Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-22-71 16. oktoober 2023 Maria Lõbus Kivirahnu OÜ kaebus riigihangete vaidluskomisjoni 30. detsembri 2021. a otsuse osaliseks tühistamiseks vaidlustusasjas nr 21921/240996 ja uue otsuse tegemiseks, millega lõpetada vaidlustusmenetlus riigihangete seaduse § 197 lõike 1 punkti 3 ja lõike 5 alusel, ning Rakvere vallalt kaebaja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmiseks Kaebaja (vaidlustaja) Kivirahnu OÜ esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus Vastustaja (hankija) Rakvere vald esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Kaasatud haldusorgan riigihangete vaidlustuskomisjon esindaja Angelika Timusk Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kivirahnu OÜ kaebus rahuldamata.
2.Mõista Kivirahnu OÜ-lt Rakvere valla kasuks välja menetluskulu 1260 eurot. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 15. november 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).
3-22-71 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rakvere Vallavalitsus avaldas 3. novembril 2021 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Tõrma kalmistu hooldamine 20222024“ (viitenumber 240996) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (RHAD). Tööde tegemise periood oli 1. jaanuar 2022 31. detsember 2024.
2.Tähtpäevaks (8. detsember 2021) esitasid pakkumuse Rakvere Linnahoolduse Osaühing (edaspidi Rakvere Linnahoolduse OÜ), Osaühing Casa KV, Osaühing Siivous Puhastus, Kivirahnu OÜ ja Estwood OÜ.
3.Rakvere Vallavalitsuse 15. detsembri 2021. a korralduse nr 676 punktiga 1 tunnistati kõikide pakkujate pakkumused vastavaks, punktiga 2 tunnistati Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumus edukaks ning punktiga 3 kvalifitseeriti Rakvere Linnahoolduse OÜ.
4.Kivirahnu OÜ esitas 22. detsembril 2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse korralduse nr 676 punktide 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks.
5.Rakvere Vallavalitsuse 29. detsembri 2021. a korraldusega nr 698 tunnistati korraldus nr 676 tervikuna kehtetuks, lükati tagasi kõikide pakkujate pakkumused ning lõpetati riigihanke nr 240996 menetlus.
6.VAKO jättis 30. detsembri 2021. a otsusega vaidlustusasjas nr 219-21/240996 Kivirahnu OÜ vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas selle. VAKO tugines riigihangete seaduse (RHS) § 197 lõike 1 punktile 8 ja § 192 lõike 3 punktile 5. VAKO märkis, et vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu saab vaidlustajale tagastada, kuid tema muud menetluskulud ei kuulu hankijalt välja mõistmisele.
7.Kivirahnu OÜ esitas 10. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse VAKO 30. detsembri 2021. a otsuse osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega lõpetada vaidlustusmenetlus RHS § 197 lõike 1 punkti 3 ja lõike 5 alusel, ning vastustajalt kaebaja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja on seisukohal, et VAKO on vaidlustusmenetluse valel alusel lõpetanud ja seetõttu jätnud ebaõigesti kaebaja vaidlustusmenetlused kantud menetluskulud vastustajalt välja mõistmata.
3-22-71 1) RHS § 197 lõike 1 punkti 3 alusel lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt. Sel alusel menetluse lõppemise korral tuleb VAKO-l oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja mõista vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv täies ulatuses, tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ning kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (RHS § 198 lõige 1). 2) Tallinna Halduskohtu hinnangul asjas nr 3-20-235 viitab RHS § 192 süstemaatiline tõlgendamine (paragrahvi pealkiri on sõnastatud „vaidlustusmenetluse alustamine“) sellele, et RHS § 192 lõike 3 punkt 5 puudutab eelkõige olukordi, kus hankija on vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistanud enne vaidlustuse esitamisest teada saamist. RHS-st ei tulene kohustust kohaldada sätet ka olukordades, mil hankija on reageerinud peale vaidlustuse esitamisest teada saamist, kuid enne VAKO otsust. Ka ei tule kohtu arvates RHS § 197 lõike 1 punkti 3 sõnastusest, et säte eeldab alati hankija selgelt väljendatud tahteavaldust, n-ö vaidlustuse õigeksvõttu. HKMS-s sätestatud analoog kaebuse õigeksvõtu näol on sõnastatud palju konkreetsemalt (vrdl HKMS § 159). Kohus leiab, et vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine võib toimuda ka hankija tegudega, näiteks kui hankija on vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamisel tuginenud samadele alustele kui vaidlustaja. Sellisel juhul ei ole kohtu arvates vaja selgesõnaliselt väljendatud hankija tahteavaldust, kuna vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine on tuvastatav hankija tegevusega, kulude jaotamise regulatsiooni arvestades puudub hankijal aga motivatsioon seda tunnistada (p 15). Sellise järelduse põhjendatusele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 3-21-933 p-s 16: „Halduskohus selgitas asjades nr 3-19-266 (p 31.4) ja 3-20-235 (p 15) õigesti, et menetluskulude jaotust silmas pidades võib tõlgendus, mille kohaselt hankija saab vabaneda vaidlustuse esitaja esindajatasu kandmisest seeläbi, et sõnaselgelt vaidlustust õigeks ei võta, kuid muudab hanketingimuse ära vastavalt vaidlustuses taotletule, ning vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine on võimalik vaid sõnaselgelt, mitte vaidlustatud otsust muutes, tuua kaasa tagajärje, kus vaidlustuse esitaja jääb äärmiselt ebaõiglaselt esindajatasu hüvitamisest hankija poolt ilma. See ei saanud olla seadusandja teadlik eesmärk. Selline tagajärg võib olla vastuolus PS §-ga 14.“ Kui hankija on vaidlustatud otsuse tunnistanud kehtetuks vaidlustusega samadel alustel, peaks hankijal olema kohustus tõendada, et see oli kantud muudest kui vaidlustuse esitamisega seonduvatest asjaoludest (TlnHKo 3-20-235 p 16). 3) Hankija on de facto tunnistanud vaidlustuse põhjendatuks RHS § 197 lõike 1 punkti 3 tähenduses. Hankija tunnistas 29. detsembri 2021. a korraldusega kehtetuks terve riigihanke. Riigihanke kehtetuks tunnistamine oli ka kaebaja üks selgelt sõnastatud eesmärke vaidlustuses, sh kirjeldas kaebaja asjaolusid, mis toovad kaasa riigihanke kehtetuks tunnistamise Rahandusministeeriumi poolt. 4) Hankija on 29. detsembri 2021. a korralduses refereerinud vaidlustuse käiku ning hinnanud ka vaidlustuses esitatud väiteid. Hankija on selles nõustunud vaidlustuses esitatud väitega, et pakkujate kvalifitseerimise tingimus (sobivus tegeleda kutsetööga) oli õigusvastane ning selle alusel ei saa kontrollida eduka pakkuja (ega kellegi teise) kvalifikatsiooni. Samuti on hankija hinnanud kaebaja esitatud väidet, et hankelepingu täitmise algusaja (1. jaanuar 2022) möödumise tõttu esineb alus riigihanke kehtetuks tunnistamiseks Rahandusministeeriumi poolt, ning selle alusel hinnanud vaidlustuse perspektiivi. Hankija on nõustunud kaebaja käsitlusega ja leidnud, et riigihankes on tehtud niivõrd palju vigu, et sellega jätkamine ei ole võimalik. Hankija on hinnanud 29. detsembri 2021. a korralduses vaidlustuses esitatud etteheited, ilma et ta oleks kordagi väljunud nendest asjaoludest, mida vaidlustus käsitles. Hankija oleks sõlminud hankelepingu Rakvere Linnahoolduse OÜ-ga ära, kui kaebaja ei oleks otsust vaidlustanud VAKO-s ega pööranud tähelepanu riigihankes tehtud
3-22-71 vigadele, mis võivad kaasa tuua riigihanke kehtetuks tunnistamise. Ilmselt on hankija lootnud, et kiire tegutsemine ning täpsemate selgituste andmata jätmine aitab vältida tal kandmast kaebaja menetluskulusid. 5) Kaebaja poolt VAKO-le esitatud vaidlustuse ning riigihanke kehtetuks tunnistamise otsuse vahel on ilmselge seos. Seejuures ei ole vastavalt kohtupraktikale määrav hankija sõnakasutus vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisel, vaid hankija tegelik tahe õigusrikkumine omaks võtta. Nii on ka Tallinna Halduskohus asjades 3-19-266 p-s 31.4 ja 3-20-235 p-s 15 ja Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 3-21-933 p-s 17 leidnud, et RHS § 197 lõike 1 punktis 3 sätestatud mõistet „vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisel“ tuleb tõlgendada laiendavalt ning mõistega ei ole hõlmatud üksnes kitsalt need olukorrad, mil vastustaja võtab sõnaselgelt vaidlustuse esitatud etteheited omaks. Vaidlustuse saab põhjendatuks lugeda (ehk õigusrikkumise omaks võtta) ka hankija tegevuse kaudu, mh kui hankija tunnistab riigihanke ise kehtetuks vaidlustuses esitatud põhjenduste või tõendite ajendil. Taoline käitumine on riigihangete vaidluste korral tavapärane ning vastupidine kitsendav tõlgendamine muudaks RHS § 197 lõike 1 punkti 3 sisutühjaks. 6) Kuivõrd seadusandja tahe oli ühtlustada vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist üldise õigusvaidluste lahendamise loogikaga, on kohane lähtuda analoogia korras HKMS § 108 lõikest 6: vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel (st vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisel), välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtupraktika kohaselt lasub menetluskulude kandmisest vabanemiseks vastustajal kohustus tõendada, et haldusakti kehtetuks tunnistamisel puudub seos esitatud kaebusega. Seose väljaselgitamiseks tuleb hinnata sisuliselt, millistel asjaoludel on haldusakt kehtetuks tunnistatud (Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-19-496, p 13). Vastustaja ei peaks kandma kaebaja menetluskulusid juhul, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega (st tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal (nt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-17-315, p 13; määrus nr 3-16-612, p 15). 7) Kuivõrd hankija ei ole tõendanud, et 29. detsembri 2021. a otsusel, millega tunnistati riigihange kehtetuks, puudub seos esitatud vaidlustusega, peaksid menetluskulud jääma hankija kanda. Kuna hankija on sisuliselt tunnistanud vaidlustuse põhjendatuks, tuleb vaidlustusmenetlus lõpetada RHS § 197 lõike 1 punkti 3 ja lõike 5 alusel ning riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud hankijalt kaebaja kasuks välja mõista RHS § 198 lõike 1 alusel.
Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
1) Kaebaja on esitanud moonutatud käsitluse sellest, justkui oleks hankija tunnistanud vaidlustuse põhjendatuks. See käsitlus on vale. Vastustaja on nii korralduses 698 kui ka oma
29.detsembri 2021. a vastuses vaidlustusele selgitanud, et olenemata vaidlustuse sisust ja seal esitatud argumentidest, ei ole võimalik hankemenetlusega jätkata, sest hankelepingu õiguspärane sõlmimine ei ole enam võimalik. RHAD-i kohaselt pidi tööde teostamine algama
1.jaanuaril 2022. Selle tähtaja järgimine ilmselgelt võimalik ei olnud, sest vaidlustaja esitas hankija otsustele vaidlustuse ning sellest tulenevalt oli hankijal RHS § 194 lõike 4 ja § 201 koosmõjus alates VAKO vastava teate saamisest (23. detsembril 2021) keelatud hankelepingu sõlmimine. Keeld kohaldus selliselt, et hankelepingut ei oleks olnud võimalik sõlmida ja asuda täitma RHAD-is sätestatud tähtpäevast. Hankijal ei ole sellises olukorras
3-22-71 diskretsiooniõigust, vaid kehtiva õiguse ning Rahandusministeeriumi järelevalvepraktika kohaselt ei saa hankija hankemenetlusega edasi minna ja peab tunnistama hankemenetluse kehtetuks. 2) Asjaolu, et hankija refereeris vaidlustaja väiteid, sh esitas korralduses 698 ja vastuses vaidlustusele oma vastuväiteid või nentis, et kõnealust majandustegevuse registri (MTR) registreeringut ei ole ühelgi pakkujal, ei tähenda, et hankija oleks tunnistanud vaidlustuse põhjendatuks ja just seetõttu vaidlustatud korralduse nr 676 kehtetuks tunnistanud. Hankelepingu sõlmimise võimatuse põhjusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks puudus hankijal sisuline vajadus korralduse nr 676 kehtetuks tunnistamiseks või kõikide pakkumuste tagasilükkamiseks. Hankija ei kasutanud välist õigusabi ega olnud korraldust 698 väljastades eelnevast teadlik. Otsustused tunnistada lisaks hankemenetlusele kehtetuks ka korraldus 698 ja pakkumused tagasi lükata tegi hankija heas usu ja õigusselguse huvides, mitte seetõttu, et ta oleks pidanud vaidlustust põhjendatuks. 3) Antud juhul sai kaebaja vaidlustada korraldust nr 676 ja tema ainus eesmärk vaidlustusmenetluses sai olla selle korralduse (mitte hankemenetluse) kehtetuks tunnistamine. Mistahes võimalikud erandid antud juhul ei kohaldu. Vaidlustaja ainus õiguspärane eesmärk sai vaidlustusmenetluses olla see, et ta saaks vaidlustuse edu korral ise sõlmida hankijaga hankelepingu. Vastasel korral puudunuks tal vaidlustuse esitamise õigus (sisuline kaebeõigus). Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise eesmärgiga esitatud vaidlustus tuleks jätta RHS § 192 lõike 3 punkti 7 alusel läbi vaatamata kulusid hüvitamata.
10.Kaasatud haldusorgan leiab, et VAKO 30. detsembri 2021. a otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 1) Kaebaja väitel oli hankemenetluse kehtetuks tunnistamine üks tema selgelt sõnastatud eesmärke vaidlustuses, millest kaebaja teeb järelduse, et eesmärgi saavutamisel on hankija tunnistanud vaidlustuse RHS § 197 lõike 1 punkti 3 mõttes põhjendatuks. Selline eesmärk (saavutada hankemenetluse kehtetuks tunnistamine) oli VAKO-le vaidlustusest nähtav, kuid kaebaja järeldus, mille kohaselt eesmärk on saavutatud vaidlustusmenetluse tulemusel läbi vaidlustuse põhjendatuks tunnistamise hankija poolt, on meelevaldne. Kaebaja huvi, et vaidlusaluses riigihankes ei sõlmitaks hankelepingut kellegagi, ei ole vaidlustusmenetluses kaitstav. 2) Ammendav loetelu otsustest ja dokumentidest, millega seotud nõudeid saab vaidlustuses esitada, on loetletud RHS § 185 lõikes 2. Antud juhul sai kaebaja vaidlustada hankija korralduse nr 676 punkti 2 ja tema ainus eesmärk vaidlustusmenetluses sai olla korralduse kehtetuks tunnistamine. VAKO praktikas on erandlikult tunnustatud vaidlustusõigust ettevõtjal, kellel on võimalus osutuda edukaks kaudselt läbi uue hankemenetluse, seda juhul, kui vaidlustaja pakkumus on lükatud tagasi ja allesjäänud konkurendi pakkumuse tagasilükkamisel hankemenetlus lõpeks (tulenevalt Euroopa Kohtu otsustest C-689/13, p 27 ja C-131/16 p 55). Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga: vaidlust ei ole, et kaebaja on esitanud hankemenetluses vastavaks tunnistatud pakkumuse ja hankemenetlus ei oleks iseenesest lõppenud isegi juhul, kui vaidlustus oleks rahuldatud. Seega kaebaja huvi, et hankelepingut ei sõlmitaks ühegi pakkujaga, ei ole võimalik vaidlustuse esitamisega kaitsta ega näidata seda oma vaidlustusmenetluse eesmärgina. Sellise eesmärgiga esitatud vaidlustus (hankemenetluse kehtetuks tunnistamise nõudega) tuleks jätta RHS § 192 lõike 3 punkti 7 alusel läbi vaatamata kulusid hüvitamata.
3-22-71 3) Kaebajal ei ole ühelgi juhul õigust nõuda VAKO-lt riigihanke kui terviku kehtetuks tunnistamist (nõuda saab vaid RHS § 185 lõikes 2 loetletud dokumendi või otsuse kehtetuks tunnistamist). Selliste nõuete menetlemisega tegeleb Rahandusministeerium RHS 9. peatükis sätestatud riikliku järelevalvemenetluse korras ning kaebajale mis tahes kulusid hüvitamata. 4) Kuigi kaebaja pidas vajalikuks vaidlustuses käsitleda probleeme, mis seonduvad riikliku järelevalve menetlusega ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega, ei muutu see problemaatika vaidlustusmenetluse osaks (eesmärgiks) ainuüksi seetõttu, et kaebaja seda soovib. Vaidlustuse ese ja riikliku järelevalve objekt tuleb selgelt üksteisest lahutada nii sisulises kui ka sellega seotud kulude mõttes. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise eesmärk ei ole vaidlustusmenetluse eesmärk ning sellise vaidlustusmenetluse välise eesmärgi võimalik realiseerumine vaidlustusmenetluse ajal ei tähenda kaebaja vaidlustusmenetluse eesmärkide saavutamist. 5) Kaebaja on taotlenud korralduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et kaebaja arvates on edukaks tunnistatud pakkumuse maksumus põhjendamatult madal ning edukas pakkuja ei vasta kvalifitseerimise tingimustele. Hankija ei ole tunnistanud hankemenetlust kehtetuks nendel põhjustel. 6) Kaebuse kohaselt ei peaks kohtumenetluses vastustaja kandma kaebaja menetluskulusid juhul, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal. Antud juhul ongi tegemist analoogse olukorraga: korralduse andmise hetkel oli hankijal reaalne võimalus jõuda hankelepingu sõlmimiseni, kuid vaidlustusmenetluse ajal see muutus. Hankija sattus seisu, kus tal puudus riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste tõttu võimalus jõuda hankelepingu sõlmimiseni ühegi pakkujaga, sh kaebajaga. Hankijal oli alates vaidlustuse kohta VAKO-lt teate saamisest takistatud hankelepingu sõlmimine (RHS § 194 lõige 4), st takistus hankelepingu sõlmimiseks ja vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks ilmnes hankijale vaidlustusmenetluse ajal. 7) Hankija ei ole tunnistanud vaidlustust ei otseselt ega kaudselt põhjendatuks, kuna võimatus jõuda hankelepingu sõlmimiseni selgus vaidlustusmenetluse ajal. Asjaolu, et kaebajale sobib ka see olukord, et kui hankija ei sõlmi hankelepingut temaga, ei saa ta sõlmida seda ka kellegi teisega, ei tähenda, et hankija oleks tunnistanud vaidlustuse de facto põhjendatuks.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
11.Vaidluse all on see, kas VAKO lõpetas menetluse vaidlustusasjas nr 219-21/240996 õigel alusel ja kas jättis õigesti kaebaja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud vastustajalt välja mõistmata.
12.VAKO lõpetas menetluse RHS § 197 lõike 1 punkti 8 ja § 192 lõike 3 punkti 5 alusel. RHS § 197 lõike 1 punkt 8 sätestab, et vaidlustusmenetlus lõpeb vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lõikes 3 sätestatud alused. VAKO otsuse tegemise ajal kehtinud RHS (RHS v.r) § 192 lõike 3 punkt 5 sätestas, et vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või õigusrikkumine on kõrvaldatud. Nendel alustel menetluse lõppemise korral ei näe RHS
3-22-71 ette, et hankijal tuleks vaidlustajale vaidlustusmenetluses tekkinud menetluskulud hüvitada, vaid vaidlustajale tagastatakse üksnes riigilõiv riigilõivuseaduse § 15 lõike 1 punkti 5 alusel. Kaebaja leiab, et vaidlustusmenetlus oleks tulnud lõpetada RHS § 197 lõike 1 punkti 3 alusel, mis sätestab, et vaidlustusmenetlus lõpeb vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija pool. Sel alusel menetluse lõppemisel mõistab VAKO oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses, tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (RHS v.r § 198 lõige 1).
13.Vastustaja 15. detsembri 2021. a korralduse nr 676 punktiga 1 tunnistati riigihankes nr 240996 kõikide pakkujate pakkumused vastavaks, punktiga 2 tunnistati Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumus edukaks ning punktiga 3 kvalifitseeriti Rakvere Linnahoolduse OÜ. VAKO-le esitatud vaidlustuses palus kaebaja kehtetuks tunnistada selle korralduse punktid 2 ja 3. Kaebaja leidis, et Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine oli RHS § 115 lõike 1 alusel õigusvastane, sest hankijal pidi tekkima kahtlus pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses (viga kontrollimenetluse läbiviimisel). Samuti leidis kaebaja, et Rakvere Linnahoolduse OÜ kvalifitseerimine oli õigusvastane, kuna tal puudub kutsesobivuse nõuetes nõutud MTR registreering heakorra- ja haljastustöödes. Kaebaja osutas sellele, et MTR ei võimalda üldse esitada registreeringut nimetatud valdkonnas/tegevusalal. Lisaks viitas kaebaja sellele, et esinevad asjaolud Rahandusministeeriumi poolt riikliku järelevalve algatamiseks ja riigihanke kehtetuks tunnistamise ettekirjutuse tegemiseks, sest on ilmselge, et 1. jaanuariks 2022 hankelepingut sõlmida ei jõuta.
14.Pärast VAKO-lt kaebaja poolt vaidlustuse esitamise kohta teate saamist andis vastustaja
29.detsembril 2021 korralduse nr 698, millega tunnistas korralduse nr 676 tervikuna kehtetuks, lükkas tagasi kõikide pakkujate pakkumused ning lõpetas riigihanke nr 240996 menetluse.
1.1.Vastustaja selgitas vastuseks kaebaja väitele põhjendamatult madala maksumuse osas kontrollimenetluse läbiviimisel vea tegemise kohta, et kuna hankija oli ekslikult lisanud riigihanke kolme aasta eeldatavaks maksumuseks koos käibemaksuga summa, siis ei tekkinud hankija kahtlust, et Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumus on põhjendamatult madal. Edukaks tunnistatud pakkumus on ainult 4,4% odavam hanke käibemaksuta eeldatavast maksumusest ja samas omas hankija täielikku infot Tõrma kalmistu hooldamise kulude kohta läbi seni kehtiva lepingu.
1.2.Vastuseks kaebaja väitele Rakvere Linnahoolduse OÜ kvalifitseerimise õigusvastasuse kohta märkis vastustaja, et ta on pakkujate kvalifitseerimise tingimusi koostades lisanud teenuse hankesse ebasobiva kvalifitseerimise tingimuse (registreering MTR-s tegevusalal heakorra- ja haljastustööd). Kuna tegemist on teenusega, mis ei vaja kutset ega tegevusluba, siis sellise tingimuse seadmine hankesse ei oleks olnud kohane. Kuna tingimust ei ole hanke käigus hankija poolt muudetud, siis ei saa hankija ühtegi pakkujat kvalifitseerida. Hankija kontrollis kõikide pakkujate MTR vastavat registreeringut ja selgus, et ükski pakkujatest ei oma MTR registreeringut heakorra- ja haljastustööde osas.
1.3.Hankija oli seisukohal, et isegi kui ta tunnistab korralduse nr 676 punktid 2 ja 3 kehtetuks, nagu vaidlustaja taotleb, ei saa ta ikka hankemenetlusega edasi minna. Seetõttu otsustas hankija kogu hankemenetluse kehtetuks tunnistada.
3-22-71
1.4.Hankija lisas, et ta on kaalunud vaidlustuse perspektiivi ning on seisukohal, et olukorras, kus hankelepingu sõlmimise kuupäevaks on märgitud 1. jaanuar 2022, ei saa hankija RHS-st tulenevalt sõlmida õiguspäraselt hankelepingut hankedokumentides määratud kuupäeval. Riigihangete üle riiklikku ja haldusjärelevalvet teostav Rahandusministeerium on oma järelevalvepraktikas leidnud, et olukorras, kus hankija on avatud hankemenetlusena korraldatavas riigihankes sätestanud konkreetse hankelepingu perioodi, kuid hankelepingut ei ole ettenähtud kuupäevaks sõlmitud, kuulub riigihange kehtetuks tunnistamisele.
15.Vastustaja korralduse nr 698 põhjendustest nähtub, et vastustaja ei ole täielikult nõustunud vaidlustuses esitatud põhjendustega. Vastustaja ei ole soostunud kaebaja etteheitega põhjendamatult madala maksumuse osas kontrollimenetluse läbiviimisel vea tegemise kohta. Kaebaja väitega, et Rakvere Linnahoolduse OÜ-l ei ole MTR-s registreeringut heakorra- ja haljastustöödes, on aga vastustaja nõustunud. Vastustaja on kaebaja väitest ajendatuna täiendavalt tuvastanud, et sellist registreeringut ei ole ühelgi pakkujal, sest heakorra- ja haljastustööde tegemine ei nõua kutset ega tegevusluba. Vastustaja korralduse põhjenduste ülesehitusest võib aru saada, et hankija hinnangul tingib viimati mainitud puudus ühe asjaoluna riigihanke kehtetuks tunnistamise. Lisaks on vastustaja pidanud oluliseks takistuseks riigihanke läbiviimisel seda, et hankelepingu sõlmimine ei olnud RHAD-is määratud tähtpäevaks võimalik, mis on Rahandusministeeriumi kui riigihangete üle riikliku järelevalve teostaja praktikat arvestades asjaoluks, mis vältimatult tingib riigihanke kehtetuks tunnistamise. Seega on vastustaja kahel põhjusel otsustanud riigihanke kehtetuks tunnistada. Tegu on põhjustega, millele kaebaja juhtis oma vaidlustuses muude põhjenduste kõrval tähelepanu.
16.Kohus nõustub VAKO-ga, et kaebajale ei tulene RHS-ist õigust nõuda vaidlustusmenetluses riigihanke kehtetuks tunnistamist. Isegi kui kaebaja viitab oma vaidlustuses asjaoludele, mis peaksid riigihanke kehtetuks tunnistamise tingima ja vastustaja nendega nõustub, ei tähenda see vaidlustuse põhjendatuks tunnistamist. Asjaolust, et kaebaja esitab vaidlustuses vabatahtlikult laiemad põhjendused, kui RHS §-st 185 tulenev maksimaalne vaidlustuse esitamise ulatus eeldab ja võimaldab, ei saa kaebajale kaasa tuua soodsamat tulemust. Vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine saab toimuda ainult RHS §-s 185 sätestatud lubatavate nõuete raames.
17.Kaebaja on VAKO-le esitanud nõuded korralduse nr 676 punktide 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks, mis on RHS § 185 järgi vaidlustusmenetluses lubatavad nõuded. Vastustaja on korraldusega nr 698 korralduse nr 676 tervikuna kehtetuks tunnistanud, seega muu hulgas kaebaja taotletud ulatuses. Kohus leiab, et see asjaolu ei tähenda praeguse vaidluse kontekstis siiski vaidlustuse põhjendatuks tunnistamist. Vastustaja on selgitanud, et ehkki riigihanke kehtetuks tunnistamisel ei ole täiendavalt vaja selle menetluse käigus tehtud hankija otsuseid kehtetuks tunnistada, tunnistas ta siiski korraldusega nr 698 lisaks riigihankele õigusselguse huvides kehtetuks ka korralduse nr 676. Vastustaja rõhutas kohtumenetluses, et korralduse nr 676 kehtetuks tunnistamise tingis asjaolu, et kogu riigihange tuli kehtetuks tunnistada. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust selle selgituse tõelevastavuses kahelda. Asjaolu, et riigihanke kehtetuks tunnistamise käigus tunnistab hankija õigusselguse huvides kehtetuks ka vaidlusaluse otsuse, ei tähenda hankija poolt vaidlustuse põhjendatuks tunnistamist.
3-22-71
18.Halduskohtumenetluse põhimõtted menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel ei ole vaidlustusmenetlusele otseselt ülekantavad. Seadusandja on teinud teadliku valiku, et riigihanke kehtetuks tunnistamise korral vaidlustajale vaidlustusmenetluse menetluskulusid hankijalt välja ei mõisteta. Ka õiguskirjanduses on rõhutatud, et RHS § 198 ei näe ette lepingulise esindaja kulude väljamõistmist olukorras, kus vaidlustust küll ei rahuldatud, kuid see jääb läbi vaatamata põhjusel, mis oma sisuliselt toimelt on ligilähedane vaidlustusmenetluse võidule, sh kui hankija tunnistab vaidlustatud riigihanke kehtetuks (Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2019, lk 1136, kommentaari autorid M. Parind ja I. Pilving). Hankemenetluses osalejad peavad arvestama hankemenetluse kehtetuks tunnistamise võimalusega. Hankija ei pea hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel iseenesest pakkujate huve kaaluma, sh mitte seda, kas pakkujad on kandnud hankemenetluses osalemisega kulusid. Samamoodi on hankemenetluse eripäradest tulenev objektiivne asjaolu, et vaidlustuste tõttu võib hankelepingu sõlmimine viibida seni, kuni RHAD-le vastava hankelepingu sõlmimine muutub võimatuks. Sellises olukorras jääb hankelepingut sõlmida soovival pakkujal üle võimalus osaleda muutunud tingimustel korraldatud uues hankemenetluses. (Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2019, lk 426 koos sealsete viidetega kohtupraktikale, kommentaari autorid M. Parind, M-A. Simovart ja S. Elias.)
19.Kaebaja viidatud kohtupraktika ei ole otseselt ülekantav praegusele vaidlusele, sest siinse vaidluse asjaolud on teistsugused. Haldusasjades nr 3-20-235 ja 3-21-933 ei olnud tegu riigihanke kehtetuks tunnistamisega, vaid kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise korralduse kehtetuks tunnistamisega ja hanketingimuste muutmisega vaidlustaja soovitud viisil, mille järel sai sama hankemenetlus jätkuda. Kaebajate eesmärk ei olnud nendes asjades riigihanke kehtetuks tunnistamine ning nad ei viidanud vastavatele asjaoludele. Praeguse vaidlusega on mõnevõrra sarnane haldusasi nr 3-21-2988, millele kaebaja ei ole viidanud. Ka selles asjas oli tegu riigihanke kehtetuks tunnistamisega ning kohus leidis, et õige oli vaidlustusmenetlus lõpetada RHS § 197 lõike 1 punkti 8 ja § 192 lõike 3 punkti 5 alusel ning jätta vaidlustaja vaidlustusmenetluse menetluskulud hankijalt välja mõistmata. Kohus osutas, et varasemas kohtupraktikas on tegu olnud olukordadega, kus vaidlustaja on saavutanud oma eesmärgi jätkuvas hankemenetluses. Kohus märkis, et pakkuja (vaidlustaja) ainus eesmärk saab olla, et hankemenetluse tulemusena sõlmitaks hankeleping just temaga. Hanke kehtetuks tunnistamise korral ei saavutata seda eesmärki võrdväärselt olukorraga, kus hankemenetluse jätkudes muudab hankija oma dokumente või tunnistab neid kehtetuks viisil, mis on kasulik pakkuja (vaidlustaja) õiguste kaitseks ja hankemenetluses enda eesmärgi saavutamiseks.
20.Eeltoodust tulenevalt ei ole alust asuda seisukohale, et vastustaja oleks vaidlustuse põhjendatuks tunnistanud ja vaidlustusmenetluse oleks pidanud lõpetama RHS § 197 lõike 1 punkti 3 alusel. Vastustaja on riigihanke kehtetuks tunnistanud ja seega oli õige vaidlustusmenetlus lõpetada RHS v.r § 197 lõike 1 punkti 8 ja § 192 lõike 3 punkti 5 alusel. Sellest tulenevalt on VAKO jätnud õigesti kaebaja vaidlustusmenetluse menetluskulud vastustajalt välja mõistmata. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Hankija on palunud kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 1260 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tegu vajalike ja põhjendatud menetluskuludega. Hankija menetluskulud tuleb kaebajalt välja mõista. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
3-22-71 (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 30.05.2024 lahendis nr 3-22-71 toodud muudatustega 12.11.2024.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.