Raul Värvi kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 25.09.2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Raul Värvi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja Raul Värv Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.09.2020. a määruse resolutsiooni p 3 peale menetlusse.
2.Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 25.09.2020. a määruse resolutsiooni p 3 ning saata asi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks ja menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks.
Tartu Vangla kohaldas 21.03.2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/103 määruskaebuse esitaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: piiras vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelas isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise ning kehakultuuriga tegelemise, paigutas määruskaebuse esitaja eraldatud lukustatud kambrisse ning kohaldas ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist väljaspool elukambrit liikumisel, v.a jalutuskäigul viibides.
2.Tartu Vangla lõpetas 03.04.2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/117 21.03.2020 kohaldatud isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamise (v.a žiletiterad).
3.Tartu Vangla otsustas 11.06.2020. a protokolliga lõpetada osaliselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes – lõpetada käeraudade kasutamine ning raseerimisvahendite keeld, kuid jätkata lukustamist.
4.Tartu Vangla lõpetas 25.06.2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/209 määruskaebuse esitaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamise: vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramise,
kehakultuuriga tegelemise keelamise, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamise; ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamise.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 09.07.2020 Tartu Vanglale kahjunõude, milles taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 4200 eurot käeraudade õigusvastase kohaldamise eest ajavahemikul 11.–26.06.2020. Määruskaebuse esitaja märkis, et vaatamata otsusele lõpetada käeraudade kasutamine, seda ei tehtud. Määruskaebuse esitaja tundis ennast ahistatult, abitu ja alandatuna, sest ei saanud selle tegevuse vastu midagi parata.
6.Tartu Vangla jättis 10.09.2020. a otsusega nr 1-13/153-2 määruskaebuse esitaja kahjunõude rahuldamata. Vangla selgitas, et 11.06.2020. a protokoll oli vaid tööversioon, mida seetõttu ei tutvustatud allkirja vastu ka määruskaebuse esitajale.
7.Määruskaebuse esitaja esitas 10.09.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju väljamõistmiseks summas 4200 eurot seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Määruskaebuse esitaja selgitas, et tema suhtes on 21.03.2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/103 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudena käeraudu. Vangla on mitme kuu vältel julgeolekuabinõude pikendamisel lähtunud ainult sellest, et intsident oli raske, mitte aga jälginud kohaldamise toimet ja äralangemist. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
8.Tartu Halduskohus jättis 17.09.2020. a määrusega kaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
9.Tartu Halduskohus tagastas 25.09.2020. a määrusega kaebuse osas, milles määruskaebuse esitaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist perioodi eest, mil kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata (resolutsiooni p 1), võttis haldusasja materjalide juurde määruskaebuse esitaja vabakasutuskonto väljavõtte (resolutsiooni p 2), jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 3), jättis kaebuse ülejäänud osas käiguta ja andis määruskaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks (resolutsiooni p 4). Halduskohus tuvastas, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, kuid jättis määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata, sest halduskohtu hinnangul olid kaebuse eduväljavaated kaebuses väljatoodud asjaoludel kasinad.
10.Määruskaebuse esitaja esitas 06.10.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.09.2020. a määruse resolutsiooni p 3 tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja märkis, et tal puudub sissetulek ja vahendid riigilõivu tasumiseks. Vaesus ei tohiks saada diskrimineerivaks takistuseks õiguste kaitsel. Määruskaebuse esitaja hinnangul oli rikkumine piisavalt intensiivne, et väärida rahalist hüvitamist. Siiski nõustus määruskaebuse esitaja halduskohtuga selles, et kahjuhüvitise summa võib olla väiksem.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on tähtaegne ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.09.2020. a määruse resolutsiooni p 3 peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 25.09.2020. a määruse resolutsiooni p 3 tühistada.
14.Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas halduskohus jättis õigesti rahuldamata määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud ning nõustub halduskohtuga, et menetlusabi andmise eelduseks HKMS § 111 lg 1 kohaselt on ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated.
16.Halduskohus pidas kaebuse eduväljavaateid kaebuses väljatoodud asjaoludel kasinaks. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates leidis halduskohus, et võimalik väljamõistetav kahjuhüvitis oleks oluliselt väiksem kui 4200 eurot. Ka toimingu õigusvastasuse tuvastamine ja vabandamine on mittevaralise kahju hüvitamise meetmed. Seega oli halduskohtu hinnangul kaebuse rahuldamine ja Tartu Vanglalt määruskaebuse esitaja kasuks 4200 euro väljamõistmine mittevaralise kahju hüvitamiseks vähetõenäoline. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et ei ole alust eeldada, et määruskaebuse esitaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus halduskohtuga selles osas ei nõustu – riigilõivu tasumisest vabastamine ei saa sõltuda sellest, kas kaebus rahuldatakse ja mittevaraline kahju hüvitatakse just määruskaebuse esitaja poolt nimetatud viisil ja ulatuses. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse esitamisel sõltub riigilõivu tasumisest vabastamine sellest, kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, mille rikkumise eest nõutakse mittevaralist kahju. Väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud (RKHKm 04.05.2011, 3-3-1-11-11, p-d 9 ja 10). Määruskaebuse esitaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist tema suhtes käeraudade õigusvastase kasutamise eest perioodil 11.–26.06.2020 (kohtueelne menetlus läbitud). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebuses väidetud õigusvastast käeraudade kasutamist käsitada väheintensiivse riivena. Lisaks märgib ringkonnakohus, et HKMS § 111 lg 1 mõttes kavandatava menetluses osalemise edukuse kriteeriumiks ei ole kahjuhüvitise taotletud suuruses väljamõistmise tõenäosus. Seda kinnitab HKMS § 41 lg 5, millele ka halduskohus on sisuliselt osutanud ning mis sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Sellest järeldub, et kahjunõue kuulub osaliselt rahuldamisele ja järelikult on kavandatav menetluses osalemine edukas ka siis, kui kahju põhjustanud haldusakt või toiming on õigusvastane, kuid nõude esitajal ei ole kohtu hinnangul üldse mittevaralist kahju tekkinud. Järelikult ei saa sõltuda mittevaralise kahju hüvitamisnõude eduväljavaated kahjuhüvitise taotletavas suuruses väljamõistmise tõenäosusest.
17.Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 25.09.2020. a määruse resolutsiooni p 3, millega halduskohus jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, ning saadab asja halduskohtule tagasi ettevalmistava menetluse jätkamiseks ning menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks.
18.Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse esitajale, et kuna halduskohtu määruse p 3 kuulub tühistamisele ning selles osas ei ole ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1), siis ei jõustu halduskohtu määruse resolutsiooni p 4 ning määruskaebuse esitajal puudub seetõttu vajadus talle antud tähtaja jooksul puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.