X OÜ kaebus Terviseameti 16.03.2021 otsuse nr 6.4-4/20/20 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige Y Vastustaja – Terviseamet, volitatud esindaja Agne Ojassaar
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X OÜ-le kaebusele lisatud „Lisa_1_6.4-42012 26.08.2020 Otsus“ ja „Lisa_6_kirjavahetus_kaebaja_vastus06.08.2020“.
Jätta X OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.05.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X OÜ (kaebaja) esitas 23.07.2020 Terviseametile (vastustaja) tegevusloa taotluse hambaraviteenuse osutamiseks aadressil XXXXX mnt XX, XXXXXX alevik, XXXXXXXXX vald, Ida-Viru maakond.
Vastustaja keeldus 11.09.2020 otsusega nr 6.4-4/20/12 tegevusloa väljastamisest.
Kaebaja esitas 11.09.2020 otsuse peale 22.09.2020 vaide.
3-21-861
4.Vastustaja rahuldas 22.10.2020 vaideotsusega vaide ja tunnistas 11.09.2020 otsuse kehtetuks põhjusel, et kaebajale ei olnud menetluse käigus antud võimalust piisavalt enda seisukohti selgitada (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1).
5.Vastustaja keeldus 16.03.2021 otsusega nr 6.4-4/20/20 tegevusloa väljastamisest. Kaebaja esitatud dokumentidest ja selgitustest lähtudes ei ole ruumiplaanil näidatud tualettruumile võimaldatud ligipääsu liikumispuudega isikutele ning nende abistamine tualettruumi kasutamisel ei ole aktsepteeritav, kuna liikumispuudega isikutel peab olema tagatud võimalus iseseisvalt ja väärikalt tualettruumi kasutada. Kaebaja dokumentidel esitatud tualettruum ei vasta ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruse nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ (määrus nr 28) § 24 lg-s 1 kehtestatud nõuetele.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid vastustaja 16.03.2021 otsuse tühistamine ja vastustaja kohustamine vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Põhjendused:
6.1.Taotluses märgitud tualettruum ei vasta puudega inimeste tualettruumile kehtestatud nõuetele. Määruse nr 28 §-s 24 kehtestatud nõuete kohaldamine kaebaja taotluse lahendamisel ei ole asjakohane. Eriarsti vastuvõtuüksuse ruumid jaotatakse kasutusotstarbe järgi üldkasutatavateks, põhiruumideks ning personali- ja abiruumideks. Kaebaja taotluses märgitud tualettruum kuulub personali- ja abiruumide hulka ning seda kinnitavad ka vastustajale 06.08.2020 esitatud täiendavad selgitused. Vaidlusaluses tegevuskohas on ainult üks vastuvõturuum. Sotsiaalministri 25.01.2002 määruse nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ (määrus nr 25) § 25 on erinormiks sama määruse § 21 suhtes. Reeglina liiguvadki puudega inimesed (eriti maapiirkonnas) koos saatjaga ja vajadusel on neil võimalik tarvitada tualettruumi kasutamisel saatja abi, mis ei takista „tualettruumi väärikat kasutamist“. Võimaldades patsiendil ja tema saatjal kasutada tervishoiutöötajate tualettruumi, peavad need vastama vaid hügieeninõuetele. Hügieeninõuded ei ole oma sisult ja olemuselt samased nõuetega puuetega inimeste tualetile.
6.2.XXXXXXXXX vald ruumide omanikuna ei ole määranud vaidlusaluse hoone tualettruumi avalikuks kasutamiseks. Üürnikul puudub tualettruumi avalikuks kasutamiseks määratlemise õigus ja võimalus. Kuna vaidlusalune tualettruum on üldkasutatav ruum määruse nr 25 § 9 lg 1 mõistes ja ühtlasi ei ole avalikult kasutatav ruum määruse nr 28 § 24 lg 1 mõistes, ei ole asjakohane kohaldada määruse nr 28 § 24 lg-s 1 kehtestatud nõudeid (sest need kehtivad vaid avalikult kasutatavatele tualettruumidele). Üüripinnana on tegemist ainukese kaebaja kasutuses oleva tualettruumiga, mis välistab selle olemise avalikult kasutatavaks ruumiks (määruse nr 25 § 25). Vastustaja ei ole kaebaja vastavaid põhjendusi ja vastuväiteid määruse nr 28 § 24 lg 1 mittekohaldatavuse kohta ümber lükanud. Samuti ei ole vastustaja viidanud ühelegi õiguslikule alusele.
6.3.Vaidlusalused ruumid vastavad tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) ja määruses nr 25 kehtestatud nõuetele ka kehtiva kasutusloa tõttu. Kasutusluba on antud ambulatoorse arstiabi osutamise hoonele. Ehitusseadustiku (EhS) § 50 lg 1 kohaselt on ehitist võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. 2020. a juulini tegutses vaidlusalustes ruumides probleemideta Q OÜ tähtajatu tegevusloa alusel. Kaebaja soovib jätkata samadel tingimustel samades ruumides hambaraviteenuse pakkumist. Vastustaja ei tohiks esitada erinevatele isikutele kehtiva õigusega lubatust rangemaid nõudeid. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt.
6.4.XXXXXXXX vald andis alates 14.07.2020 kaebajale tasu eest kasutada ruumid üürilepingus märgitud otstarbel – hambaarstiteenuse osutamiseks. Seega oli vald huvitatud, et 2(7)
3-21-861
vallaelanikele oleks tagatud haiglavälise eriarstiabi osutamine elukoha lähedal. Ka vald eeldas, et kui endine üürnik sai ruume kasutada hambaraviteenuse osutamiseks vastustaja väljastatud tegevusloa alusel, siis puuduvad takistused samaks tegevuseks samas asukohas. Vastupidisel juhul ei oleks kaebaja ruume üürinud. Kaebaja pidi alates äriruumide üürilepingu sõlmimisest üheksa kuu eest tasuma üüri, võimaluseta ruume sihtotstarbeliselt kasutada ja tulu teenida. Kaebaja ei välista vastustajale kahjunõude esitamist.
6.5.Vallas ei ole ühtegi teist hambaraviteenust pakkuvat asutust ja alates 2020. a juulist puudub elanikel võimalus saada kvaliteetset hambaravi koduvallas. Vallaelanik on sunnitud hambaraviks sõitma Kohtla-Järvele või Jõhvi (edasi-tagasi 60-80 km). Vallal ei ole pakkuda teise ruume, mis vastaksid määruse nr 28 § 24 lg-s 1 kehtestatud nõuetele. Teadaolevalt ei kavatse üürileandja olemasolevat ehitist lähiajal rekonstrueerida. Paljud hambaraviteenust pakkuvad väikeettevõtted tegutsevad ruumides, kus tualettruum ei vasta määruse nr 28 § 24 lg-s 1 kehtestatud nõuetele. Viidatud nõudeid ei ole asjakohane rakendada olemasolevate ruumide suhtes, välja arvatud uue või oluliselt rekonstrueeritud ehitise puhul. Olemasoleva tualettruumi ümberehitamise kohustus oleks liialt koormav nii hambaravikabineti üürileandjale kui üürnikule. Vastustaja pidi otsustamisel arvestama proportsionaalsuse põhimõttega.
6.6.On ebaproportsionaalne, et tervishoiuteenus jääb osutamata vaid invatualeti puudumise tõttu. Puudega inimese jaoks on palju olulisem saada hambaraviteenust kui vastuvõturuumides tualettruumi iseseisvalt kasutamise võimaluse puudumine. Vastustaja ei teostanud kaalutlusõigust HMS-i eesmärkidest ja põhimõttest tulenevalt. Avalik huvi haiglavälise eriarstiabi osutamiseks ja kättesaadavuse tagamiseks XXXXXXXXX vallas kaalub üles avaliku tualeti puudumise või teatud raskused selle kasutamisel puudega inimeste poolt.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
7.1.Kaebaja väidetest järelduvalt ei ole tema kasutuses ühtegi üldkasutatavat tualettruumi. Sellisel juhul ei vasta kaebaja kasutatavad ruumid määruse nr 25 §-s 21 sätestatud nõuetele. Määruse nr 25 § 21 ja § 9 p 1 järgi peab üldkasutatav tualettruum vastama määruse nr 28 § 24 lg 1 nõuetele.
7.2.Tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 18 lg-st 3 ja EhS § 54 lg-st 1 ei teosta valla- või linnavalitsus ega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kasutusloa väljaandmisel majandushaldusasutuse funktsiooni. Seetõttu ei saa kasutusloast tulenevalt õiguslikult siduvalt järeldada, et selle alusel kasutatavad ruumid vastavad ka majandustegevuse nõuetele. Vastustaja tuvastas tegevusloa haldusmenetluse käigus, et kaebaja kasutatavad ruumid ei vasta tegevusloa kontrolleseme nõuetele.
7.3.Ühele isikule antud majandustegevuse luba ei tõenda, et teine isik vastab tegevusloa kontrolleseme või muudele majandustegevuse nõuetele. Vastustaja ei kontrollinud Q OÜ tegevusloa õiguspärasust. Kui vastustaja väljastas varasemalt teisele isikule õigusvastaselt tegevusloa, ei kohusta see väljastama kaebajale õigusvastast tegevusluba. Kaebuses toodud väited võivad olla ajendiks Q OÜ majandustegevuse kontrollimiseks ja tema tegevusloa osaliseks või täielikuks kehtetuks tunnistamiseks.
7.4.Majandushaldusasutusel ei ole tegevusloa andmise otsustamisel kaalutlusõigust. Seega ei saanud vastustaja hinnata kehtivatest õigusaktidest tuleneva nõude olulisust ja sellel nõudel põhineva keeldumise proportsionaalsust.
3(7)
3-21-861
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Vaidlus toimub selle üle, kas kaebajale jäeti õiguspäraselt väljastamata tegevusluba hambaraviteenuse osutamiseks ruumides, mille juurde ei kuulu puudega inimese erivajadusi arvestavat tualettruumi.
9.Hambaraviteenus on eriarstiabi TTKS § 20 lg 1 tähenduses, mille osutamiseks peab olemas olema vastustaja väljastatud tegevusluba (TTKS § 40 lg 1 p 3, § 41 lg 1). Tegevusluba antakse, kui eriarstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad sama seaduse alusel kehtestatud nõuetele (TTKS § 42 p 2). Haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded on kehtestatud TTKS § 21 lg 2 alusel määrusega nr 25. Määruse nr 25 § 2 järgi on haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikud ruumid eriarsti vastuvõtuüksus, päevaravi- ja päevakirurgiaüksus, hemodialüüsiüksus, endoskoopiaüksus, labori-, radioloogia-, taastusravi- ja kiirabibaasi ruumid (lg 1). Eriarsti vastuvõtuüksus on ruumide kooslus, mis on vajalik eriarsti tööks patsientide ambulatoorsel vastuvõtul (lg 2). Määruse nr 25 § 7 esimese lause järgi tehakse haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalike ruumide projekteerimine ja ehitustööd kooskõlas planeerimisseadusega ja ehitusseadusega. Määruse nr 25 § 8 järgi võib tervishoiuteenust osutada ehitises või ruumides, millele on antud sellekohane kasutusluba. Nimetatud ehitis ja ruumid peavad vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.11.2002 määruse nr 14 “Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes” (määrus nr 14) nõuetele. Määruse nr 25 § 9 järgi jaotuvad eriarsti vastuvõtuüksuse ruumid kasutusotstarbe järgi: 1) üldkasutatavad ruumid: ooteruum, garderoob ja tualettruum; 2) põhiruumid: eriarsti vastuvõtu-, läbivaatuse- ja protseduuriruumid ning diagnostika- ja raviruumid; 3) personali- ja abiruumid: riietusruum ja tualettruum, koristusvahendite ning abimaterjalide hoidmiseks, arhiivi ja muuks otstarbeks kasutatavad ruumid. Määruse nr 25 § 21 järgi peavad üldkasutatavates ruumides olema tagatud võimalused patsiendile ja tema saatjale ootamiseks, üleriiete paigutamiseks ja tualettruumi kasutamiseks. Määruse nr 25 § 25 järgi peab tervishoiutöötajate jaoks olema eraldi riietus- ja tualettruum. Erandina võib ühe kuni kahe vastuvõturuumiga eriarstiüksuse korral võimaldada patsiendil ja tema saatjal kasutada tervishoiutöötajate tualettruumi, kui on tagatud hügieeninõuete täitmine.
10.Määruse nr 25 §-s 7 tehtud viide ehitusseadusele on iganenud, sest ehitusseadus on alates 01.07.2015 kehtetu. Selle asemel kehtib alates 01.07.2015 jõustunud EhS. Seega tuleb viide ehitusseadusele lugeda viiteks EhS-ile. Samal põhjusel on iganenud määruse nr 25 §-s 8 tehtud viide määrusele nr 14. Nimetatud määrus kaotas kehtivuse 01.07.2015. Selle asemel on EhS § 11 lg 4 alusel kehtestatud määrus nr 28, mis jõustus alates 03.06.2018. Seega tuleb viide määrusele nr 14 lugeda viiteks määrusele nr 28.
11.Ehitusseaduse § 3 lg 9 sätestas kuni 30.06.2015, et kui ehitise kasutamise otstarve seda eeldab, peavad ehitis ja selle üldkasutatavad osad ning ruumid või alad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Ehitusseaduse § 3 lg 10 alusel kehtestatud määruse nr 14 § 18 lg 1 esimene lause sätestas kuni 30.06.2015, et kui ühiskasutatavate ruumide juurde kuuluvad ka ühiskasutatavad tualettruumid, siis planeeritakse liikumispuudega isikute tarbeks 2% kabiinide arvust, kuid mitte vähem kui üks.
4(7)
3-21-861
Sarnase regulatsiooni näeb ette ka hetkel kehtivad normid. EhS § 11 lg 2 p 8 järgi hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded asjakohasel juhul puudega inimeste erivajadusi. EhS § 11 lg 4 alusel kehtestatud määruse nr 28 § 24 lg 1 esimene lause sätestab, et kui hoones on avalikuks kasutamiseks määratud tualettruum või tualettruumid, siis peab vähemalt üks neist vastama puudega inimese erivajadusele.
12.Kaebaja esitatud äriruumide üürilepingust nr 4-1/26-11 ja sellele lisatud ruumide plaanist nähtub, et hambaravikabineti ruumid koosnevad hambaarsti tööruumist (ruum nr 37), 1⁄4 koridoride pinnast, tualettruumist (ruumid nr 26 ja 27) ja abiruumist (ruum nr 36). Ruumide plaanilt nähtub, et tualettruum (ruumid nr 26 ja 27 – üks neist on kätepesuruum) on väga väikeste mõõtmetega ega võimaldaks nt ratastooliga patsiendil seda iseseisvalt kasutada (st puudub ratastooliga manööverdamise ruum). Abiruumi (ruum nr 36) juures on veel üks ja suurem tualettruum (ruum nr 29), mis ei ole aga ruumide plaanil oleva selgituse kohaselt arvatud renditava pinna hulka.
13.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja poolt tervishoiuteenuse osutamiseks kasutada soovitavate ruumide hulka ei kuulu tualettruumi, mis vastaks puudega inimese erivajadustele. Kaebaja poolt haldusmenetluses vastustajale esitatud selgituste kohaselt2 kuulub ruumiplaanilt nähtuv tualettruum personali- ja abiruumide hulka. See käib võtmega lukus, kuid vajadusel võimaldatakse ka patsientidel seda tualettruumi kasutada. Samuti on töötajad valmis vajadusel kandma liikumatut patsienti ratastoolilt tualettruumi ja tagasi. Pealegi ei liigu liikumispuudega isikud iseseisvalt, vaid koos saatjaga.
14.Kohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et määruse nr 25 § 25 teine lause võimaldab tal mööda minna nõudest, et tema vastuvõtuüksuses peab olema vähemalt üks tualettruum, mis vastaks puudega inimese erivajadustele. EhS § 11 lg 2 p 8 arvestades tuleb järeldada, et kuna eriarstiabiteenust osutatakse mh ka puudega inimestele, siis peab teenuse osutamiseks kasutatav ehitis/ruum arvestama puudega inimeste erivajadusi. Seda kinnitab ka määruse nr 28 § 3 lg 1, mille järgi peab avalikult kasutatav objekt olema ligipääsetav ja kasutamisvõimalusega ka puudega inimesele. Vastasel korral ei oleks teenus puudega inimestele kättesaadav ja see diskrimineeriks neid õigusvastaselt. Määruse nr 25 §-dest 2, 7, 8, 9 ja 21 tuleb järeldada, et haiglavälise eriarsti vastuvõtuüksuses peab olema vähemalt üks üldkasutatav tualettruum, mis peab määruse nr 28 § 24 lg 1 järgi vastama puudega inimeste erivajadustele. Kohtu hinnangul tuleb eelviidatud norme ja määruse nr 25 § 25 tõlgendada koosmõjus selliselt, et 1-2 vastuvõturuumiga eriarstiüksuses ei tule patsientidele ja personalile tagada eraldiseisvaid tualettruume, vaid see võib olla nende jaoks ühine. Sel juhul muutub personali tualettruum eriarstiabiteenuse osutaja patsientide jaoks üldkasutatavaks/avalikult kasutatavaks tualettruumiks, mis peab vastama määruse nr 28 § 24 lg 1 esimeses lauses (ja teistes samas paragrahvis) sätestatud nõuetele.
15.Kaebaja poolt kasutada soovitud ruume ei muuda nõuetele vastavaks see, kui kaebaja töötajad abistaksid liikumispuudega isikuid tualeti kasutamisel. Tualettruumidele esitatavad erinõuded on kehtestatud puudega inimeste õiguste (mh inimväärikus, võrdne kohtlemine) kaitseks ning kaebaja majanduslik huvi osutada teenust nõuetele mittevastavas vastuvõtuüksuses ei kaalu üles puudega inimeste õiguste kaitsmise vajadust. Puudega inimesel peab olema sarnaselt tervele inimesele võimalus eriarsti vastuvõtuüksuses tualettruumi kasutada ja ta peab seda saama kasutada iseseisvalt. Puudega inimese sõltuvusse seadmine kaebaja töötajate abivalmidusest ei ole kooskõlas eesmärgiga tagada puudega inimesele võimalus võimalikult suures ulatuses iseseisvalt oma eluga hakkama saada. Kõik puudega
Kaebaja lisa 10. Kaebaja lisad 2 ja 7.
5(7)
3-21-861
inimesed ei liigu koos saatjaga. Kuid ka saatjaga puudega inimesel peab olema võimalus saatja abita tualettruumi kasutada. Samuti nõue peab kaitsta tema inimväärikust. Lisaks saavutaks kaebaja nõuetele mittevastavate ruumide kasutusele võtmisega ebaõiglase konkurentsieelise oma konkurentide ees, kes on pidanud kandma kulutusi oma vastuvõtuüksuse ruumide nõutele vastavusse viimiseks.
16.Kaebaja väitel on vaidlusalustel ruumidel olemas kasutusluba. Nimetatud kasutusluba ei ole praeguse vaidluse esemeks, mistõttu ei saa kohus selle õiguspärasust hinnata (see väljuks vaidluse raamidest). Võimalik, et kasutusluba väljastati arvestusega, et vastuvõtuüksuse ruumide hulka kuulub ka ruumide plaanilt nähtuv teine tualettruum, mis on kaebajale renditud ruumide hulgast välja arvatud. Igal juhul ei kohusta ainuüksi kasutusloa olemasolu vastustajat kaebajale tegevusluba väljastama. Vastustaja peab tegevusloa andmisel kontrollima eriarsti ruumidele kehtestatud nõuete täitmist. Kasutusloa väljastamisele ja eriarstiabi tegevusloa väljastamisele kehtivad erinevad nõuded ning neid väljastavad erinevad asutused. Ühe loa olemasolu ei tingi vältimatult teise loa andmist.
17.Kaebaja selgitas, et samu ruume kasutas varem teine äriühing samuti hambaraviteenuse osutamiseks. Lisaks kasutab samas hoones olevaid sarnaseid ruume perearstiteenuse osutaja. Kuna nende tervishoiuteenuse osutajate tegevusload ei ole praeguse vaidluse esemeks, siis ei saa kohus nende õiguspärasust hinnata. Kui neile tervishoiuteenuse osutajatele on väljastatud tegevusluba õigusvastaselt, ei anna see kaebajale õigust nõuda sarnase õigusvastase halduspraktika laiendamist ka tema suhtes. Haldusorgan peab tegutsema õiguspäraselt. Õigusvastase halduspraktika edaspidist vältimist ei saa käsitleda õigusvastase ebavõrdse kohtlemisena.
18.Kaebaja selgitas, et ta on ainus, kes vallas hambaraviteenust osutab. Kui kaebajale tegevusluba ei väljastata, tuleks puudega inimestel sõita teenuse saamiseks kaugemal asuvatesse linnadesse. Kohus möönab, et hambaraviteenuse saamine võimalikult kodu lähedal on kõigi isikute jaoks oluline. Samas ei anna kodulähedase teenuse saamise vajadus õiguspärast alust jätta õigusaktides kehtestatud nõuded tähelepanuta. Tegemist on kohustuslike nõuetega. Vastustajale ei ole antud õigust kaaluda, kas tervishoiuteenuse osutajalt ruumidele esitatavate nõuete täitmise nõudmine on proportsionaalne. Pealegi võib tualettruumi kasutamise võimaluse puudumine samuti seada puudega inimese olukorda, kus tal puudub võimalus kodu lähedal hambaraviteenust saada ja tal tuleb sõita selleks kaugemale.
19.Seejuures ei leia kohus, et praegusel juhul tooks tualettruumidele esitatavad nõuded vältimatult kaasa selle, et kaebajal ei ole võimalik neis ruumides teenust osutada. Vajadusel on võimalik teha ruumides ümberehitustööd. Samuti on võimalik kaaluda renditava pinna hulgast välja arvatud tualettruumi rentimise ja vajadusel kohandamise võimalusi.
20.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kuna kaebaja poolt renditud ruumid ei vastanud tegevusloa kontrollieseme nõuetele (TTKS § 42 p 2), siis ei saanud vastustaja talle tegevusluba väljastada (MSÜS § 25 lg 1 p 2). Vastustaja 16.03.2021 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Seetõttu tuleb kaebus jätta terves ulatuses rahuldamata.
21.Kohus tagastab kaebajale tema poolt korduvalt esitatud tõendid. Kaebaja esitatud lisa 1 „Lisa_1_6.4-42012 26.08.2020 Otsus“ ja lisa
„Lisa_6_kirjavahetus_kaebaja_vastus06.08.2020“ on samad dokumendid, mille kaebaja on lisanud oma vaidele (lisa 2). Topelttõendite esitamise järele puudub vajadus ja see koormab põhjendamatult toimiku mahtu.
6(7)
3-21-861
22.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud nende menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.