Xi kaebus Tartu Vangla vastu õigusvastaste kinnipidamistingimuste tuvastamiseks ja keelamiseks kaebaja suhtes
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Keelduda kaebusele lisatud 09.08.2020. a õiendi (tl 9) vastuvõtmisest ja tagastada tõend kaebajale.
2.Keelduda täiendavate tõendite kogumisest.
3.Jätta kaebus läbi vaatamata.
4.Jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.
5.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord ja Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu muud selgitused Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. Asjaolud ja menetluse käik
X esitas 03.03.2021. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles avaldas rahulolematust seoses tema paigutamisega ümberehitatud kambrisse nr 171, millega tekitati kaebajale kolme kuu jooksul füüsilisi piinasid. Kambris oli aknale juurdepääs suletud, väga palav ja õhupuudus. Kaebaja pöördus 22.01.2021. a avaldusega nr 2-3/205-1 Tartu Vangla poole, mida vangla tõlgendas kui märgukirja. Tartu Vangla vastas kaebajale 11.02.2021. a vastusega nr 2-3/205-2.
2.Kaebaja taotleb kaebuses tunnistada kamber nr 171 asustamatuks, kuna see on ümber ehitatud omavoliliselt, tunnistada Tartu Vangla tegevus kaebaja kambris hoidmisel ebaseaduslikuks, keelata Tartu Vanglal omavoliliselt ümber ehitada elukambreid ja piirata juurdepääs aknale, parandada olukord Tartu Vangla S-majas ja jätta kohtukulud Tartu Vangla kanda.
3.Kohus jättis 05.03.2021. a määrusega Xi kaebuse käiguta ja kohustas kaebuse esitajat kõrvaldama kaebuses esinenud puudused, st tasuma riigilõivu summas 15 eurot või esitama menetlusabi taotluse ning täpsustama kaebuse nõudeid.
4.X teatas 16.03.2021. a kohtule, et tasus riigilõivu summas 15 eurot. Kaebaja palus lugeda tema esitatud kaebus kohustamis-, keelamis- ja tuvastamiskaebuseks. Kaebaja arvates on olemas oht, et ta satub uuesti kambrisse nr 171. Kaebaja eesmärgid on preventiivsed ja võib olla nõuab kaebaja hiljem vanglalt kahju hüvitamist.
5.Kohus võttis 18.03.2021. a määrusega kaebuse halduskohtu menetlusse.
6.Tartu Vangla esitas 16.04.2021. a vastuse kaebusele, milles vaidles kaebusele vastu ja palus jätta Xi kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt peab kohus tagama omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
8.Kohus tõlgendas, et kaebaja on kohtule esitanud tuvastamis- ja keelamiskaebuse. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et nimetatud nõuete esitamiseks on seaduses sätestatud piirangud.
9.HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kohus võib keelamiskaebuse kaebaja õiguste rikkumise ohu puudumise tõttu tagastada juhul, kui on ilmselge, et haldusakt või toiming, mida kaebaja soovib keelata, ei saa rikkuda tema õigusi, või kui pole põhjust arvata, et vastustaja vaidlusaluse haldusakti annab või toimingu teeb. Keelamiskaebuse teiseks lubatavuse eelduseks on, et õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (Riigikohtu 18.02.2021. a määrus asjas nr 3-19-1837, p 12-13).
10.Kohus tegi päringu karistuse kandmise koha otsingusüsteemi ning tuvastas, et kaebaja kannab karistust eelduslikult kuni 2026. aastani, seega ei ole välistatud, et kaebaja võidakse paigutada uuesti Tartu Vangla S-hoone kambrisse nr 171. Kohus leiab aga, et asjas seni esitatud tõendite põhjal on kinnitust leidnud, et kambrisse nr 171 paigutamine ei saa rikkuda kaebaja õigusi, sest kambritingimused ei ole õigusvastased.
11.Tartu Vangla selgitas vastuses kaebusele, et kaebaja paiknes S-hoone 2. osakonna (osakond S2) kambris nr 171 perioodidel 23.09.– 16.11.2020 ja 23.11.2020–02.01.2021. Alates 02.01.2021 paikneb kaebaja S2 osakonna kambris nr 181. Perioodidel 25.–26.09.2020, 28.09.– 07.10.2020, 14.10.–06.11.2020, 06.–11.11.2020 ja 16.12.2020– 02.01.2021 viibis kaebaja kambris nr 171 koos teise kinnipeetavaga. Seega puudub vaidlus, et kaebaja oli paigutatud perioodidel 23.09.– 16.11.2020 ja 23.11.2020–02.01.2021, s.o kokku ligi 3 kuud, kambrisse nr 171, mille tingimusi peab kaebaja õigusvastasteks.
12.Tartu Vangla kirjeldas vastuses kaebusele, et kamber nr 171 on S2 eluosakonnas paiknev kamber. Nimetatud kamber on kohandatud tugevdatud järelevalve vajadustele vastavaks ning lõhkumiskindlaks. See tähendab, et akna klaaspaketi ette lisati löögikindel pleksiklaas vältimaks akna klaaspaketi lõhkumise võimalust. Kambrisse sissepoole ukse vaateava ette lisati klaasi kaitseks metallist võre, radiaatori veetorude kaitseks lisati lõhkumiskindlad kaitsed, WC-s asendati keraamiline tualetipott metallist potiga. Koridori poolele jäävale ukse vaateavale lisati suletav luuk.
13.Kaebaja leiab, et kuna akna juurdepääs on kambris nr 171 suletud, siis ei piisanud kambris õhku ning oli väga palav. Kaebusele lisatud Tartu Vangla S-hoone kambri nr 171 temperatuuri mõõtmise kohta koostatud õienditest nähtub, et 30.10.2020 mõõdeti kambris temperatuuri vahemikus 19,4-22,3 kraadi (tl 5), 01.10.2020 mõõdeti temperatuuri vahemikus 22,5-27 kraadi, seejuures oli kõrgeim temperatuur kambri laual ja märkuseks on kirjutatud juurde: „telekas tõstis tempi“) (tl 6), 02.10.2020 saadi mõõtmistulemusteks 22,0-26 kraadi (tl 7) ning 29.10.2020 mõõdeti kambris temperatuuri vahemikus 22,0-24,3 kraadi (tl 8).
14.Kohus selgitab kaebajale kohtupraktikas kujunenud seisukohta, et kambrite tingimuste õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda VangS § 45 lg-st 1, mille kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Riigikohus asus 21.04.2010. a otsuse nr 3-3-1-14-10 (p 8) seisukohale, et VangS § 45 lg 1 reguleerib ammendavalt nõudeid kambri aknale ja valgustusele ning selles osas ei ole kohaldatav Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määrusega nr 38 kinnitatud "Eluruumidele esitatavad nõuded" p 5 (21.04.2010. a otsus nr 3-3-1-14-10, p 8). Eelnevast ei tulene, et aken peaks olema avatav, kuid kambris peab olema elutegevuseks vajalik õhuhulk ja -ringlus. Kohtupraktikas on ka leitud, et vangla toimimise eripäraga on kooskõlas, et kambrite aknad ei pea olema avatavad. See, et kaebaja ei saa täiendavalt mingil ajal kambrit tuulutada, on ebameeldivus, mis kaasneb vangistuses viibimisega, kuid samas ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist (nt Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2015 otsus asjas nr 3-15-193, p 4 ja Tallinna Halduskohtu 21.04.2017 otsus asjas nr 3-17-189, p 11). Seega ei ole kambrites avatavate akende puudumine õigusvastane. Kui vangla on taganud piisava õhuringluse muul moel, puudub vajadus kambrite õhutamiseks akende avamise teel (Tartu Halduskohtu 30.09.2020. a otsus asjas nr 3-19-1188, p 33).
15.Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada õigusvastaseks asjaolu, et kambris nr 171 akna klaaspaketi ette on lisatud löögikindel pleksiklaas vältimaks akna klaaspaketi lõhkumise võimalust ning asjaolu, et akent ei saa avada. Tartu Vanglas toimib sundventilatsioon (Tartu Vangla 11.02.2021. a vastus nr 2-3/205-2) ning kambri aknad ei pea olema avatavad.
16.Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 85 vastu võetud „Eluruumile esitatavad nõuded“ §-s 4 sätestatud nõudeid sisekliimale ei ole samuti vastustaja rikkunud, sest määrusest ei tulene, et eluruumis siseõhu temperatuus ei tohi ületada + 18 kraadi, kuna tegemist on madalaima eluruumile lubatava temperatuuriga. Siseõhu temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel, milleks loetakse tänapäevaste energiatõhusule kehtestatud nõuete kohaselt ca +27 kraadi (vt ka Tartu Halduskohtu 09.08.2019. a otsus nr 3-18-2396, p 20). Käesoleval juhul ei ole kaebaja kambris viibinud suvisel ajal ning kaebusele lisatud mõõtmistulemuste kohaselt ei ole ületanud kambris temperatuur kordagi 27 kraadi. Isegi, kui küttesüsteemi tõttu oli kaebaja subjektiivsel hinnangul kambris nr 171 liiga soe, on vastustaja püüdnud ventilatsioonisüsteemiga optimaalse võimaliku siseõhu temperatuuri kaebaja kambris tagada. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda õhku jahutavat kliimaseadet kambrisse.
17.HKMS § 121 lg 2 p 21 näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus võib HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.
18.Kohus leiab, et olenemata vaieldavusest, kas kaebajal on kaebeõigus tuvastamis- ja keelamiskaebuse esitamiseks või mitte, on vangla saanud kaebaja õigusi riivata üksnes väheintensiivselt ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ilmselgelt ebatõenäoline.
19.Perioodil 23.09.2020–01.03.2021 esitas kaebaja vanglale kaks pöördumist seonduvalt kambri nr 171 tingimustega. 06.01.2021. a avalduses nr 2-5/20-1 palus kaebaja väljastada aktid temperatuuri mõõtmise kohta kambris nr 171 perioodil september kuni november. 20.01.2021. a avalduses nr 2-3/205-1 (lisatud kaebusele) märgib kaebaja, et kolme kuu vältel on teda hoitud omavoliliselt ümberehitatud kambris nr 171, millega tekitati füüsilisi piinu. Kaebaja tõi välja, et kambris on akna juurdepääs suletud, mistõttu ei piisa kambris õhku ja on väga palav. Kaebaja palus avada juurdepääs akendele kambrites, kus see on suletud. Kaebaja palus tunnistada kamber nr 171 asustamatuks ja väljastada temperatuuri mõõtmise tulemused ajal, mil tema viibis kambris nr 171. Tartu Vangla vastas 11.02.2021. a kirjaga nr 2-3/205-2 (lisatud kaebusele) kaebaja pöördumisele.
20.Kaebaja kaebusega halduskohtu poole vastavasisulise kaebusega ei pöördunud. Kaebaja oleks saanud oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole ja vaidlustada halduskohtus tema paigutamist kambrisse nr 171, vajadusel taotledes esialgset õiguskaitset. Kaebaja ei pöördunud kohtu poole, kui ta paiknes enda arvates õigusvastastes tingimustes, jättes efektiivsed õiguskaitsevahendid oma õiguste riive ära hoidmiseks kasutamata.
21.Kohus rõhutab, et kuigi kaebaja on märkinud puuduste kõrvaldamise avalduses, et tal võib olla ka kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsus, siis sel eesmärgil ei ole õigust esitada kohtule tuvastamiskaebust (HKMS § 45 lg 2). Kui kaebaja leiab, et temale põhjustas kambris nr 171 paiknemine kahju, siis tuleb hüvitamiskaebuse esitamiseks kohtule eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 8.
22.Kaebaja taotles kaebuses Tartu Vangla meditsiiniosakonna koostatud haiguslugude välja nõudmist, et tõendada kaebaja pöördumist vangla meditsiiniosakonna poole probleemidega, mis tekkisid viibimisega suletud aknaga kambris. Kohus keeldub HKMS § 62 lg 2 alusel täiendavate tõendite kogumisest, kuna käesolevas asjas ei ole tähtsust, kas kaebajale põhjustas kambris nr 171 viibimine terviseprobleeme. Võimalikud väited tervise kahjustamise kohta saab kaebaja esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel (RVastS § 9 lg 1).
23.HKMS § 62 lg 2 alusel võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus keeldub asja materjalide juurde võtmast kaebusele lisatud 09.08.2020. a õiendit (tl 9), mis on koostatud Tartu Vangla S-hoone kambri nr 171 temperatuuri mõõtmise kohta. Nimetatud õiendil ei ole käesolevas asjas tähtsust, sest see on koostatud ajal, kui kaebaja ei paiknenud kambris nr 171, mis nähtub nii õiendist kui vangla vastusest kaebusele. Kohus kontrollis praeguses asjas, kas vastustaja tegevus on kaebaja suhtes olnud õigusvastane, sest kaebaja on kohtusse pöördunud enda õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1), mistõttu on asjasse puutumatu, milline oli kambri temperatuur ajal, kui seal viibisid teised kinnipeetavad.
24.Kaebuse rahuldamine eeltoodud asjaoludele tuginedes, on väga vähetõenäoline ja vangla tegevus on kaebaja õigusi saanud riivata üksnes väheintensiivselt. Kaebaja paigutamine uuesti Tartu Vangla S-hoone kambrisse nr 171 ei saa rikkuda tema õigusi või võib kaebaja õigusi riivata üksnes vähesel määral. Kohus peab põhjendatuks kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel koostoimes § 121 lg 2 p-ga 21.
25.Vastavalt HKMS § 155 lg-le 6 koostoimes HKMS § 43 lg-ga 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
26.Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot ja muud võimalikud menetluskulud jäävad kaebaja kanda HKMS § 104 lg 5 p 3 ja § 108 lg 4 alusel.
27.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.