Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 07.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-22-476/3
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 07.03.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1025

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 07.03.2022, Tallinn 3-22-476

Haldusasi

X kaebus Kehtna Vallavolikogu 21.02.2022 otsuse nr 1-2/24 tühistamise nõudes.

Menetlusosalised

Kaebaja: X

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.

2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3.Tagastada X riigilõiv 15 (viisteist) eurot.

SELGITUSED

− Määrus toimetatakse kätte kaebajale. − Määruse vaidlustamiseks võib kaebaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, §-d 203-204).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.Kaebaja esitas 23.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kehtna Vallavolikogu 21.02.2022 otsuse nr 1-2/24 tühistamise nõudes. Vaidlustatud otsusega otsustas vallavolikogu seada MTÜ Lumider kasuks hoonestusõiguse valla omandis olevale Hiiemäe kinnisasjale (katastritunnus 29202:003:1501), et MTÜ Lumider saaks ehitada sel kinnisasjal asuvale endisele Liivaku taluhoonete asukohale Paluküla terviseja matkaradade külastajaid teenindava hoone. Kaebusest nähtub, et kõnealuse hoone projekteerimiseks on Kehtna Vallavolikogu 14.12.2021 otsusega nr 398 andnud projekteerimistingimused. Esialgne kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus

3.Leian, et kaebus tuleb tagastada HkMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HkMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse ilmselge puudumisega HkMS § 121 lg 2 punkti 1 tähenduses on muuhulgas siis, kui on ilmne, et haldusakt, mille peale on kaebus esitatud, ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Jään siinkohal käesolevas asjas 25.02.2022 määruses võetud seisukohale, et vaidlustatud haldusakt, millega vallavolikogu otsustas koormata valla omandis oleva kinnisasja hoonestusõigusega, ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Nii kaebusest kui 1.03.2021 täpsustusest nähtub, et kaebaja on kohtusse pöördunud selleks, et takistada Hiiemäe kinnistule ehitise püstitamist, kuna ta leiab, et ehitise püstitamine rikub tema õigusi. Kaebaja leiab aga ekslikult, nagu reguleeriks vaidlustatud otsus Hiiemäe kinnistu ehitusõigust või annaks MTÜ-le Lumider õiguse püstitada sellele kinnistule mingisugune konkreetne hoone. Hoonestusõiguse seadmise näol on tegemist kinnisasja asjaõigusliku käsutusega, mitte aga avalik-õigusliku loaga teatud maatükile midagi ehitada. Hoonestusõigus, millega vald kui maatüki omanik otsustas Hiiemäe kinnistu koormata, reguleerib kinnisasja omaniku ja hoonestusõiguse omaniku vahelisi asjaõiguslikke suhteid. Hoonestusõiguse seadmise otsus – sõltumata hoonestusõiguse tingimustest – ei ole ehitusluba ega asenda ehitusluba. Asjaolu, et koormatava kinnisasja omanik on kohalik omavalitsus, ei muuda selles osas midagi. Vaidlustatud otsus on tehtud pelgalt põhjusel, et valla omandis oleva vara käsutamist reguleerivad õigusaktid näevad ette, et valla omandis olevale maatüki asjaõigusliku koormamise peab otsustama vallavolikogu. See, kas valla omandis olev maatükk on mõne kolmanda isiku heaks hoonestusõigusega koormatud või mitte, ei riku kaebaja õigusi. Samamoodi ei rikuks kaebaja õigusi see, kui vastustaja oleks otsustanud Hiiemäe kinnistu võõrandada ega riku ka see, et vald selle kinnistu omanikuna on juba eelnevalt sõlminud MTÜ-ga Lumider rendilepingu, mille kohaselt võib viimane seda maatükki teatud moel ja teatud eesmärkidel kasutada.

4.Eeltoodust tuleneb, et vallavolikogu otsus hoonestusõiguse seadmise kohta ei anna MTÜ-le Lumider vahetult mistahes õigust püstitada sellele maale ehitist ega saada ehitusluba soovitud ehitise püstitamiseks. Selle, kas või milline hoone on võimalik nimetatud kinnistule püstitada, määravad ära kehtivad planeeringud, projekteerimistingimused ning tulevane võimalik ehitusluba. Käesolevas asjas vaidlustatud otsus ei ole suunatud Hiiemäe kinnistu ehitusõiguse kindlaks määramisele planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku tähenduses. Tegemist ei ole haldusaktiga, millest saaks kuidagi sõltuda konkreetse hoone püstitamiseks ehitusloa andmine. Asjaolu, et ka ehitusloa andmine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, ei muuda seejuures midagi. Eeltoodu tähendab ühelt poolt seda, et vaidlustatud otsuses nimetatud MTÜ ei saa nõuda ehitusloa väljastamist sellele tuginedes, et tema kasuks on seatud hoonestusõigus ning vastupidi, asjaomase ehitusloa võiks ta saada – kui ehitusseadustikus vastava ehitusloa saamiseks ette nähtud tingimused on täidetud – sõltumata sellest, kas tema kasuks on seatud soovitava ehitise asukohaks olevale kinnisasjale hoonestusõigus või mitte. Nimelt võiks maaomanik (antud juhul Kehtna vald) ning tema maal mingisuguse tegevusega tegeleda sooviv kolmas isik (antud juhul MTÜ Lumider) leppida viimase poolt ja kulul sellise ehitise püstitamises ja selle edasise kasutamise tingimustes kokku ka näiteks rendilepingus. Ka selline rendileping ei tähendaks seda, et kolmas isik peab tingimata saama ehitusloa. Mingisugust hoonet saab MTÜ Lumider püstitama asuda alles siis kui ta on saanud nõuetekohase ehitusloa. Vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi täpselt samamoodi nagu ei rikuks neid mistahes teise naabruses oleva kinnisasja (eraõiguslikust isikust) omaniku otsus seada oma kinnisasjale mõne kolmanda isiku kasuks hoonestusõigus. Kuigi see muu isik eelduslikult oma sarnast otsust kuidagi vormistama ei peaks, on ilmne, et kaebajal ei oleks oma huvide ja õiguste kaitseks vajalik vaidlustada sellist otsust (ega