lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-482/6

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-482/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
896
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2022, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-22-482

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.02.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052252714 tühistamise nõudes

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine ja kaebuse tagastamine

Resolutsioon

1.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata;
2.Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult
3.Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

ASJAOLUD

1.X esitas 24.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 21.02.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052252714 tühistamiseks. Kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust. X põhjendas esialgse õiguskaitse taotlust järgmiselt.
1.1.Kaebaja on seisukohal, et tema kaebus on perspektiivikas. Kaebaja viisa pikendamisel tekib tal seaduslik alus riigis viibimiseks ning langeb ära lahkumisettekirjutuse seaduslik alus ning selle täitmise kohustus. Eeltoodust johtuvalt on ka tõenäoline käesoleva kaebuse edukas lahendus ning ettekirjutuse tühistamine.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.2.Kaebaja märgib, et vaidlustatava haldusakti peatamata jätmisel on kaebaja hilisem õiguste kaitse võimatu või oluliselt raskendatud. Käesoleval juhul on kaebajal kohustus lahkuda Eesti Vabariigist hiljemalt 28.02.2022. Selle kohustuse täitmata jätmisel on väljastatud lahkumisettekirjutus sundtäidetav, mistõttu peab kaebaja igal juhul Eesti Vabariigist lahkuma. Seega negatiivsed tagajärjed saabuvad ilmselgelt hiljemalt 01.03.2022. Riigist lahkumise tulemusel osutub kaebaja jaoks raskendatuks viisa pikendamise taotluse uuesti läbivaatamise menetluses osalemine, samuti Tallinna Tehnikaülikoolis pooleli olevate õpingute jätkamine. Kui kaebaja lahkub Eesti Vabariigist, siis Eestist lahkumisest ja sellest tingituna vägagi tõenäolist õpingute lõpetamise edasilükkamist ei ole võimalik käesolevas kohtuasjas tehtava lahendiga

võimalik kõrvaldada. Kaebaja soovib pooleliolevad õpingud lõpetada esimesel võimalusel hiljemalt 2022. aasta juunis.

1.3.Kaebaja leiab, et käesoleval juhul puudub oluline avalik huvi, mis õigustaks kaebaja esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist. Kaebaja on esitanud vastavalt VMS § 1001 lg 11 ning § 1004 lg 4 kohaselt avalduse vastustaja otsuse uuesti läbivaatamiseks. Vastustaja (või hilisemalt VMS § 10014 lg 2 kohaselt Siseministeeriumi) otsusest võib sõltuda käesoleva vaidluse lõplik tulemus. Kaebaja palub esmalt rahuldada esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel peatada käesolev menetlus kuni kaebaja viisa pikendamise taotluse lõpliku läbivaatamiseni (uuesti läbivaatamine Politsei- ja Piirivalveameti ning vajadusel ka Siseministeeriumi poolt).
2.Tallinna Halduskohtu 25.02.2022 kohtunõudega küsiti HKMS § 252 lg 1 alusel õiguskaitse taotluse osas ka Politsei- ja Piirivalveametilt sellekohast arvamust.
3.Politsei- ja Piirivalveamet leidis oma 27.02.2022 seisukohas, et õiguskaitse taotlus tuleks jätta rahuldamata. Kaebaja on Nigeeria kodanik, kes õpib alates 19.09.2017 Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuse õppes osakoormusega. Kaebajale oli väljastatud elamisluba Eestis õppimiseks nr. 2024093334/TE kehtivusega 04.12.2017-15.07.2020 ja viisad õppimiseks nr EST100262622 (kehtivus 12.11.2020-11.04.2021), EST100311082 (kehtivus 12.04.2021-30.06.2021), EST100317386 (kehtivus 06.07.2021-31.01.2022). 28.01.2022 kaebaja esitas PPA-le viisataotluse ning 15.02.2022 PPA otsusega nr 2022/717/302 keelduti viisa andmast. Seega, alates 15.02.2022 kaebaja viibib Eestis seadusliku aluseta. PPA poolt kaebajale koostatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks 1052252714 vabatahtliku lahkumise tähtajaga 7 päeva (28.02.2022). Sissesõidukeeld kaebaja suhtes jäetud humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Vastustaja on seisukohal, et lahkumisettekirjutus 1052252714 on õiguspärane, kuna X’l puudub hetkel õiguslik alus Eestis viibimiseks.
4.Kaebaja taotlus peatada ettekirjutuse nr 1052252714 kehtivus või täitmine ei ole tõenäoliselt põhjendatud kaebuse perspektiivituse tõttu. VMS § 43 lg 1 ja VSS § 2 lg 1 kohaselt peab Eestis viibimiseks välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kaebajal puudus ettekirjutuse tegemise ajal ja puudub ka praegu Eestis viibimiseks seaduslik alus. Seega oli vastustajal ettekirjutuse tegemiseks õiguslik alus ja ühtlasi ka vastav kohustus. VSS § 7 lg 1 ei anna vastustajale kaalutlusõigust otsustamaks, kas isiku suhtes on vajalik lahkumisettekirjutuse tegemine või mitte, olles tuvastanud, et isik viibib Eestis ebaseaduslikult. Eelnevat ei muuda ka asjaolu, et kaebaja on vaidlustanud PPA 15.02.2022 otsuse nr 2022/717/302 viisa andmisest keeldumise kohta. Kaebaja ei saa ka Eestis viibimist seadustada (VMS § 216 lg 1 p 1), sest viibimisõiguse saamiseks peab ta ilmtingimata lahkuma Schengeni alalt ning taotlema viisat välisesinduses.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (nõndanimetatud pöördumatud tagajärjed). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi 2(3)

ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

6.Kohus nõustub üldjoontes nende selgitustega, mis vastustaja esialgse õiguskaitse taotluse osas andis ning ei pea kõike tervikuna vajalikuks üle korrata. Selles, et kaebajal puudub hetkel õiguslik alus riigis viibida, antud juhul vaidlust ei ole. Kohtupraktika käigus on asutud seisukohale, et lahkumisettekirjutuse kehtivuse või täitmise peatamine ei legaliseeri kaebaja viibimist Eestis. VMS § 43 lg 31 kohaselt ei ole haldusaktiga pandud kohustus Eestist lahkuda välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus VMS § 43 lg 1 p 5 tähenduses. Sellest järeldub, et lahkumisettekirjutuse koostamine VSS § 2 lg 1 ja § 7 lg 1 alusel oli õiguspärane. Taolistes situatsioonides on vaidlustatud lahkumisettekirjutusi pigem osaliselt ehk sissesõidukeeldusid puudutavas osas, kuid antud juhul ei ole kaebaja suhtes sissesõidukeeldu kohaldatud. Seega on kaebus perspektiivitu ning lahkumisettekirjutuse tühistamise nõudega ei saavutata õigust Eestis viibida. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei või olla kaebus (nõue) ilmselgelt perspektiivitu. Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest õiguskaitse kohaldamise eelduslikud tingimused ei ole täidetud. Ühtlasi tagastab kohus kaebuse selle ilmselge perspektiivituse ning eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktidele 1 ja 2.
7.Käesoleva määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja