X kaebus Rapla Vallavalitsuse 25.11.2021 otsuse tühistamiseks ja Rapla Vallavalitsuse kohustamiseks maksma X välja sünnitoetuse teine osa
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, volitatud esindaja Tiia Born Vastustaja – Rapla vald, volitatud esindaja Ülle EesikPärn
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-21-2964 menetlus.
2.Tagastada riigilõiv 15 eurot X kontole, kust riigilõiv tasutud on.
3.Mõista Rapla vallalt X kasuks välja menetluskulu 300 eurot (sh käibemaks 50 eurot). Edasikaebamise kord
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.X esitas 01.09.2020 Rapla Vallavalitsusele taotluse sünnitoetuse saamiseks seoses Y sünniga 20.08.2020. Ühekordse sünnitoetuse esimene osa 170 eurot maksti X välja 04.09.2020.
X saatis 22.11.2021 Rapla Vallavalitsusele taotluse sünnitoetuse teise osa väljamaksmiseks, kuna hiljemalt 20.10.2021 ehk kahe kuu jooksul lapse üheaastaseks saamisest arvates ei olnud toetuse teist osa talle välja makstud.
3.Rapla Vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist vastas taotlusele 23.11.2021, et sünnitoetuse teist osa ei ole võimalik X välja maksta, kuna Rapla Vallavolikogu 21.12.2020 määruse nr 18 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (määrus nr 18) § 59 lg 2 p 2 alusel makstakse toetus
välja kahes osas: teine osa kahe kuu jooksul pärast lapse üheaastaseks saamist tingimusel, et lapse ja tema vanema elukoht on rahvastikuregistri andmetel Rapla vallas.
4.X küsis 23.11.2021 e-kirjas vastusele selgitusi, kuna ta leiab, et ei ole vastuskirjas toodud määruse nr 18 punkti vastu eksinud.
5.Rapla Vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist tegi 25.11.2021 otsuse, milles muu hulgas põhjendas: teie juhtumi puhul on probleem selles, et kuigi Te sünnitoetuse teise osa taotluse esitasite, läksite vastuollu Rapla valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra § 59 lõike 2 punkt 2-ga, mis sätestab, et toetuse teine osa makstakse välja kahe kuu jooksul pärast lapse üheaastaseks saamist. Teie esitasite taotluse 22. novembril 2021 s.o rohkem kui kaks kuud pärast lapse aastaseks saamist ja seega puudub õigustatus toetuse väljamaksmiseks /-/ Rapla vallas toimuvad asjaajamised kõigile vallaelanikele nii, nagu vallavolikogu seaduste alusel oma õigusaktidega kehtestab ja ametnikel on kohustus õigusakte järgida.
6.Tallinna Halduskohtule saabus 22.12.2021 X kaebus Rapla Vallavalitsuse 25.11.2021 otsuse, millega keelduti kaebajale sünnitoetuse teise osa välja maksmisest, tühistamiseks ning Rapla Vallavalitsuse kohustamiseks maksma X välja sünnitoetuse teine osa.
7.Kohus võttis 10.01.2022 määrusega kaebuse menetlusse ning määras vastustajaks Rapla valla. Samas määruses andis kohus pooltele tähtaja, et kaaluda võimalust asja lahendamiseks kompromissiga.
8.Vastustaja vastas kohtule 07.02.2022, et Rapla Vallavalitsus on 02.02.2022 e-kirjaga teavitanud kaebajat Rapla Vallavolikogu 27.01.2022 otsusest määrata rahaline hüvitis isikutele, kes ei ole esitanud tähtaegselt taotlust ja kellel oli õigus sünnitoetuse teisele osale. Sellest tulenevalt pidas vastustaja võimalikuks asja lahendada kompromissiga selliselt, et Rapla vald tasub kaebajale vastavalt Rapla Vallavolikogu 27.01.2022 otsusele nr 6 „Rahalise hüvitise määramine“ rahalist hüvitist 170 euro suuruses summas, mis vastab sünnitoetuse teise osa suurusele, ning haldusasi nr 3-21-2964 lõpetatakse kompromissiga ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9.Kohus küsis 07.02.2022 kaebaja seisukohta kompromissettepaneku ning kaebuse menetluse lõpetamise osas.
10.Kaebaja ei nõustunud oma 08.02.2022 vastuses kompromissettepanekuga, leides et kompromiss ei saa seisneda Rapla Vallavolikogu 27.01.2022 otsuse täitmises ning menetluskulude poolte enda kanda jätmine oleks kaebaja suhtes ebaõiglane, kuna see tähendaks taotletud toetusele peale maksmist. Kaebaja esitas õigusabikulu kandmist tõendavad dokumendid summas 300 eurot koos käibemaksuga kokku 2,5 tunni õigusabi eest.
11.Kaebaja esitas kohtule 21.02.2022 avalduse, milles teatas, et vastustaja on talle valla sotsiaaltoetusena välja maksnud 170 eurot, mis vastab sünnitoetuse teise osa suurusele. Kaebaja leiab, et kuna vastustaja on kandnud üle kaebuses taotletud sünnitoetuse, siis on see aluseks menetluse lõpetamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 punkti 4 alusel ning sellisel juhul jäävad HKMS § 108 lg-st 6 tulenevalt kaebaja menetluskulud vastustaja kanda.
12.Kohus küsis 22.02.2022 kohtunõudega vastustaja seisukohta menetluse lõpetamise avalduse ja kaebaja menetluskulude kandmise kohta.
13.Vastustaja teatas oma 09.03.2022 vastuses kohtunõudele, et ei nõustu menetluse lõpetamisega kaebaja avalduses toodud alusel ega menetluskulude jätmisega vastustaja kanda. Vastustaja põhjendused on kokkuvõttes järgmised:
13.1.Rapla Vallavalitsuse 25.11.2021 otsust sünnitoetuse teise osa väljamaksmisest keeldumise kohta ei ole tunnistatud kehtetuks.
13.2.Vaatamata asjaolule, et vastustaja on välja maksnud hüvitise 170 eurot, mis vastab sünnitoetuse teise osa suurusele, ei ole olnud selle toimingu tegemine tingitud kaebuse esitamisest. Kaebuse esitaja on sünnitoetuse teise osa saamiseks pöördunud 25.11.2021 kirjalikult Rapla Vallavolikogu liikme poole, mille tulemusel võeti vallavolikogu sotsiaal- ja tervisekomisjoni 15.12.2021 koosoleku päevakorda määruse nr 18 arutelu sünnitoetuse maksmise tingimuste üle. Sama määruse arutelu toimus eelpool nimetatud komisjoni koosolekul 18.01.2022.
13.3.Rapla Vallavolikogu 27.01.2022 otsusega nr 6 „Rahalise hüvitise määramine“ otsustati määrata rahaline hüvitis kõigile isikutele, kellel tekkis õigus sünnitoetuse teisele osale, kuid kes ei esitanud tähtaegselt taotlust ning vallavalitsus keeldus hiljem toetuse väljamaksmisest. Nimetatud otsust ei ole tehtud üksikisikule ehk kaebuse esitajale hüvitise määramiseks.
13.4.Vastustaja ei nõustu, et tema haldustegevus on õigusvastane ning leiab, et hinnangu haldustegevuse õigusvastasuse ja kaebaja tõstatatud väidetava ebaselguse vaidluse määruses nr 18 kohta saab anda kohus kaebuse menetluse tulemusel juhul, kui see nõue oleks kaebuses esitatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kaebaja on esitanud kohtule avalduse, mille kohaselt on kaebaja oma kaebuse eesmärgi ehk sünnitoetuse teise osa väljamaksmise saavutanud. Kaebaja leiab, et esineb alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebuses nõutav toiming on tehtud.
15.Nõustun kaebajaga ja leian samuti, et praegusel juhul on põhjendatud haldusasja lõpetamine HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Seda ei väära ka asjaolu, et vastustaja ei ole tunnistanud kehtetuks oma 25.11.2021 otsust sünnitoetuse teise osa mitte maksmise kohta. Kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel oli see, et vastustaja maksaks talle välja sünnitoetuse teise osa. Eesmärgi saavutamiseks esitas ta kaebuses kaks asjakohast nõuet, esiteks nõude 25.11.2021 keelduva otsuse tühistamiseks ja teiseks vastustaja kohustamiseks toetuse teine osa välja maksta. Puudub vaidlus, et vastustaja on sünnitoetuse teise osa suurusele vastava toetuse kaebajale välja maksnud. Kuigi vastustaja ei ole oma 25.11.2021 otsust tühistanud, siis puudub kohtumenetluse jätkamisel praegusel juhul mõte, kuna kaebaja ei saavuta sellega midagi enamat kui ta praeguseks hetkeks juba saavutanud on. Menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ei eelda tingimata kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist vastustaja poolt, vaid lähtuda tuleb kaebuse tegelikust eesmärgist (Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2019 määrus asjas nr 3-18-1593, p 19). Kaebaja on oma eesmärgi saavutanud, seega menetluse lõpetamise eeldused on täidetud.
16.Poolte vahel on vaidlus menetluskulude vastustaja kanda jätmise üle. Kaebaja leiab, et tema menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 6 alusel jätta vastustaja kanda, kuid vastustaja sellega ei nõustu. Poolte esitatud seisukohtade ja tõendite hindamise järel olen seisukohal, et kaebaja menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda.
16.1.Vastustaja kannab üldjuhul menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6). Sätte eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-50-13, p 12). HKMS § 108 lg 6 sõnastusest järelduvalt lasub menetluskulude kandmisest vabanemiseks
vastustajal kohustus tõendada, et kaebuses nõutud toimingu tegemisel puudub seos esitatud kaebusega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2019 määrus asjas nr 3-18-1593, p 21). Vastustaja ei peaks HKMS § 108 lg 6 alusel kandma kaebaja menetluskulusid juhul, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega (st tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist (nt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2021 määrus nr 3-21-259, p 9; 05.03.2021 määrus nr 3-20-1613, p 10; 11.08.2020 määrus nr 3-19-1997, p 15; 07.02.2020 määrus nr 3-19-2125, p 13; Tartu Ringkonnakohtu 09.07.2020 määrus nr 3-20-538, p 15). Seega eeldab HKMS § 108 lg 6 kohaldamine, et vastustaja on oma tegevusega kaebuse sisuliselt õigeks võtnud.
16.2.Eeltoodust tulenevalt tuleb hinnata sisuliselt, millistel asjaoludel vastustaja kaebuses nõutud hüvitise kaebajale välja otsustas maksta. Praeguses asjas on vastustaja selgitanud, et kaebaja on sünnitoetuse teise osa saamiseks pöördunud 25.11.2021 kirjalikult Rapla Vallavolikogu liikme poole, mille tulemusel võeti vallavolikogu sotsiaal- ja tervisekomisjoni 15.12.2021 koosoleku päevakorda määruse nr 18 arutelu sünnitoetuse maksmise tingimuste üle. Seega on ilmne, et sünnitoetuse maksmise tingimustega seonduvat hakati arutama kaebaja pöördumise tulemusena. Kuigi kaebaja pöördus väidetavalt vallavolikogu liikme poole samal päeval kui sai negatiivse otsuse, siis mingisugust vastust ta oma pöördumisele kaebuse esitamise ajaks saanud ei olnud. Kaebaja tegi õigesti, et esitas halduskohtule kaebuse kaebetähtaja jooksul (keelduv otsus tehti 25.11.2021, kaebus esitati 22.12.2022). Kohtule esitatud komisjoni 15.12.2021 koosoleku protokollist1 nähtub, et arutleti selle üle, kas muuta sünnitoetuse maksmise korda ja maksta sünnitoetus edaspidi välja ühekordselt ühes osas või jätkata kahes osas toetuse maksmist, kuid ühekordselt esitatud avalduse alusel. Samuti selgitas vastustaja, et määruse nr 18 arutelu toimus uuesti komisjoni koosolekul 18.01.2022, mis ajaks oli kaebus menetlusse võetud ning kohus teinud pooltele ka ettepaneku kompromissi saavutamiseks, kuna kohtu hinnangul oli kaebus perspektiivikas. 18.01.2022 koosoleku protokollist2 nähtub selgelt, et vastustaja on tutvunud kaebuse ja halduskohtu esialgse hinnanguga selle osas. Vastustaja möönab protokolli kohaselt ka ise, et kehtivas määruses nr 18 puudub õigusselgus sünnitoetuse teise osa väljamaksmise avalduse esitamise osas, millest tulenevalt tehti ettepanek sünnitoetuse teine osa tagasiulatuvalt välja maksta volikogu otsuse alusel. Koosolekul lepiti ka kokku, et sünnitoetust makstakse edasi kahes osas ja valla ametnik teavitab vanemat lapse sünnitoetuse määramisest ning edastab ka vastava vormi väljamakse tegemiseks.
16.3.Lähtudes eelnevast, ei ole vastustaja minu hinnangul veenvalt põhjendanud, et kaebajale sünnitoetuse teise osa suuruses summas toetuse määramise ja välja maksmise ning kaebuse esitamise vahel igasugune seos puudub. Samuti ei ole ma veendunud, et kaebajale oleks teine osa sünnitoetusest välja makstud ka sõltumata kaebuse esitamisest. Olen seisukohal, et praeguses asjas saavutas kaebaja oma eesmärgi tingituna sellest, et ta pöördus kaebusega halduskohtusse ning see andis vastustajale sisendi oma määruse nr 18 alusel tehtud keelduvate otsuste üle vaatamiseks, kuna määruses nr 18 puudub õigusselgus toetuse taotlemise korra osas. Seetõttu tuleb kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel jätta vastustaja kanda.
17.HKMS § 108 lg-st 11 tulenevalt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmist ei saa pidada HKMS § 108 lg 11 tähenduses äärmiselt ebaõiglaseks või
Vastustaja 09.03.2022 vastuse lisa 1. Vastustaja 09.03.2022 vastuse lisa 2.
ebamõistlikuks. Menetluskulude väljamõistmise ebaõiglus või ebamõistlikkus saab seonduda eelkõige olukordadega, kus menetlusosalised on ilmselgelt ebavõrdses positsioonis või ei saanud vastustaja menetluskulude tekkimist mõistlikult ette näha. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.
18.HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja tasus õigusabikulude eest 300 eurot koos käibemaksuga, mille eest on õigusabi osutatud 2,5 tundi. Leian, et osutatud õigusabile kulunud aeg ja menetluskulu suurus on mõistlik ja põhjendatud, seega mõistan Rapla vallalt välja kaebaja menetluskulud 300 eurot (sh käibemaks 50 eurot).
19.Kuigi kaebaja taotleb ka riigilõivu välja mõistmist vastustajalt, siis on kohus kaebajale korduvalt selgitanud, et kaebus on riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel riigilõivuvaba ning kaebajal on õigus esitada avaldus selle tagastamiseks. Kuna riigilõiv kuulub tagastamisele ka HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise korral (HKMS § 104 lg 5 p 4), siis tagastan kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot kaebaja pangakontole, kust riigilõiv kaebuse esitamisel tasutud on.
20.Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.