Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.03.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1894
Haldusasi
X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 18.06.2020 otsusele nr E09169-1
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.07.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.04.2022. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-20-1894 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-20-1894 Kaitseministeeriumi poolt kohtule esitatud selgituse kohaselt on enne KVTS-i jõustumist tegevteenistusest vabastatud isiku tegevteenistuspensioni õiguse tekkimine reguleeritud KVTRS § 39 lg-s 3. Sättes on viidatud kuni 31.03.2013 kehtinud KVTS § 196 lg-le 1, mis sätestab, et 50-aastaselt tekib õigus väljateenitud aastate pensionile kaitseväelasel, kelle on vähemalt 20-aastane kaitseväeteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest kaitseväeteenistuse staaži on 13 aastat. Seega on määrav ka 25-aastase üldise pensionistaaži olemasolu. Tegevväelane, kes on vabastatud teenistusest alates 01.04.2013, ei pea lisaks tegevteenistusstaažile omama 25-aastast üldist pensionistaaži. Alates 01.04.2013 kehtima hakanud KVTS-i ettevalmistamisel hinnati tegevteenistuse sätteid kompleksselt ning kujundati teenistusalaste tagatiste süsteem. Teenistuses jätkavate isikute tegevteenistuspension otsustati lahti siduda üldisest pensionistaažist. Enne 01.04.2013 teenistusest vabastatud ning 01.04.2013 teenistust jätkanud isikutele kohaldusid erinevad teenistust reguleerivad normid ning nende isikute erinev kohtlemine on põhjendatud (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-44-16). Isiku tegevteenistuspensioni õigus on seotud teenistusest lahkumise ajaga: enne 01.04.2013 teenistusest lahkunutel tekib õigus KVTRS § 39 lg 3 alusel, perioodil 01.04.2013–31.12.2019 lahkunutel KVTRS § 393 lg 9 alusel ning alates 01.01.2020 lahkunutel KVTRS § 393 lg 8 alusel. Eeltoodud selgitusest nähtub, et vastustaja tõlgendas KVTRS-i õigesti. Kaebajal on küll 13aastane tegevteenistusstaaž, kuid puudub vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3(5)
3-20-1894 Kaebaja oli pensioniavalduse esitamise ajaks täitunud 50 eluaastat ning ta omas tegevteenistuse staaži 16 aastat, 8 kuud ja 30 päeva. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja ja halduskohtuga, et KVTRS § 39 lg 3 sisustamisel tuleb KVTS (v.r) § 196 lg 1 järgmisel lisaks kaitseväeteenistuse staažile arvestada ka 25-aastase üldise pensionistaaži nõudega. KVTRS § 39 lg 3 sõnastusest ei nähtu, et isikul peab olema tekkinud KVTS (v.r) § 196 lg-s 1 sätestatud tingimustel õigus pensionile, vaid sõnaselgelt on kirjas, et isikul peab olema täitunud KVTS (v.r) § 196 lg-s 1 nõutav kaitseväeteenistuse staaž.
3-20-1894 tingitud teenistusest lahkumise ajast. Loobumine üldisest pensionistaaži nõudest ei ole struktuurne muudatus pensioni arvutamise alustes. Asjaolu, et 01.04.2013 teenistuses olnud isikutele, kellega oli tegevteenistuse leping sõlmitud enne 01.01.2008, tagati vastupidiselt kaebajale võimalus saada 13-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral tegevteenistuspensioni üldise pensionistaaži pikkusest sõltumata, ei saa pidada eesmärgipäraseks reformiks. Pigem on tegemist KVTRS § 39 lg-s 3 ebaõnnestunud viite tegemisega KVTS (v.r) § 196 lg-le 1. Seejuures võib märkida, et üldjuhul ei kujune selles normis sisalduv 25-aastase üldise pensionistaaži nõue 50-aastasele isikule tegevteenistuspensioni määramisel takistuseks, kuid kaebaja puhul on andmed töötamise kohta üksnes kuni 18.12.1998.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.