Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-338
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20. jaanuari 2021. a otsuse nr 15.3-3.2/11-1 tühistamiseks ning kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. septembri 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Juhannes Reisman
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. septembri 2021. a otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. mail 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 26. oktoobril 2020 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) pikaajalise elaniku elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 230 alusel.
2.PPA keeldus 20. jaanuari 2021. a otsusega nr 15.3-3.2/11-1 X-le pikaajalise elaniku elamisloa andmisest. PPA esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) isik sündis XX.XX.XXXX Ukrainas ja ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik; 2) isik omas PPA otsuse nr 2022590613/TE alusel tähtajalist elamisluba 2. märtsist 2010 – 1. märtsini 2012 ning seda on kolmel korral pikendatud kuni 2. märtsini 2024; 3) isikule tuleb keelduda pikaajalise elaniku elamisloast VMS § 237 lg 1 p 1 alusel, kuna ta kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule; 4) isikut on 16 korral karistatud väärteo toimepanemise eest, millest 1 karistus on kehtiv. Isikut karistati 15. märtsil 2011 rahatrahviga 40 eurot selle eest, et ta ületas 50 km/h alal kiirust, kuna sõitis 73+-3 km/h. Isikut karistati 18. aprillil 2011 rahatrahviga 40 eurot selle eest, et ta ületas 50 km/h alal kiirust, kuna sõitis 71+-3 km/h. Isikut karistati 29. veebruaril 2012 rahatrahviga 68 eurot selle eest, et ta ületas 50 km/h alal kiirust, kuna sõitis 75+-3 km/h. Isikut karistati 17. aprillil 2012 rahatrahviga 200 eurot selle eest, et ta ületas 50 km/h alal kiirust, kuna sõitis 79+3 km/h. Isikut karistati 19. detsembril 2012 rahatrahviga 120 eurot selle eest, et ta ületas 50 km/h alal kiirust, kuna sõitis 68+-5 km/h. Isikut karistati 13 septembril 2013 juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks selle eest, et ta ületas 50 km/h alal kiirust, kuna sõitis 98+-3 km/h. Isikut karistati 28. juunil 2014 rahatrahviga 220 eurot selle eest, et ta ületas 90 km/h alal kiirust, kuna sõitis 132+-8 km/h. Isikut karistati 10. veebruaril 2015 rahatrahviga 80 eurot selle eest, et ta ületas 90 km/h alal kiirust, kuna sõitis 114+-4 km/h. Isikut karistati 12. aprillil 2015 rahatrahviga 112 eurot selle eest, et ta ületas 30 km/h alal kiirust, kuna sõitis 55+-3 km/h. Isikut karistati 21. aprillil 2015 rahatrahviga 392 eurot selle eest, et ta ületas 50 km/h alal kiirust, kuna sõitis 93+-3 km/h. Isikut karistati 29. oktoobril 2015 rahatrahviga 400 eurot selle eest, et ta ületas 50 km/h alal kiirust, kuna sõitis 74+-3 km/h. Isikut karistati 31. jaanuaril 2017 rahatrahviga 100 eurot selle eest, et ta ületas 50 km/h alal kiirust, kuna sõitis 75+-3 km/h. Isikut karistati 20. septembril 2017 rahatrahviga 280 eurot selle eest, et ta ületas 90 km/h alal kiirust, kuna sõitis 137+-9 km/h. Isikut karistati 18. veebruaril 2018 rahatrahviga 100 eurot selle eest, et ta ületas 90 km/h alal kiirust, kuna sõitis 112+-4 km/h. Isikut karistati 1. juunil 2019 rahatrahviga 160 eurot selle eest, et ta ületas 50 km/h alal kiirust, kuna sõitis 85+-3 km/h. Isikut karistati 26. juulil 2020 rahatrahviga 132 eurot selle eest, et ta ületas 70 km/h alal kiirust, kuna sõitis 102+-2 km/h; 3) arhiveeritud karistusandmed iseloomustavad isiku pikemaajalist suhtumist õiguskorda ning kirjeldavad tema eelnevat käitumist. Need isikuomadused on määrava tähendusega isikust tuleneva reaalse ja jätkuva ohu avaliku korra ja julgeoleku vastu analüüsimisel; 4) isikut on karistatud 16 korral liiklusseaduse rikkumise eest. Isik on 75% juhtudest ületanud kiirust mitte vähem kui 20 km/h. Isikut karistati ka juhtimisõiguse äravõtmisega; 5) PPA pikendas tähajalist elamisluba tingimusega, et isik loobub uute süütegude toimepanemisest; 6) erinevate riikide liiklusõnnetuste statistika põhjal peetakse kiiruse ületajaid peamisteks liiklusõnnetuste põhjustajateks. Sellega kaasneb oluline tagajärg. Kiiruse ületamine on ohtlik, kuna see suurendab õnnetusse sattumise tõenäosust ja selle võimalikku raskusastet. Keskmise kiiruse suurenemine 1 km/h võrra suurendab õnnetuse riski 3% võrra. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus. Kiiruse ületamine on üldohtlik süüteokoosseis; 7) isik ohustab oma tegevusega avalikku korda. Isiku tegevusest nähtub tegude korduvus. Esineb oht liiklussüütegude toimepanemiseks tulevikus. Ükski seni mõistetud karistus ei ole avaldanud isiku käitumisele mõju ega suunanud teda õiguskuulekale käitumisele. Isik peab ilmselgelt kiiruse ületamist normaalseks ning ei mõista piirkiirusest kinnipidamise olulisust.
2(8)
3-21-338 Pikaajaline kiiruse ületamine kinnitab, et isikul on ühiskonnaelu reeglite järgimisega probleeme. Isikut on peamiselt karistatud liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 ehk enamohtliku koosseisu, mitte aga lg 1 alusel. Isiku mineviku käitumine võib anda piisava aluse arvata, et ta jätkab ka tulevikus ohtliku käitumisega; 8) isik oma käitumisega ei ole tekitanud usaldust, et talle anda pikaajalise elaniku elamisluba. Keelduv otsus ei too kaasa lahkumiskohustust, kuna tal on õigus riigis viibida tähtajalise elamisloa alusel. Isikul on võimalik näidata kahetsust ja edaspidi käituda seaduskuulekalt; 9) isik lõpetas XXX. a-l Kohtla-Järve 14. Keskkooli. Tema ema on Eesti Vabariigi kodanik. Taotleja abikaasal on alaline elamisluba ja abielu sõlmiti 1988. a-l. Abikaasad elavad koos Tallinnas. Isiku kolmel täiskasvanud lapsel on Eesti kodakondsus ja nad elavad Tallinnas. Isiku kaks lapselast on Eesti kodanikud ja elavad Tallinnas. Isiku õde on Eesti Vabariigi kodanik ja elab Tallinnas. Isikul ei ole Venemaa Föderatsioonis sugulasi, elukohta, kinnisvara ega töökohta. Isikul on õigus tähtajalise elamisloa alusel Eestis elada kuni 2. märtsini 2024. Seega ei katke tema side Eestiga. Isikul on võimalik tulevikus taotleda tähtajalise elamisloa pikendamist. Keelduv otsus ei riku isiku õigust perekonna- ja eraelule. Keelduv otsus on proportsionaalne.
3.X esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis PPA 21. jaanuari 2021. a otsuse tühistamist ja PPA kohustamist vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) taotleja lõpetas XXX. a-l Kohtla-Järve 14. Keskkooli. Tema kõik lähedased inimesed elavad Eestis. Ema on haige ja ei saa üksi hakkama. Kaebajal ei ole Venemaal sugulasi ega muid sidemeid. Kaebaja on OÜ Y enamusosanik ja juhatuse liige. Äriühingul puudub maksuvõlg. Kaebaja õpib eesti keelt ja on sooritanud B1 taseme eksami. Kaebaja on siiani elanud Eestis tähtajaliste elamislubade alusel. Kui kaebaja ei saa pikaajalise elaniku elamisluba, perekond laguneb. Kaebaja omab Eestis kinnistut. PPA jättis eespool viidatud asjaolud kaalumata. PPA ei ole järginud hea halduse põhimõtet, täpsemalt uurimispõhimõtet; 2) kuigi taotlejat on keskmiselt 1,5 korda aastas kiiruse ületamise eest trahvitud, ei ole kiirust suures määras ületatud. Kaebaja pole põhjustanud autoavariid. Kaebajal on relvaluba, mille andmise menetluses ei ole tuvastatud kaebaja ühiskonnaohtlikkust. PPA seisukoht, et kaebaja kujutab endast ohtu avalikule korrale, ei ole arusaadav. Iga autojuht, sh riigi kodanikud ületavad teadlikult või kogemata mitmel korral aastas lubatud piirkiirust. Kaebaja ei kujuta endast ohtu avalikule korrale ega riigi julgeolekule; 3) PPA tugines arhiveeritud ja kustutatud karistustele. Kaebaja on trahvid tasunud.
4.PPA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vaidlustatud otsus on õiguspärane. Otsuses ei ole kaalutlusvigu; 2) kui tegu pannakse esmakordselt toime, ei pea sellele järgnema elamisloa andmisest keeldumine. Kaebaja on korduvalt pika aja jooksul süütegusid toime pannud. Kaebajat on karistatud 17 korral. Kaebaja on 11 korral ületanud kiirust asula sisesel teel. Kiiruse ületamine on üldohtlik süütegu ja suurendab liiklusõnnetusse sattumise ohtu ja võib põhjustada raskeid tagajärgi. Kaebajat ei saa võrrelda Eesti Vabariigi kodanikuga, kuna kaebaja on välisriigi kodanik. Kaebaja toime pandud rikkumised ohustavad kaasliiklejaid. Kaebajat karistati LS § 227 lg-te 2 ja 3 ehk enamohtliku koosseisu alusel. Kaebaja ületas ka 4. aprillil 2021 taaskord lubatud sõidukiirust; 3) kaebaja kui välismaalane teadis, et ta on kohustatud järgima Eesti õiguskorda (VMS § 11). PPA on sellele viidanud ka tähtajalises elamisloas; 4) karistusregistri seaduse (KarRS) § 20 lg 1 p 4 alusel on PPA-l õigus saada arhiveeritud andmeid välismaalaste seaduses sätestatud menetluste tarbeks. Registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on samuti õiguslik tähendus (KarRS § 5 lg 2 p 1). Isikust lähtuva ohu
3(8)
3-21-338 tuvastamisel on arhiveeritud andmete kasutamine lubatud (Riigikohtu otsus asjas nr 3-19-340, p 35). Isikust lähtuvat ohtu hinnatakse minevikusündmuste alusel (Riigikohtu 4. aprilli 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-14-03, p 51). Süüteomenetluses on keelatud arvesse võtta kustutatud karistusi. Elamisloa andmise menetlus ei ole süüteomenetlus; 5) pikaajalise elaniku elamisluba on suurema väärtusega õigushüve kui tähtajaline elamisluba; 6) kaebaja õigust elada perekonnaelu pole rikutud, kuna kaebajal on õigus viibida Eestis tähtajalise elamisloa alusel.
5.Tallinna Halduskohus jättis 30. septembri 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) haldusasjad nr 3-17-1545, 3-18-89 ja 3-3-1-1-14 ei ole praeguse vaidluse lahendamisel asjakohased. Viidatud asjades vaieldi selle üle, kas PPA on õigesti tunnistanud pikaajalise elaniku elamisload kehtetuks. Praeguses asjas vaieldakse selle üle, kas PPA keeldus õiguspäraselt pikaajalise elaniku elamisloa andmisest. Kaebajal on õigus viibida riigis tähtajalise elamisloa alusel kuni 2. märtsini 2024; 2) PPA on arhiveeritud andmete alusel (KarRS § 20 lg 1 p 4) õigesti leidnud, et kaebaja kujutab ohtu avalikule korrale. Need andmed iseloomustavad isikut ja tema suhtumist õiguskorda. Kaebajat on süütegude toimepanemise eest karistatud 16 korda. Sõidukiiruse piirmäära ületamine on ohtlik ja tegemist on juhi vastutustundetu käitumisega. Välismaalane on kohustatud järgima Eesti õiguskorda. Kiiruse ületamised on üldohtlikud süüteod. Pikaajalise elaniku elamisluba on oluline hüve, mida riik saab välismaalasele anda, kui tegemist on usaldusväärse isikuga; 3) kaebaja erahuvid ei kaalu üles riigi huve tagada avalik kord. Kaebaja pole käitunud õiguskuulekalt. Keelduv otsus ei too kaasa riigist lahkumise kohustust. Kaebajal on võimalik tähtajalise elamisloa alusel tõendada oma õiguskuulekat käitumist; 4) pikaajalise elaniku elamisluba ei saa võrrelda tähtajalise elaniku elamisloaga. Viimase puhul on tegemist suurema hüvega. PPA juhtis tähtajalise elamisloa teisel pikendamisel kaebaja tähelepanu asjaolule, et kui viimane jätkab süütegude toimepanemist, võidakse jätta järgmised load andmata. Vaatamata PPA hoiatusele jätkas kaebaja süütegude toimepanemist (1. juunil 2019 ja 26. juulil 2020 karistati kaebajat lubatud sõidukiiruse ületamise eest väärteokorras rahatrahviga, viimane karistus oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtiv); 5) kaebaja tegevuses esineb korduvus. Kaebaja seisukohtadest nähtub, et ta peab kiiruse ületamist n-ö normaalseks liikluses osalemise komponendiks ning ei mõista liikluses piirkiirusest kinnipidamise vajalikkust ja olulisust; 6) PPA arvestas oluliste asjaoludega ja ta pole kaalumisel viga teinud. Tegemist on proportsionaalse otsusega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) PPA on puudulikult hinnanud kaebaja perekonnaelu. Kohus pole seda puudust kõrvaldanud. Halduskohus pole arvestanud kõiki kaebajat positiivselt kirjeldavaid asjaolusid; 2) asjaolust, et pikaajalise elaniku elamisluba võib olla oluline hüve, ei järeldu, et kaebajast lähtub oht avalikule korrale. Kohus pole selgitanud kriteeriume, mille alusel tuvastati kaebajast lähtuv oht; 3) PPA otsusest ei selgu, kuidas jõuti järelduseni, et kaebaja era- ja perekonnalu ei riivata. Kaebajal on siin era- ja pereelu. Kaebaja tegeleb ettevõtlusega ja tema ema on haige. Kui kaebaja ei saa taotletud luba, tema perekonnaelu laguneb. Kaebaja pole migratsiooninorme
4(8)
3-21-338 rikkunud. Kaebaja valdab riigikeelt B1-tasemel. Ta lõpetas Kohtla-Järvel keskkooli XXX. a-l. Tema äriühing on usaldusväärne, sellel puudub maksuvõlg. Halduskohus jättis tõendid tähelepanuta; 4) kui kohtule oli näha, et esitatud andmed ei olnud piisavad, tuli kohtul enda algatusel uurida faktilisi asjaolusid. Vastustaja ja kohus ei järginud hea halduse põhimõtet ega uurimispõhimõtet.
7.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu otsusega, ei tähenda, et halduskohtu otsus oleks õigusvastane; 2) PPA hindas kaebaja perekonnaelu ja leidis, et seda pole rikutud. Halduskohus hindas kaebaja väidetud asjaolusid kogumis ja jõudis samale tulemusele kui PPA. Keelduv otsus ei katkesta kaebaja sidet Eestiga. Tal on võimalik Eestis viibida tähtajalise elamisloa alusel. Halduskohtus esitatud dokumendid ei oma seetõttu asja lahendamisel tähendust; 3) kaebajast lähtuvat ohtu kirjeldab tema varasem käitumine. PPA ei pea kahju realiseerumist tõendama. Kaebaja pani ka pärast pikaajalise elaniku elamisloast keeldumise otsust toime järjekordse liiklusalase süüteo; 4) PPA analüüsis kaebaja toimepandud süütegusid ja jõudis selle tulemusel järelduseni, et kaebaja kujutab ohtu avalikule korrale. Kaebaja tegevuses esineb korduvus. Karistused pole isiku käitumisele mõju omanud. PPA juhtis tähtajalise elamisloa andmisel kaebaja tähelepanu asjaolule, et edaspidised õigusrikkumised võivad välistada soovitud elamisloa andmise; 5) kuna kaebaja pole omanud pikaajalise elaniku elamisluba, ei ole õige viidata nendele lahenditele, kus analüüsiti selle äravõtmise õiguspärasust. Pikaajalise elaniku elamisluba annab suurema kaitse riigist väljasaatmise vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.PPA võib pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keelduda, kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule (VMS § 237 lg 1 p 1). Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumisel põhjusel, et isik kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule, kohaldatakse VMS §-s 124 sätestatut (VMS § 237 lg 4). VMS ei määratle üheselt ega kinnise loeteluna seda, mida tuleb käsitada ohuna avalikule korrale (VMS § 124 lg 4). VMS § 237 lg 1 p 1 ei kohusta PPA-d keelduma pikaajalise elaniku elamisloa andmisest, kui õiguslikult on võimalik järeldada isiku käitumisest ohtu kaitstavale õigushüvele (praegusel juhul avalikule korrale), vaid selle eelduse esinemisel tuleb PPA-l teha kaalutletud otsustus.
9.VMS § 237 lg 1 p-ga 1 on üle võetud nõukogu direktiiv 2003/109/EÜ art 6 lg 1, mille kohaselt võib liikmesriik keelduda pikaajalise elaniku staatuse andmisest avaliku korra ja julgeolekuga seotud põhjustel. Asjaomast otsust tehes kaalub liikmesriik avaliku korra või julgeoleku vastu sooritatud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võttes asjakohaselt arvesse elamise kestust ning sidemete olemasolu elukohariigiga.
10.Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb iga üksikjuhtumit eraldi hinnata ning pikaajalise elaniku staatuse andmisest ei saa keelduda üksnes põhjusel, et isikut on varem kriminaalkorras karistatud ükskõik mis laadi teo eest. Viidatud alusel võib keelduda pikaajalise elaniku staatuse andmisest, kui uuritud on konkreetselt isiku olukorda, toimepandud süüteo laadi, temast avalikule korrale ja julgeolekule tuleneda võivat ohtu, liikmesriigis elamise kestust ja sidemete olemasolu selle riigiga (Euroopa Kohtu 3. septembri 2020. a otsus liidetud asjades C-503/19 ja
5(8)
3-21-338 592/19, p-d 38–43). Eristada tuleb seda, kas PPA on ohuhinnangu kaebaja käitumisele andnud pikaajalise elaniku elamisloa või tema võimaliku riigist väljasaatmise kontekstis, kuna erinevate õiguslike tagajärgede ohuhinnangu standardid ei kattu (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 26. jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-20-915, p 16 jj).
11.Oht on olukord, kus esineb teatud tõenäosus, et kaitstav õigushüve kahjustub (selle kohta vt ka korrakaitseseaduse § 5 lg 2). Kaitstava õigushüvena on PPA käsitanud avalikku korda ning konkreetsemalt õigusnormide rikkumatust ja teiste isikute subjektiivsete õiguste kaitset. Kui isik ületab lubatud sõidukiirust, rikub ta LS §-i 227. Lubatud sõidukiiruse ületamine ohustab teiste isikute elu ja tervist, samuti vara.
11.1.Korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1122-13, p 11). Asjaoludest nähtub, et kaebaja on 16 korral ületanud lubatud sõidukiirust, millest asulasisesel teel on ta sõidukiirust ületanud 12 korral ning ülejäänud 4 korral oli tegemist sõidukiiruse ületamisega asulavälisel teel. Kaebaja on asulasisesel teel, kus lubatud maksimaalne sõidukiirus oli 30 km/h, ületanud kiirust vähemalt 22 km/h. Kaebaja on asulasisesel teel, kus lubatud maksimaalne sõidukiirus oli 50 km/h, ületanud kiirust vähemalt 13 km/h, 18 km/h, 20 km/h, 21 km/h, 22 km/h, 26 km/h, 32 km/h, 40 km/h, 45 km/h. Kaebaja on asulasisesel teel, kus lubatud maksimaalne sõidukiirus oli 70 km/h, ületanud kiirust vähemalt 28 km/h. Kaebaja on asulavälisel teel, kus lubatud maksimaalne sõidukiirus oli 90 km/h, ületanud kiirust vähemalt 18 km/h, 20 km/h, 34 km/h ja 39 km/h.
11.2.Kaebaja käitumist kirjeldavatest asjaoludest nähtub seega, et kaebaja on korduvalt ületanud lubatud sõidukiirust ning jätkanud sama käitumismustriga ka pärast seda, kui teda on rikkumiste eest korduvalt karistatud. Kuigi kaebajat karistati ka juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks, ei mõjutanud ka see asjaolu kaebajat hoiduma edaspidi lubatud sõidukiiruse ületamisest. Korduv karistamine pole seega kaebaja edaspidisele käitumisele preventiivset mõju omanud. Viimati märgitu kinnitab seega kohtupraktikas kujundatud seisukohta, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 16). Tõenäoline on, et kaebaja jätkab teiste isikute elu ja tervise suhtes mitteaustavat ja -hoolivat käitumist ka lähitulevikus. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus PPA ja halduskohtu seisukohaga, et ka tulevikus esineb kaebaja käitumisest tingitud avaliku korra kahjustumise piisav tõenäosus. Seetõttu on kaebaja käitumisest lähtuvat ohtu õigesti järeldatud.
11.3.Riigikohtu praktika kohaselt ei ole lubatud sõidukiiruse ületamine vahemikus 21–40 km/h vähetähtis õigusrikkumine ning sellega seatakse ohtu kaalukad õigushüved. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p-d 18 ja 19). Sõidukijuht on suurema ohu allika valitseja ning mida rohkem on ettenähtud määrast sõidukiirust ületatud, seda suurem on ka suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine (liiklusõnnetuste statistika kohta vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 18). Lubatud sõidukiiruse ületaja ei ohusta üksnes enda, vaid ka kaasliiklejate elu ja tervist, samuti vara. Inimelu ja tervis on väga kaalukas õigushüve (vt ka KorS § 5 lg 4) ja seda hüve saab käsitada ühiskonna ühe põhihuvina. Kaebaja on valdavalt ületanud lubatud sõidukiirust asulasisestel teedel. Asulasisestel teedel lubatud sõidukiiruse ületamine võib suurema tõenäosusega tuua kaasa raskemaid tagajärgi teiste isikute elule ja tervisele, kuna asulates on kaasliiklejate liikumist
6(8)
3-21-338 sagedamini ja intensiivsemal hulgal. Samas asulavälisel teel lubatust kiirusest märgatavamalt suuremal kiirusel avariisse sattumine võib eelduslikult kaasa tuua väga raskeid tagajärgi.
11.4.PPA rõhutas 8. juuni 2017. a tähtajalise elamisloa pikendamise otsuses, et kui kaebaja jätkab liiklusseaduse rikkumist, omab see mõju kaebaja tulevastele elamisõigust puudutavatele otsustele. PPA hoiatusest hoolimata pani kaebaja jätkuvalt vähemalt neljal korral toime liiklussüüteo, ületades lubatud sõidukiirust.
11.5.Kuigi see ei oma praeguse vaidluse lahendamisel määravat tähendust, lubas kaebaja PPA-le 20. jaanuaril 2021 saadetud e-kirjas, et ta edaspidi ei riku liiklusseadust ega ületa lubatud sõidukiirust (dtl 68). Karistusregistri väljavõttest nähtub, et ka pärast keelduva otsuse tegemist on kaebaja jätkuvalt lubatud sõidukiirust ületanud ja saanud selle eest karistada (PPA
28.aprilli 2021. a otsus nr 2302,21,004439/3, dtl 74). Kaebaja teod ei lange seega kokku tema antud lubadustega.
11.6.Eeltoodust tulenevalt jagab ringkonnakohus PPA ja halduskohtu seisukohta, et kaebaja käitumisest lähtub oht avalikule korrale. Seega oli PPA-l VMS § 237 lg 1 p 1 alusel õigus asuda kaaluma kaebajale pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumist.
12.Vaidlustatud PPA otsusest nähtub, et kaebaja on võtnud endale Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse, ta lõpetas XXX. a-l Kohtla-Järvel keskkooli, kaebajal on Eestis eakas ema ning tema täiskasvanud lapsed ja lapselapsed on Eesti Vabariigi kodanikud, samuti on kaebaja ema haige. Ühtlasi nähtub PPA otsusest, et kaebaja abikaasa omab Eesti Vabariigi alalist elamisluba, tema kõik sugulased elavad Eestis, ta on OÜ Y enamusosanik ja juhatuse liige ning talle on väljastatud eesti keele eksami tunnistus tasemel B1.
12.1.PPA hinnangul on pikaajalise elaniku elamisluba suur hüve ning kaebaja erahuvid ei kaalu üles riigi huvi tagada avalik kord ning ennetavalt kaitsta kaasliiklejate elu ja tervist. PPA lisab, et keelduv otsus ei too kaebajale kaasa lahkumiskohustust, kuna kaebaja tähtajalist elamisluba on pikendatud 2. märtsini 2024. a. Samuti on kaebajal selle aja jooksul võimalik näidata üles õiguskuulekat käitumist, mida võetakse järgmiste elamisõigust puudutavate otsuste tegemisel arvesse. Kaebaja eraelu ja perekonnaelu puutumatust pole rikutud. Seega ei ole PPA kaalumisel kaebaja väidetud asjaolusid tähelepanuta jätnud.
12.2.PPA on kaalumisel arvestanud oluliste asjaolude ja põhjendatud huvidega, samuti teinud taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalse otsuse. Ringkonnakohus nõustub PPA otsuses esitatud seisukohaga, et kaebaja eraelu ja perekonnaelu puutumatust pole praegusel juhul rikutud. Kaebaja üheks eesmärgiks on, et ta ei peaks iga viie aasta tagant taotlema tähtajalise elamisloa pikendamist ega kogema sellega kaasnevat ebakindlust, samuti saada direktiivi 2003/109/EÜ III ptk-s sätestatud õigused. Kuna kaebaja on elanud Eesti Vabariigis seaduslikult ja pidevalt viie aasta jooksul vahetult enne taotluse esitamist, vastab ta pikaajalise elaniku ühele peamisele tingimusele (VMS § 232 lg 1 p 1; direktiiv 2003/109 art 4 lg 1). PPA otsusest võib järeldada, et kaebaja on oma elu korraldanud Eestis: tema lapselapsed ja täisealised lapsed ning abikaasa ja teised sugulased elavad Eestis; kaebaja omab Eestis sissetulekut. Teiselt poolt on kaebaja oma käitumisega näidanud üles ohtu avalikule korrale, sh kaasliiklejate elule ja tervisele. Asjaolu, et kaebaja ei ole avariisse sattunud ega seeläbi kellegi elu ja tervist kahjustanud, ei oma määravat tähendust. Ohu alusel meetme rakendamise mõtteks ongi tagada seda, et selline kahjulik tagajärg ei realiseeruks. Kaebaja lapsed on täisealised ega oma seetõttu sellist tähendust perekonnaelule kui alaealised lapsed. Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise õiguslikuks tagajärjeks ei ole see, et kaebajal puuduks seaduslik alus Eestis viibida.
7(8)
3-21-338 Kaebajal on õigus viibida Eestis tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 2. märtsini 2024, mis tähendab, et vähemalt selle ajani ei ähvarda teda oma lähedastest eraldamine. Seejuures tuleb eristada lahkumiskohustust pikaajalise elaniku elamisõigusest. Kaebajat ei ole kohustatud Eestist lahkuma. Kaebajalt pole ära võetud võimalust vahepealsel ajal taotleda tähtajalise elamisloa pikendamist või uut pikaajalise elaniku elamisluba. Seejuures on kaebajal võimalik oma käitumist muuta ning mitte panna toime uusi liiklusalaseid süütegusid. Käitumise muutmise tagajärjeks oleks eelduslikult positiivne mõju võimalikele kaebaja elamisõigust puudutavatele tulevastele otsustele.
13.PPA vaidlustatud otsust ei muuda õigusvastaseks see, et PPA on kaebaja käitumisest lähtuvat ohtu asunud kirjeldama arhiivi kantud karistamisotsuste alusel. Karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid on PPA-l õigus saada muu hulgas välismaalaste seaduses sätestatud menetlusteks (KarRS § 20 lg 1 p 1; Riigikohtu halduskolleegiumi 26. jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-20-915, p 18). PPA ei ole otsust põhjendanud arhiivi kantud väärteokaristustega, vaid PPA hindas kaebaja käitumisest lähtuvat ohtu väärteokaristuste aluseks olnud kaebaja tegudega. Kaebaja toime pandud tegude alusel on antud hinnang selle kohta, kui tõenäoline on, et kaebaja jätkab ka tulevikus samaliigiliste süütegude toimepanemist ja seab seeläbi ohtu ühiskonna ühe põhihuvi ehk teiste isikute elu ja tervise. Arhiveeritud andmed tõendasid kaebaja minevikus toime pandud tegusid ja need teod olid ohuprognoosi aluseks. Isikust lähtuvat ohtu on võimalik kirjeldada tema minevikus asetleidnud käitumise või sündmuse abil (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. veebruari 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-1-14, p 17 ja p 19; vt ka Euroopa Kohtu 2. mai 2018. a otsus liidetud asjades C-331/16 ja C-366/16, p 56 jj). Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keelduv otsus pole karistus.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
15.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.