Sergei Pragi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Sergei Pragi Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Sergei Pragi kaebus.
2.Jätta Sergei Pragi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 25.05.2021. a käskkirjaga nr 6-3/403-1 tunnistati Sergei Pragi (edaspidi ka kaebaja) süüdi Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 nõuete rikkumises ning määrati talle karistuseks kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamine 4-kuulise katseajaga.
2.Viru Vangla 19.06.2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/158 kohaldati S. Pragi suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Kuna S. Pragi suhtes kohaldati liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangut, siis oli välistatud tema töötamine ja ka muu kambriväline liikumine. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli tingitud sellest, et S. Pragi kakles P-hoone köögis teise kinnipeetavaga. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 22.06.2021.
3.Viru Vangla 19.07.2021. a käskkirjaga nr 6-3/573-1 karistati S. Pragi kolme ööpäeva pikkuse kartserikaristusega, kuna ta osales kakluses kaaskinnipeetavaga. S. Pragi esitas vangla käskkirja peale vaide. Viru Vangla jättis 01.09.2021. a vaideotsusega nr 6-12/236-3 vaide rahuldamata.
4.S. Pragi esitas 28.06.2021 Viru Vanglale kahjunõude, milles ta selgitas, et tal oli 19.06.2021 konflikt kaaskinnipeetavaga ning selle eest kohaldati tema suhtes § 69 (vangistusseaduse (VangS) § 69 – kohtu märkus). Kaebaja leiab, et tema ei olnud konfliktis süüdi, kuid § 69 tõttu on ta töölt reservis. Kaebaja palus lubada teda tagasi tööle ning hüvitada talle tekitatud moraalne kahju 50 eurot päevas selle eest, et ta ei saanud käia tööl.
3-21-1946
4.1.Viru Vangla jättis 10.08.2021. a otsusega nr 6-16/119-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata.
5.S. Pragi esitas 23.07.2021 Viru Vanglale kahjunõude, milles selgitab, et tal oli konflikt kaaskinnipeetavaga, keda kaebaja lõi üksnes enesekaitseks. Kaebaja suhtes kohaldati VangS §-i 69. Kaebaja ei mõista, miks ta on kartseris. Kaebaja taotleb vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist 500 euro ulatuses 3 päeva alusetult kartseris viibimise eest ja 300 euro ulatuses 2 ööpäeva alusetult kartseris viibimise eest karistuse täitmiseks, mis oli talle määratud katseajaga.
5.1.Viru Vangla jättis 15.09.2021. a otsusega nr 6-16/149-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata.
6.S. Pragi esitas 24.08.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja selgitab, et tal tekkis teise kinnipeetavaga konflikt, kes lõi teda kolm korda ning kaebaja lõi teda enesekaitseks vastu üks kord. Kaebajale koostati selle eest ettekanne ja ta paigutati 5 ööpäevaks kartserisse. Kuigi kaebaja oli selles intsidendis kannataja, tehti ta süüdlaseks. Kaebaja palub mõista vanglalt välja hüvitis 10 000 eurot palavas kartseris hoidmise eest ja töölt 7 päevaks kõrvaldamise eest.
7.Tartu Halduskohus jättis 09.11.2021. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse täpsustamiseks. Kohus selgitas kaebajale, et ta saab pöörduda hüvitamisnõudega kohtusse üksnes samadel asjaoludel, mis on toodud vanglale esitatud kahjunõudes. Kaebajal tuli kohtule teada anda, millistel alustel ta kahju hüvitamist taotleb, lähtudes seejuures kohtu antud selgitustest.
8.Kaebaja esitas 14.11.2021 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märgib, et mittevaralise kahju hüvitamist taotleb ta seoses sellega, et tal ei võimaldatud käia kartseris viibimise ajal tööl ning ta viibis kartseris ilma süüta. Kaebaja palub veel vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ning „lõpetada-tühistada“ ettekanne, kus teda on süüdistatud kakluses, sest kaebaja ei kakelnud teise kinnipeetavaga, vaid kaitses ennast. Kaebaja palub määrata talle riigi õigusabi korras esindaja tema esindamiseks haldus- ja halduskohtumenetluses. Kaebaja põhjendab taotlust sellega, et vangla rikkus tema õigusi ning ta on skisofreenik, mistõttu ta ei saa ega oska kaitsta enda õigusi.
9.Viru Vangla selgitas 23.02.2022. a vastuses kohtunõudele, et S. Pragi suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid 19.06–21.06.2021. S. Pragile vangla 25.05.2021. a käskkirjaga nr 6-3/403-1 määratud distsiplinaarkaristus pöörati täitmisele 24.07.2021 ja 19.07.2021. a käskkirjaga nr 6-3/573-1 määratud distsiplinaarkaristus pöörati täitmisele 21.07.2021. Vangla selgitas veel, et S. Pragi ei saanud käia tööl kartserikaristuse kandmise ega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal, ning alates 24.06.2021 ei viibinud S. Pragi kartserikambris ega eraldatud lukustatud kambris.
10.Tartu Halduskohus jättis 23.02.2022. a määrusega kaebuse teist korda käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse nõude ja kahjunõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks. Kaebajal tuli muu hulgas kohtule teada anda, kas tema soov on vaidlustada Viru Vangla 19.01.2021. a käskkirja nr 6-3/573-1, taotledes selle tühistamist. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni punkt 3).
KOHTU SEISUKOHT
11.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
12.Tartu Halduskohus andis kaebajale 23.02.2022. a määrusega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai kohtumääruse isiklikult allkirja vastu kätte 02.03.2022. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas seega kulgema
3-21-1946 03.03.2022 ning möödus 09.03.2022. Kaebaja ei ole kaebuses esinenud puuduseid käesoleva määruse tegemise aja seisuga kõrvaldanud. Kaebaja ei ole kohtult taotlenud ka puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.
13.HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 41 lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohtule oli arusaadav, et kaebaja tahe on suunatud vähemalt osaliselt hüvitamisnõude esitamisele HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt, kuid kaebuses puudusid põhjendused ja selgitused kaebajale väidetavalt tekitatud kahju kohta. Kuna kaebaja 14.11.2021. a puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtus kaebaja tahe vaidlustada ka vangla 19.01.2022. a käskkirja nr 6-3/573-1, oli oluline, et kaebaja täpsustaks kohtule ka kaebuse nõuetega seonduvat. Kohus ei saa kaebust sisustada üksnes kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt, vaid kaebuse nõude ja kaebuse asjaolud peab kohtule esitama kaebaja ise. Kaebaja ei ole kohtule vastanud ega kaebuse nõuet ega võimaliku hüvitamisnõude aluseks olevaid asjaolusid täiendavalt selgitanud. Kohus leiab, et kaebuse nõude ja kaebuse asjaolude täpsustamata jätmise tõttu ei ole kaebuse edasine menetlemine võimalik.
14.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Pragi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebusega uuesti halduskohtusse pöördumisel tuleb järgida selleks kaebuse esitamisele seaduses sätestatud tähtaegasid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.