Priit Pungaste kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses vaktsineerimise ja selles osas selgitustöö tegemata jätmisega ning vangla kohustamiseks lahendama kaebaja 26. juuli 2021. a vaie
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Priit Pungaste kaebus.
2.Jätta Priit Pungaste riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Priit Pungaste esitas 30. septembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist seoses vaktsineerimisega ja selgitustöö tegemata jätmisega enne vaktsineerimist. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 8. aprillil 2021 Viru Vanglale pöördumise saamaks infot vaktsineerimise tagamaade kohta, näiteks millised piirangud tulevad vaktsineeritutele ja neile, kes ennast ei vaktsineeri. Kaebaja ei saanud selgitustaotlusele vastust, mistõttu esitas selle kohta teabenõude, pärast mida sai vanglalt vastuse nr 6-10/10282-2. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja hinnangul ei antud vastuses tema poolt soovitud infot. Kaebaja lisab, et ka vangla teadetetahvlitel ei olnud mingit asjakohast selgitust, kuidas ja millal toimub vaktsineerimine ning millised tingimused ja piirangud see kaasa toob. Kaebaja esitas
17.mail 2021 uue pöördumise ning selle peale kutsuti ta meditsiinitöötaja vastuvõtule, kes ei osanud kaebaja küsimustele vastata. Kaebaja esitas 26. juulil 2021 Viru Vanglale vaide nr 614/21502-1, mida ei lahendatud ning millele vastati 30. augustil 2021. Kaebaja sõnul pidi ta aga laskma 6. augustil 2021 teha esimese vaktsiinisüsti, kuna vastasel juhul ähvardas inspektorkontaktisik vallandamisega. Peale töökaotuse ähvardati kaebajat ka lukustatud kambrisse paigutamisega ja kokkusaamistest ilmajäämisega. Kaebaja vaktsiinikuur lõpetati
17.septembril 2021 teise süstiga. Kaebaja sõnul ootas ta riigilt selgitustööd, põhjendamist ja tema ettevalmistust, kuid seda ta ei saanud ning süstid tehti lihtsalt poolsunni ja hirmutamisega
3-21-2258
ära. Kaebaja leiab, et kuna riigi poolsed põhjendamata toimingud on õigusvastased, vangla on jätnud tegemata kohustusliku selgitustöö ja vaikides ning sunniga sooritanud vaktsineerimised, siis on tema õigusi jõustruktuuri poolt rängalt rikutud. Kaebusele on lisatud ka riigilõivust vabastamise taotlus.
2.Kaebaja esitas 20. veebruaril 2022 kaebuse täienduse, milles palub lisada praeguses haldusasjas esitatud kaebusele tema poolsed täiendused (tuvastamiskaebus vaktsiini sunni kohta Viru Vangla poolt) ning kohtul nende asjaoludega arvestada. Kaebaja viitab mitmele kohtulahendile, mis seonduvad vaktsineerimisega, soovides pöörata kohtu tähelepanu lahendites sisalduvatele asjaoludele. Kaebaja arvates on viidatud lahendid asjakohased ka praeguse kaebuse puhul, kuna ka teda oli haldusorgani poolt ähvardatud töökoha kaotamisega ja ka õigusaktidega tutvumisest ilmajäämisega. Kaebaja arvates oli selline ultimaatumi seadmine õigusvastane. Lisaks rikkus vangla ka selgitamiskohustust seoses vaktsineerimisega. Samuti jagas vangla kaebaja väitel valeinfot, sest lõpuks töötasid vanglas majandustöödel ka vaktsineerimata kinnipeetavad. Kaebaja lisab veel, et tema praeguse kaebuse esitamise põhjuseks on ka hilisema kahjuhüvitise taotlemine.
3.Kaebaja esitas 7. märtsil 2022 kaebuse täienduse, milles palub kohtul tema kaebuse menetlusse võtmisel arvestada, et ka kaudne vaktsineerimisnõue sekkub inimese kehalisse puutumatusse. Kehaline puutumatus on ennekõike kaitstav eraelu puutumatuse näol. Vaktsiinidega kaasnevad riskid riivavad õigust tervise kaitsele ja võivad äärmuslikel juhtudel lõppeda surmaga. Lisaks palub kaebaja arvestada asjaoluga, et praeguse seisuga on Viru Vanglas nii vaktsineeritutel kui ka mittevaktsineeritutel võrdsed võimalused ning varasemalt vangla neid võimalusi ei selgitanud.
4.Kaebaja esitas 13. märtsil 2022 kaebuse täienduse, milles palub kohtul kaebuse menetlusse võtmisel arvestada ka vangla vastusega tema 3. märtsil 2021 esitatud selgitustaotlusele vaktsiinide kohta, vastusega 8. aprillil 2021 esitatud selgitustaotlusele, vastusega 17. mail 2021 esitatud pöördumisele ning need dokumendid vanglalt välja nõuda. Kaebuse täiendusele on lisatud ka taotlus, milles kaebaja palub kohtul kohustada lahendama Viru Vanglal tema poolt 26. juulil 2021 esitatud vaie. Kaebaja arvates kiirendaks see võimalikku kohtumenetlust ning vaide lahendamine annaks ka parema ülevaate tol hetkel vangla poolt tehtud õigetest ja valedest otsustest vaktsineerimisel. Nimetatud 26. juuli 2021. a vaides palus kaebaja vangla direktoril kohustada vanglaametnikke vastama selgitustaotlustele ja teabenõuetele. Kaebaja tõi vaides välja 3. augustil 2021 vaktsineerimise kohta esitatud selgitustaotluse,
8.aprillil 2021 vaktsineerimise ja kokkusaamiste seose kohta esitatud selgitustaotluse ning
17.mail 2021 esitatud selgitustaotluse seoses vaktsineerimise ja piirangutega. Kaebaja heitis vaides vanglale ette vaktsineerimiste osas selgitustöö tegemata jätmist.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
6.Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud tuvastamisnõude vastavalt HKMS § 37 lõike 2 punktile 6 ning soovib, et kohus tuvastaks vangla tegevuse õigusvastasuse seoses tema COVID19 nakkushaigust ennetava vaktsineerimisega ja selles osas selgitamiskohustuse täitmata
3-21-2258
jätmisega. Kaebaja on 13. märtsi 2022. a kaebuse täienduses esitanud ka kohustamisnõude vastavalt HKMS § 37 lõike 2 punktile 2, taotledes vangla kohustamist tema 26. juulil 2021 esitatud vaide lahendamiseks.
7.HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebuses esitatud nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus.
8.Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebuse esitaja õiguse kaitseks (HKMS § 38 lõige 4, § 44 lõiked 1 ja 2) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lõige 2). Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest (HKMS § 45 lõige 4).
9.Kaebaja on 20. veebruaril 2022 kohtule esitatud kaebuse täienduses välja toonud, et praeguse tuvastamiskaebuse esitamise põhjuseks on hilisema kahjuhüvitise taotlemine. Kohus märgib, et kahju hüvitamisele suunatud tuvastamiskaebuste esitamine ei ole HKMS § 45 lõike 2 kohaselt lubatud. Kaebajal on võimalik taotleda kohe kahju hüvitamist, mille raames hindab kohus ka vaidlusaluse vangla tegevuse õiguspärasust. Vastavalt vangistusseaduse § 11 lõikele 8 aga tuleb kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul enne vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus ning esitada riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotlus vanglale. Hüvitamiskaebusega saab halduskohtusse pöörduda alles siis, vangla on kahju hüvitamise taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuna 20. veebruari 2022. a kaebuse täiendusest nähtuvalt ei ole kaebaja veel vastavat taotlust vanglale esitanud, vaid viitab hilisemale hüvitamisnõude esitamise kavatsusele, siis ei pea kohus võimalikuks kaebajat vastavalt HKMS § 120 lõike 1 punktile 3 hüvitamisnõude esitamisele suunata, kuivõrd selline nõue ei oleks kohustusliku kohtueelse menetluse mitteläbimise tõttu kohtus lubatav ja see hüvitamiskaebus kuuluks HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastamisele.
10.Kohtule ei nähtu ka sellist ülekaalukat preventiivset huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Kohtupraktikas on tuvastamiskaebuse lubatavuse osas leitud, et isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 25. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11 ja 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu 9. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 2. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28).
11.Seonduvalt kaebuses esitatud kohustamisnõudega märgib kohus, et kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat, s.o põhinõudest lahus seisvat õigust vaidemenetlusele. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja 26. juulil 2021 esitatud vaide lahendamata jätmine rikuks tema õigusi sõltumata vaide esemest. Kaebaja soov praegust kohtumenetlust kiirendada ja vangla tegevusest paremat ülevaadet saada ei anna alust lugeda vaidega seonduvat kohustamisnõuet lubatavaks. Kaebaja väited on suunatud ennekõike vangla tegevusele kinnipeetavate vaktsineerimisel ja selles osas tehtavale selgitustegevusele, seega seonduvad need vaide esemega. Kohus selgitab, et üldjuhul peab isik pöörduma kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus saab seejärel hinnata, kas kohtueelne menetlus on toimunud õiguspäraselt. Kui kohus tuvastab kohtueelses menetluses vea,
3-21-2258
saab kohus lugeda kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks ning kaebuse põhivaidluses menetlusse võtta (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustada eraldiseisvalt vangla tegevust seoses tema 26. juuli 2021. a vaide lahendamata jätmisega.
12.Kohus ei pea praegusel juhul vajalikuks suunata kaebajat 26. juuli 2021. a vaides sisalduvate nõuete esitamisele. Kaebaja soovis vaides, et vangla vastaks tema 3. augustil 2021 vaktsineerimise kohta esitatud selgitustaotlusele, 8. aprillil 2021 vaktsineerimise ja kokkusaamiste seose kohta esitatud selgitustaotlusele ning 17. mail 2021 esitatud selgitustaotlusele seoses vaktsineerimise ja piirangutega. Kaebusest ja selle täiendustest nähtuvalt esitas kaebaja nimetatud selgitustaotlused eelkõige eesmärgiga saada täiendavaid selgitusi enne COVID-19 nakkushaigust ennetavat vaktsineerimist, et teha vaktsineerimise osas kaalutletud otsus. Praeguseks hetkeks on kaebaja aga lasknud end juba vaktsineerida. Samuti on kaebaja
7.märtsi 2022. a kaebuse täienduses teada andnud, et tänasel päeval on Viru Vanglas vaktsineeritud ja vaktsineerimata isikutel võrdsed võimalused. Seega ei ole kõnealustele pöördumistele vastuste saamine kaebaja õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik. Selles osas, kas vaidlusalused vangla toimingud olid õiguspärased või mitte, saab kohus anda hinnangu kaebaja hüvitamisnõude läbivaatamise raames. Seetõttu ei ole ka praeguse kaebuse raames kaebaja vaides nimetatud pöördumiste vanglalt väljanõudmine vajalik.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
14.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.