Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.04.2022. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-20-2609 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põldoja katastriüksus (katastritunnus 93001:001:0070, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) registreeriti maakatastris 19.03.1996. Katastriüksuse mõõdistas 1996. a veebruaris Pärnumaa Maaparandus- ja Mõõdubüroo aerofotogeodeetilist mõõdistamisviisi kasutades. Vändra Vallavalitsus tagastas 29.02.1996 korraldusega nr 34 maaüksuse Y-le. Vändra metskond 21 katastriüksus (katastritunnus 93001:001:0140, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) registreeriti maakatastris 25.02.1998. Katastriüksus mõõdistati plaani ja kaardimaterjali alusel. Keskkonnaminister jättis selle 22.12.1997 käskkirjaga nr 366 (muudetud 23.03.1999 käskkirjaga nr 213) Eesti Vabariigi omandisse. Harjaka katastriüksus (katastritunnus 93001:001:0011, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) registreeriti maakatastris 09.02.2000. Maaüksuse mõõdistas 18.11.1999 maamõõtja TH ristkoordinaatide süsteemis. Pärnu maavanem erastas 13.09.1999 korraldusega nr 1449-m maaüksuse ostueesõigusega Arne Raudsepale.
2.OÜ Kippreegel esitas 29.10.2019 katastripidajale mõõdistustingimuste väljastamise taotluse Põldoja katastriüksusel maakorraldustööde läbiviimiseks. Katastripidaja väljastas 06.11.2019 mõõdistustingimused LY 1910298902 katastriüksuse jagamise eesmärgil, lisades mõõdistustingimustesse muu hulgas märkuse „vastuoluliste piiriandmete tõttu katastriüksusega 93001:001:0011 vajadus piiri asukoht kindlaks teha“. Mõõdistustööde tulemusel tähistati maastikul kolm uut katastriüksust: Põldoja, Rapla-Pärnu raudtee 460 ja Põldoja. Mõõdistustööde käigus ilmnes piiride kindlakstegemise vajadust moodustatava Põldoja katastriüksuse piiripunktides nr 13, 14 ja 15, sest ajaliselt hiljem maakatastris registreeritud Harjaka maaüksuse mõõdistamisel ei ole arvestatud varem katastrisse kantud Põldoja katastriüksuse andmetega, mistõttu on katastriüksused katastrikaardil osaliselt kattuvuses.
3.Maamõõtja viis 27.04.2020 maastikul läbi piiride kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu, millest ükski kutsutud maaomanik osa ei võtnud. Piiriprotokolli allkirjastasid Põldoja kinnisasja omanik Y ja Vändra metskond 21 kinnisasja omaniku esindaja. Harjaka kinnisasja omanik X piiriprotokolli ei allkirjastanud, esitades 26.04.2020 kirjaga vastuväited piiride kindlakstegemisele, paludes piiride kindlakstegemisel arvestada maastikul asuva Harjaka katastriüksuse piiritähise asukohaga. Katastripidaja pöördus 20.07.2020 X poole, paludes tema seisukohta kinnisasja piiride kindlakstegemise tulemusele. X esitas 16.08.2020, 17.08.2020, 19.08.2020 ja 09.09.2020 oma vastuväited, märkides, et katastriüksuste ühine piir on alati olnud kraavi nurgas, Harjaka kinnistu osteti riigilt esimesena ning Põldoja kinnisasi mõõdistati alles hiljem.
4.Maa-amet tegi 19.11.2020 otsuse nr 1-17/20/2700 Vändra metskond 21, Harjaka ja Põldoja katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramise kohta. Kuna puudub X nõusolek piiriandmetes muudatuste tegemiseks, otsustab piiri asukoha maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg 5 kohaselt katastripidaja. MaaKS § 15 lg 3 alusel tuleb maamõõtjal piiri asukoha kindlaks tegemisel lähtuda eelkõige kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Kui
2(9)
3-20-2609 nende andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt. MaaKS § 10 lg 63 ja maakatastriseaduse (MaaKatS) § 8 lg 31 kohaselt moodustab katastripidaja piiri kindlakstegemise toimingu korral katastriüksuse ja määrab selle piiri asukoha piiri kindlakstegemise dokumentide alusel. MaaKatS § 16 lg 7 kohaselt moodustab katastripidaja katastriüksuse esitatud mõõdistusandmete ja olemasolevate katastriandmete alusel ning määrab selle pindala piiripunktide andmete alusel ja kõlvikud kõlvikukaardi andmete alusel. Praeguses asjas on piiri kindlakstegemisel arvestatud MaaKS § 15 lg-s 3 tooduga ja seega saab otsustada piiri asukoha. MaaKatS § 16 lg-st 8 tulenevalt on katastripidajal seejuures õigus otsustada uute mõõdistustulemuste alusel ka kõikide puudutatud katastriüksuste piiripunktide andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete alusel puudutatud katastriüksuse pindala ja kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud. Põldoja katastriüksus mõõdistati aerofotogeodeetilisel viisil ning registreeriti maakatastris 19.03.1996. Vändra Vallavalitsuse 29.02.1996 korraldusega nr 34 tagastati kinnisasi õigustatud subjektile vastavalt maaüksuse plaanile. Võttes aluseks endise Eesti Vabariigi aegse katastrikaardi, on Põldoja ja Harjaka kinnisasjade ühine piir määratud, Põldoja katastriüksuse andmed on maakatastris registreeritud vastavalt õigusvastase võõrandamise eelsele situatsioonile ning seega kooskõlas tagastatud Põldoja katastriüksuse alusandmete ja dokumentidega. Harjaka katastriüksus mõõdistati suvalises ristkoordinaatide süsteemis ning registreeriti maakatastris 09.02.2000. Kinnisasja moodustamise aluseks on Vändra Vallavalitsuse 23.11.1999 korraldus nr 255, millega erastati õigustatud subjektile maad hoonete juurde korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg 1 alusel. Põldoja kinnisasja tagastamine otsustati enne Harjaka kinnisasja erastamist. Kinnisasjade piir on määratud vastavalt Põldoja katastriüksuse (end kinnistu Mikusauna) õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kohasele katastriüksuse piirile. Maakatastris registreeriti esimesena Põldoja kinnisasja, mistõttu pidi Harjaka maamõõtja arvestama varem maakatastris registreeritud katastriüksuse piiriandmetega. Põldoja katastriüksuse piir näidati asjaosalistele kätte 02.08.1995, millest võttis muu hulgas osa Harjaka kinnistu tolleaegne valdaja D, kes allkirjastas piiriprotokolli, nõustudes seeläbi kätte näidatud piiridega ning piirimärkide alalhoiukohustuse tagamisega. X edastas katastripidajale 1989.‒1990. a-test pärineva Harjaka talu maaparandussüsteemi projekti. Nimetatud projekt pärineb maareformi eelsest ajast. Kehtivad katastriüksuse piirid määrati 17.10.1991 vastu võetud MaaRS alusel. Maareformi juriidilised toimingud on kinnistute osas lõppenud ning kinnisasjad on õigustatud subjektidele tagastatud ja erastatud. Seega tuleb lähtuda maareformi tulemusest.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, kus taotles Maa-ameti 19.11.2020 korralduse nr 1-17/20/2700 tühistamist ning Maa-ameti kohustamist otsustama uuesti katastriüksuse piiripunktide asukohad. Piir on kogu aeg olnud kraavi nurgas. Uue mõõdistamisega hakkab naabrile kuuluma tee ja kraav. Mõõdistaja oli lohakas ja tõmbas lihtsalt sirge joone. Olemas on maaparanduskaardid, mille järgi vanaisa tegutses ja kus on näha kinnistu piir kraavi nurgas. 1996. a-l tõmmati suvaline joon, plaanil on ilmselgelt eksitud. Vaidlus käib 0,2 ha pärast. Osteti kinnistu pindalaga 48,9 ha (nüüd 48,58 ha). Kui piir peaks nii jääma, siis on kaebajal õigus saada tükk kõrval asuvast Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) maast.
3(9)
3-20-2609 Kaebaja ei saanud 26.04.2020 toimunud piiride kättenäitamisel töö tõttu osaleda ning 19.11.2020 korraldusest kaebajat ei teavitatud. 20 aastat olid kõik piiriga rahul.
6.Maa-amet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktis toodud seisukohtade juurde. Kaebaja leiab, et piiri asukoha määramisel tuleks arvestada muu hulgas 1989.‒1990. a-test pärineva Harjaka talu maaparandussüsteemi projektiga. Lisaks sellele, et projekt pärineb maareformi eelsest ajast, on Harjaka maaüksuse erastamise toimiku lk-l 22 näha, et Harjaka talu kasutuses oli rohkem maad, kui maareformi käigus erastati. Joonisel on paksu sinise joonega näha kasutatava maa piir ja peene punase joonega erastatava maa piir. Algselt anti kasutusse ligikaudu 51 ha maad, hiljem erastati 48,9 ha. Seega ei anna rajatud maaparandussüsteem õigust väita, et maaüksuse piirid peaksid olema määratud maaparandussüsteemi projekti alusel. Asjassepuutuv ei ole Pärnu Rajooni RSN TK 17.05.1989 otsus, millega otsustati 51 ha maade mahaarvamine ja äravõtmine Pärnjõe sovhoosi maadest ning nende D-le Harjaka talu rajamiseks tähtajatuks kasutamiseks andmine. Õige pole kaebaja väide, et Harjaka kinnistu osteti riigilt esimesena. Maa müük otsustati alles Pärnu maavanema 13.09.1999 korraldusega nr 1449-m. Maaomanikud saavad kokkuleppel MaaKatS § 12 alusel piire muuta. Katastripidaja ei saa MaaKatS § 15 lg 5 alusel piiri asukoha otsustamisel teha kaalutlusotsust tulenevalt sellest, milline on piirinaabrite soov, vaid saab lähtuda seaduses sätestatud dokumentidest ja maamõõtja poolt esitatud andmetest.
7.RMK teatas kohtule, et tal puudub haldusasjas seisukoht. Y märkis, et ta on seadusliku pärijana saanud tagasi õigusvastaselt võõrandatud isatalu ning eelmise naabriga ei olnud tal talu piiride üle vaidlust.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 30.04.2021 otsusega kaebuse, tühistades Maa-ameti 19.11.2020 korralduse nr 1-17/20/2700 ning kohustades Maa-ametit Vändra metskond 21, Harjaka ja Põldoja katastriüksuste piiripunktide asukoha üle uuesti otsustama. Vaidlus on selles, kas Maa-ameti 19.11.2020 korraldusega on piir määratud õigesti Põldoja ja Harjaka vahelises piirilõigus, mis on tähistatud vastustaja 23.02.2021 vastuse lisaks 6 oleval piiride kindlaksmääramise skeemil piiritähiste 13-14-15 vahel. Kaebaja leiab, et piir peaks olema seal, kus see on tähistatud Harjaka maaüksuse plaanil (piiripunkt 10 asub kraavi nurgas). Vastustaja plaanil nähtub kaebaja poolt väidetav õige piiripunkt piiritähisest 13 allpool. Õige pole vastustaja seisukoht, mille kohaselt tuli ainuüksi asjaolust, et Põldoja katastriüksus registreeriti maakatastris varem, lähtuda Harjaka maaüksuse piiride määramisel juba varasemalt maakatastrisse kantud Põldoja katastriüksuse piiriandmetest. Nimetatu on vastuolus MaaKS § 15 lg-ga 3, mille kohaselt tuleb maamõõtjal piiri asukoha kindlaks tegemisel lähtuda eelkõige kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Riigikohus selgitas asjas nr 3-2-1-67-12, et seaduses ei ole sätestatud katastriandmete õiguslikku tähendust, mh ei ole ette nähtud nende andmete õigsuse eeldamist ega võimaldatud neile andmetele tuginedes kinnisasja heauskselt omandada. Katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda. Kahtluse korral tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Piiri määramine ei ole ainult mõõdistamistehniline. Nimetatud kohtulahendist tuleneb üheselt, et vastustaja pidi katastriüksuste vahelise piiri määramisel lähtuma piiriandmetest kogumis, mitte hindama 4(9)
3-20-2609 kitsalt seda, kas vaidlusaluses piirilõigus on piir määratud varem maakatastrisse kantud Põldoja katastrikaardi andmeid arvestades. Põldoja kinnisasi tagastati õigustatud subjektile vastavalt maaüksuse plaanile. Põldoja ja Harjaka maaüksuste vaheline piir nähtub Põldoja katastriüksuse plaanilt ning sellel ei ole näha kraavi, mille nurgas peaks kaebaja hinnangul paiknema kinnistute vaheline piir. Piir vastab üldjoontes õigusvastase võõrandamise eelsele situatsioonile, mis nähtub Eesti Vabariigi aegselt katastrikaardilt, st piir on sirgjooneline. Põldoja katastriüksuse piirid näidati asjaosalistele kätte 02.08.1995 ning piiriprotokolli allkirjastas ka Harjaka maaüksuse tolleaegne valdaja D. Harjaka katastriüksuse piirid nähtuvad maaüksuse plaanil. Katastriüksuse mõõdistamise toimikust ei ole näha, milliste andmete alusel määras maamõõtja piirpunkti 10 asukoha ega ka seda, et piiri määramisel oleks arvestatud Põldoja katastriüksuse piiridega. Kuna faktiliselt asub piiripunkt 10 maaparandussüsteemi kraavi nurgas, võib lugeda usutavaks, et maamõõtja märkis piiritähise 10 maaparandussüsteemi tähise järgi kraavi nurka. Piiripunkti 10 tähistab maastikul metalltoru, mis paigaldati Harjaka katastriüksuse mõõdistamisel. Y ei ole vastu vaielnud sellele, et faktiliselt valdas vaidlusaluses piirilõigus tekkinud kattuvat osa vaid kaebaja. Seega on usutav, et see osa maatükist oli vaid kaebaja valduses. Vastustaja poolt kohtule esitatud Harjaka maaüksuse tagastamise toimikus olevatelt ning Harjaka maaüksuse kasutusse andmise plaanidelt ei nähtu Harjaka maaüksusel asuva maaparandussüsteemi paiknemine. Eeldatavasti rajati süsteem pärast maa eraldamist. Maa kasutusse andmise plaanilt on näha, et piir praeguse Põldoja kinnistuga on kulgenud sirgjooneliselt. Samas ei saa väita, et õiguslikul alusel kasutatava maa ulatus on nimetatud plaanil määratud õigesti sinisega tähistatud joonega. Plaanile on jämeda viltpliiatsiga ja ilma joonlauata veetud suvalised jooned, mis ei tekita usaldust, et jooned tuginevad mõõtkavale või oleksid põhjendatud. Seega ei saa väita, et hilisemalt ostueesõigusega erastatava maa ulatust vähendati just vaidlusaluse piiripunkti asukohas. Piiride kindlaksmääramise menetluses eirati põhjendamatult kaebaja poolt esitatud 1989.‒1990. a-test pärineva Harjaka talu maaparandussüsteemi projekti koosmõjus Harjaka maaüksuse tagastamise toimikus paiknevate kasutusse antud maa-ala plaanidega. Maaparandussüsteemi projektilt nähtub, et see on omandireformi eelselt koostatud õiguslikul alusel kasutada antud Harjaka talu osas. Kuna maaparandussüsteem rajati D kasutusse antud maale, siis on Harjaka maaüksuse mõõdistamisel vaidlusaluses piirilõigus lähtutud ajaloolise maakasutuse piiridest ning piiripunkt 10 on maastikul tähistatud nimetatud andmete alusel. Ebaõige on vastustaja eeldus, et maaparandussüsteemi projektist ei saa lähtuda põhjusel, et see on koostatud enne maa erastamise menetluse alustamist ning sellega ei ole erastamise menetluses arvestatud. Kuna projekti alusel rajati maaparandussüsteem õiguslikul alusel kasutatavale Harjaka maaüksusele, siis määrati piiripunkti 10 asukoht ilmselt maaparandusprojekti alusel ehitatud kraavi paiknemist arvestades. Eeltoodud põhjendustel on Maa-ameti 19.11.2020 korraldus nr 1-17/20/2700 õigusvastane ning tuleb tervikuna tühistada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.Maa-amet palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 30.04.2021 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Kohus on korralduse õiguspärasuse hindamisel lähtunud peamiselt 1992. a-l koostatud Harjaka talu maaparanduse kuivendusvõrgu projektplaanist, mis ei ole piiride kindlaksmääramisel asjakohane tõend. Kohus lähtus eeldusest, et kaebaja erastas Harjaka maaüksuse samades piirides, mis oli endise Harjaka maaüksuse omaniku D kasutusse antud 5(9)
3-20-2609 taluseaduse (TaluS) alusel. Keegi ei ole vaidlustanud maareformi käigus kohaliku omavalitsuse poolt kindlaks määratud piire. Korralduse õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda eeldusest, et maareform on lõppenud ja tulemus on õiguspärane. Piiri asukoha otsustamisel ei saa lähtuda üksnes katastrikaardile kantud andmetest, vaid piiriandmeid tuleb hinnata kogumis vastavalt MaaKS § 15 lg-le 3. Piirpunkt 13 (Harjaka maaüksuse plaanil piiripunkt 10) oleks pidanud paiknema Põldoja maaüksuse kaardiandmeid arvestades Põldoja piiripunktide 8 ja 9 vahelisel piirisirgel. Tegelikkuses paigaldas maamõõtja selle sirgest ligikaudu 20 m lõuna poole. Asukohas, kuhu Harjaka maaüksuse mõõdistamisel paigaldati piirimärk 10, ei olnud varem looduses piirimärki, sest Põldoja maaüksuse piir kulges selles asukohas piirimärgist 8 piirimärgini 9 sirgjooneliselt. Kohus märkis õigesti, et Harjaka maaüksuse mõõdistamise toimikust ei ole näha, milliste andmete alusel määras maamõõtja Harjaka piiripunkti 10 asukoha ega ka seda, et arvestatud oleks Põldoja katastriüksuse piiridega. Piiritähis 10 asub looduses maaparanduskraavi nurgas, kuid vale on kohtu järeldus, et sellest tuleb järeldada, et see on piiri õige asukoht. Oluline pole üksnes fakt, kuidas on Põldoja maaüksus kantud katastrikaardile, vaid Harjaka maaüksuse mõõdistamisel oleks maamõõtja pidanud tuvastama looduses Põldoja maaüksuse piirimärkide 8 ja 9 asukohad (tänane numeratsioon 12 ja 14) ja paigaldama Harjaka piirimärgi 10 nendevahelisele sirgele. Kuna ta seda ei teinud, tekkis katastrikaardil kattuvus Põldoja piiripunktist 14 kuni Harjaka piiripunktini 10. Harjaka piiripunktis 19 paikneb piirikivi, mis vastab Põldoja piiriprotokollis piirimärgile 16. Nimetatud piirikivi on looduses olemas. Harjaka maaüksuse mõõdistamisel oleks pidanud Põldoja maaüksuse piiriprotokollis tähistatud piirimärgid 14 ja 15 olema Harjaka maaüksuse plaanil piirimärkide 10 ja 19 vahelisel joonil tähistatud, kuna piiritähised olid varasemate mõõdistustööde käigus maastikule paigaldatud ning nende asukoht kindlaks määratud. Siit järeldub, et Harjaka maaüksuse mõõdistamisel ei arvestatud ka looduses oleva olukorraga. Maa-amet ei ole Põldoja katastriüksuse piirpunkti 13 asukoha otsustamisel arvesse võtnud mitte ainult katastrikaardil olevaid andmeid, vaid on muu hulgas veendunud selles, et Harjaka mõõdistamisel looduses oleks maamõõtja pidanud arvestama ka looduses tähistatud Põldoja katastriüksuse piirimärkide asukohtadega. Maa-ala, kus paikneb Harjaka maaüksuse piirimärk 10, ei olnud enne erastamist D kasutuses, vaid selle erastamine oli võimalik MaaRS § 221 lg 2 alusel. Nimelt ei asunud maa-ala TaluS alusel kasutusse antud Harjaka talu maakasutuse piirides, vaid kolmnurkse kujuga ala erastati endisest Harjaka-Vanatoa 34 kinnistust. Halduskohus tegi ilma sisulise aluseta üllatusliku järelduse, et Harjaka talu maaparanduse kuivendusvõrgu projektplaan on tehtud samale maaalale, mis D-le erastati. Õige pole kohtu seisukoht, et vaidlusalust ala on vallanud Harjaka katastriüksuse omanik. Tähtsust ei oma asjaolu, et naabrid ei ole piiri asukoha üle varem vaielnud. Pealegi võetakse valduse ulatus arvesse, kui MaaKS § 15 lg 3 alusel ei ole võimalik piiri asukohta muul viisil kindlaks teha. Kuna tegemist on metsaga, pole tõendamist leidnud, kumb piirinaaber on seda ala sisuliselt vallanud. Kumbki naaber pole seal metsa majandanud. Õige pole ka kohtu väide, et Y nõustub piiri asukohaga kraavi nurgas. Naabritele on tehtud ettepanek määrata piir kokkuleppel, kuid nad polnud sellega nõus. Halduskohus järeldas ekslikult, et maaparandussüsteem on rajatud pärast maa erastamist. Kuivendusvõrgu plaan on koostatud 1992. a veebruaris, s.o enam kui 7 aastat enne maaomandi tekkimist. Halduskohus heitis vastustajale ette, et arvestatud ei ole D-le TaluS-i alusel kasutada antud maa piire. Sellega arvestati maareformi läbiviimisel, maa erastamine otsustati muudetud piiridega. Maareform on lõppenud ja selle tulemusi pole vaidlustatud. 6(9)
3-20-2609
10.X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja jääb halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde. Piiripunkt on alati olnud kraavi nurgas, naabril pole varem olnud sellega probleemi. Maa-amet on nüüd asunud uut sihti sisse ajama ning uusi piiripunkte paigaldama. 1996. a-l kanti kaarile suvalised piirid. 18.02.2022 menetlusdokumendis toob kaebaja esile, et talle on tekkinud varaline ja mittevaraline kahju. Kahjustatud puude ja moraalse kahju eest soovib kaebaja 10 000 eurot, lisaks avalikku vabandust. Varaline kahju on tekkinud seoses kinnistu pindala vähenemisega. Nõude summa kokku on 15 000 eurot.
11.RMK teatas, et tal puudub haldusasjas seisukoht ning ta ei soovi apellatsioonkaebusele vastata. Y ei vastanud apellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Kaebaja on koos kirjalike seisukohtadega esitanud ringkonnakohtule korduvalt mitmeid tõendeid, mis on juba halduskohtus asja materjalide juurde võetud. Ringkonnakohus selgitab, et samu tõendeid pole vaja korduvalt esitada, sest toimik ja sinna esitatud tõendid on kogu kohtumenetluse vältel kõigis kohtuastmetes ühised. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus kaebaja esitatud tõendid asja juurde võtmata (HKMS § 62 lg 2). Vastustaja on samuti apellatsioonkaebusele lisanud uusi dokumente. Ringkonnakohus leiab, et tõendina on nendest käsitatav vaid kaebajale piiride asukohtade tutvustamiseks 16.04.2020 saadetud kutse (dtl 279–280). Vastustaja ei ole apellatsioonkaebuses põhistanud, miks ta soovib selle tõendi asja materjalide juurde võtmist ning miks ei esitatud seda juba halduskohtule. Samas kuulub see kutse ilmselgelt vaidlustatud haldusakti andmisele eelnenud haldusmenetluse toimiku juurde ning oleks tulnud HKMS § 122 lg 2 p 5 alusel välja nõuda ja esitada juba halduskohtus. Ringkonnakohus võtab tõendi HKMS § 198 lg 3 alusel asja materjalide juurde. Teised apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid (lisad 21 ja 23–24) ei ole tõendid, vaid vastustaja poolt oma väidete ilmestamiseks esitatud kaardimaterjal, mida ringkonnakohus käsitab apellatsioonkaebuse osana.
13.Kaebaja on 18.02.2022 menetlusdokumendis esitanud kahjunõude vastustaja vastu. Ringkonnakohus selgitab, et kaebajal on õigus esitada kahju hüvitamiseks uus kaebus halduskohtule. Ringkonnakohus ei saa hakata lahendama kahjunõuet, mida pole esimese astme kohtus menetletud.
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab X kaebuse Maa-ameti 19.11.2020 korraldusele nr 1-17/20/2700 rahuldamata. Ringkonnakohus lähtub seejuures alljärgnevatest põhjendustest.
15.Vaidlust pole selles, et Harjaka ja Põldoja kinnistute piirid on osalises kattuvuses. Kuna piirinaabrid polnud piiri asukohas ühel nõul, tuli MaaKS § 15 lg 5 alusel piiri asukoht otsustada Maa-ametil maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel. MaaKS § 15 lg 3 sätestab, et maakorralduse läbiviija teeb piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Kui nende andmete alusel pole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt. Nimetatud normide järgi juhul, kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus; kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale
7(9)
3-20-2609 vaidlusalusest maast ühesuurune osa. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et praeguses asjas puudus vajadus lähtuda AÕS § 129 lg-test 2 ja 3.
16.Ringkonnakohus leiab sarnaselt vastustajale, et Põldoja ja Harjaka kinnistute vaheline piir tehti kindlaks juba Põldoja maaüksuse tagastamise menetluses 1996. a-l. Vastavalt maaüksuse plaanilt on näha, et piir on piiripunktide 8 ja 9 vahel täiesti sirgjooneline ning seal ei ole sopistust, mis tekitati 1999. a-l Harjaka maaüksuse piirpunkti 10 mahamärkimisega (vrdl dtl 70 ja 157). Harjaka maaüksuse tolleaegne omanik D viibis maaüksuse piiride kättenäitamise juures ning allkirjastas piiriprotokolli (Maa-ameti 23.02.2021 menetlusdokumendi lisa 20). Selle kohaselt kulgeb piir piiripunktide 7–7a–8–9–10–1 vahel sirgjooneliselt piirimärgist piirimärgini. Puudub märge selle kohta, et piir on kuidagi seotud kraavide asukohaga. Piiripunktide 5–6–7 osas näiteks on toodud välja, et piir jookseb piki kraavi mõttelist keskjoont. See piirilõik aga ei seondu praeguse vaidlusega. Põhjendamatu on kaebaja väide, et 1996. a-l tõmmati maamõõtja poolt suvaline joon ning plaanil eksiti. Piiriprotokolli tekst kattub kaardil kujutatuga. Kui D polnud piiri asukohaga nõus, oleks tulnud see kohtus vaidlustada.
17.Harjaka maaüksuse piiride määramisel tuli arvestada juba tagastatud Põldoja maaüksuse piiridega isegi siis, kui on õige kaebaja väide, et Põldoja maaüksuse mõõdistamisel maamõõtja mingil põhjusel eksis. Põldoja maaüksus oli piiriprotokollis näidatud piirides Y-le tagastatud ning vastav haldusakt kehtis ja seda tuli järgida. Maareformi käigus määrati maaüksuste piirid uuesti ning varasemad otsustused maa eraldamiste kohta (nt TaluS alusel) ei saanud maareformi raames antud haldusakte muuta. Maamõõtja TH koostatud 22.11.1999 piiriprotokolli kohaselt ei arvestatud Y-le tagastatud maaüksuse piiridega (dtl 155). Nii on piiriprotokollis kirjas, et piiri määramisel piirimärkide 6–7 vahel on lähtutud Villemi maaüksuse 05.01.1998 piiriprotokollist ning piirimärkide 6–12– 13–16 vahel Tammeoja maaüksuse 17.05.1998 piiriprotokollist, kuid täiesti tähelepanuta on jäänud, et piirimärkide 10–19 osas oli olemas Põldoja maaüksuse 02.08.1995 piiriprotokoll. Seejuures on tähelepanuväärne, et piiriprotokollis on naabermaaüksustena ära nimetatud vaid Villemi ja Tammeoja.
18.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et piiri asukohas on kahtlus. Maa-amet ei ole lähtunud vaid katastriandmetest, vaid maareformi käigus antud haldusaktidest. Puudub kahtlus selles, kus asuvad maareformi käigus paika pandud Põldoja katastriüksuse piirid. Kus asub kraav, ei ole määrav, sest nagu eespool märgitud, ei lähtutud Põldoja ja Harjaka maaüksuste vahelise piiri paikapanemisel kraavidest. Samuti ei ole oluline, kuidas jooksid piirid enne maa õigusvastast võõrandamist või mis piirides eraldati D-le maa TaluS alusel. Eeltoodud põhjusel pole asjakohased ka 1989.–1990. a-test pärinevad Harjaka talu maaparandussüsteemi projektid ning omandireformi eelselt D kasutusse antud maa-ala plaanid. Lisaks on vastustaja apellatsioonkaebuses õigesti rõhutanud, et D-le ei erastatud maad täpselt samades piirides, mis oli talle kunagi kasutada antud. Pärnu maavanema 13.09.2000 korraldusega nr 1449-m (dtl 158) erastati talle maad nii TaluS alusel (MaaRS § 22 lg 1) kui ka MaaRS § 221 lg 2 alusel (tagastamise käigus vabaks jääv maa). Ka visuaalselt on näha, et TaluS alusel kasutada antud maa (dtl 142) erineb just vaidlusalust ala puudutavas osas oluliselt D-le erastatud maast (dtl 157). Seega ei saa rääkida ka ajaloolisest maakasutusest. Kraavi nurk, millele kaebaja viitab (dtl 59–60), ei saa asuda samas kohas, kuhu Harjaka maaüksuse erastamisel märgiti maha piiripunkt 10, sest see maa ei olnud antud D kasutusse. Nii on näiteks Harjaka talu maaparandustöödega seotud jooniselt (dtl 60) selgelt näha, et Harjaka talu praeguste piiripunktide 6–12 vastaspiir paikneb paralleelselt, mitte ei ole seal 8(9)
3-20-2609 täiendavat kolmnurkset ala, nagu tekkis pärast maa erastamist piiripunktide 8–10–19 mahamärkimisega.
19.Kui kaebaja leiab, et omandireformi käigus maaüksuse piiride määramisel eksimisega on tekitatud talle kahju (nt kulud maamaksule või metsa hooldamisele), võib ta esitada kahju hüvitamise nõude, kuid tal puudub õigus nõuda, et piir jääksid ebaõigesse kohta. Tegemist on metsaalaga, mis ei asu kaebaja eluhoonete läheduses. Seega ei saa piiride korrigeerimine mõjutada kaebaja elukorraldust.
20.Halduskohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ja kolmandad isikud ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning seetõttu jäävad kõigi menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.