Kohus Kohtunik Tsiviilasja number
Viru Maakohus Viljo Junolainen 2-16-17035
Määruse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2016. a, Jõhvi
Tsiviilasi
J. V. avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik):
J. V. (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Ajutine haldur:
Hillar Villers, JeweLex Advokaadibüroo, Sompa 3, 41533 Jõhvi, e-post: [email protected]
on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
J. V. esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Avaldajal puudub vara ja tema sissetulek on miinimumpalk. Võlgnikul on kohustusi kogusummas 14 748,76 eurot, mida ta ei suuda tasuda. Koos pankrotiavaldusega esitas avaldaja ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. J. V. kinnitab avalduses, et tal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Kohus võttis 21.11.2016. a määrustega pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Hillar Villersi. Ajutine haldur esitas 21.12.2016. a kohtule aruande.
I Võlgniku üldiseloomustus J. V., isikukood xxx. Elukoht: xxx. Töökoht: xxx. Perekonnaseis: abielus G. V.ga (isikukood xxx). Ülalpeetavad: 1 alaealine laps.
II Võlgniku varad
Raha ja pangakontod
Võlgnikul on seisuga 21.12.2016. a järgnevad pangakontod:
AS Swedbank, konto nr EE502200001104242831(arvelduskonto), kontojääk seisuga 29.11.2016. a oli 0,00 EUR. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 29.11.2016. a. 0,00 eurot. Nimetatud seis on muutunud, kuna võlgnik saab igakuiselt xxx töötasu 430 eurot (bruto), mida tal on õigus TMS lubatud määras kasutada. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Vara Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr 99803671980, konto saldo on 22.11.2016.a. seisuga 1 691,959 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saa pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka. EVK andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisasju ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Samuti ei ole võlgniku abikaasa nimele registreeritud kinnisasju ja osalusi juriidilistes isikutes. Muu Pankrotiavalduse andmetel võlgnik saab igakuiselt xxx töötasu 430 eurot (bruto). Nimetatud summat on võlgnikul õigus TMS lubatud määras kasutada. Arvestades, et TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust, siis võlgniku sissetulekud 1 palga alammäära suuruses summas ei kuuluks võlgniku pankroti väljakuulutamisel pankrotivara koosseisu ja sellele ei saa pöörata sissenõuet (va seaduses toodud erijuhud). Arvestades, et võlgnikul on 1 alaealine ülalpeetav, siis lisandub mittearestitavale summale 1/3 alampalgast. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab J. V. vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks kuni 0,00 eurot. III Võlgniku teadaolevad kohustused
Laenud, nende käendused Võlgnikul pankrotiavalduse ja krediidiasutuste andmetel on võlgnikul järgnevad kohustused krediidiasutuste ees: AS Swedbank – 2 243,02 eurot (laenulepingud), Bigbank AS – 2 827,17 eurot (tarbijakrediidileping). Maksuvõlad 23.11.2016. a seisuga võlgnikul Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul maksuvõlgu (saldo on 0,00 eurot), ettemaksu konto on 0,00 eurot. Täitemenetlused Võlgnikul on teadaolevalt alljärgnevad kohtutäiturite menetluses (so aktiivsed menetlused) olevad kohustused (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja andmetel): Jrk
Toimiku nr
Avamise kp
Sissenõudja
Nõue
3 848,50 1 148,55
158/2009/1284 095/2011/882
02.04.2009 16.03.2011
066/2013/1201 042/2011/2539
13.06.2013 02.08.2011
1 622,51 2 359,69
042/2009/5751
10.12.2009
042/2009/5600
01.12.2009
2 513,94
374,34
Täitur Raigo Pärs Kristel Maalman Andrei Krek Natalja Malahhova Natalja Malahhova Natalja Malahhova
Pooleliolevad kohtuvaidlused Ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Muud kohustused Muud kohustused pankrotiavalduse ja kogutud andmete põhjal puuduvad. Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 11 980,67 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete, intressinõuete, täituritasude, vms arvelt. Võlgniku varaline seis
Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt 11 980 euro võrra. Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Ajutine haldur on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2). Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest Ajutine haldur on seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetus tekkinud sellest, et seoses majanduslike raskustega, abikaasa töötusega ja võlgniku vähese sissetulekuga ei suuda võlgnik täita oma kohustusi ning võetud laene refinantseeritu uute laenudega. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik ei ole seoses piisavate alaliste sissetulekute puudumisega olnud võimeline oma kohustusi täitma. Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks aprill 2009. aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
Muud tähelepanekud Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga, võlgnikul vara puudub ning võlgniku sissetulekud ei võimalda täita kohustusi.
Kohus rahuldab J. V. pankrotiavalduse. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas vähemalt 11 980,67 eurot ning võlgnikul vara puudub. Kohus kuulutab välja J. V. pankroti, sest võlgnik on kohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt tuleb kohtul võlgniku pankrot välja kuulutada juhul, kui ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Käesoleval hetkel ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vandeadvokaat Hillar Villers on andnud kohtule nõusoleku asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Hillar Villers vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Hillar Villersi pankrotihalduriks J. V. pankrotimenetluses. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6, määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks
Ajutine haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks J. V. pankrotiavalduse menetluses ajutise haldurina tööd 4 tundi ja teinud kulutusi. Ajutine haldur palub kohtul mõista välja ajutise halduri tasu 380 eurot ja kulud summas 20 eurot. Kuna ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara ja vahendid puuduvad ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, siis vastavalt PankrS § 23 lg 4 alusel, palub see välja mõista riigi vahenditest tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks) JeweLex Advokaadibüroo OÜ kasuks. Kohus hüvitab ajutise halduri tasu riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.