 distantsõppele tegi formaalselt Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktor. Käskkirja seletuskirjas oli viidatud, et otsus lähtub Terviseameti avalikkusele antud seisukohtadest. Viidatud oli ka, et küsimuse otsustamisel konsulteerib kool Terviseametiga ja (Tallinna) Haridusametiga. Kohtul tuleb anda hinnang, kas distantsõppele saatmine toimus korrektsel õiguslikul alusel.
15.Ühe võimaliku tõlgenduse kohaselt on distantsõpe juhendatud õppe jätkamise võimalus üksnes olukorras, kus Vabariigi Valitsus, Terviseamet või muu korrakaitseorgan on eelnevalt kehtestanud koolis viibimise keelu (näiteks NETS § 28 või korrakaitseseaduse § 44 alusel). Sellel seisukohal näib olevat kaebaja. Teise konkureeriva tõlgenduse kohaselt on koolil PGS § 44 lg-te 2 ja 3 alusel iseseisev otsustusõigus distantsõppe korraldamise üle, kui see on vajalik õpilaste ja koolitöötajate füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks, st see on iga kooli autonoomne otsus. Kohtu arvates toetab teist tõlgendamisviisi PGS § 44 tekst, mis ei sea kooli otsustusvabadusele täiendavaid piiranguid. NETS § 28 loob aluse VV-le ja Terviseametile liikumisvabaduse piirangute seadmiseks nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks, kuid ei välista, et sarnast toimet omavad piirangud võivad tuleneda teistest õigusaktidest teistel alustel rakendatuna teiste subjektide poolt ‒ näiteks PGS § 44 või KorS 44. Kohtu arvates puudub alus tõlgendada PGS-i selliselt, et PGS § 44 alusel kohaldatavate meetmete rakendamiseks peab mõni teine korrakaitseorgan eelnevalt olema kohaldanud mõnda korrakaitsemeedet, mis muudab koolimajas viibimise võimatuks. PGS § 44 lg 1 rõhutab justnimelt kooli määravat rolli õpilase vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamisel. Seega on kohtu arvates koolil PGS-st tulenev pädevus otsustada õpilaste ja koolitöötajate tervise kaitse huvides korraldada õpe väljaspool koolihoonet, sh distantsõppe vormis. Teine küsimus on see, milline on ohutaseme künnis vastava otsuse tegemiseks ning kas konkreetsel juhul seda korrektselt ka järgiti. See temaatika seondub aga juba vaidlustatud käskkirja põhjendatusega, mitte õigusliku alusega. Kooli kodukorras ei ole täpsemalt reguleeritud distantsõppe rakendamise otsustusmehhanismi, viidatud on üldiselt, et distantsõppe korraldamisel võtab kool aluseks EV valitsuse ja Tallinna omavalitsuse otsuseid. Kooli kodukorra ja distantsõppe korra näol on tegemist kooli sisemist töökorraldust reguleeriva dokumendiga, mis ei saa tähtsust omada PGS § 44 alusel kooli välispädevuse määratlemisel. Nimetatud dokumentidest tuleneb, et distantsõpet rakendatakse üksnes äärmise vajaduse korral ning järgida tuleb pädevate ametiasutuste suuniseid ja soovitusi.
16.Järgnevalt tulebki hinnata, kas distantsõppe kasuks otsustamine oli konkreetsel juhul piisavalt põhjendatud. Siinjuures saab toetuda Tallinna Halduskohtu poolt haldusasjas nr 3-212476 tuvastatud asjaoludele, sest nagu kohus välja tõi, toimus distantsõppele üleminek ülelinnaliselt samadel kaalutlustel. Kohtu arvates võib distantsõppele suunamise otsuse puhul sedastada järgmisi kaalutlusvigasid.
16.1.Kaalumine ei toimunud kooli-põhiselt, vaid ülelinnaliselt. Kohus tuvastas haldusasjas nr 3-21-2476, et sisuliseks otsustajaks distantsõppele suunamisel oli linnavalitsus, mitte iga kool ise. Seega ei kaalutud iga kooli puhul eraldi, kas distantsõppele üleminek on vajalik ja proportsionaalne meede, vaid sama lähenemist püüti juurutada ülelinnaliselt. Seega ei analüüsitud seda, kui palju on konkreetses koolis või klassis haiguse läbi põdenuid või vaktsineerituid, mis omab tähtust distantsõppe üle otsustamisel. Kohtu jaoks pole arusaadav,
kuidas on hariduse kvaliteedi seisukohast parem, kui distantsõppele läheb rohkem koole. Selle asemel, et selgitada välja konkreetsed koolid, kelle osas võib hiljem olla järeleaitamise vajadus (vt 31.01.2022 otsus, p 71). Langetatud otsuse õiguspärasuse seisukohalt pole vahet selles, kas distantsõppele suunatakse 4.‒8. klass või 3., 9., 10. ja 11. klass, sest puuduvad andmed, et hinnatud oleks konkreetse kooli olukorda.
16.2.Otsuse tegemisel puudus asjakohane meditsiiniline hinnang. VV (teadusnõukoja soovitusel) ja Terviseamet leidsid, et vaatamata COVID-19 nakkushaiguse suurele levikule ei ole distantsõpe põhjendatud (vt 31.01.2022 otsus, p 63). Viiruse leviku osas oli Harjumaal küll nakatunuid enim, kuid 100 000 elaniku kohta oli näit pigem Eesti keskmisest madalam. Vastuseks kaebusele käesolevas asjas vastas Terviseamet, et Tallinna Läänemere Gümnaasium ei ole pöördunud Terviseameti poole hinnangu saamiseks konkreetsete klasside kohta. Kui Tallinna Läänemere Gümnaasium oleks pöördunud Terviseameti poole arvamuse või soovituse saamiseks, siis oleks Terviseamet saanud anda hinnangu koroonaviirusest tuleneva ohu kohta ka konkreetse(te) klassi(de) kohta. Terviseameti poole pöördumata jätmine on kohtu arvates oluline kaalutlusviga. Vastustaja on toonud vastuses kaebusele välja, et enne distantsõppele suunamise otsuse langetamist toimusid tervisespetsialistide, kelleks olid Arkadi Popov ja Ester Öpik, ning kõigi koolide direktorite osavõtul nõupidamised, kus arutati just COVID-19 viiruse levikuga seonduvat ja selle tõkestamiseks vajalikke meetmeid Tallinna koolides. Tervisespetsialistid soovitasidki väidetavalt suunata koolid distantsõppele. Lähtuti epidemioloogilisest olukorrast riigis ja võeti arvesse Põhja Piirkonna kriisi olukorda. Oma seisukohtade kinnitamiseks ei ole vastustaja tõendeid esitanud. Kohus märgib, et epideemilise olukorra kohta on siiski pädev hinnanguid andma Terviseamet (vt NETS § 28 lg 1), kes valdab sellekohast informatsiooni. Asjas 3-21-2476 vastas Terviseamet kohtule, et kui vaidlusalused koolid oleksid enne käskkirjade andmist pöördunud Terviseameti poole arvamuse või soovituse saamiseks, siis oleks Terviseamet esitanud seisukoha klassi(de) kohta: „TA oleks sel juhul vastanud, et kontaktõppega tuleb jätkata 1.-4. klassides ning kuna nakatunute lisandumine oli viimase kahje nädala jooksul, st 18‒31.10.2021, aeglustunud, siis ka 5.-9. klassis.“ (vt 31.01.2022 otsus, p 70). Seega ei toetanud Terviseamet Tallinnas lausalist distantsõppele suunamist ning vaidlustatud käskkirja seletuskirjas esitatud viide Terviseameti esitatud vastavasisulistele seisukohtadele pole tõele vastav või vähemasti mitte täpne. On tõenäoline, et Terviseamet oleks konkreetseid nakatumisnäitajaid analüüsides jõudnud sarnasele järeldusele ka Tallinna Läänemere Gümnaasiumi puhul. Koolil endal puudus ekspertteave epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustamiseks ning konsulteerimist Arkadi Popovi ja Ester Öpikuga ei saa kohtu arvates lugeda piisavaks, et langetada ülelinnalist mõju omavaid otsuseid.
16.3.Kohus leidis asjas nr 3-21-2476, et vastustaja jättis kaalumata vähem isikute õigusi piirava, kuid vähemalt sama efektiivse meetme ‒ kiirtestide tegemise (vt 31.01.2022 otsus, p 69). Kiirtestide tegemist hakati rakendama alates 01.11.2021. Kiirtestimine võimaldab välja selgitada nakatunud isikud, aga samas jätkata kontaktõppega. Vastustaja selgitus, et mõni laps või tema vanem võib keelduda testi tegemisest ning seega kontaktõppes jätkata, ei kummuta eeltoodut. Praktikas võib vähesel määral ette tulla probleeme laste testimisega, kuid see ei tõenda, et testimine poleks efektiivne meede.
16.4.Meetmetest on kaalumata hajutatus või töö mullides n-ö koduklassisüsteemina (31.01.2022 otsus, p 72). Sellisel juhul liiguksid klasside vahel üksnes õpetajad, mis tähendab, et samas klassis päeva jooksul viibivaid inimesi on oluliselt vähem (vrdl 36 õpilast + 7 õpetajat ning 1 õpetaja + 7x36 õpilast). Õpetajatelt rühmana saab eeldada ka teaduspõhisest maailmavaatest lähtumist ja seega enda vaktsineerimist.
16.5.Piisavalt läbi kaalutud ei ole distantsõppe negatiivseid mõjusid õpilastele ja laiemalt perele, arvestades nii faktiliselt distantsõppe väiksemat mahtu kui ka seda, et kool on enamat kui ruum, milles toimub kontaktõpe (31.01.2022 otsus, p 73).
16.6.Kohus tõi haldusasjas nr 3-21-2476 ka välja, et kaalumata jäid ka alternatiivsed piirangud, ennekõike huviharidust puudutavas osas, mille piiramisel võiks olla vähem intensiivne mõju (31.01.2022 otsus, p 71).
17.Kuna vaidlustatud käskkiri sisaldas ülalmainitud kaalutlusvigu, tuleb kaebus tuvastamisnõude osas rahuldada. Kohus tuvastab Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktori 12.11.2021 käskkirja nr 1-2/50 p 1 õigusvastasuse.
18.Kohus ei pea põhjendatuks keelamiskaebuse rahuldamist. Käesoleva haldusasja raames menetleb kohus nõuet keelata Tallinna Läänemere Gümnaasiumil koroonaviiruse COVID-19 levikust tulenevalt Tallinna Läänemere Gümnaasiumi xx klassi distantsõppele suunamine. Arvestades kooliaasta lõpuni jäävat vähest aega ja olemasolevat olukorda viiruse levikul, kus nakatumine on langustrendis ja enamik COVID-piiranguid on praeguseks kaotatud, on ebatõenäoline, et vastustaja rakendaks distantsõpet käesoleva aasta mais või juunis. Kuna kaebaja lõpetab kõige eelduste kohaselt põhikooli, pole keelamisnõude kohaldamine enam piisavalt põhjendatud. Teadmata on, kas kaebaja kavatseb jätkata samas koolis ka gümnaasiumiastmes. Kohus ei pea põhjendatuks keelamisnõuet, mis on suunatud tulevikku, seetõttu rahuldada. Kaebajal jääb ka tulevikus võimalus oma õigusi efektiivselt kaitsta, vaidlustades konkreetsed kooli otsused distantsõppele suunamise kohta. Seega jääb keelamisnõue rahuldamata.
19.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada osaliselt ‒ tuvastamisnõude osas. Kohus jätab rahuldamata kaebuse nõudes keelata Tallinna Läänemere Gümnaasiumil koroonaviiruse COVID-19 levikust tulenevalt Tallinna Läänemere Gümnaasiumi xx klassi distantsõppele suunamine.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Xi menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 45 eurot ‒ kaebuselt 15 eurot ja kahelt EÕK taotluselt 15 eurot. Kohus jättis kaebaja EÕK taotlused rahuldamata. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 15÷2=7,5 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.