Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
19. august 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1053
Haldusasi
X kaebus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 25. aprilli 2022. a otsus nr 7002210033-1 ja kohustada taotlust läbi vaatama
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja MS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 5. juuli 2022. a. määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda määruskaebuse lisas 1 märgitud videofailide haldusasja materjalide juurde võtmisest.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. juuli 2022. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
3.Jätta rahuldamata X taotlus riigi õigusabi osutaja vahetamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 119 lg 1; § 155 lg 5 ja § 235 lg 1). Määruse resolutsiooni punkt 1 ei ole edasikaevatav.
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 25.04.2022 otsusega nr 7002210033-1 lõpetati X rahvusvahelise kaitse menetlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 23 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel.
2.X esitas 09.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PPA 25.04.2022 otsus nr 7002210033-1 ning kohustada PPA-d tema taotlust uuesti läbi vaatama.
3-22-1053
3.X edastas 04.07.2022 kohtule avalduse, millest nähtus PPA-le menetluse uuendamise taotluse esitamine. PPA edastas 05.07.2022 teatise haldusmenetluse uuendamise kohta.
4.Tallinna Halduskohtu 05.07.2022 määrusega lõpetati menetlus (resolutsiooni p 1). Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on uuendatud, mistõttu pole enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ei nähtu, et kaebajal saaks olla põhjendatud huvi jätkata menetlust tuvastusnõudes. Kohtul puudub pädevus võtta distsiplinaarvastutusele PPA ametnikke. Pole mõistlikku põhjust arvata, et PPA ei määraks uuendatud menetluse läbiviijaks teisi ametnikke, kelle suhtes kaebajal pole usaldamatust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X esitas 18.07.2022 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 05.07.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks (täiendatud 20.07.2022, 22.07.2022, 05.08.2022 ja 12.08.2022). Kaebaja eesmärk ei ole saavutatud ning halduskohus ei ole vaidlustatud määrust põhjendanud. Halduskohus rikkus menetlusnormi, jättes määruskaebuse esitaja üle kuulamata. Samuti rikkus halduskohus menetlusnormi sellega, et ei tõlkinud kõiki menetlusdokumente vene keelde. Halduskohtule oli teada, et määruskaebuse esitaja oskab vaid vene keelt. Halduskohus ei ole hinnanud kõiki kaebaja väiteid ega võtnud arvesse asjaolusid, mille määruskaebuse esitaja menetluses välja tõi. Määruskaebuse esitaja eesmärk oli muu hulgas karistada isikuid, kes korduvalt ja süüliselt rikkusid seadusi. Määruskaebuse esitaja soovib tõendada oma väiteid määruskaebuse juurde lisatud tõenditega. Riigi õigusabi korras määratud esindaja üritas määruskaebuse esitajalt saada infot ja teavet, mida ta soovib esitatud tõenditega tõendada, kuid isik vastavaid selgitusi ei esitanud.
6.X esitas 20.07.2022 määruskaebuse täienduse, milles taotles mh talle riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamist. Taotluse kohaselt ei kooskõlastanud esindaja kaebajaga dokumentide ja avalduste esitamist ega tõlkinud talle eestikeelseid dokumente vene keelde.
7.Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitas 12.08.2022 vastuse, milles märkis, et on nõus riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
8.X lisas määruskaebusele e-kirja, mis sisaldab mitmeid veebilinke videofailidele. Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja soovib nende failide asja materjalide juurde võtmist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
2(4)
3-22-1053
9.Ringkonnakohus juhtis 27.07.2022 määruse asjas nr 3-22-1053 p-s 11 tähelepanu sellele, et arvestades praeguses määruskaebuse menetluses vaidluse all olevaid õigusküsimusi, ei pruugi esitatud tõendid olla asja õige lahendamise seisukohalt asjakohased.
10.Ringkonnakohus keeldub nimetatud videofailide asja materjalide juurde võtmisest. Tegemist ei ole praeguse vaidluse seisukohalt asjakohaste tõenditega. Nagu ringkonnakohus 27.07.2022 määruse asjas nr 3-22-1053 p-s 11 selgitas, on määruskaebuse menetluses vaidluse all üksnes küsimus sellest, kas halduskohus lõpetas haldusasja nr 3-22-1053 menetluse õiguspäraselt. Tegemist on õiguse kohaldamise küsimusega. Kaebaja esitatud videofailide veebilingid viitavad sellele, et nendega soovib ta tõendada enda sisulisi väiteid rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses. Neid väiteid ringkonnakohus praeguse haldusasja raames ei hinda. II
11.HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
12.HKMS § 152 lg 1 p 4 annab aluse menetluse lõpetamiseks ka siis, kui vaidlustatud haldusakt on ammendunud ning ühes sellega on ära langenud õiguskaitsevajadus. HKMS § 152 lg 1 p 4 on mõeldud reguleerima olukorda, kus on põhjust eeldada, et vastustaja tegevuse tõttu on ühtlasi saavutatud õigusrahu (Riigikohtu 03.12.2021 määrus asjas nr 3-1450421, p-d 21 ja 22). HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamine ei eelda küll kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist, kuid arvestada tuleb ka kaebuse tegelikku eesmärki.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on menetluse lõpetamise eeldused täidetud. Kaebaja kaebuse eesmärk oli tühistada PPA 25.04.2022 otsus nr 7002210033-1, millega lõpetati X rahvusvahelise kaitse menetlus, ning kohustada PPA-d vaatama tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Kaebuse rahuldamise korral oleks kohus tühistanud PPA otsuse ning saatnud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse vastustajale uueks menetlemiseks ning hindamiseks. Arvestades, et PPA uuendas kaebaja rahvusvahelise kaitse menetluse, saavutas X sellega kaebuse eesmärgi ning PPA 25.04.2022 otsuse õiguslik mõju talle lõppes. Halduskohus märkis õigesti, et ei oleks saanud hinnata PPA ametnike võimalikku (distsiplinaarkorras) karistamist, vaid oleks hinnanud üksnes seda, kas PPA lõpetas rahvusvahelise kaitse menetluse õiguspäraselt. Menetluse uuendamise tõttu puudus selleks aga vajadus. Tuvastamiskaebusele ülemineku vajadust ringkonnakohtule asja materjalidest ei nähtu. Eelneva tõttu ei hinda ka ringkonnakohus praegusel juhul kaebaja neid väiteid, mis seonduvad rahvusvahelise kaitse taotluse sisulise lahendamisega, vaid need saab kaebaja esitada koos asjakohaste tõenditega uuendatud menetluses PPA-le. Samuti ei ole praeguse haldusasja lahendamisel määravad väited, mis seonduvad haldusasjaga nr 3-22-468 (kinnipidamiskeskuses kinnipidamine).
III
14.X esitas taotluse talle riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja 3(4)
3-22-1053 kokkuleppel asuda isikule samas asjas õigusteenust osutama teine advokaat, kes on nõus temale riigi õigusabi osutamise kohustuse üleandmisega. Uus riigi õigusabi osutaja nimetatakse kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras. Sellisel juhul otsustab kohus, prokuratuur või uurimisasutus endisele riigi õigusabi osutajale hüvitatava riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude suuruse. Kohus kõrvaldab riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Kohus võib eelnevalt nõuda riigi õigusabi saajalt ja advokaadilt selgituse esitamist. Kohus edastab advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamise määruse advokatuurile aukohtumenetluse algatamiseks ning vajaduse korral uue riigi õigusabi osutaja nimetamiseks (RÕS § 20 lg 31). Kui isikule on määratud riigi õigusabi korras advokaat, ei ole isikul õigust tema volitusi niisama tagasi võtta, vaid selleks peavad esinema konkreetsed põhjused (Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2021 määrus asjas nr 3-19823, p 16).
15.Riigi õigusabi osutaja vahetamise taotlus pole põhjendatud. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindaja oleks käitunud asjatundmatult või hooletult. Kaebaja pole konkretiseerinud, millised menetlusdokumendid jäid esindaja tegevuse tõttu esitamata ning kuidas see võis mõjutada asja lõpptulemust. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja esindaja esitas halduskohtule mitmeid tõendeid. Riigi õigusabi korras määratud esindajale ei saa ette heita seda, et ta esitas kohtule eestikeelsed avaldused, sest kohtumenetluse keel on eesti keel (HKMS § 80 lg 1). Esindajal tuleb küll võimalusel selgitada isikule arusaadavas keeles kohtumenetluse ning seal esitavate avalduste sisu, kuid see ei eelda tingimata esitatud dokumentide kirjalikku tõlkimist vene keelde. Lisaks tuleb arvestada sellega, et praeguses haldusasjas jätkub vaidlus menetluse lõpetamise õiguspärasuse üle, mis, nagu eelnevalt selgitatud, on õiguslik küsimus ega eelda täiendavate tõendite esitamist. Riigi õigusabi korras määratud esindaja hindas määruskaebusele lisatud tõendite esitamise vajadust. Esindaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse ning suhtles sellele eelnevalt kaebajaga. Samuti vastas ta ringkonnakohtu 27.07.2022 määrusele. Ka kaebaja on saanud kohtule enda seisukohad esitada. Kuigi määratud esindaja oli nõus enda vahetamisega, ei märkinud ta 12.08.2022 vastuses, et tal oleks kokkulepe mõne muu esindajaga, kellele riigi õigusabi osutamine üle anda. Sellises olukorras ei ole riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamine põhjendatud. Isiku vajadus õigusabi järele ei ole ära langenud, kuna ringkonnakohtu määrust on võimalik vaidlustada Riigikohtus. Tallinna Halduskohus andis 03.05.2022 määrusega asjas nr 3-22-1003 isikule riigi õigusabi seonduvalt PPA 25.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 7002210033-1 vaidlustamisega, kuid märkis viidatud määruse p-s 5, et eeldatavalt vajab X õigusabi ka järgnevates halduskohtumenetlustes ning seetõttu on kohaldatav RÕS § 17 lg 1. Seega on isikule määratud riigi õigusabi hõlmatud ka PPA uuendatud menetluse lõpplahendi võimaliku vaidlustamisega.
16.Eelnevast tulenevalt jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.07.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Taotlus riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamiseks jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.