3-21-2988 RAGN-SELLS AS kaebus riigihangete vaidluskomisjoni 16. Haldusasi detsembri 2021. a vaidlustusasjas nr 199-21/238892 tehtud otsuse osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega lõpetada vaidlustusmenetlus riigihangete seaduse § 197 lg 1 punkti 3 ja lõike 5 alusel, ning Võru linnalt kaebaja vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Kaebaja (vaidlustaja) – RAGN-SELLS AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus esindajad Vastustaja (hankija) – Võru linn, seadusjärgne esindaja linnapea Anti Allas Kaasatud haldusorgan – Riigihangete vaidlustuskomisjon, volitatud esindaja Angelika Timusk Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta RAGN-SELLS AS kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8. aprillil 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Võru Linnavalitsus (edaspidi ka hankija või vastustaja) alustas 12. augustil 2021 kontsessioonilepingu sõlmimise erimenetlusena läbiviidava riigihanke „Korraldatud jäätmevedu Võru linnas“. Tähtpäevaks (22. oktoober 2021 kell 12.00) esitasid pakkumuse RAGN-SELLS AS, Eesti Keskkonnateenused AS ning OÜ EKOVIR. 11. novembril 2021 tegi hankija otsuse nr 657, mille p-s 1 tunnistas edukaks Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse ja p-s 2 otsustas sõlmida eduka pakkujaga hankelepingu.
1.1.RAGN-SELLS AS (edaspidi ka kaebaja) esitas 19. novembril 2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse nõudega tunnistada kehtetuks Võru Linnavalitsuse
11.novembri 2021. a korraldus nr 657, mille punktiga 1 tunnistati edukaks Eesti Keskkonnateenused AS pakkumus (dtl 49-67). Vaidlustuse esitaja taotles ka Rahandusministeeriumi teavitamist sellise asjaolu ilmnemisest, mis võib kaasa tuua Rahandusministeeriumi ettekirjutuse riigihangete seaduse (RHS) § 208 lg-s 1 sätestatud alusel ning vaidlustuse läbivaatamise peatamist kuni Rahandusministeeriumi järelevalve tegemise lõppemiseni (RHS § 195 lg 10).
1.2.Võru Linnavalitsus tunnistas 13. detsembri 2021. a korraldusega nr 762 riigihanke „Korraldatud jäätmevedu Võru linnas“ hankemenetluse kehtetuks. Korralduse kohaselt on hankija jaoks Võru linnas uue jäätmeveo teostaja leidmine ajakriitiline, mistõttu on kohane ja põhjendatud senise hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ja uue menetluse alustamine.
1.3.Rahandusministeerium teavitas 15. detsembri 2021 kirjaga 12.2-1/8203-4 VAKO-t järelevalvemenetluse algatamata jätmisest seoses riigihanke kehtetuks tunnistamisega.
1.4.VAKO otsustas 16. detsembril 2021 otsusega nr 199-21/238892 (dtl 39-41) jätta vaidlustuse riigihangete seaduse (RHS) § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata ja vaidlustajale tagastada. VAKO selgitas otsuses riigilõivu tagastamise nõudeõigust vastavalt riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-le 5. Samas leidis VAKO, et vaidlustaja muud menetluskulud (esindajatasu) ei kuulu vaidlustusmenetluses hankijalt välja mõistmisele, kuna tegemist ei ole vaidlustusmenetluse lõppemisega pärast Rahandusministeeriumi ettekirjutuse tegemist RHS § 208 alusel (Rahandusministeerium ei ole hankijale ettekirjutust teinud). Riigihanke kehtetuks tunnistamine antud juhul ei ole VAKO otsuse kohaselt samastatav vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega RHS § 197 lg 3 p 1 mõttes, millisel juhul oleks alust tõlgenda RHS § 198 lg-t 1 laiendavalt.
2.RAGN-SELLS AS esitas 27. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada VAKO 16. detsembri 2021. a otsus vaidlustusasjas nr 199- 21/238892 osas, millega lõpetati asja menetlus RHS § 197 lg 1 p 8 alusel ning jäeti lepingulise esindaja kulud jaotamata, ning teha uus otsus, millega lõpetada vaidlustusmenetlus RHS § 197 lg 1 p 3 ja lg 5 alusel, ning mõista Võru Linnavalitsuselt RAGN-SELLS AS kasuks välja kaebaja vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud 3132 eurot ja riigilõiv 640 eurot.
3.Kohus võttis kaebuse 28. detsembri 2021. a määrusega menetlusse. Sama määrusega kaasas kohus arvamuse andmiseks riigihangete vaidlustuskomisjoni. Vastustaja vastas kaebusele 31. jaanuaril 2022. Riigihangete vaidlustuskomisjon esitas kohtule arvamuse 24. jaanuaril 2022. 2(10)
3-21-2988
Kohus määras 31. jaanuari 2022. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses.
Kaebaja esitas 14. veebruaril 2022 täiendavad seisukohad ning menetluskulude nimekirja. Teised menetlusosalised ei ole asja kirjalikus menetluses esitanud täiendavaid seisukohti ega vastuväiteid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist uue otsuse tegemiseks, millega lõpetada vaidlustusmenetlus riigihangete seaduse § 197 lg 1 p 3 ja lg 5 alusel, ning vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmist, esitades järgmised väited.
5.1.Hankija on hanget kehtetuks tunnistades sisuliselt tunnistanud kaebaja vaidlustuse põhjendatuks. Seadusemuudatusega lepingulise esindaja kulude väljamõistmise võimaldamise eesmärgiks oli rakendada vaidlustusmenetluses üldist kohtuvaidluste põhimõtet, mille kohaselt kaotaja kannab vaidlusega seotud kulud. Seadusandja selge tahe oli jätta hankija kanda menetluskulud, kui hankija tunnistab vaidlustuse põhjendatuks.
5.2.Kaebuses viidatud kohtupraktikas on RHS § 192 süstemaatilisel tõlgendamisel (pealkiri „vaidlustusmenetluse alustamine“) leitud, et RHS § 192 lg 3 p 5 puudutab eelkõige olukordi, kus hankija on vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistanud enne vaidlustuse esitamisest teada saamist. Ka ei tule kohtupraktika järgi RHS § 197 lg 1 p 3 sõnastusest, et säte eeldab alati hankija selgelt väljendatud tahteavaldust, n-ö vaidlustuse õigeksvõttu. Vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine on tuvastatav hankija tegevusega, kulude jaotamise regulatsiooni arvestades puudub hankijal aga motivatsioon seda tunnistada. Kui hankija on vaidlustatud otsuse tunnistanud kehtetuks vaidlustusega samadel alustel, peaks hankijal olema kohustus tõendada, et see oli kantud muudest kui vaidlustuse esitamisega seonduvatest asjaoludest.
5.3.Hankija on de facto tunnistanud vaidlustuse põhjendatuks RHS § 197 lg 1 p 3 tähenduses. Hankija tunnistas kehtetuks terve riigihanke, mis oli ka kaebaja üks selgelt sõnastatud eesmärke vaidlustuses, sh esitas kaebaja VAKO-le taotluse Rahandusministeeriumi teavitamiseks järelevalvet kaasa toovate asjaolude esinemisest. Hankija on 13.12.2021 korralduses refereerinud vaidlustuse käiku ning asjaolu, et Rahandusministeerium on kaalumas järelevalve algatamist Ainus korralduses märgitud põhjus riigihanke kehtetuks tunnistamiseks oli uue jäätmeveo teostaja leidmise ajakriitilisus.
5.4.Kaebaja vaidlustuse ning riigihanke kehtetuks tunnistamise otsuse vahel on ilmselge seos. Kohtupraktika kohaselt tuleb RHS § 197 lg 1 p-s 3 sätestatud mõistet „vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisel“ tõlgendada laiendavalt ning mõistega ei ole hõlmatud üksnes kitsalt need olukorrad, mil vastustaja võtab sõnaselgelt vaidlustuse esitatud etteheited omaks.
5.5.Kaebaja on vaidlustuses põhjalikult analüüsinud, miks oli hankija kehtestatud hindamiskriteerium õigusvastane (p 2.2) ning miks oli hankedokumentide muutmine ilma pakkumuste esitamise tähtaega pikendamata õigusvastane (p 3). Menetluskulude kandmisest vabanemiseks on hankija kohustuseks tõendada, et riigihanke kehtetuks tunnistamine ei ole seotud vaidlustuse esitamisega. Hankija pole esitanud ühtki vastuväidet vaidlustusele ega ole oma otsust, millega tunnistas riigihanke kehtetuks, täpsemalt põhjendanud. Menetluskulude kandmisest vabanemiseks on hankija kohustuseks tõendada, et riigihanke kehtetuks tunnistamine ei ole seotud vaidlustuse esitamisega.
3(10)
3-21-2988
5.6.Uue jäätmevedaja leidmise ajakriitilisus ei ole eesmärk või põhjus omaette, vaid hankija on möönnud, et vaidlustuses kirjeldatud õigusrikkumised on põhjendatud ning mõistlikum on vaidluse all olev riigihange kehtetuks tunnistada ja korraldada uus, selmet saada Rahandusministeeriumilt ettekirjutus riigihanke kehtetuks tunnistamiseks või jätkata hankija jaoks perspektiivitut vaidlustusmenetlust. Ka Rahandusministeerium on leidnud, et riigihanke kehtetuks tunnistamisele puudus õiguspärane alternatiiv ning järelikult tingisid riigihankes esinevad asjaolud põhjendatud vajaduse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks.
5.7.RHS § 197 lg 1 p 3 kitsas tõlgendus annaks võimaluse, et hankija kiire tegutsemine ning täpsemate selgituste andmata jätmine aitab hankijal vältida kandmast kaebaja menetluskulusid. Hankija tegevust saab praegusel juhul lugeda vaidlustuse põhjendatuks tunnistamiseks RHS § 197 lg 1 p 3 tähenduses.
5.8.Kaebaja märgib täiendavas kirjalikus seisukohas järgmist.
5.8.1.Vastustaja on ekslikul arusaamal nagu oleks kaebaja soovinud hankemenetluse osaliselt kehtetuks tunnistamist. Kuna kaebaja taotles vaidlustuses selgelt Rahandusministeeriumi teavitamist,viidates seejuures hanke kehtetuks tunnistamisele (RHS § 208 lg 1) mitte RHS-i rikkumise lõpetamisele (RHS § 208 lg 2), siis luges vastustaja hanke kehtetuks tunnistamisega selgelt vaidlustuse RHS § 197 lg 1 p 5 tähenduses põhjendatuks.
5.8.2.Riigihanke kehtetuks tunnistamise ja vaidlustuse vahel on põhjuslik seos. Vastustaja rõhutab oma vastuses, et hange tunnistati kehtetuks järelevalvemenetluse ja vaidlustusmenetluse tõttu. Tekkinud ajakriitilisus hangitava teenuse osutamise jätkamiseks on seega vaidlustusmenetluse ja järelevalvemenetluse tagajärg, mitte põhjus, millest lähtuvalt hange kehtetuks tunnistati.
5.8.3.Hankija pole viidanud ühelegi muule asjaolule, mis tõendaks seda, et riigihange tunnistati kehtetuks muul põhjusel kui vaidlustuse esitamine.
5.8.4.Kaebaja on esitanud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise selgitused vaidlustuses, kus tal oli vaidlustusõigus. Jääb selgusetuks, kuidas mõjutab käesoleval juhul menetluskulude väljamõistmist asjaolu, et kaebaja taotletud üks eesmärk (hanke kehtetuks tunnistamine) saavutati ajal, mil vaidlustusmenetlus oli peatatud. RHS § 198 lg-st 1 ning § 197 lg 1 p-st 3 lähtuvalt menetluskulude hüvitamiseks on vajalik vaid vastustaja poolne vaidlustuse põhjendatuks lugemine, mida käesoleval juhul vaidlustaja on oma tegevusega ka teinud.
5.8.5.Riigihanke kehtetuks tunnistamine ei olnud järelevalvemenetluse tulemus. Kaebaja polnud kaasatud järelevalvemenetlusse, mistõttu ei saanud tal ka tekkida järelevalvemenetlusega seoses kulusid.
5.8.6.Vaidlustuse eraldiseisvaks eesmärgiks ei olnud mitte hankemenetluse kehtetuks tunnistamine, vaid see, et hankija viiks läbi uue õiguspäraste tingimustega hankemenetluse, kus kaebajal oleks võimalik hankeleping sõlmida. Õigustatud on nende menetluskulude hüvitamine RHS § 197 lg 1 p 3 ja § 198 lg 1 kohaselt, mida kaebaja on kandnud vaidlustusmenetluse raames selleks, et saavutada hankelepingu sõlmimine.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, toetab riigihangete vaidlustuskomisjoni esitatud arvamust kaebuse kohta ning esitab vastuseks kaebusele järgmised seisukohad.
6.1.Vastustaja ei ole kaebust õigeks võtnud. Vastustaja eesmärk sai olla vaid hankemenetluse kehtetuks tunnistamine täies ulatuses, kuna osaline kehtetuks tunnistamine ei oleks andnud ajalist võimalust jõuda hankelepinguni võimalikult kiiresti. On ilmselge, et nii Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluse ja hiljem ka VAKO vaidlustusmenetluse kulg koos võimaliku edasikaebe ohuga, on oluliselt pikem protsess kui menetluse kordamine uue riigihanke läbiviimiseks.
4(10)
3-21-2988
6.2.Vastuse esitamise ajaks on hankija juba uue riigihanke e-riigihangete keskkonda üles laadinud ja on jäätmeseaduse § 67 lg-st 4 tulenevalt esitanud hankedokumentatsiooni Keskkonnaametile seisukohavõtuks, s.t uus riigihange on välja kuulutamisel.
7.Riigihangete vaidlustuskomisjon kaasatud haldusorganina leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. VAKO jääb kõikide otsuses esitatud seisukohtade juurde, rõhutades järgmist.
7.1.Kaebaja eesmärk (saavutada hankemenetluse kehtetuks tunnistamine) oli VAKO-le vaidlustusest nähtav, kuid kaebaja järeldus, mille kohaselt eesmärk on saavutatud vaidlustusmenetluse tulemusel läbi vaidlustuse põhjendatuks tunnistamise hankija poolt, on meelevaldne.
7.2.RHS § 185 lg-s 2 on ammendav loetelu otsustest ja dokumentidest, millega seotud nõudeid saab vaidlustuses esitada. Vaidlustusmenetluse kulud, mille jaotamist RHS § 198 reguleerib, saavad tekkida üksnes lubatud dokumentide/otsuste vaidlustamisest, sh nendega seotud taotlustest (ese, nõue, alus, põhjendused). Kui nõuet vaidlustusmenetluses esitada ei saa, ei saa tekkida ka RHS § 198 alusel hüvitatavaid kulusid.
7.3.Ainuke nõue, millega seotud kulud oleksid võinud vaidlustuse rahuldamisel või põhjendatuks tunnistamisel kuuluda kaebajale väljamõistmisele, oli kaebaja taotlus tunnistada hankija 11. novembri 2021 korralduse nr 657 p 1 kehtetuks Kaebaja taotlus Rahandusministeeriumi teavitamiseks asjaolu ilmnemisest, mis võib kaasa tuua Rahandusministeeriumi ettekirjutuse, kõik selle taotluse esitamisega seotud põhjendused ning vastavad taotluse ja põhjenduste esitamisega seotud kulud, ei ole vaidlustusmenetluse kulud ja RHS § 198 alusel ning vaidlustusmenetluse lõppemisel hüvitamisele ei kuulu. Kaebaja ainuke eesmärk vaidlustusmenetluses sai olla korralduse kehtetuks tunnistamine ning saavutada hankelepingu sõlmimine temaga. Tema muude eesmärkide, mis realiseerusid ajal, mil vaidlustusmenetlus ei olnud lõppenud, kirjeldamisel vaidlustuses ei olnud tähtsust. Muid vaidlustusmenetluses lubatavaid eesmärke kaebajal olla ei saanud.
7.4.Kaebaja eesmärk (riigihanke kehtetuks tunnistamine) ei saabunud vaidlustusmenetluses, vaid ajal, mil vaidlustusmenetlus oli peatatud (VAKO teatas vaidlustusmenetluse peatamisest
22.novembril 2021, hankija tunnistas hankemenetluse kehtetuks 13. detsembril 2021). Vaidlustusmenetluse välised kulud ei muutu vaidlustusmenetluse kuludeks RHS § 198 mõttes. Vaidlustusmenetluse sees ei saa toimuda nn tasustatavat järelevalvemenetlust.
7.5.Rahandusministeerium tegeles hankemenetluse kehtetuks tunnistamise problemaatikaga ajal, mil vaidlustusmenetlus oli peatatud. Seega vaidlustuse ese ja riikliku järelevalve objekt tuleb selgelt üksteisest lahutada nii sisulises kui ka sellega seotud kulude mõttes.
7.6.VAKO praktika on tunnustanud kitsalt vaidlustusõigust ettevõtjal, kellel on võimalus osutuda edukaks kaudselt läbi uue hankemenetluse, kui allesjäänud konkurendi pakkumuse tagasilükkamisel hankemenetlus lõpeb (Euroopa Kohtu otsused C-689/13, p 27 ja C-131/16 p 55). Praegusel juhul on vastavaks tunnistatud kolm pakkumust, mis vastavad riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning juhul, kui vaidlustus oleks rahuldatud ning hankija otsus Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumuse edukaks tunnistamiseks oleks tunnistatud kehtetuks, oleks hankemenetlus jätkunud pakkumuste uuesti hindamisega ega oleks iseenesest lõppenud. Ka kaudse kaebeõiguse korral ei oleks kaebajal õigust nõuda VAKO-lt riigihanke kui terviku kehtetuks tunnistamiseks, vaid RHS § 185 lg-s 2 loetletud dokumendi või otsuse kehtetuks tunnistamist). 5(10)
3-21-2988
7.7.Hankija ei muutnud vaidlustatud korraldust viisil, nagu on vaidlustuses taotletud. Tunnistades kehtetuks kogu riigihanke menetluse, muutis hankija kaebaja eesmärgi, mida ta sai vaidlustuse esitamisega taotleda, saavutamise võimatuks.
7.8.Korraldatud jäätmevedu on olulise avaliku huviga seotud teenus, mille katkemise vältimiseks tarvitusele võetavate abinõude üle on hankija pädev otsustama. Praegusel juhul on hankija ilmselgelt leidnud, et riigihanke läbiviimisele (lõpule viimisele) eelduslikult kuluv aeg võib olla liiga pikk, st risk teenuse katkemisele on hankemenetluse jätkamisel suurem, kui see võiks olla ühe hankemenetluse lõpetamisel ja uue hankemenetluse alustamisel (läbiviimisel).
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja on vaidlustanud 16. detsembri 2021. a otsuse nr 199-21/238892, millega VAKO jättis kaebaja vaidlustuse riigihankes "Korraldatud jäätmevedu Võru linnas" (viitenumbriga 238315) 11. novembri 2021. a otsuse nr 657 kehtetuks tunnistamiseks RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata ning jättis talle vaidlustusmenetluse lepingulise esindaja kulud välja mõistmata. Vaidlustusmenetluses vaidlustatud otsuse p-s 1 oli hankija tunnistanud riigihankel "Korraldatud jäätmevedu Võru linnas" (viitenumber 238315) edukaks Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse. Vaidlus praeguses asjas on üksnes vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmise üle – kaebaja on taotlenud vaidlustatud otsuse osalist tühistamist ning kohustamist menetluskulude väljamõistmise osas uue otsuse tegemiseks, millega lõpetada vaidlustusmenetlus riigihangete seaduse § 197 lg 1 p 3 ja lg 5 alusel, ning Võru linnalt kaebaja vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks
9.Kohus selgitab esmalt, et ei käsitle praegust haldusasja hankeasjana HKMS § 266 tähenduses, sh kaebuse esitamisel tasutava riigilõivu määra, kaebetähtaegade ning asja läbivaatamise tähtaja aspektist. Tuleb möönda, et kohtute praktika selles küsimuses on olnud erinev (vrdl haldusasi nr 3-21-933 ning haldusasjad nr 3-19-266 ja 3-20-235). Kuigi ka käesolev vaidlus on võrsunud riigihankemenetlusest ning vaidluse esemeks on riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus, ei ole vaidlusest saadav võimalik õiguslik kasu võrreldav riigihankes osalemise lõppeesmärgiga, milleks üldjuhul on hankelepingu sõlmimine ning sellest tulenev tulu majandustegevuses, vaid üksnes vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmine. Tegemist ei ole ka olemuslikult sellise kiireloomulise vaidlusega, mille lahendamist on peetud prioriteetseks HKMS § 275 lg 2 tähenduses.
10.VAKO selgitas vaidlustatud otsuses, et vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist on võimalik nõuda riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 alusel, esitades vastavalt RLS §-le 12 taotluse VAKO-le. Ülejäänud menetluskulude osas leidis VAKO, et kohaldatavate menetluse lõppemise aluste puhul vaidlustusmenetluses kantud muud menetluskulu (esindajatasu) hankijalt välja ei mõisteta.
11.RHS § 197 lg 1 p 8 järgi lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad RHS § 192 lõikes 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 p 5 kohaselt esineb läbi vaatamata jätmise alus kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või õigusrikkumine on kõrvaldatud. Sellise aluse ilmnemisel jätab VAKO vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale. 6(10)
3-21-2988
12.Praegusel juhul on vaidlus selle üle, kas VAKO kohaldas vaidlustuse läbi vaatamata jätmisel ja tagastamisel kohast õiguslikku alust. Kaebaja arvates tulnuks kohaldada hoopis RHS § 197 lg 1 punkti 3 ja lõiget 5. Kaebaja eesmärk käesolevas kohtumenetluses on saavutada vaidlustusmenetluse lõppemise aluse muutmine ning sellest tulenevalt ka vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmine hankijalt (kohtumenetluses vastustaja).
13.VAKO pidas vaidlustatud otsuses (dtl 39-41) RHS § 192 lg 3 punkti 5 kohaldatavaks põhjusel, et hankija tunnistas ise riigihanke kehtetuks. Vaidlust ei ole, et hankija seda oma 13. detsembril 2021.a korraldusega nr 762 tegi (dtl 22). VAKO rõhutas seejuures, et tegemist ei ole menetluse lõppemisega RHS § 208 alusel (pärast Rahandusministeeriumi ettekirjutuse tegemist), kuna Rahandusministeerium ei ole hankijale ettekirjutust teinud. Taotluse Rahandusministeeriumile järelevalve tegemiseks esitas kaebaja vaidlustuse raames, mille ta oli esitanud Võru Linnavalitsuse eelviidatud otsuse nr 657 punkti 1 tühistamiseks. Rahandusministeerium ei algatanud järelevalvemenetlust põhjusel, et hankija tunnistas 13. detsembri 2021. a korraldusega nr 762 Riigihanke "Korraldatud jäätmevedu Võru linnas" hankemenetluse kehtetuks (dtl 16-18).
14.Hankija tugines 13. detsembri 2021. a korralduses RHS § 73 lg 3 p-le 6 ning esitas järgmised asjaolud. 19. novembril 2021 esitas RAGN SELLS AS hankija edukaks tunnistamise otsuse peale VAKO-le vaidlustuse ja taotles ühtlasi Rahandusministeeriumi teavitamist asjaolust, et hankija tegevuses hankemenetluse läbi viimisel võib esineda selliseid asjaolusid, mis võib lõppeda Rahandusministeeriumi ettekirjutusega. VAKO pöördus nimetatud asjaoludel Rahandusministeeriumi poole taotlusega algatada riikliku järelevalve menetlus hankija tegevuse peale. Korralduse andmise hetkel oli Rahandusministeerium kaalumas järelevalve algatamist. Hankija leidis korralduse põhjendustes, et Võru linnas uue jäätmeveo teostaja leidmine on ajakriitiline, mistõttu on kohane ja põhjendatud senine hankemenetlus kehtetuks tunnistada ja alustada uut menetlust. Kohtule vastuse esitamise aja seisuga oli uus riigihange vastustaja kinnitusel välja kuulutamisel – hankedokumentatsioon oli jäätmeseaduse (JäätS) § 67 lg 4 alusel esitatud seisukoha andmiseks Keskkonnaametile.
15.Vaidlust ei ole selle üle, et riigihanke kehtetuks tunnistamise ajaks ei olnud Rahandusministeerium veel järelevalve alustamist otsustanud ning seega polnud saanud hankijale riigihanke (viitenumbriga 238315) raames ka ettekirjutust RHS § 208 alusel teha. Seetõttu on põhjendatud VAKO järeldus, et menetlus ei saanud lõppeda vastavalt RHS §-le
208.Rahandusministeerium teatas alles 15. detsembri 2021. a kirjaga nr 12.2-1/8203-4 VAKOle järelevalvemenetluse alustamata jätmisest, kuna riigihanke menetlus oli lõppenud RHS § 73 lg 3 p 6 teise alternatiivi alusel, st hankija omal algatusel (dtl 16-18).
16.Kaebaja seisukoha järgi kohaldamisele kuuluva RHS § 197 lg 1 p 3 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus hankija poolt vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ning lg 5 järgi vormistatakse sel alusel vaidlustusmenetluse lõppemine vaidlustuskomisjoni otsusega. Praegusel juhul vaidlustuskomisjon sellist otsustust teinud ei ole.
17.Vaidlustusmenetluse lõppemise alusest sõltub ka vaidlustusmenetluse kulude jaotus ja väljamõistmine. Menetluse lõpetamisel RHS § 197 lg 1 p-s 3 sätestatud alusel mõistab VAKO hankijalt vaidlustaja kasuks välja riigilõivu ja lepingulise esindaja kulud (RHS § 198 lg 1). 7(10)
3-21-2988 Menetluse lõpetamisel VAKO kohaldatud RHS § 197 lg 1 p 8 alusel tagastatakse küll hankijale tasutud riigilõiv (riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5), kuid lepingulise esindaja kulud välja mõistmisele ei kuulu.
18.Seega näeb RHS ette erinevad alused vaidlustusmenetluse lõppemiseks, juhul kui hankija tunnistab vaidlustuse põhjendatuks või kui hankija tunnistab otsuse kehtetuks või kõrvaldab õigusrikkumise. Viimasena nimetatud tagajärjed võivad aset leida ka juhul, kui hankija vaidlustust põhjendatuks ei tunnista, sh hankija vajaduste muutumise tõttu (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-933, p 12). Kaebaja viitab kohtupraktikale1, mille järgi menetluskulude jaotust silmas pidades võib tõlgendus, mille kohaselt hankija saab vabaneda vaidlustuse esitaja esindajatasu kandmisest seeläbi, et vaidlustust sõnaselgelt õigeks ei võta, kuid muudab hanketingimuse ära vastavalt vaidlustuses taotletule, ning vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine on võimalik vaid sõnaselgelt, mitte vaidlustatud otsust muutes, tuua kaasa tagajärje, kus vaidlustuse esitaja jääb äärmiselt ebaõiglaselt ilma esindajatasu hüvitamisest hankija poolt. Viidatud praktikas on leitud, et see ei saanud olla seadusandja teadlik eesmärk ning selline tagajärg võib olla vastuolus põhiseaduse §-ga 14.
19.Eeltoodud lahendites on jõutud järeldusele, et hankijal on võimalik olukorras, kus ta sõnaselgelt vaidlustusega nõustumist ei väljenda, vabaneda vaidlustuse esitaja esindajatasu maksmisest ka siis, kui ta vaidlustuses soovitud viisil hanketingimusi muudab, kuid isegi ei näita hanketingimuse muutmiseks ühtegi põhjendust. Sellisel viisil esindajatasu hüvitamisest vabanemise vältimiseks on kohtupraktika pidanud põhjendatuks tõlgendada RHS § 198 lg-t 1 laiendavalt ja lugeda sellega hõlmatuks ka olukorra, kus hankija muudab vaidlustatud otsust viisil, nagu vaidlustuses taotletud ning vaidlustatud otsus oli vaidlustuse esitamise ajal õigusvastane. Niiviisi on võimalik saavutada menetluskulude jagamisel olukord, kus vaidlustuse esitaja esindajatasu ei jäeta vaatamata vaidlustuse põhjendatusele tema kanda üksnes hankija tegevusest tulenevatel põhjustel. Esindajakulude kandmine hankija poolt teenib sellises olukorras samu eesmärke nagu nende kandmine hankija poolt vaidlustuse rahuldamise või vaidlustuse hankija poolt põhjendatuks lugemise korral2.
20.RHS § 198 ei näe ette lepingulise esindaja kulude väljamõistmist olukorras, kus vaidlustust küll ei rahuldatud, kuid see jääb läbi vaatamata põhjusel, mis oma sisuliselt toimelt on ligilähedane vaidlustusmenetluse võidule, sh kui hankija tunnistab vaidlustatud riigihanke kehtetuks3, nagu see toimus ka praegusel juhul. Vaidluse all on, kas on mõistlik ja õiglane RHS § 198 lg 1 laiendav tõlgendamine ka olukorras, kus hankija tunnistab hanke kehtetuks, ilma et vaidlustuskomisjon või kohus oleks selle õiguspärasust kontrollinud. VAKO-l on õigus selles, et kaebaja vaidlustuses esitatud nõuet hankija 11. novembri 2021. a otsuse nr 657 p 1 kehtetuks tunnistamiseks ei ole rahuldanud ei VAKO ega hankija ning kaebaja ei ole seda eesmärki otsesõnu saavutanud. RHS ei võimaldagi pakkujal esitada nõuet hanke kehtetuks tunnistamiseks, vaid see pädevus on hankijal. Hanke kehtetuks tunnistamine võib toimuda hankija algatusel või Rahandusministeeriumi ettekirjutuse alusel (RHS § 208 lg 1). Vaidlustaja võib vaidlustusega nõuda kas hankija otsuse osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist (RHS § 190 lg 4 p 1) või hankija kohustamist viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla (p 2).
Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-933, p 16; Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-19-266 (p 31.4) ja 3-20-235 (p 15).
vt M. Parind, I. Pilving. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Tallinn 2019. Kommentaar §le 198, p 5, lk 1135–1136.
vt M. Parind, I. Pilving. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Tallinn 2019. Kommentaar §le 198, p 7, lk 1136.
8(10)
3-21-2988
21.Pooled on eri meelt selles, kas praegusel juhul saavutas kaebaja oma vaidlustuse eesmärgi sisuliselt seeläbi, et hankija pärast Rahandusministeeriumile järelevalveavalduse esitamist ise riigihanke kehtetuks tunnistas. Viidatud kohtupraktika järgi ei tulene RHS § 197 lg 1 p 3 sõnastusest, et see säte eeldaks alati hankija selgelt väljendatud tahteavaldust, n-ö vaidlustuse õigeksvõttu. Praegusel juhul on hankija riigihanke kehtetuks tunnistamisel viidanud asjaolule, et Rahandusministeerium on kaalumas järelevalve algatamist, ning kehtetuks tunnistamise põhjendusi välja tuues märkinud järgmist: „Hankija jaoks on Võru linnas uue jäätmeveo teostaja leidmine ajakriitiline, mistõttu on kohane ja põhjendatud senise hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ja uue menetluse alustamine“.
22.Hankijal on avar diskretsiooniruum riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel, mida on tunnustanud ka kohtupraktika. Olukorras, kus riigihanke alusdokumentides sisalduvad puudused või eksimused avastatakse pärast pakkumuste esitamist, ei ole hankijal menetluslikult muud võimalust, kui tunnistada riigihanke menetlus kehtetuks ning seda tuleb pidada õiguspäraseks (TlnHKo 3-13-1510, p-d 23; TlnHKo 3-131761, p 28).
23.Senises kohtupraktikas on peetud oluliseks, et hankija tegevuse, mis seisneb kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamises, ning vaidlustuse esitamise vahel, oleks põhjuslik seos (viidatud lahend asjas nr 3-19-266, p 31.4). Eelpool viidatud juhtudel (haldusasjad nr 3-19-266, 3-21-933, 3-20-235) on vastustaja pärast vaidlustuse esitamist tunnistanud ise vaidlustatud otsused kehtetuks või neid muutnud. Seega on vaidlustaja saavutanud neil juhtudel oma eesmärgi jätkuvas hankemenetluses. Kohus nõustub kaasatud haldusorganiga, et praeguse kohtuvaidluse tinginud olukord erineb eelviidatutest. Kohus nõustub kaasatud haldusorganiga ka selles, et pakkuja (vaidlustaja) ainus eesmärk saab olla, et hankemenetluse tulemusena sõlmitaks hankeleping just temaga. Hanke kehtetuks tunnistamise korral ei saavutata seda eesmärki võrdväärselt olukorraga, kus hankemenetluse jätkudes muudab hankija oma dokumente või tunnistab neid kehtetuks viisil, mis on kasulik pakkuja (vaidlustaja) õiguste kaitseks ja hankemenetluses enda eesmärgi saavutamiseks. Hanke kehtetuks tunnistamisel on vaidlustuse esitanud pakkujal võrdväärselt teiste huvilistega võimalus uues hankes osaleda. Rahandusministeerium leidis järelevalvemenetluse alustamata jätmisest teavitades (dtl 16-17), et Riigihanke kehtetuks tunnistamisele puudus õiguspärane alternatiiv ning järelikult tingisid riigihankes esinevad asjaolud põhjendatud vajaduse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. Tegemist on siiski õiguslikult mittesiduva seisukohaga (vrdl RHS § 208 lg-d 1 ja 2 ning RHS § 210).
24.Kaebaja heidab ette, et hanke kehtetuks tunnistamist põhjendades on vastustaja piirdunud üksnes jäätmevedaja leidmise ajakriitilisuse argumendiga. Kohus nõustub kaasatud haldusorganiga, et korraldatud jäätmevedu on olulise avaliku huviga teenus, milleks kohaliku omavalitsuse üksusele on pandud kohustus seadusega (kohaliku omavalituse korralduse seaduse § 6 lg 1, JäätS § 66). Kohtu hinnangul saab seda pidada ka ainsana esitatud põhjendusena asjakohaseks ja veenvaks argumendiks. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on kohtupraktikas peetud õiguspäraseks iga kaalutlust, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-18-452, p 13 ja seal viidatud praktika). 9(10)
3-21-2988 Kohtupraktikast tulenevalt saab põhjendatud vajadus olla nii hankijast sõltumatu kui ka temast tulenev. Põhjendatud vajaduseks saavad olla erinevad hanke käigus ilmnevad probleemid, mis ei võimalda hankega edasi minna, (Tallinna Halduskohtu otsus kohtuasjas 3-13-1761 p 26). Vastustaja seisukoht, et korraldatud jäätmeveo sujuva tagamise eesmärgil oli otstarbekam tunnistada riigihange kehtetuks ja korraldada uus hange, on viidatud kohtupraktika ja kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusi sätestavate normide taustal veenev. Arvestades võimalikule kohtuvaidlusele kuluvat aega isegi olukorras, kus hankeasju tuleb halduskohtutel vaadata läbi HKMS § 275 lg-st 1 tuleneva tähtaja jooksul ning tavapärasest haldusasjast lühemaid edasikaebetähtaegu, on usutav, et uus hange võidakse läbi viia lühema tähtaja jooksul ning suudetakse vältida tõrkeid olulise avaliku huviga teenuse järjepideval tagamisel.
25.Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et VAKO ei ole eksinud menetluse lõpetamise aluse määratlemisel ja vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamisel. Kaebus jääb seega rahuldamata.
MENETLUSKULUD
HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ls-st 1 tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).