Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 22.03.2022, Tartu 3-20-1687 X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 10.06.2021. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Rahuldada X.X.-i apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 10.06.2021. a otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Tartu Vanglalt X.X.-i kasuks välja mittevaraline kahju summas 100 (sada) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 21.04.2022 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kohaldas 21.03.2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/103 alates 21.03.2020 X.X.i suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, lukustatud kambrisse paigutamist ja ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist kuni asjaolude äralangemiseni. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati X.X.-i elu ja tervise kaitseks ning vanglaametnike julgeoleku tagamiseks. X.X. hakkas 21.03.2020 pead tugevalt vastu kambri ust peksma. Valvuri poolt kambriukse avamisel jooksis X.X. laua juurde, kust võttis pihku pliiatsi ja jooksis sellega valvuri suunas.
Tartu Vangla jättis 08.04.2020. a vaideotsusega nr 1-11/196-2 rahuldamata X.X.-i vaide vangla 21.03.2020. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
3.Tartu Vangla lõpetas 03.04.2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/117 isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamise (v.a žiletiterad). Ülejäänud 21.03.2020. a käskkirja alusel kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud jäid kehtima.
4.Tartu Vangla lõpetas 25.06.2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/209 alates 25.06.2020 X.X.-i suhtes julgeolekuabinõude kohaldamise.
5.X.X. esitas 09.07.2020 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 4200 eurot perioodil 11.06.-26.06.2020 tema suhtes käeraudade õigusvastase kasutamise eest.
6.Tartu Vangla jättis 10.09.2020. a otsusega nr 1-13/153-2 X.X.-i taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei kohaldatud X.X.-i suhtes käeraudu õigusliku aluseta. Vangla märkis, et 13.05.2020 hinnati X.X.-i suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajadust ja leiti, et kohaldamist tuleb jätkata. 11.06.2020 kuupäeva kandev protokoll on tööversioon, kuid kuna kõigi meetmete kohaldamise asjaolud ei olnud üksuse juhi hinnangul ära langenud, otsustati jätkata julgeolekuabinõude kohaldamist.
7.X.X. esitas 14.10.2020 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot alates 21.03.2020 tema suhtes käeraudade õigusvastase kasutamise eest.
8.Tartu Vangla jättis 14.12.2020. a otsusega nr 1-13/277-2 X.X.-i kahju hüvitamise taotluse rahuldamata osas, mis puudutab perioodi 21.03.-10.06.2020 ning läbi vaatamata osas, mis puudutab perioodi 11.-25.06.2020. Otsuse kohaselt ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine toimus kehtiva haldusakti alusel ning X.X.-i väited rikkumiste puudumise kohta ei anna alust pidada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õigusvastaseks.
9.Tartu Halduskohus menetles X.X.-i kaebust Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 4200 euro hüvitamise nõudes seonduvalt käeraudade kohaldamisega perioodil 21.03.-26.06.2020. Kaebaja põhjendused: 1) Julgeolekuabinõude kohaldamise hetkest 21.03.2020 ei esinenud ühtegi intsidenti ega väärkäitumist, mis viitaks abinõude kohaldamise jätkuvale vajadusele. Vangla ei järginud nõuet abinõu toime jälgimiseks vajaduse äralangemiseni. Vangla põhjendas pikendamisi ainult intsidendiga ja selle raskusega. Puudub selgitus, mida vangla julgeolekuabinõude kohaldamise nt esimese kuu perioodil täheldas sellist, et pidas vajalikuks korduvalt abinõusid pikendada. 2) Kaebaja sai vanglaametnikult 11.06.2020. a protokolli, millega tehti otsus lõpetada täiendavate julgeolekuabinõude (käeraudade) kasutamine, kuid otsust ellu ei viidud. Ka 26.06.2020 hommikuse loenduse ajal kasutati käeraudu. 3) Mittevaraline kahju seisneb ebainimlikus ja alavääristavas kohtlemises, kus vangla väga pikalt kasutas ohjeldusmeedet (käeraudu). Kuna kaebaja on raske vaimse puudega, siis ei ole tema käitumine alati loogiliselt seletatav.
10.Tartu Vangla palus vastuses jätta kaebaja kaebuse rahuldamata. Vastustaja põhjendused: 1) 2020. a juunis ei ole koostatud protokolli ega muul moel vormistatud otsustust täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise kohta.
2) Kaebajale ei saanud tekkida tema kirjeldatud kahju. Käeraudu kasutati peamiselt loenduste läbiviimisel hommikul ja õhtul, mis on lühiajaline toiming. Alates 29.04.2020 kasutati käeraudu kinnipeetava jalutusboksi ja sealt tagasi kambrisse saatmisel, mis on lühiajaline toiming. Kaebaja suhtes ei kasutatud käeraudu järjest 12 või enam tundi. 3) Usutav ei ole, et 26.06.2020 hommikusel loendusel kasutati kaebaja suhtes käeraudu. 08.07.2020 esitatud kahju hüvitamise taotluses ei too kaebaja välja, et vaatamata 25.06.2020. a käskkirjale kohaldati järgmisel päeval tema suhtes käeraudu. Võimalikule eksimusele viitab ka asjaolu, et kahju hüvitamise taotluses avaldab kaebaja, et raseerimisvahendid sai ta tagasi 26.06.2020 vahetult enne E-majast lahkumist. Kaebaja ümberpaigutamine E-hoonest S-hoonesse toimus 25.06.2020, mitte 26.06.2020.
11.Tartu Halduskohus jättis 10.06.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata; jättis tasumisele kuulunud riigilõivu 126 eurot Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda; otsustas asendada kaebaja nime initsiaalidega. Otsuse põhjendused: 1) Julgeolekuabinõude kohaldamine ei olnud seotud kindla tähtajaga – meetmeid plaaniti kohaldada kuni asjaolude äralangemiseni. Selline üldsõnaline selgitus ei muuda 21.03.2020. a käskkirja automaatselt õigusvastaseks. 2) Vastustaja otsus 21.03.2020. a intsidendi järgselt kaebaja suhtes ohjeldusmeetmena käeraudasid kasutada oli õiguspärane. Pekstes pead vastu kambri ust, kahjustas kaebaja oma tervist ja tekitas endale vigastusi. Rünnates pliiatsiga valvurit, oli ta ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule. Intsident näitab, et kaebaja on impulsiivne ja võib muutuda mis iganes ajahetkel agressiivseks. 21.03.2020. a intsidendi puhul oli tegemist olukorraga, kus vangla arvates langesid meetme kasutamist õigustavad abinõud ära 3 kuud hiljem. Seega ei olnud vanglal veendumust, et meetme kohaldamisest tingitud oht on möödunud. 3) Kaebaja suhtes ei kasutatud käeraudu järjest 12 või enam tundi. Käeraudu kasutati kaebaja liikumisel väljaspool kambrit ja ametnike sisenemisel kambrisse. Tegemist oli lühiajaliste toimingutega, mistõttu ei saa käeraudade kasutamist pidada eriti intensiivseks piiranguks. 4) 11.06.2020. a protokolli allkirjastamata tööversioon ei ole õiguslikult siduv ega too kaasa mingeid tagajärgi. 5) Tõendatud ei ole kaebaja väide, et julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 26.06.2020.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.X.X. esitas 17.06.2021 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.06.2021. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kahjunõue rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Algsele intsidendile ei järgnenud rikkumisi. Kaebaja ei rünnanud valvurit. 13.05.2020. a protokollist ei nähtu, millistest kaalutlustest lähtuti jätkuvalt agressiivseks tunnistamisel ja sellest tulenevalt ohjeldusmeetme rakendamise jätkamise otsustamisel. Ei ole alust järeldada, et agressiivne seisund või kaebajast lähtuv oht oleks kestnud. Pikendamist ei saa põhjendada algse intsidendiga. Jätkamine oli õigusvastane ja kaebaja inimväärikust alandav. 2) Õiglustunnet riivab, et kohus peab kahetsusväärseks, et 11.06.2020. a protokoll on kaebaja käes. Kui 11.06.2020. a protokoll on tööversioon, tekib küsimus, kus on protokoll, millega juunikuus kohaldamist pikendati. Kaebaja pidas 11.06.2020. a protokolli ametlikuks. 3) Ei nõustu, et üle 3 kuu käeraudade kasutamine 2 korda päevas hommikuse ja õhtuse loenduse ajal, ka jalutama ja pesema viies ja tagasi tuues ning rohtude võtmise ajal ei ole intensiivne ja inimväärikust alandav, kui seda tehti põhjendamatult kaua ja õigusvastaselt. Seejuures ei arvestatud kaebaja terviseseisundit.
13.Tartu Vangla esitas 12.07.2021 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuse põhjendused:
1) Ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamine toimus kehtiva haldusakti alusel. Kinnipeetava igapäevast käitumist jälgitakse. Vanglal peab olema veendumus, et kinnipeetava käitumine on muutunud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Sel põhjusel ei anna kaebaja väited rikkumiste puudumise kohta alust pidada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õigusvastaseks. 2) Kaebajale olid käerauad paigaldatud lühiajaliselt, mistõttu ei saa kohaldatud abinõu pidada eriti intensiivseks ja isikut liigselt koormavaks. Hinnangut käeraudade kohaldamise intensiivsusele ei muuda kaebaja viited tema terviseseisundile ja raskele vaimsele puudele. Kaebaja ei ole avaldanud, et käeraudade kasutamisega oleks kaasnenud tavapäraseid ebamugavusi ületavaid kannatusi või üleelamisi. Ei ole alust pidada seaduses lubatud meetme kasutamist isiku väärikust alandavaks kohtlemiseks.
14.Tartu Vangla märkis 09.03.2022. a seisukohas järgmist: 1) Vanglal ei ole kohtule esitada 11.06.2020. a protokolli, kuna sellist protokolli ei ole koostatud, allkirjastatud, välja antud ega X.X.-ile allkirja vastu tutvustatud. Seda selgitas vangla ka 10.09.2020. a otsuses. Seetõttu ei ole vanglal võimalik ringkonnakohtule sellist dokumenti esitada. 2) Seda, et kaebaja poolt kohtule esitatud 11.06.2020. a protokolli puhul oli tegemist tööversiooniga, kinnitab asjaolu, et dokumendile on viimase lausena märgitud, et julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajalikkuse otsustamine toimus 09.05.2020. Tegemist on pisut enam kui kuuajalise vahega arutelu toimumise ja dokumendi koostamise vahel. See ei ole kooskõlas vangla tavapärase praktikaga. Protokoll koostatakse vahetult peale hindamist ja otsustuste vastuvõtmist. 2020. a mais toimus julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise vajaduse hindamine 11.05.2020 ja selle kohta koostati protokoll 13.05.2020. Puuduvad andmed, et lisaks 11.05.2020. a hindamisele oleks julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise vajalikkust hinnatud 09.05.2020. Kui 09.05.2020 oleks hindamine toimunud, siis puudunuks üksuse juhil põhjus 2 päeva möödudes viia uuesti läbi samale eesmärgile suunatud hindamine, mille tulemust ei kajastata 13.05.2020. a protokollis, vaid mõnes muus ajaliselt hilisemas dokumendis (nt 11.06.2020. a protokollis). 11.06.2020 kuupäeva kandev projekt ei ole välja antud ja õigusjõudu omav dokument.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
16.Pooled ei vaidle käesolevas haldusasjas selle üle, et Tartu Vangla 21.03.2020. a käskkiri nr 2-20/1-2/103 on kehtiv haldusakt, mida kaebaja ei ole halduskohtus vaidlustanud. Siiski esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise nõuded ohjeldusmeetmega tekitatud kahju hüvitamiseks alates käskkirja andmisest 21.03.2020 kuni 26.06.2020 ehk ca kolme kuu eest. Vastava perioodi osas on kaebaja kahju hüvitamise nõuet menetlenud ka halduskohus. Ringkonnakohus nõustub siinkohal HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu põhjendustega (otsuse p-d 23-27) selle kohta, miks oli 21.03.2020. a käskkirja alusel kaebaja suhtes ohjeldusmeetme rakendamine alates 21.03.2020 õiguspärane ega pea vajalikuks neid korrata. Seega tuleb järgmiseks hinnata, kas ohjeldusmeetme jätkuv rakendamine kuni 26.06.2020 oli õiguspärane.
17.Tartu Vangla 30.06.2020. a selgitusest kaebajale nähtub, et julgeolekuabinõude pikendamist arutatakse kord kuus (tl 7). Tartu Vangla 03.04.2020. a käskkirja nr 2-20/12/117 kohaselt aprillis kaebaja julgeolekuabinõud osaliselt lõpetati, kuid ohjeldusmeetmena käeraudade rakendamist jätkati (tl 16). Apellatsioonkaebuses kaebaja sisulisi vastuväiteid 03.04.2020. a käskkirjaga ohjeldusmeetme jätkuvale rakendamisele ei esitanud. Samas leidis
kaebaja, et 13.05.2020. a protokollist ei nähtu, millistest kaalutlustest ohjeldusmeetme jätkuval rakendamisel lähtuti ning puudu on protokoll ohjeldusmeetme pikendamise otsustamise kohta juunikuus. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väidetest võib järeldada, et kaebaja arvates puudus vastustajal alus ohjeldusmeetme jätkuvaks kohaldamiseks alates 11.05.2020 (ohjeldusmeetme jätkamise otsustamine) kuni 26.06.2020 ehk täiendavalt 47 päeva vältel, kuna ohjeldusmeetme kohaldamist ei ole 13.05.2020. a protokollis piisavalt põhjendatud ning juunikuu kohta puudub protokoll ohjeldusmeetmega jätkamiseks. Seetõttu hindab ringkonnakohus järgnevalt, kas alates 13.05.2020 oli ohjeldusmeetme rakendamine kaebaja suhtes jätkuvalt põhjendatud.
18.VangS 41 lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel. Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete, s.h täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel sätestab VangS § 66 lg 1, mille kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS-i ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (RKHK 25.09.2006. a otsus asjas nr 3-3-1-49-06, p 11). Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, s.h kinnipeetavate julgeolekut. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõude kohaldamine ja valida sobiv meede lg-s 2 loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nende seas on ka ohjeldusmeetmed (lg 2 p 5). Ohjeldusmeetmetena on kasutatavad käe- ja jalarauad, sidumisvahendid, rahustussärk, -tool ja -voodi (VangS § 70 1 lg 1 p 1). Seega toimub nii ohjeldusmeetme kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik kaalutlusõiguse alusel.
19.Kohtupraktikas on sedastatud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (RKHKo 20.04.2011, 3-3-1-94-10, p 12 ja seal viidatud kohtulahend). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea vanglal olema tõsikindlaid tõendeid (RKHK 06.05.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 16). Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Kohus ei saa ennetava meetme õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist. Ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel tuleb lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist (RKHKo 13.11.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-63-09, p 16).
20.Ohjeldusmeetme kestev rakendamine eeldab selle kohaldamise aluste olemasolu süstemaatilist kontrollimist ja kaalumist, kas meetme rakendamist jätkata või mitte. Ohjeldusmeetme kohaldamiseks tuleb tuvastada kohaldamise hädavajalikkus ja meetme proportsionaalsus. Vaidluse korral peab vangla tõendama, et meetme kohaldamine oli vajalik või et selle jätkuv kohaldamine oli vajalik ning leebema meetme kohaldamine ei oleks väidetavat ohtu vangla julgeolekule või isikutele kõrvaldanud (RKHK 14.03.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-80-11, p 16). VangS § 69 lg 3 sätestab, et lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Asjaolude äralangemisel peab vangla viivitamata omal algatusel haldusmenetluse uuendama ja
täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistama (RKHK 19.05.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 21).
21.Tartu Vangla 21.03.2020. a käskkirjast nähtuvalt oli kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks 21.03.2020 toimunud intsident, kus kaebaja ärritus sedavõrd, et hakkas oma pead intensiivselt vastu kambri ust peksma, ründas kambrisse sisenenud valvurit laualt haaratud pliiatsiga ega allunud korraldustele pikali visata ja pliiatsist loobuda. Käskkirjas leiti, et intsident näitab, et kinnipeetav võib muutuda agressiivseks ükskõik mis ajahetkel (näiteks siis, kui ametnik täidab teenistuskohustusi ja siseneb järgmiseks loenduseks kambrisse, rääkimata ametnike teistest kohustustest – teostada kinnipeetava vanglasisest saatmist, anda kinnipeetavale seaduslikke korraldusi jne). Vangla asus seisukohale, et kinnipeetav võib olla impulsiivne ja käituda ametnike suhtes agressiivselt, kasutades selleks valimata meetmeid ja ohustada seeläbi vangla üldist julgeolekut. Julgeolekuabinõusid kohaldati raske õigusrikkumise ennetamiseks ja ametnike julgeoleku tagamiseks. Ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist põhjendas vangla sellega, et see on vajalik meede, et piirata kinni peetava isiku võimalust kasutada ründeesemena käsi. Käte fikseerimisel käeraudadega igakordselt, mil kinni peetav isik viibib väljaspool kambrit (va VangS § 55 lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus), viib madalamale tõenäosuse, et kinni peetav isik asub ametnikke käsi kasutades ründama (tl 13p).
22.Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (RKHK 19.05.2017. a otsus asjas nr 3-3-110-17, p 16 ja seal viidatud kohtulahendid). Seega ei saa kohus kontrollida ohjeldusmeetme pikendamise otstarbekust, vaid üksnes võimaliku kaalutlusvea esinemist ohjeldusmeetme jätkuva rakendamise otsustamisel.
23.Tartu Vangla 13.05.2020. a protokollis (tl 18) põhjendatakse kaebaja suhtes julgeolekuabinõude jätkuvat kohaldamist 21.03.2020 toime pandud rikkumise raskusega, millest nähtub, et kaebaja võib käituda impulsiivselt ja ametnike suhtes agressiivselt, kaebaja väga kõrge ohtlikkusega, millisel juhul tuleks tagada, et kaebaja ei saaks toime panna fataalsete tagajärgedega rikkumisi kui ka asjaoluga, et meetme lõpetamiseks peab vanglal olema veendumus, et meetme kohaldamisest tingitud oht on möödunud. Protokollis leitakse, et kaebajast lähtuv oht kaaskinnipeetavate ja vanglateenistuse ametnikele ei ole ära langenud. Protokollist nähtub, et julgeolekuabinõude lõpetamist ei toetanud inspektor-kontaktisik ega teabe ja uurimisosakonna spetsialist ning nende seisukohaga on nõustunud ka üksuse juht.
24.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et protokollis toodud inspektor-kontaktisiku ning teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti seisukohad meetmete kohaldamise jätkamise osas on jälgitavad ja asjakohased. Vanglal on kohustus tagada üldine julgeolek vanglas. See ei hõlma ainult kinni peetavate isikute, vaid ka vangla ametnike julgeolekut. Ringkonnakohus peab 21.03.2020 toimunud intsidenti arvesse võttes veenvaks, et kaebajast lähtuv oht vangla ametnikele ei olnud julgeolekuabinõude ülevaatamisel 11.05.2020 veel taandunud. Kaebaja ohtlikkust ametnikele ning kõrgohtlikkust avalikkusele kinnitab ka kaebaja suhtes 12.02.2020 kinnitatud individuaalne täitmiskava (tl 84-85p). Seega oli ohjeldusmeetme jätkuv kohaldamine vajalik.
25.Ringkonnakohtule ei ole nähtav, et ohjeldusmeetme jätkuv rakendamine olnuks ebaproportsionaalne. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja suhtes ei kasutatud käeraudu järjest 12 või enam tundi, vaid üksnes kaebaja liikumisel väljaspool kambrit ja ametnike sisenemisel
kambrisse. Vastustaja 18.02.2021. a seletuse kohaselt halduskohtule (tl 75-76) ning 12.07.2021. a seletuse kohaselt ringkonnakohtule kasutati alates 29.04.2020 kaebaja puhul käeraudu üksnes ametnike sisenemisel kambrisse (nt hommikused ja õhtused loendused), samuti kaebaja jalutusboksi ja sealt tagasi saatmisel. Jalutusboksis viibis kaebaja ilma käeraudadeta. Vastustaja selgitusel ei saanud ka muid liikumisi või saatmisi olla sedavõrd palju, mis oleksid muutnud käeraudade kasutamise kaebaja puhul oluliselt intensiivsemaks. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et kaebaja ebamugavus käeraudade kasutamisel lühikestel ajaperioodidel kaebaja saatmisel ja ametnike kambrisse sisenemisel ei kaalunud üles kaebajast tulenevat jätkuvat ohtu vangla ametnikele.
26.Kaebaja väitel ei esinenud tal pärast 21.03.2020 ühtegi uut intsidenti, mis andnuks aluse käeraudade jätkuvaks kohaldamiseks. Nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, ei pea täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks vanglal olema tõsikindlaid tõendeid kaitstava õigushüve kahjustamises. Julgeolekuabinõude kohaldamine on õiguspärane, kui vangla ametnike hinnangul on ohu esinemise võimalus piisavalt tõenäoline. Kuna julgeolekuabinõude kohaldamine otsustatakse ennetava meetmena, ei oma julgeolekuabinõude pikendamise otsustamisel määravat tähtsust asjaolu, et perioodil 22.03.25.06.2020 ei fikseeritud vanglas kaebajaga seonduvalt ühtegi uut intsidenti.
27.Apellatsioonkaebusest saab järeldada, et kaebaja arvates pidanuks vastustaja ohjeldusmeetme jätkuval rakendamisel arvestama ka kaebaja terviseseisundit ning asjaolu, et kaebaja on raske vaimse puudega. Ringkonnakohus leiab, et raske puude olemasolu iseenesest ei välista ohjeldusmeetme rakendamist, küll aga võivad seda välistada terviseprobleemid. Haldusasja materjalidest samas ei ilmne, et kaebaja oleks oma tervisele viidates taotlenud ohjeldusmeetme jätkuva kohaldamise lõpetamist. Seega ei olnud kaebaja tervise näol tegemist asjaoluga, mida vastustaja pidanuks ohjeldusmeetme rakendamise jätkamisel põhjalikumalt kaaluma. Ka julgeolekumeetmeta kohaldamise käskkirja peale esitatud vaides vanglale väidab kaebaja terviseprobleemide tekkimist seoses üksikvangistusega, mitte aga seoses käeraudadega (tl 25-27).
28.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja suhtes lõpetati kõigi julgeolekuabinõude kohaldamine, sh ohjeldusmeetmena käeraudade rakendamine 25.06.2020. a käskkirjaga (tl 89). Samas esitas kaebaja kohtumenetluses halduskohtule 11.06.2020 dateeritud protokolli pealkirjaga „Kinnipeetav X.X.-i suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osaline lõpetamine“ (tl 98). Protokollist nähtub otsus, lõpetada käeraudade kasutamine ning raseerimisvahendite keeld, kuid jätkata lukustamist. Ühtlasi nähtub protokollist, et X.X.-i suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise jätkamise vajalikkuse otsustamine toimus 09.05.2020. Vastuseks kohtunõudele selgitas vangla 09.03.2022 vastuses, et tal ei ole ringkonnakohtule esitada 11.06.2020. a protokolli, kuna sellist protokolli vanglas koostatud, allkirjastatud ja välja antud ei ole ja kaebaja poolt esitatud dokumendi näol oli tegemist üksnes võimaliku tööversiooniga. Ühtlasi selgitas vangla, et kuna 25.06.2020. a käskkirjaga lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine täies ulatuses, siis olid selleks ajaks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise asjaolud ära langenud, mistõttu ei ole 2020. a juunikuus täiendavate julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise vajalikkuse hindamise kohta eraldiseisvat protokolli koostatud ega dokumenteeritud seda muul viisil. Kaebaja poolt esitatud protokolli osas selgitas vangla, et kuna see ei olnud paberkandjal ega digitaalselt allkirjastatud, puudus sellel igasugune õigusjõud. Seda kinnitab vangla arvates ka asjaolu, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajaliku otsustamise kohta on märgitud, et otsustamine toimus 09.05.2020, mis tähendaks enam kui kuuajalist vahet arutelu toimumise ja dokumendi koostamise vahel, mis ei ole kooskõlas vangla tavapärase praktikaga.
29.Ringkonnakohtu hinnangul on vangla selgitused 11.06.2020. a protokolli osas vastuolulised ja ebaveenvad. Ühelt poolt märgib vangla, et protokolli ei koostatud, teiselt poolt selgitab, et tegemist oli tööversiooniga. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetaval ei ole võimalik sarnase sisuga dokumenti ise tekitada, seega pidi mõni vangla ametnik protokolli koostama ja vaid vangla ametnike kaudu sai protokoll jõuda kaebajani. Vastustaja väide, et tegemist on protokolli tööversiooniga, kinnitab ringkonnakohtu seisukohta. Sellest omakorda järeldub, et vanglas arutati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude jätkuvat kohaldamist. Ringkonnakohus peab võimalikuks, et see toimus paar päeva enne protokolli vormistamist ning protokollis märgitud kuupäevas, 09.05.2020, on viga, ja tegelik otsustamine toimus 09.06.2020. See oleks kooskõlas ka vangla poolt kaebajale 30.06.2020 antud selgitusega, mille kohaselt arutatakse julgeolekuabinõude pikendamist kord kuus, samuti asjaoluga, et maikuus arutati julgeolekuabinõude pikendamist samuti kuu esimeses pooles (nõupidamine toimus 11.05.2020 ja protokoll vormistati 13.05.2020). Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et arutelu kaebaja julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise üle toimus hiljemalt 13.05.2020, kuid vanglal jäi selle kohta protokoll vormistamata. Sellises olukorras ei ole kohtul võimalik ohjeldusmeetme jätkuva rakendamisega seotud kaalutlusi kontrollida. Menetluslikud puudused ohjeldusmeetme rakendamisel on viinud olukorrani, kus kohtul pole võimalik veenduda, et vangla on kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine, aga ka kaalutlusõiguse teostamise jälgitavuse puudumine on vead, mis tingivad rakendatava meetme õigusvastasuse (RKHK 14.03.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-80-11, p 20).
30.Olukorras, kus ohjeldusmeetme kasutamine oli õiguspärane, kuid selle meetme pikaajaline põhjendamata kohaldamine õigusvastane, puuduvad kaebajal kahju ärahoidmiseks kohased õiguskaitsevahendid (RKHK 03.10.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-47-13, p 20). Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (vt Kochetkov vs. Eesti, nr 41653/05, p-d 39 ja 47; Dougoz vs. Kreeka, nr 40907/98, p 46; Kalashnikov vs. Venemaa, nr 47095/99, p 102; Kehayov vs. Bulgaaria, nr 41035/98, p 64). Kolleegium on varem selgitanud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest saab lähtuda inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel ka RVastS § 9 lg 1 tähenduses (vt RKHK 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11). Õigusvastane täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks (RKHK 19.06.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-18-12, p 25). Vastustaja seisukohad kohtumenetluses ei veena, et käeraudade jätkuv rakendamine ka pärast 13.06.2020 oli kaebaja kinnipidamise režiimi järgimiseks otseselt vajalik. Seega loeb ringkonnakohus käeraudade jätkuva rakendamise alates 13.06.2020 kaebaja inimväärikust alandavaks ning kaebajale mittevaralise kahju RVastS § 9 lg 1 alusel tekkinuks.
31.Tartu Vangla 25.06.2020. a käskkirja kohaselt lõpetati kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamine, sh ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine 25.06.2020. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu seisukohaga, et tõendatud ei ole kaebaja väide, et julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 26.06.2020 (otsuse p 38). Seega loeb ringkonnakohus kaebaja puhul inimväärikust alandava kohtlemise kestuseks 13 päeva (13.06.2020-25.06.2020) ehk ligi kaks nädalat, ning kohaseks hüvitiseks selle eest, arvestades rikkumise kestvust ja raskust, 100 (sada) eurot.
32.Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 10.06.2021. a otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ning mõistab Tartu Vanglalt X.X.-i kasuks välja mittevaralise kahju summas 100 (sada) eurot.
33.Kaebaja oli halduskohtus riigilõivu, summas 126 eurot, tasumisest vabastatud. Ringkonnakohus jätkas halduskohtu poolt kaebajale antud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamisel. Lähtudes HKMS § 118 lõigetest 2 ja 3 puudub ringkonnakohtul alus menetluskulude (riigilõiv) jaotamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.