Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2022, Tallinn Haldusasja number
3-21-1895
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.10.2020 kirja nr 15.2-10/566-1 õigusvastasuse kindlakstegemise ning vastustaja kohustamiseks võtma vastu uus otsus kaebajale Eesti kodaniku passi väljastamiseks.
Edasikaebamise kord
X on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 08.10.2020 kirja nr 15.2-10/566-1 õigusvastasuse kindlakstegemist ning vastustaja kohustamist võtma vastu uus otsus kaebajale Eesti kodaniku passi väljastamiseks.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest nähtuvalt X on halduskohtus vaidlustanud PPA 08.10.2020 selgitava kirja nr 15.210/566-1, mida kaebaja tõlgendab Eesti kodaniku passi väljastamisest keeldumise otsusena. Kaebuse eesmärgi ja kaebaja tegeliku tahte selgitamiseks küsis kohus PPA-lt täiendavaid andmeid kaebaja taotluste ja nende menetlemise asjaolude kohta. PPA esitatud kronoloogilisest ülevaatest nähtuvad järgmised asjaolud: 25.06.2020 – PPA võttis esimest korda kaebaja taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks menetlusse;
01.09.2020 – kaebaja esitas avalduse tähtajalise elamisloa saamiseks esitatud taotluse menetluse lõpetamiseks; 01.09.2020 – andmekogus tehti märge menetluse lõpetamise kohta Haldusmenetluse seaduse § 43 lg1 p 2 alusel; 30.09.2020 – kaebaja esitas taotluse Eesti Vabariigi (EV) passi saamiseks; 19.10.2020 – esitas kaebaja sooviavalduse EV passi saamiseks esitatud taotluse menetluse lõpetamiseks; 19.10.2020 – PPA andmekogus tehti märge menetluse lõpetamise kohta; 17.12.2020 – esitas kaebaja teist korda taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks; 18.06.2021 – PPA keeldus otsusega kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest; 17.08.2021 – sai kaebaja PPA 18.06.2021 otsuse kätte. Kohus on asja menetluses kaebajale muuhulgas selgitanud (22.02.2022 kohtunõue kaebajale) järgmist: „ /.../ Eesti kodaniku passi ja elamisloa menetlused on täiesti erinevad menetlused. Teie märgite oma 20.02.2022 e-kirjas kohtule, et soovite vaidlustada kohtus PPA 08.10.2020 kirjas nr 15.2-10/566-1 toodud väite, et Teie vanaisa Y ja isa Q ei olnud 1920. aastal Eesti kodakondsuses. Kohus selgitab, et seda argumenti saab vaidlustada, kui olete esitanud taotluse Eesti kodaniku passi saamiseks ning menetlus lõpeb näiteks passi väljastamisest keeldumise otsusega (st haldusakti koostamisega). Praegusel juhul sellist olukorda ei ole. Teie olete esitanud 19.10.2020 sooviavalduse EV passi saamiseks esitatud taotluse menetluse lõpetamiseks, millest tulenevalt PPA andmekogus tehti 19.10.2020 märge menetluse lõpetamise kohta, mis tähendab, et menetlus lõpetati ning otsust EV passi väljaandmise kohta ei ole Teie suhtes tehtud. PPA 08.10.2020 kiri nr 15.2-10/566-1 „Eesti kodaniku passi taotlus“ on oma sisult ja vormilt selgitav kiri, mitte otsus (haldusakt) ning selline kiri, mis ei ole haldusakt, Teie õigusi ei riku. Kirjas üksnes selgitatakse Teile Eesti kodaniku passi saamise taotlusega seotud asjaolusid ning selgitava kirja lõpus antakse Teile võimalus esitada oma arvamus/vastuväited hiljemalt 09.11.2020. Samas oli Teil võimalus esitada ka täiendavad tõendid, mis kinnitaksid Teie vanaisa ja isa kuulumist Eesti kodakondsusesse. Ühtlasi PPA märkis eelviidatud selgitavas kirjas, et pärast 09.11.2020 (s.o pärast Teie arvamuse/vastuväidete, vajadusel ka täiendavate tõendite esitamist ning PPA poolt nendega tutvumist) tehakse keelduv otsus (haldusakt) Eesti kodaniku passi väljaandmise kohta. Kohus selgitab, et kui Teie ei oleks taotlust tagasi võtnud, siis oleks seda edasi menetletud ning menetlus oleks lõppenud otsuse (haldusakti) tegemisega, mida oleks saanud sisuliselt kohtus vaidlustada, sh Teie vanaisa ja isa Eesti kodakondsusesse kuulumise asjaolu. Kuna Teie võtsite oma taotluse tagasi, siis PPA sisulist otsust ei teinud ning lõpetas menetluse. Seega PPA ei ole Teie suhtes teinud sisulist otsust Eesti kodaniku passi väljaandmise kohta, sellist haldusakti ei ole olemas. Kohus selgitab, et Teil on õigus uuesti pöörduda PPA poole Eesti kodaniku passi taotlemiseks. Taotluse menetlemise lõpus PPA teeb otsuse (haldusakti) passi väljastamise kohta, mida Teil on negatiivse otsuse korral õigus vaidlustada halduskohtus (vaidlustamisviide on otsuse lõpus). Kohus kordab, et PPA ei ole teinud Teie suhtes keelduvat otsust Eesti kodaniku passi väljaandmise kohta, kuna Teie olete oma taotluse tagasi võtnud ja seetõttu on menetlus lõpetatud/lõppenud.“ Kohus märgib, et asja menetluses on kohus kindlaks teinud kaebaja tegeliku tahte, milleks on Eesti kodaniku passi saamine, mis omakorda eeldab Eesti kodakondsuse omandamist/saamist. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt kaebaja esitas 30.09.2020 taotluse Eesti kodaniku passi saamiseks ja 19.10.2020 esitas sooviavalduse Eesti kodaniku passi saamiseks esitatud taotluse menetluse lõpetamiseks. Seega on PPA õiguspäraselt teinud 19.10.2020 vastavas andmekogus märke menetluse lõpetamise kohta. Kohus on kaebajale selgitanud, et PPA 08.10.2020 selgitav
kiri nr 15.2-10/566-1 ei ole haldusakt, mille tühistamist saaks halduskohtus taotleda. See on toiming ning toimingu puhul saab halduskohtus taotleda toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, mis aga sisuliselt ei too kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi (nt ei kohusta PPA-d andma välja Eesti kodaniku passi vms. Seega antud juhul ei aita PPA 08.10.2020 selgitava kirja nr 15.2-10/566-1 halduskohtus vaidlustamine kuidagi kaebajat tema õiguste edaspidisel kaitsmisel, st ei aita saavutada kaebajal tema eesmärki, milleks on saada Eesti kodaniku pass, kuna selleks on seaduses ette nähtud kindel menetluslik kord. Kohus selgitab, et esmalt tuleb esitada taotlus, seejärel menetletakse seda PPA-s ning juhul, kui otsus tuleb isiku suhtes negatiivne, siis vormistatakse keeldumine haldusaktina, mida on õigus vaidlustada halduskohtus vastavalt otsuse vaidlustamisviitele. Käesoleval juhul ei ole olemas sellist haldusakti, kuna menetlust ei viidud lõpule, sest kaebaja esitas sooviavalduse menetluse lõpetamiseks, mida PPA ka tegi. Kohus osundab, et kaebaja ei saa Eesti kodaniku passi taotleda halduskohtus, kohtul selline pädevus puudub. Samuti puudub käesoleval juhul alus kohtu kaudu kohustada PPA-d võtma vastu uut otsust kaebaja Eesti kodaniku passi saamise õiguse osas, kuna PPA ei ole andnud välja sisulist haldusakti kaebajale passi väljastamisest keeldumise kohta (menetlus on lõpetanud kaebaja enda avalduse alusel). Seega asjaoludest nähtuvalt on selgunud, et PPA ei ole passi väljastamisest keeldunud, vaid üksnes selgitanud 08.10.2020 kirjas nr 15.2-10/566-1 PPA poolt tuvastatud asjaolusid, mille kohta oli kaebajal õigus esitada oma arvamus ja vastuväited PPA-le hiljemalt 09.11.2020. Kodakondsuse seaduse (KodS) § 1 lg 1 kohaselt Eesti kodanik on isik, kes käesoleva seaduse jõustumisel on Eesti kodakondsuses, samuti isik, kes on käesoleva seaduse alusel omandanud, saanud või taastanud Eesti kodakondsuse. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses, arvestades käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud erisusi. KodS §-s 5 on loetletud Eesti kodakondsuse omandamise sünniga alused. Kohus selgitab, et kaebajal on õigus uuesti pöörduda PPA poole Eesti kodaniku passi taotlemiseks, esitada seejuures oma põhjendused/selgitused ja asjakohased tõendid PPA-le, mis kinnitaksid kaebaja vanaisa ja isa kuulumist Eesti kodakondsusesse. Taotluse menetlemise lõpus PPA otsustab, kas väljastada X Eesti kodaniku pass või keelduda sellest. Kaebajale negatiivse otsuse (vormistatud haldusakti) korral on õigus vaidlustada see otsus halduskohtus otsuses märgitud vaidlustamisviite kohaselt. Kohus veelkord rõhutab, et PPA ei ole antud juhul teinud kaebaja suhtes keelduvat otsust Eesti kodaniku passi väljaandmise kohta, kuna kaebaja võttis oma taotluse tagasi ja seetõttu on menetlus PPA-s lõpetatud/lõppenud. Lähtudes eeltoodud tuvastatud asjaoludest ning kaebaja tegelikust eesmärgist ja tahtest, kohus leiab, et kaebajal ei ole käesoleva kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, mistõttu kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kohus on kaebajale määruses selgitanud kaebaja võimalusi oma õiguste edaspidiseks kaitsmiseks, st milliseid samme tuleb kaebajal astuda selleks, et asuda uuesti taotlema Eesti kodaniku passi. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.