X kaebus Tallinna Vangla 19.03.2021 käskkirja nr 5-2/21/154 ja 23.04.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/163-2 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X; Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 24.03.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Tallinna Halduskohtule 05.05.2021 kaebuse Tallinna Vangla 19.03.2021 käskkirja nr 52/21/154 ja 23.04.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/163-2 tühistamise nõudes.
2.Tallinna Halduskohus küsis kaebuse lubatavuse kontrollimiseks vastava kohtunõudega vaidlustatud haldusakte, et hinnata kas kaebaja nõuete osas on kohustuslik kohteelne menetluse kord läbitud. Tallinna Vangla edastas 31.05.2021 vastava menetluse materjale, kaebaja vaide ning vaidlustatud 23.04.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/163-2.
Tallinna Halduskohus rahuldas 10.06.2021 määrusega menetlusabi taotluse ning vabastas X täielikult kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ning võttis kaebuse menetlusse. Tallinna Vangla vastas kaebusele 09.07.2021.
4.Tallinna Halduskohtu 03.02.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
5.Kaebaja esitas 23.02.2022 täiendava seisukoha.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6.Kaebaja selgitab, et ta ei ole ühestki asjast keeldunud, vaid soovis rahulikult dokumentidega tutvuda. Samas ei ole vangla kaebajat enne tööle asumist õpetanud ega instrueerinud. Vangla nõudis, et kaebaja läheks tööle oma jalatsites ja riietes, kuigi juhendis on selgelt kirjas, et peavad olema tööriided ja -jalatsid. Samuti oli vanglas COVID-19 viiruse oht, lukustatud. Kaebaja kardab nakatuda. Kaebaja leiab, et tema nn tegu on tegevusetus, mis ei saa olla ohtlik rikkumine. Seega on karistus ebaproportsionaalne. Kaebaja väitel karistati teda neljal korral sama asja eest. Kaebaja väitel oli ta vangla pakutud tingimustel töös osalemisest keeldunud. Vangla ei parandanud midagi ja käis kaebajat järjest neljal päeval so. 20, 21, 23 ja 24.02.2021 tööle kutsumas. Olukorras, kus vangla ei ole kaebajat 20.02.2021 toimunu eest karistanud, siis ei saanud ka 21, 23 ja 24.02.2021 keeldumised rikkumised olla, see on kaebaja arvates üks ja sama rikkumine. Kaebaja märgib, et teda ei ole karistatud ÜKT (üldkasuliku tööga), vaid vangistusega.
7.Täiendavas 23.02.2022 seisukohas toob kaebaja välja, et kinnipeetava töötasu ei saa olla väiksem kui 20% palga alammäärast. Tallinna Vangla interpreteerib seadust omamoodi võimaldades tööd vangla koristajana ebaseadusliku tasuga ca 0,2 senti tunni eest. Kaebajal olid tööst keeldumiseks tervislikud probleemid, talle ei võimaldatud töötaja toidulisa ja puudusid tööriideid. Seega oli tööst keeldumine põhjendatud. Kaebaja arvates tuleks hoopis vanglat riigivõimu omavoli eest trahvida.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Vastustaja leiab, et kaebus tuleks jätta rahuldamata. Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla 19.03.2021 käskkiri nr 5-2/21/154 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Samuti oli vanglal vaide läbivaatamise pädevus, vaidemenetlus on läbi viidud tähtaegselt, kaebuse esitaja väiteid on analüüsitud, vaideotsus on põhjendatud ja vastab vorminõuetele ning vaideotsuse on allkirjastanud pädev isik.
8.1.Vastustaja selgitab, et VangS § 37 lõikest 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada. Ka PS § 29 lõikest 2 järeldub, et süüdimõistetu tööle rakendamist ei peeta sunniviisiliseks, kui see vastab seaduses toodud alustele ja korrale. Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud ainult juhul, kui esinevad VangS § 37 lg 2 punktides 1-4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lõike 22 eeldused. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust. Vastavalt VangS § 37 lõikele 3 hindab kinnipeetava töövõimelisust arst. Tallinna Vangla arst dr Mirme on 28.05.2020 hinnanud kaebaja töövõimet ja leidnud, et ta võib töötada, v.a toidu- ja joogivee käitlejana. Kaebaja töövõimelisust on hinnanud 08.03.2021 ka dr Solomatina. Vastunäidustusi majandustöödel töötamiseks arst ei näinud. Tallinna Vangla kolmanda üksuse juht Kristel Mägiste määras 19.02.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/223 X ajavahemikuks 20.02.−20.03.2021 majandustöödele abitööliseks. Kaebaja tutvus käskkirjaga, kuid keeldus tutvumist allkirjaga kinnitamast. Kaebajale sooviti anda kätte tööjuhendit, kuid ta keeldus seda vastu võtmast. Kaebaja vaidlustas tööle määramise käskkirja vaides nr 5-15/21/163-1, mis jäeti 23.03.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/163-3 rahuldamata.
8.2.VangS § 67 punkti 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vangistust reguleerivate õigusaktiga tutvunud ja oma kohustusest teadlik. Vanglateenistuse ametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse ning kinnipeetav on kohustatud talle antud korralduse täitma sõltumata oma subjektiivsest arusaamast ja arvamusest korralduse seaduslikkuse kohta. Vanglaametnike U.-J. Salumaa, R. Algma, K. Pardeli ja V. Ventmanni poolt antud korraldused ei olnud ilmselgelt tühised korraldused ja kaebajal oli kohustus seaduslikku korraldust täita. Kaebaja sai korraldusest aru, tal ei esinenud tervisest tulenevaid ega muid takistusi tööle minna ja koristama asuda. Kaebaja korraldust ei täitnud ja keeldus tööle minemast pannes toime distsipliinirikkumised, mille eest võis teda distsiplinaarkorras karistada.
8.3.Vastustaja selgitab, et koristustöö vanglas on oma olemuselt lihtne töö, mis ei nõua eriväljaõpet ning see ei sea ohtu kellegi elu ja tervist. Sektori koristamisel ei kasutata eriotstarbelist puhastusvahendit, vaid tavapärast olmekeemiat. VangS § 67 p-st 4 tuleneb kinnipeetavale kohustus hoida korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Seega ka elukambri koristamisel kasutab kaebaja samu töövõtteid, mida tuleks kasutada osakonna koristamisel. Vahe on ainult koristatavate pindade suuruses. Kinnipeetaval puudub alus tööst keelduda isegi juhul, kui vangla tegevuses esines puudujääke täiendjuhendamise osas. Samuti ei ole alust keelduda koristustöödest, kui vangla ei anna spetsiaalseid tööriideid. COVID-19 viiruse tõttu olid Tallinna Vanglas suhtlemis- ja liikumispiiranguid, kuid kaebaja saanuks töötada ohutult. Kaebaja tervist on Tallinna Vanglas pidevalt jälgitud. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal nahaprobleeme esineb, kuid see ei ole arstide hinnangul takistuseks koristajana töötamiseks. Kaebaja viited kehakaalulangusele ja asjaolule, et ta ei saanud töötaja lisatoitu, on asjakohatud. 08.03.2021 on kaebajat kaalutud, ta kaalus 76 kg ja kasv oli 192 cm. Kaebaja kehakaal ja kehamassiindeks on normis. Korraldusele allumatust vanglas peetakse üldjuhul raskeks rikkumiseks. Kaebajale kartserikaristuse määramine on proportsionaalne. Vastustaja on asjakohased kaalutlused ja põhjendused 19.03.2021 käskkirjas nr 5-2/21/154 kajastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Vangla 19.03.2021 käskkirja nr 5-2/21/154 ja 23.04.2021 vaideotsust nr 5-15/21/163-2 ning taotletud nende tühistamist. Nimetatud käskkirjaga nr 5-2/21/154 karistati kaebajat vangistusseaduse § 67 p 1 süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega kokku kaheksaks ööpäevaks. Vaideotsusega nr 5-15/21/163-2 jäeti aga rahuldamata eelnimetatud käskkirja peale esitatud vaie.
10.Distsiplinaarkaristus määrati seetõttu, et kaebaja keeldus perioodil 20.02.2021-24.02.2021 tööle asumisest ja seda kokku neljal korral, mis olid ka eraldi ettekannetega (1-21-1589, 1-21-1602, 1-211710 ja 1-21-1733) vastavalt fikseeritud. Kaebaja väidab, et teda ei oldud enne tööle asumist õpetatud ega instrueeritud, et vastava juhendi kohaselt oleks pidanud olema (väljastatama) tööriided ja -jalatsid, et ta kartis COVID-19 viiruse ohu tõttu nakatumist, et vangla koristaja töö eest makstav tasu on ebaseaduslik ning et talle ei võimaldatud toidulisa, kusjuures tööst keeldumiseks olid ka tervislikud põhjused. Samuti märgib kaebaja, et tema tegevusetust ei saa lugeda ohtlikuks rikkumiseks, et teda karistati sama asja eest 4 korda ja et karistus on ebaproportsionaalne.
11.Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt peab kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vastavalt vangistusseaduse § 63 lg 1 punktile 4 võib vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusena kuni 45 ööpäevaks kartserisse
paigutamist, kusjuures distsiplinaarmenetluse läbiviimise osas kohaldub vangistusseaduse § 64. Seega taandub vaidlusalune küsimus peamiselt sellele kas distsiplinaarsüütegu on tõendatud ja kas distsiplinaarmenetlus on nõuetekohaselt läbi viidud.
12.Vangistusseaduse § 64 lg 4 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Sama seaduse ja paragrahvi kolmandas lõikes on sätestatud, et distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse ja protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Vastustaja on 16.03.2021 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli haldusasja materjalide juurde esitanud.
13.Haldusasja materjalist nähtuvalt on vangla distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ettenähtud korda järginud ning käskkirja on piisavalt põhjendatud. Distsipliinirikkumine on fikseeritud vangla kolmanda üksuse valvuri U.-J. Salumaa 20.02.2021 ettekandega nr 1-21-1589, vanemvalvuri R. Algma 21.02.2021 ettekandega nr 1-21-1602, vanemvalvuri K. Pardel 23.02.2021 ettekandega nr 121-1710 ning järelevalveosakonna peaspetsialist-korrapidaja V. Ventmann 25.02.2021 ettekandega nr 1-21-1733. Distsipliinirikkumisest on kaebajat vastavalt vangistusseaduse § 64 lg 2 informeeritud 25.02.2021 teatisega. Kaebaja on märkinud 25.02.2021 teatisele, et ei ole sellega (küll) tutvunud, kuid on koopia kätte saanud. Vastustaja esindaja omakorda on kirjutanud teatise pöördele, et teatise sisu on kaebajale tutvustatud (ka) suuliselt ning informeeritud, et tal on õigus selgitusi esitada. Nähtuvalt vaidlustatud käskkirjast on X hiljem (28.02.2021) teatises kajastatud juhtumite kohta selgitusi andnud. Kaebajal on olnud võimalik esitada korralduse eiramisega seonduvaid selgitusi ja põhjendusi veel ka vaidemenetluses. Seega on olnud kaebajal piisavad võimalused oma seisukohti esile tuua.
14.Vaidlustatud käskkirjas on õigesti märgitud, et vanglateenistuse ametniku seadusliku korralduse eiramist võib vaadelda raske rikkumisena. Vangla peabki sellele reageerima. Olenemata erinevatest arusaamistest, on kinnipeetavatel kohustus korraldustele siiski alluda, sest korraldustele mitteallumise puhul on tegemist vangla üldist julgeolekut ohustava rikkumisega. Korralduste täitmata jätmist ei saa õigustada näiteks sellega, et tunnitasu on kinnipeetava arvates liiga väike või et koristustööde eest ei ole määratud lisatoitu. Vanglateenistuse ametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse (kui vastupidine ei ole ilmselge) ning kinnipeetav on kohustatud talle antud korralduse täitma sõltumata oma subjektiivsest arusaamast ja arvamusest korralduse seaduslikkuse kohta.
15.Vastustaja on pidanud tööle asumise korralduste eiramist tõsiseks rikkumiseks ning seda, et tegemist ei oleks olnud korralduse täitmata jätmisega, ei ole ka kaebaja väitnud. Haldusasja materjalist ei saa seda samuti järeldada. Seega määrati distsiplinaarkaristus konkreetsete korralduste täitmata jätmise eest. Selles osas on distsiplinaarsüütegu ühtlasi ka tõendatud. Vaidlust ei saa olla selles, et Tallinna Vangla 19.02.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/223 oli kinnipeetav X määratud majandustöödele abitööliseks alates 20.02.2021 kuni 20.03.2021 tunnitasuga 0,63 eurot. Nimetatud käskkirja pöördelt ilmneb, et seda käskkirja oli kaebajale ka tutvustatud. Vastustaja on õigesti selgitanud, et vangistusseaduse § 37 lõikest 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada ja et see võib olla välistatud üksnes juhul kui esinevad sama paragrahvi teise lõike punktides 1-4 viidatud asjaolud või vangistusseaduse § 38 lõikes 22 sätestatud töökohustusest vabastamise eeldused. Haldusasja materjalist nähtuvalt taolisi asjaolusid ega eeldusi antud juhul ei esinenud. Vastavalt vangistusseaduse § 37 lõikele 3 hindab kinnipeetava töövõimelisust arst. Vastustaja on esitanud haldusasja materjalide juurde väljavõtte vastavasisulisest 28.05.2020 haigusjuhust nr A9366 202, milles arst asus seisukohale, et kaebaja võib töötada, kuid mitte toiduga kokkupuutuvalt. Hiljem on hinnatud kaebaja töövõimelisust veel ka 08.03.2021, kusjuures haigusjuhus nr A4237 202 on märgitud, et kaebaja võib majandustöölisena töötada. Seega ei pidanud vastustaja nõustuma kaebaja
väidetega, mille kohaselt olid tal (majandus)tööst keeldumiseks tervislikud põhjused. Seoses kaebaja väitega selle kohta, et teda ei oldud enne tööle asumist õpetatud ega instrueeritud, märkis vastustaja, et koristustöö on oma olemuselt lihtne, mis ei nõua eriväljaõpet ja et selle käigus ei kasutata eriotstarbelisi puhastusvahendeid. Seejuures osundab vastustaja ka vangistusseaduse § 67 punktile 4, mille kohaselt peab kinnipeetav hoidma korras (koristama) tema kasutuses olevaid eluja olmeruume. Seega oleks olnud töö iseloom sama. Vastustaja eelnimetatud seisukohaga tuleb nõustuda, samuti sellega, et spetsiaalsete tööriiete puudumine ei ole (tavalisest) koristustööst keeldumise alus. Kaebuse kohta esitatud kirjaliku vastuse kolmanda lehekülje joonealuses märkuses nr 3 on toodud välja ka asjakohane kohtupraktika. Kaebaja viide nakatumisohule ei ole samuti piisavalt põhjendatud, sest eelnimetatud vastuse punktis 8 on vastustaja selgitanud, et olenemata liikumispiirangutest oleks olnud võimalik töötada ja kasutada (koristamisel) ka kindaid. Vastustaja eelnimetatud selgitusest on võimalik lähtuda, vastupidist haldusasja materjalist järeldada ei saa.
16.Vangla on karistanud kaebajat kartserisse paigutamisega kaheksaks ööpäevaks, arvestades seejuures rikkumiste iseloomu. Vastavalt vangistusseaduse § 63 lg 1 punktile 4 võib vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Seega ei saa selles tähenduses asuda seisukohale, et 8 ööpäevase kartserikaristuse puhul oleks olnud tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse meetmega. Mis puutub kaebaja väidetesse seoses sellega, et teda oleks nagu karistatud neli korda ühe ja sama asja eest, siis ei saa neid etteheiteid põhjendatuks pidada. Distsiplinaarkaristuse kaalumisel on Tallinna Vangla tuginenud küll neljale erinevale ettekandele ja leidnud, et vastavaid episoode eraldi arvesse võttes oleks olnud piisav 2 ööpäevane kartserikaristus, kuid sisuliselt toimus vanglateenistuse ametnike seaduslike korralduste eiramine ajavahemikul 20.02.2021 kuni 24.02.2021 ning selle eest peeti põhjendatuks kartserisse paigutamist kaheksaks ööpäevaks. Vastavad kaalutlused leidsid aset ühe konkreetse distsiplinaarmenetluse raamistikus.
17.Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust, sest distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ettenähtud korda on järgitud, distsiplinaarsüütegu on tõendatud ning tegemist ei ole ebaproportsionaalse karistusega. Kaebaja vaidlustas ka vaideotsust, kuid selle tühistamiseks ei ole samuti alust, sest distsiplinaarkaristuse määramist puudutav käskkiri osutus õiguspäraseks ning haldusasja materjalist ei nähtu, et vaideotsusega oleks rikutud kaebaja õigusi mingisugusel muul moel peale selle, et kaebaja ei nõustunud vaide rahuldamata jätmisega kui sellisega.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on see kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.