Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-468
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2022. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik – X
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada X määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-468 ja teha uus määrus, millega jätta Politsei- ja Piirivalveameti 2. märtsi 2022. a taotlus rahuldamata.
Vabastada X viivitamata kinnipidamiskeskusest.
Tõlkida määrus vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 23.02.2022 Setomaa vallas kinni Venemaa Föderatsiooni kodaniku X (sünd. XXXX), kes esitas koheselt rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA tuvastas läbiotsimise käigus, et isikul olid kaasas tema enda nimel olevad Venemaa välisja sisepass ning Y (sünd. XXXX) nimel olevad Venemaa pass ning pensioni- ja tervisekindlustuse dokumendid, lisaks 15 mälupulka, 2 MicroSD mälukaarti ja 2 mobiiltelefoni. Samuti tuvastas PPA, et isikule oli 31.12.2019 väljastatud lühiajaline Itaalia turismiviisa kehtivusega 13.02.2020–03.03.2020. PPA esitas Tartu Halduskohtule 23.02.2022 taotluse anda
3-22-468 luba paigutada X kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kaheks kuuks. Tartu Halduskohus rahuldas 23.02.2022 määrusega taotluse osaliselt ja andis PPA-le loa paigutada X KPK-sse kuni kaheks nädalaks.
2.Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 02.03.2022 taotluse pikendada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 alusel X KPK-s kinnipidamise tähtaega 4 kuu võrra. Isiku väitel vajab ta rahvusvahelist kaitset poliitilise tagakiusu ja võimaliku vangistuse eest Venemaal ning seega tuleb PPA-l isiku väiteid täiendavalt kontrollida, sh töötada läbi isikul kaasas olnud andmekandjad. Ka asjaolu, et isikul olid kaasas teise isiku nimel olevad dokumendid, seab tema tegeliku eesmärgi kahtluse alla. Isiku puhul esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8 kohane põgenemisoht, sest ta peeti kinni välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu. PPA-le teadaolevalt on isik ka varem üritanud ebaseaduslikult ületada Eesti ja Venemaa vahelist piiri, kuid Venemaa võimud on tema piiriületust takistanud. Samas on isikule varem väljastatud lühiajaline Itaalia viisa ehk tal on olnud võimalus siseneda Schengeni alale ka seaduslikult. PPA-le ei ole teada, et isik oleks praegusel juhul üritanud taotleda Eesti või mõne muu liikmesriigi viisat, et siseneda Schengeni alale seaduslikult. Isik ei pruugi vabaduses viibides olla kättesaadav rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja võib omavoliliselt lahkuda mõnda teise Schengeni riiki. Kinnipidamine on põhjendatud ka riigi ja avaliku korra kaitseks. Isiku sõnul soovitakse teda Venemaal vangistada ekstremismi eest ja seega ei saa välistada, et isiku äärmuslikud vaated võivad kujutada ohtu Eesti julgeolekule või avalikule korrale. Oluline on arvestada, et PPA-le anti luba isiku KPK-sse paigutamiseks ebamõistlikult lühikeseks ajaks, mille jooksul ei ole võimalik rahvusvahelise kaitse menetlust läbi viia. Lisaks tuleb arvestada maailmas muutunud olukorda ja survet Eestile sõjapõgenike vastuvõtmiseks, mistõttu võib rahvusvahelise kaitse menetlus võtta tavapärasest rohkem aega. Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik rakendada leebemaid järelevalvemeetmeid ning isiku kinnipidamine ei ole vastuolus tema turvalisuse ja tervise kaalutlustega.
3.PPA selgitas 03.03.2022 kohtuistungil, et Ukrainast saabuvate sõjapõgenike suure hulga ja sellega kaasneva töökoormuse tõttu ei ole X osas jõutud menetlustoiminguid teha. X selgitas kohtuistungil, et kaasas olnud andmekandjatel on kirjas tema elulugu ja ta on seadusekuulekas kodanik, kes läheks esimesel võimalusel abistama Ukrainast tulnud põgenikke. Isik on hariduselt pedagoog, kes on Venemaal kandideerinud ka presidendiks ja andnud välja neli kogumikku laule. Isikuga seotud asjaolusid saab kontrollida internetist.
4.Tallinna Halduskohus pikendas 04.03.2022 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 ning § 362 lg 5 alusel PPA-le antud luba X KPK-s kinnipidamiseks kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.07.2022. PPA on tuginenud samadele asjaoludele, mille alusel pidas Tartu Halduskohus põhjendatuks anda luba paigutada isik KPKsse kuni kaheks nädalaks. Kohus nõustus PPA hinnanguga, et isiku puhul esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused, ja ei pidanud vajalikuks kõiki PPA põhjendusi üle korrata. Isiku puhul esineb VRKS § 361 lg 21 ja VSS § 68 p 8 kohane põgenemisoht. Puuduvad andmed, et isik oleks pärast Itaalia viisa kehtivuse lõppemist 2020. a-l üritanud taotleda uut viisat, et siseneda Schengeni alale seaduslikult. Ebaseaduslik piiriületus näitab, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus ja esmajärjekorras on see PPA ülesanne. Arvestades, et tegemist oli ebaseadusliku piiriületusega ja see fikseeriti alles hiljuti, kusjuures asjaolude täpsem väljaselgitamine on alles algusjärgus, siis ei saa PPA hinnangut võimalikule põgenemisohule pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Sellega nõustus ka Tartu Halduskohus 23.02.2022 määruses. Algusjärgus olevat menetlust arvestades ei saa lisaks ilmselgelt asjakohatuks pidada PPA kahtlust, et isik võib kujutada endast ohtu riigi julgeolekule 2(7)
3-22-468 või avalikule korrale. Asjaolu, et isikul olid kaasas teisele isikule kuuluvad dokumendid, võib seada kahtluse alla tema tegeliku eesmärgi. PPA võib rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse hilisemas järgus oma seisukohad ümber hinnata ja kaaluda VRKS §-s 29 nimetatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist, kuid praegu ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et isiku ajutine KPK-s viibimine on muutunud ebaproportsionaalseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X palub 18.03.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 04.03.2022 määrus ning teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada isik KPK-st. Isik taotles rahvusvahelist kaitset endale ja oma perele (4 alaealist last) kohe pärast tema kinnipidamist 23.02.2022. Kuigi isik vajas kiirkorras meditsiinilist abi, süüa ja puhkust, alustas PPA koheselt menetlustoimingutega. Isik on taotlenud rahvusvahelist kaitset poliitilise tagakiusamise tõttu, sest ta on avaldanud oma publikatsioonides internetis vastuseisu Venemaa režiimile, kes on algatanud tema suhtes kriminaalasja ekstremismi paragrahvi alusel (mh võeti isikult ja tema lastelt ilma advokaadita läbiotsimisel ära nende telefonid ja arvuti). Üks päev KPK-s viibimist läheb isikule maksma 13 eurot ehk tal tuleb kahe nädala eest tasuda summa, mis kulub tema 6liikmelise pere ülalpidamisele ühes kuus. Rahvusvahelise kaitse taotlust on võimalik menetleda ka isikut kinni pidamata. Isik on 47-aastane ja kasutab jalutuskeppi ning tal ei ole kuhugi põgeneda. Venemaa ametivõimud andsid isikule 10 päeva aega kogu perega riigist lahkuda ning ta võttis seda ähvardust tõsiselt. Pärast 15.01.2022 toimunud kinnipidamist ja läbiotsimist ning telefonide ja arvuti konfiskeerimist sõitis isik 18.01.2022 Petserisse, et kohapeal hinnata võimalust ületada legaalselt Euroopa Liidu piiri läbi Eesti. Kuna piirialal ei ole lubatud ilma eriloata viibida, tehti isikule selle eest trahvi. Seejärel otsis isik ligi kuu aega võimalust seaduslikult riigist lahkuda ja sai ühtlasi teavituse, et tema publikatsioonidega seotud kriminaalasi on saadetud elukohajärgsele uurimisasutusele, mis tähendas peatset arreteerimist. Kui kaebajal olnuks võimalik Venemaalt seaduslikult lahkuda, oleks terve tema pere juba siin. Itaalia viisa sai isik vahetult enne koroonapiirangute kehtestamist ning vaktsineerimata ei ole võimalik Euroopa Liidu riikidesse siseneda, kuid Venemaa vaktsiine ei aktsepteerita ja muud vaktsiinid on Venemaal keelatud. Isegi kui isikul olnuks võimalik hankida Schengeni alale sisenemiseks vajalikku vaktsiini, ei oleks ta saanud seda erinevate meditsiiniliste näidustuste tõttu kasutada. Kui PPA kahtleb isiku tagakiusukartuse põhjendatuses, tuleb vastavaid asjaolusid kontrollida kiiresti, mitte nelja kuu vältel. Isikult läbiotsimisel leitud teise isiku pass kuulub tema vanimale (20-aastasele) pojale ja isikul ei oleks ka parima tahtmise korral võimalik esineda oma pojana. Kaasas olnud andmekandjatele on isik kogunud hulgaliselt teavet enda ja oma pere viimase 10 aasta kohta ning Venemaa tegevusest, kuid PPA pole suutnud taotlust halduskohtu antud kahe nädala jooksul läbi vaadata, kuigi isik oli ööpäevaringselt kättesaadav. PPA seisukoht, et ei saa välistada isikust lähtuvat ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale, on sisutu, sest lõplikult ei saagi ühtegi ohtu välistada. Pole arusaadav, mis takistab PPA ametnikel töö tegemist. Isikul toimus 11.03.2022 vestlus PPA ametnikuga, kes ei olnud dokumente isegi näinud. Pärast viit tundi selgituste andmist lükati vestluse aeg ikkagi kaks nädalat edasi. KPK-s viibimise asemel sooviks isik korraldada enda perekonna Eestisse toomist ja leiaks aega ilmuda kord kahe nädala jooksul PPA-sse vastuvõtule. Isik on KPK-s toimunud arvukate rikkumiste kohta esitanud kümneid taotlusi. Näiteks konfiskeeriti isikult dokumendid, kuid ei koostatud nende nimekirja, samuti ei ole isiku arvele seni laekunud raha nahkmantli voodri vahelt summas 50 000 eurot. PPA ei ole uurinud konkreetseid asjaolusid, vaid on lähtunud üksnes põhjendamata eeldustest. Üksnes ebaseaduslikust piiriületusest ei saa tuletada isiku põgenemise ohtu, sest piiriületuse eesmärk oli päästa ennast ja oma lähedasi. VRKS § 361 lg 2 p-d 4 ja 6 alusel kinnipidamiseks 3(7)
3-22-468 peab esinema vältimatu vajadus. Isik ei saa KPK-s viibides aidata oma Venemaale jäänud peret ning PPA ei ole senini võtnud vastu taotlust neile rahvusvahelise kaitse andmiseks. Kohus on 04.03.2022 määruses toetanud PPA ametnike soovimatust töötada operatiivselt, tõhusalt ja vastavalt seadustele. Isik palub kohustada PPA-d vabandama ja võtma tema perekonnaliikmete rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusse lühima seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.
6.Politsei- ja Piirivalveamet palub 11.04.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. Käesolevas asjas tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad määruskaebuse esitaja kinnipidamist. Vaidlustatud määrus on ammendavalt põhjendatud ning vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega. Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus, mis põhineb kõigi isikuga seotud asjaolude kogumil. Halduskohus tugines õigesti VRKS § 361 lg 2 p-le 4, kuna isik peeti kinni 23.02.2022 ja istung tema kinnipidamise pikendamiseks toimus 03.03.2022. Kõigi VRKS §-s 18 märgitud toimingute tegemine (sh isiku ütluste ja materjalide läbitöötamine) võtab ilmselgelt kauem aega kui kaks nädalat. Taotlus vaadatakse läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist (VRKS § 181 lg 1). PPA ei ole selles osas menetlusnormide vastu eksinud. Kuna rahvusvahelise kaitse menetluses ei saa küsida informatsiooni taotleja päritoluriigilt, saab PPA asjaolusid välja selgitada üksnes isiku enda ütluste ja materjalide pinnalt. Materjalide läbitöötamiseks tuleb need esmalt tõlkida, mis võtab samuti aega. Kuna rahvusvahelise kaitse menetlus oli kinnipidamise pikendamisel algusjärgus ja isikuga seotud asjaolud ei olnud selged, jõudis kohus õigesti järeldusele, et nende asjaolude väljaselgitamiseks on isiku kinnipidamine vajalik, kuna esineb tema põgenemise oht. Isik on oma käitumisega ka takistanud menetluse läbiviimist, sest temaga 11.03.2022 toimunud vestlus tuli jätta pooleli, sest isik muutus menetleja suhtes agressiivseks, provotseerivaks ja ründavaks. VRKS § 361 lg 2 p 6 on kohaldatav, kui isikust lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on märkimisväärne. Seda tuleb sageli hinnata äärmiselt piiratud informatsiooni ja kaudsete tõendite põhjal (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 11). Praegusel juhul ei saa välistada isikust tulenevat ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale. Kuigi isik esitas koheselt rahvusvahelise kaitse taotluse ega osutanud kinnipidamisel vastupanu, on ta ise kinnitanud, et teda soovitakse Venemaal panna vangi ekstremismi tõttu. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isiku äärmuslikud vaated ei kujuta endast ohtu Eesti riigi julgeolekule ega avalikule korrale. Rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb VRKS § 14 p 4 kohaselt esitada isiklikult, mistõttu ei saa määruskaebuse esitaja esitada taotlust oma pere eest ega nõuda PPA-lt taotluse vastuvõtmist. Isiku kinnipidamisel 23.02.2022 dokumenteeriti kõik tema asjad isiku läbiotsimise, läbivaatuse ja vallasasja hoiulevõtmise protokollides. Isik on nende õigsust oma allkirjaga kinnitanud ning tal ei olnud kinnipidamisel 50 000 euro suurust summat. Isiku väited röövimisest ja piinamisest on ebaõiged.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad. VRKS § 361 lg 2 p‐de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-s 4. Põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole iseseisvalt KPK-sse paigutamise alus, vaid üksnes asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 ja 7 alusel KPK-sse paigutamist (nt Riigikohtu
4(7)
3-22-468 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Praegusel juhul on PPA ja halduskohus tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 6 sätestatud alustele.
8.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib kinnipidamise aluseks olla vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on tagada, et taotleja oleks PPA-le menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) kättesaadav. VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse muu hulgas VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Seejuures näevad VRKS § 361 lg 21 ja VSS § 68 ette üksnes asjaolud, millest mõni peab põgenemisohu jaatamiseks vältimatult esinema, kuid tegeliku põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-202004, p 18; 19.06.2019 määrus nr 3-19-415, p 16; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi iseenesest taotleja KPK-sse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18–18.4).
9.X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 23.02.2022 vahetult pärast tema kinnipidamist. PPA on rõhutanud, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude välja selgitamine ei ole veel lõppenud ja selleks tuleb muu hulgas töötada läbi isikul kaasas olnud andmekandjatel (dokumentidega mapp, 15 mälupulka, kaks mälukaarti ja kaks mobiiltelefoni) sisalduv teave, mis tuleb esmalt tõlkida eesti keelde. Asjas esitatud selgitustest nähtuvalt ei saadud 11.03.2022 toimunud vestlust lõpule viia, vaid see jäi pooleli. PPA vastusest määruskaebusele järeldub, et rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ja materjalide läbitöötamine (sh tõlkimine) kestab jätkuvalt. Ringkonnakohus ei kahtle selles, et isikul kaasas olnud teabe mahtu ja selle tõlkimise vajadust arvestades ei ole materjale olnud võimalik senini põhjalikult läbi töötada. Usutav on seegi, et Ukrainas toimuva sõja eest põgenenud isikute suure hulga tõttu on PPA tavapärasest koormatum ja rahvusvahelise kaitse taotlusi ei jõuta väga kiiresti lahendada. VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud maksimaalne kuue kuu pikkune tähtaeg saabub praegusel juhul 23.08.2022.
10.Eeltoodule vaatamata ei olnud isiku KPK-s kinnipidamise pikendamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel põhjendatud, sest PPA ei ole veenvalt näidanud, et määruskaebuse esitajast lähtuks tegelik põgenemisoht. Isiku põgenemise ohtu on järeldatud ebaseaduslikust piiriületusest (VSS § 68 p 8) ja asjaolust, et isiku kinnipidamisel leiti tema juurest teisele isikule kuuluv Venemaa pass, mistõttu võib kahelda tema Eestisse sisenemise tegelikus eesmärgis. Rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohtu ei saa järeldada ainuüksi ebaseadusliku piiriületuse faktist (nt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p 20; 19.06.2019 määrus nr 3-19-415, p 10), vaid arvestada tuleb ka muude piiriületusega seotud asjaoludega.
11.PPA on heitnud ette, et isik ei ole pärast Itaalia viisa kehtivuse lõppemist taotlenud uut alust siseneda Schengeni viisaruumi seaduslikult, kuid ei ole sisuliselt vastanud määruskaebuse väitele, et isikut poleks Schengeni alale lubatud, kuna tal ei olnud esitada tõendit, et ta on läbinud vaktsineerimiskuuri mõne Euroopa Liidus tunnustatud COVID-19 vastase vaktsiiniga. Ringkonnakohus möönab, et 23.02.2022 seisuga saanuks määruskaebuse esitaja Eestisse siseneda üksnes tingimusel, et tal ei ole haigusnähte ja ta on läbinud COVID-19 vastase vaktsineerimise kuuri (vt Vabariigi Valitsuse 16.05.2020 määruse nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“ p 126 sel ajal kehtinud redaktsioonis). Samas ei oleks Eestisse sisenemist saanud takistada asjaolu, et isikule ei olnud kättesaadavad Euroopa Liidus kasutatavad vaktsiinid, sest viidatud määruse p 127 kohaselt aktsepteeriti vaktsineerimist ka muude vaktsiinidega. Kuivõrd 5(7)
3-22-468 isiku selgitustest nähtuvalt ei ole ta ennast tervislikel põhjustel üldse COVID-19 haiguse vastu vaktsineerinud, siis ei olnud tal tõepoolest võimalik Eestisse seaduslikult siseneda.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa määruskaebuse esitajale ebaseaduslikku piiriületust ette heita eelkõige põhjusel, et kui isiku suhtes oli Venemaal alustatud kriminaalmenetlust, siis võis ta põhjendatult karta, et Venemaa ametivõimud takistavad tema riigist lahkumist (vt ka Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p 20). Kuigi määruskaebuse esitaja ei ole usutavalt selgitanud, miks oli tal piiriületusel kaasas teisele isikule kuuluv Venemaa sisepass ja muud dokumendid, ei ole PPA mõistlikult põhjendanud, kuidas järeldub sellest isiku põgenemise oht. X on küll väitnud, et pass kuulub tema vanimale pojale, kuid isikute nimed (sh Y isanimi Q) seda väidet ei toeta. Isegi kui tegemist on määruskaebuse esitaja pojaga, ei selgita see ikkagi, miks peaksid need dokumendid olema määruskaebuse esitaja käes, sest kuigi isik on rõhutanud, et soovib taotleda rahvusvahelist kaitset endale ja oma perele, viitab ta selles osas üksnes oma alaealistele lastele, kuid Y on täisealine (23-aastane). Sellele vaatamata tuleb määruskaebuse esitajaga nõustuda selles, et tema vanust (47-aastane) arvestades ei oleks tal reaalselt võimalik kasutada Y dokumente näiteks enda isiku varjamiseks. Isiku põgenemise ohtu ei järeldu ka tema senistest avaldustest, sest ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse PPA-le esimesel võimalusel ja ei ole väljendanud kavatsust Eestist edasi liikuda, vaid soovib hoopis korraldada oma pere Eestisse saabumist. Kuigi isik on avaldanud häälekalt rahulolematust PPA ametnike tegevuse suhtes (nt rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise kiirus, perekonnaliikmete kohta esitatud taotluste mittemenetlemine), ei nähtu tema väidetest, et isik poleks valmis tegema rahvusvahelise kaitse menetluses PPA-ga koostööd ega järgima VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid.
13.VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaselt, millele vastab direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p e, võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks. Isiku kinnipidamine avaliku korra ohustamise tõttu on põhjendatud üksnes siis, kui tema käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (nt Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 20– 21). VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaldamiseks peab oht avalikule korrale või julgeolekule olema märkimisväärne ning seda võib põhjendada nt isiku varasema käitumise ja sidemetega, samuti tema juurest leitud esemete ja muude asjaoludega (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-152-14, p 12).
14.Praegusel juhul on PPA isikust lähtuvat võimalikku ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale põhjendanud asjaoluga, et kuna X enda sõnul on Venemaa ametivõimud esitanud talle kahtlustuse ekstremismis, siis ei saa välistada, et isiku äärmuslikud vaated ei võiks ohustada Eesti julgeolekut või avalikku korda. Seejuures on määruskaebuse esitaja selgitanud, et tema „ekstremistlik“ tegevus seisneb selles, et ta avaldab oma publikatsioonides ja videotes internetis vastumeelsust Putini režiimi suhtes ja paljastab Venemaa ametivõimude kuritegusid. Taolist tegevust ei saa iseenesest pidada ohuks Eesti julgeolekule või avalikule korrale. PPA ei ole ka vastuses määruskaebusele toonud välja mingeid asjaolusid (nt viidetega isikul kaasas olnud dokumentidele või andmekandjatele), millest võiks järeldada, et määruskaebuse esitaja ei piirdu tegelikkuses üksnes protestiga Venemaa poliitilise režiimi ja selle toetajate tegevuse suhtes, vaid ta näiteks hoopis õhutab vaenu või kutsub üles riigikorra vägivaldsele muutmisele. Ohu hindamine on küll olemuselt prognoosotsus, kuid see ei tähenda, et PPA-l oleks hinnangu andmisel kontrollivaba hindamisruum ja prognoosi polekski tarvis sisuliselt põhjendada (vrd Riigikohtu 26.01.2022 otsus nr 3-20-915, p 16; 03.05.2019 otsus nr 3-18-89, p 10.2; 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p 26). Praegusel juhul ei ole PPA toonud isiku kinnipidamise pikendamise taotluses ega määruskaebuse menetluses välja asjaolusid, millest nähtuks, et X käitumine võiks
6(7)
3-22-468 kujutada märkimisväärset ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale, mistõttu ei saa kinnipidamist õigustada VRKS § 361 lg 2 p 6.
15.Vaatamata sellele, et Tartu Halduskohus andis 23.02.2022 määrusega PPA-le loa paigutada X KPK-sse taotletud kahe kuu asemel üksnes kaheks nädalaks ning PPA töökoormus on Ukraina sõja tõttu usutavalt oluliselt kasvanud, tuli PPA-l kinnipidamise pikendamise taotlemisel või hiljemalt määruskaebuse menetluses esitada siiski konkreetsemad põhjendused, miks on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine praegusel juhul jätkuvalt vajalik (nt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.3–18.4). See ei eelda kõigi isikul kaasas olnud dokumentide ja infokandjate põhjalikku läbitöötamist ega lõplike hinnangute kujundamist, vaid selgitamist, milliseid toiminguid on vahepeal tehtud ning kas ja kuidas need mõjutavad PPA esialgseid hinnanguid isikust lähtuvale põgenemis- vm ohule. PPA on viidanud isiku agressiivseks muutumisele 11.03.2022 toimunud vestlusel, kuid ei ole märkinud, milliseid järeldusi saab sellest teha.
16.Kuigi PPA ei ole tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-des 1–3, 5 ja 7 nimetatud kinnipidamise alustele, siis kuivõrd kohus on pädev andma olemasolevate asjaolude alusel kinnipidamiseks loa ka sellise sätte alusel, millele loa taotlemisel selgelt ei viidatud (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 13), märgib ringkonnakohus, et X kinnipidamist ei saa põhjendada ka neil alustel. Olukorras, kus isik esitas esimesel kokkupuutel PPA-ga koheselt rahvusvahelise kaitse taotluse (vt VRKS § 14 lg 3), ei saa järeldada, et taotlus oleks esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Sellest tulenevalt ei oleks kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel lubatav (vt Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 12–16; Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2020 määrus nr 3-20-1275, p 15). VRKS § 361 lg 2 p-de 1–3 ja 7 kohaldamise faktilised ja õiguslikud alused ei ole samuti täidetud (mh on isik tuvastatud kehtiva reisidokumendi alusel).
17.Määruskaebuse esitaja muud etteheited ei seostu PPA 02.03.2022 taotluse lahendamisega ja ei ole seetõttu asjassepuutuvad. Kui X ei ole rahul kinnipidamistingimustega või KPK ametnike tegevusega, siis on tal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse. Väidetava varguse kohta saab esitada kuriteoteate uurimisasutusele või prokuratuurile. Lisaks on PPA õigesti juhtinud tähelepanu, et VRKS § 14 lg 4 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada isiklikult ja üldjuhul saab seda teha vaid Eestis. Seetõttu ei saa X esitada PPA-le rahvusvahelise kaitse taotlust oma Venemaal viibivate teiste pereliikmete eest.
18.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 04.03.2022 määruse. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab PPA 02.03.2022 taotluse rahuldamata.
19.Nii haldustoiminguks loa andmise kui ka sellest keeldumise ning haldustoiminguks antud loa muutmise või tühistamise määrus jõustub HKMS § 265 lg 3 kolmanda lause kohaselt selle kättetoimetamisel taotlejale (s.o PPA-le). Seega tuleb X pärast määruse PPA-le kättetoimetamist KPK-st viivitamatult vabastada.
20.Kuna Tallinna Halduskohus andis 03.03.2022 määrusega X-le menetlusabi kohtumääruse tõlkimiseks, jätkab ringkonnakohus HKMS § 114 lg 2 alusel isikule menetlusabi andmist kohtulahendi tõlkimiseks ning korraldab käesoleva määruse tõlkimise vene keelde. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.