X kaebus Eesti Töötukassa 09.06.2021 otsuse nr TVH/21/025788 ja 04.08.2021 vaideotsuse nr 2200 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks tema 31.05.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi vaadata
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Vladimir Makarov Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Meelis Paavel, Helle Rebane, Maarika Nüganen
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.03.2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 31.05.2021 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramise ning puude raskusastme tuvastamise taotluse.
2.Tartu Arstiabi Keskus OÜ ekspertarst leidis töövõime hindamise eksperdiarvamuses, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
3.Eesti Töötukassa tegi 09.06.2021 otsuse nr TVH/21/025788, millega tuvastas, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsuse põhjendustes on viidatud töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 punktile 1, mille kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerged tegutsemispiirangud liikumise ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades, mille põhjuseks on soolepõletikud. Taotleja kirjeldatud õppimise ja ja tegevuste sooritamisega seotud muid piiranguid on arvestatud teadvusel püsimise ja 1(11)
enesehoolduse valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates.
4.Kaebaja esitas 28.06.2021 Eesti Töötukassa 09.06.2021 otsuse peale vaide, mille Eesti Töötukassa jättis 04.08.2021 vaideotsusega nr 2200 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgnevad: Terviseandmete põhjal võib järeldada, et vaide esitajal esinev haavandiline koliit on raviga enamasti kontrolli all ja võib põhjustada üksnes kergeid piiranguid. Kõhulahtisuse püsivat esinemist ei ole kirjeldatud, terviseandmete kohaselt ei ole viimasel paaril aastal ägenemisi olnud. Viimati on haiguse ägenemist kajastatud 29.06.2018, hilisemad gastroenteroloogi sissekanded koliidi ägenemisi ei kirjelda. Dieedi jälgimine ei ole töövõimet piiravaks asjaoluks. Vaide esitajal esinev astma on raviga kontrolli all, 2019. aastal tehtud spirograafia oli korras. Korduvale vastuvõtule, kuhu vaide esitaja oli 2020. aastal kutsutud, ta ei pöördunud. Vaide esitaja on kaasuva allergilise nohu raviks välja kirjutatud ninaspreid viimase kahe aasta jooksul apteegist välja ostnud ühel korral 2020. aasta juulis. Vaide esitajal esines roietevaheline valu ühekordselt ning käesolevalt piiranguid ei põhjusta. Vaide esitajal esinevad kerged tegutsemispiirangud liikumise ja enesehoolduse valdkondades. Terviseandmete alusel on vaide esitaja tervislik seisund paranenud võrreldes eelnevate aastatega ning puuduvad asjaolud, millele toetudes kinnitada, et vaide esitaja töövõime oleks vähenenud. Kui vaide esitaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ja seda kinnitavad ka tervise infosüsteemis (TIS) olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uued uuringud ja/või diagnoosid), on tal võimalik esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus. Vaide läbivaatamisel ei ole selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada.
5.Eesti Töötukassa poolt töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele ja töövõime hindamise otsusele tuginedes jättis Sotsiaalkindlustusamet (SKA) 10.06.2021 otsusega nr P2602021-49606 kaebajal ka puude raskusastme tuvastamata.
6.Kaebaja esitas 20.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse: 1) Eesti Töötukassa 09.06.2021 otsuse nr TVH/21/025788 tühistamiseks, 04.08.2021 vaideotsuse nr 2200 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks teha uus otsus, millega kohustada Eesti Töötukassat kaebaja 31.05.2021 taotlust uuesti läbi vaatama ja tuvastada osaline või puuduv töövõime ja määrata töövõimetoetus vastavalt töövõimetoetuse seaduse §-dele 11-17 ja 27; 2) SKA 10.06.2021 otsuse nr P260-202149606 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks teha uus otsus, millega tuvastada, et kaebaja on osaliselt töövõimetu või alternatiivselt SKA 10.06.2021 otsuse nr P260-2021-49606 tühistamiseks ja kaebaja suhtes uue ekspertiisi läbiviimise määramiseks.
7.Kohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 09.06.2021 otsuse nr TVH/21/025788 ja 04.08.2021 vaideotsuse nr 2200 tühistamist, Eesti Töötukassa kohustamist tema 31.05.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi vaadata, SKA 10.06.2021 otsuse nr P260-202149606 tühistamist ja SKA kohustamist tema 31.05.2021 puude raskusastme tuvastamise taotlus uuesti läbi vaadata.
8.Kohus tegi 03.11.2021 määruse, millega luges, et kaebus on Eesti Töötukassa vastu esitatud nõuete osas tähtaegne ja SKA vastu esitatud nõuete osas kaebetähtaja rikkumisega esitatud. Kohus jättis SKA vastu esitatud nõuete osas kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas haldusasja menetluse SKA vastu esitatud nõuete osas. Kohus võttis kaebuse Eesti Töötukassa vastu esitatud nõuete osas menetlusse.
9.Kohus määras 23.12.2021 kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses. Muuhulgas jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse nõuda teise tervishoiuteenuse osutaja või Töötukassa arstiõppe läbinud töötaja hinnangut. 2(11)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad kaebuses ning 03.12.2021, 28.01.2022 ja 11.02.2022 täiendavates seisukohtades
10.Töötukassa kordab töövõime hindamise otsuses üksnes eksperdiarvamuse kokkuvõtet. Selles märgitakse küll valdkondade piirangute raskusastmed ja antakse lõplik hinnang kaebaja töövõime ulatusele, kuid töövõime hindamise otsusest ei selgu, kuidas kaebaja puhul töövõime kindlakstegemiseni jõuti. Töötukassa otsuses pole isegi viidet määrusele nr 39, mis sätestab töövõime hindamise tingimused. Töötukassa parandas oma vea alles vaideotsuses, milles selgitas kaebajale, kuidas tema töövõimet hinnati, sh töövõime hindamise metoodikat. Selgitamine ei tähenda seaduse ja määruste normide kopeerimist haldusaktis, vaid isikule arusaadavaks tegemist. Kaebaja märgib, et haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti.
11.Kaebaja on seisukohal, et töövõime hindamise aluseks olnud eksperdiarvamuses on ekspertarst valesti määranud kaebaja tervislikust seisundist tulenevad piirangud tema võimekusele.
12.Kaebaja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et kaebajal on diagnoos haavandiline koliit. Haavandiline jämesoolepõletik ehk haavandiline koliit on krooniline, ägenemistega kulgev jämesoolehaigus. See on haigus, mis vahepeal raviga või iseeneslikult taandub ja peaaegu kaob, aga siis aktiviseerub jälle. Ägenemise ajal häirivad pidevad valud kõhus, seedehäired ja probleemid tualeti leidmisega. Krooniline haigus võib aja jooksul kas süveneda või paraneda aga see ei tähenda, et inimene on terve. Sõltumata sellest, kas selle haigusega inimene võtab ravimeid või mitte, algab ägenemise periood ja siis on vajalik haiglaravi.
13.Kaebaja leiab, et ekspertarst ei võtnud kaebaja töövõimet hinnates arvesse kaebaja haiguse olemust, nimelt seda, et haigus on krooniline, ägenemise perioodidega. Kaebaja tervis ei ole parenenud, see eksisteerib ainult ravimitel, mida kaebaja peab igapäevaselt võtma. Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog dr. Benno Margus märkis, et tegemist on haigustega, mis pole Eestis veel nii levinud kui Lääne-Euroopas või USA-s. Selle haiguse puhul ei oska me tõesti täpselt öelda, mis seda põhjustab. Kahjuks ei saa patsiente täielikult välja ravida. Ükski ravim ei ole haavandilise koliidi korral täiesti efektiivne.
14.Kaebaja viibis perioodil 17.09.2021 kuni 15.10.2021 kuu aega haiguslehel, mis oli seotud haavandilise koliidi ägenemisega. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et iga tööandja ei hoia oma töökohal töötajat, kes vormistab igas kvartalis kuuajalise haiguslehe.
15.Kaebaja ei ole aktiivne inimene tema diagnoosi tõttu, kuna tänapäeval on palju samaealisi inimesi, kes elavad aktiivset eluviisi, reisivad, töötavad jne. Kaebaja jääb oma haiguste tõttu sellest kõigest ilma. Samal ajal tunnistas vastustaja ta täiesti terveks inimeseks.
16.Kaebaja diagnoos jäi samaks, kuid varem tuvastati viis aastat järjest kaebajal 50% töövõimetust, ning 5 aastat hiljem otsustati kaebaja sama diagnoosiga, et kaebajal ei ole enam puuet, kuigi faktid tõestavad vastupidist. Eesti Töötukassa tegi 09.06.2021 otsuse nr TVH/21/025788, milles leiti, et kaebajal töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebaja töövõime ei ole ka suurenenud.
17.Töövõime on indiviidi potentsiaalne võime sooritada teatud aja jooksul asjakohast tegevust etteantud efektiivsustasemel. Tõhusus sõltub tegevuse välistingimustest ja indiviidi psühhofüsioloogilistest ressurssidest. Selleks, et teha kindlaks, kas kaebaja töövõime on vähenenud või mitte, tuleb välja selgitada, milline oli kaebaja töövõime enne haigust. Vastustaja väidab, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et pärast haigestumist ei ole tema töövõime tõusnud. Sellest lähtuvalt ei saa järeldada, et kaebaja töövõime ei oleks vähenenud.
3(11)
18.Alates 2015 kuni tänapäevani ei ole kaebaja tervislik seisund oluliselt muutunud. Kaebaja viibib jätkuvalt haiguslehel haiguse ägenemise tõttu. See asjaolu mõjutab kindlasti töö mahtu ja kvaliteeti. Kaebaja märgib, et tema haiguse (mida ei ravita) esinemisel on tema töövõime ja füüsiline seisund alati madalal tasemel. Sellest lähtuvalt ei ole otstarbekas haiguse ägenemise korral (arvestades, et ägenemine toimub neli korda aastas) esitada iga kord uus töövõime hindamise taotlus. Vastustaja seisukohad 03.12.2021 vastuses ning 28.01.2022 ja 11.02.2022 täiendavates seisukohtades
19.Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 09.06.2021 otsus nr TVH/21/025788 ja 04.08.2021 vaideotsus nr 2200 on õiguspärased.
20.TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu (edaspidi määrus) § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Eksperdiarvamus koostatakse järgmiste andmete alusel: taotluses olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes); TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud andmed (tervise infosüsteemi kantud taotleja terviseandmed); taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt.
21.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.
22.Kaebaja ise on 31.05.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ja muudest tervisehäiretest tingitud piirangud.
23.Tervishoiuteenuse osutaja Tartu Arstiabi Keskus OÜ (edaspidi TTO) ekspertarst dr Riina Urbanik, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 08.06.2021 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 09.06.2021 otsusega nr TVH/21/025788 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames 12.07.2021 veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas. Eeltoodu alusel koostati vaidlustatud vaideotsus nr 2200.
24.Käesoleva kohtuasja raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning koostanud 01.12.2021 oma seisukoha. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti 01.12.2021 koostatud seisukohas jääb dr Pille Tommingas esialgse seisukoha juurde. 4(11)
25.Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 2 (mõõdukas piirang). TTO ekspertarst on selgitanud, et kerge piirangu liikumisel põhjustab võimalik kõhuvalu haiguse ägenemisel, viimasel ajal on seisund ravi foonil püsinud stabiilne. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud tegutsemispiiranguid liikumise valdkonna võtmetegevustes „1.2 Ohutu ringiliikumine“, „1.3 Seismine ja istumine“, „1.4 Liikumisega seotud muud probleemid“, millest tulenevalt hinnati need võtmetegevused arvväärtustega 0 (piirangut ei tuvastatud). TTO ekspertarst on vaidemenetluses täiendavalt selgitanud, et terviseandmete põhjal võib järeldada, et haavandiline koliit on raviga enamasti kontrolli all ja võib põhjustada üksnes kergeid piiranguid. Kaebaja on arstile pöördunud 2020. aastal ühel korral- 15.01.2020 gastrenteroloogile. Kaebusi ei ole kirjeldatud. 23.07.2020 toimus perearsti telefonikonsultatsioon retsepti pikendamiseks. 09.06.2020 gastroenteroloogi kaugvisiit - ägenemiseta. Gastroenteroloogi epikriiside alusel ägenemisi ei ole olnud (16.04.2021 - Momendil ägenemiseta. 09.06.2020 Ägenemiseta. 15.01.2020 - Ägenemiseta. 17.09.2018 Haiguse kulg ägenemiseta). Kaebajal diagnoositud astma on raviga kontrolli all, 2019. aastal tehtud spirograafia oli korras. Korduvale vastuvõtule, kuhu kaebaja oli kutsutud 2020. aastal, ta ei pöördunud. Astma on raviga kompenseeritav ja terviseandmete kohaselt piiranguid ei põhjusta. Kokkuvõtlikult on kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Kaebajal on piirangud käimisel ja kehalistel tegevustel võimaliku kõhuvalu tõttu. Põhjuseks on soolestiku struktuuri kahjustus.
26.Kaebajal hinnati teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevus „3.3 Teabevahetusega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). Terviseandmetes puudub info lugemisprillide kasutamise osas. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevustes „3.1 Teabe edasiandmine“ ega „3.2 Teabe vastuvõtmine“, mistõttu hinnati võtmetegevused arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud).
27.Kaebajal hinnati teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmegevus „4.2 Tualettruumi toimingud“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 4 (täielik piirang). TTO ekspertarst selgitab, et kaebaja saab põletikulise soolehaiguse tõttu ravi, terviseandmete alusel ei ole viimasel paaril aastal ägenemisi olnud. Kaebajal hinnati teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevus „4.4 Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud. Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst selgitab, et dieedi jälgimine ei ole töövõimet piirav. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuses „4.1 Teadvusel püsimine“ ja „4.3 Söömine ja joomine“, mistõttu hinnati võtmetegevused arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kokkuvõtlikult on kaebajal kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Kaebajal on vähesel määral piiratud oma tervise eest hoolitsemine soolehaiguse ägenemisel tekkiva kõhulahtisuse ja sageda roojamise tõttu. Põhjuseks on soolestiku struktuuri kahjustus.
28.Kaebajal hinnati muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevus „6.1 Väljaskäimine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 2 (mõõdukas piirang). Kaebaja kirjeldatud krooniliselt koliidist tingitud piirangud on hinnatud liikumise valdkonnas (tegemist on kehalise probleemiga), tegutsemispiirang selles valdkonnas on hinnatud kergeks.
29.Muude tervisehäirete osas kirjeldatud krooniline koliit on hinnatud liikumise valdkonnas, piirang selles valdkonnas on hinnatud kergeks. TTO ekspertarst on selgitanud, et astma on raviga kompenseeritav ja terviseandmete alusel piiranguid ei põhjusta.
30.Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst on lisaks selgitanud, et roietevahelist neuralgiat on ühekordselt kirjeldatud 11.12.2019, kui kaebaja pöördus EMOsse. Esines valu vasakul rindkere piirkonnas VAS 4-5, kaasnes õhupuudus. Kaks päeva varem oli põletav tunne rinnaku taga, mis 5(11)
taandunud spontaanselt. Palpatoorselt esines valupunkt vasakul rindkere 4 roidevahemikus. Hilisemaid pöördumisi selliste kaebustega terviseandmed ei kajasta. Samal visiidil on ühekordselt välja kirjutatud retsept gabapentiinile, hiljem ei ole valuvaigisteid vajanud. Eeltoodust saab järeldada, et kaebajal esines roietevaheline valu ühekordselt ning käesolevalt piiranguid ei põhjusta.
31.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks.
32.Vastustaja selgitab, et kroonilise haiguse olemasolu iseenesest ei anna alust hinnata töövõimet vähenenuks. Töövõime hindamine ei sõltu üksnes meditsiinilise diagnoosi olemasolust, vaid sellest, kuidas isik, vaatamata diagnoosile, talle määratud ravi foonil hinnatavate võtmetegevustega toime tuleb. Samuti ei ole võrdsustu hinnang „töövõime ei ole vähenenud“, et isikul ei oleks terviseprobleeme. Kõiki piiranguid hinnatakse isikule määratud ravi foonil, s.t hinnatakse n.ö. jääkpiirang, mida ravi ei suuda kompenseerida. Samuti arvestatakse vahelduva terviseseisundi korral ägenemiste sagedust ja kestvust, kusjuures ka asjaolu, et ägenemiste ajal võib isik vajada ajutist töövõimetuslehte. Arstlikust seisukohast on oluline ka asjaolu, kas raviarst on pidanud vajalikuks ravi tõhustada. Kui ravi pole tõhustatud, kuid ravipotensiaal on olemas, on see samuti kinnituseks, et antud ravi juures on saavutatud oodatud efektiivsus. Kui isik ei kasuta ravi talle määratud ulatuses, loetakse ravisoostumus või haigusteadlikkus ebapiisavaks ja asjaolu võib olla kaudseks viiteks, et haigussümptomaatika ei häiri oluliselt igapäevategemisi. Haiglaravil ei ole kebaja viibinud.
33.Vastustaja on seisukohal, et töövõime hindamise otsuse põhjendustest on arusaadav selle põhisisu ja lõppjäreldus kaebaja töövõime ulatuse kohta. Vaidlustatud töövõime hindamise otsuses on märgitud viide töövõime hindamise õiguslikule alusele (TVTS § 5 lg 3 p 1), välja on toodud kokkuvõte otsuse aluseks olevast eksperdiarvamusest. Vastustaja on nii vaide- kui kohtumenetluses täiendavalt selgitanud, kuidas kaebaja puhul töövõime hindamise tulemuseni jõuti. Vastustaja juhib tähelepanu kaebaja poolt kaebuses esitatud ilmselgele ebatäpsusele, mille kohaselt ei kajastu vaidlustatud töövõime hindamise otsusel viidet määrusele nr 39. Vastustaja otsusel on toodud viide tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“.
34.Vastustaja selgitab täiendavalt, et kui kaebaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ning seda kinnitavad ka tervise infosüsteemis olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uued uuringud ja/või diagnoosid), on tal võimalik esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.
35.Vastustaja selgitab, et puude raskusastet tuvastab Sotsiaalkindlustusamet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide alusel. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud puude raskusastet. Ekslik on kaebaja seisukoht siduda varasemalt temal Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud püsiv töövõimetus Eesti Töötukassa poolt läbiviidava töövõime hindamise menetlusega. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 3-17-1695 punktis 13 märkinud, et töövõime hindamismetoodika ei ole seotud püsiva töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem määratud töövõime kaotuse ulatusest. Võrreldes püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tugineb töövõime hindamise metoodika täiesti uutele alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast võimekust. Selle tulemusena võivad Sotsiaalkindlustusameti poolt varem tuvastatud püsiv töövõimetus (s.o töövõime kaotuse protsent) ja töötukassa poolt tuvastatud töövõime ulatus (s.o töövõime ei ole vähenenud, osaline või puuduv töövõime) erineda.
36.Kaebaja on 28.01.2022 esitanud menetluskulude nimekirja, kuid ei ole esitanud kuludokumente. 6(11)
KOHTU PÕHJENDUSED
37.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
38.Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 09.06.2021 otsuse nr TVH/21/025788 ja 04.08.2021 vaideotsuse nr 2200 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist tema 31.05.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi vaadata. Töötukassa on seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja leiab, et tema töövõime on vähenenud. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja töövõime ulatus tuvastati Töötukassa poolt õiguspäraselt.
39.Vaidlus puudub selles, et Töötukassa oli vaidlustatud haldusaktide tegemiseks pädev haldusorgan ja kaebaja on tööealine isik.
40.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
41.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega saab kohus Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse ja vaideotsuse õiguspärasuse hindamisel võtta arvesse ainult neid asjaolusid, mis olid vastustajale nende tegemise ajal teada.
42.Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui isiku töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1).
43.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
44.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).
45.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Viidatud valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste 7(11)
õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
46.Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6).
47.Kaebaja on koos kaebusega esitanud 08.06.2021 dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu, mille koostas tervishoiuteenuse osutaja Tartu Arstiabi Keskus OÜ ekspertarst dr Riina Urbanik. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 0. Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
48.Kaebaja on vastustajale ette heitnud otsuse ebapiisavat põhjendamist. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti. Töötukassa 09.06.2021 otsuse põhjendustes on korratud 08.06.2021 eksperthinnangu kokkuvõtet. Kohus möönab, et Töötukassa 09.06.2021 otsuses ei ole töövõime hindamise metoodikat üldse selgitatud, mistõttu pole aru saada, kuidas töövõimele antud lõplik hinnang täpsemalt kujunes. Otsuse õiguslike alustena on viidatud TVTS §-dele 5-9 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“. Määrusele nr 39 on hinnatud tervikuna, mitte paragrahvide täpsusega, mistõttu pole aru saada, millised sätted olid kaebaja juhtumi puhul asjakohased. Samas on otsuses märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas. 08.06.2021 eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid kasutati, milline hinnang anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel). Seega saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud.
49.Kuigi vastustajal on töövõime hindamisel kahtlemata teatav hindamisruum, ei ole sellele vaatamata tegemist kaalutlusotsusega, vaid tuvastava haldusaktiga, mille põhjendamisvigadel ei ole samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16). Arvesse saab võtta põhjendusi, mis on antud pärast esialgse otsuse tegemist. Kaebajale on töövõime hindamise otsust täiendavalt põhjendatud Töötukassa 04.08.2021 8(11)
vaideotsuses nr 2200 ning kohtumenetluses esitatud dokumentides (03.12.2021 vastus kaebusele, dr Piret Tommingase 01.12.2021 kirjalikus seisukohas). Seega loeb kohus Töötukassa 09.06.2021 töövõime hindamise otsuse võimalikud põhjendamispuudused vaidemenetluses ja kohtumenetluses kõrvaldatuks.
50.Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete (nt taotlejal on diagnoositud teatud haigus) alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud ka seda, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).
51.Kaebaja märkis töövõime hindamise taotluses, et tal esinevad piirangud liikumise, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ja muudest tervisehäiretest tingitud piirangud. Kaebaja on kirjeldanud probleeme seoses haavandilise koliidi (kõhuvalu, vajadus kiiresti tualetti minna), astma (inhalaatori kasutamine) ja ribidevahelise neuralgiaga. Lisaks on kaebaja maininud lugemisprillide kasutamist.
52.Dr Riina Urbanik on andnud oma arvamuse 08.06.2021 eksperthinnangus ja 12.07.2021 täiendavas eksperthinnangus (vastustaja 03.12.2021 vastus, lisa 4). Dr Riina Urbanik hindas piirangu raskusastmed kaebaja antud hinnangutest väiksemaks järgnevates võtmetegevustes: 1.1. Liikumine eri tasapindadel; 3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud; 4.2. Tualettruumi toimingud; 4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud. Võtmetegevust 5.3. (õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud) on hinnatud teadvusel püsimise ja enesehoolduse raames, sest vajadus koheselt tualetti minna on kehaline probleem. Võtmetegevust
6.1.(väljaskäimine) on hinnatud liikumise raames, sest ühistranspordi kasutamise vältimine vajaduse tõttu koheselt tualetti minna on kehaline probleem. Dr Riina Urbanik on oma arvamustes põhjendanud, miks ta hindab piirangu raskusastme kaebaja antud hinnangust väiksemaks. Võtmetegevuse 1.1. juures on dr Riina Urbanik märkinud, et eri tasapindadel liikumise piirang on kerge, sest viimasel ajal on seisund ravi foonil püsinud stabiilne. Võtmetegevuse 3.3. juures on märgitud, et kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Võtmetegevuse 4.2. juures on märgitud, et tualettruumi toimingute piirang on kerge, sest kaebaja saab põletikulise soolehaiguse tõttu ravi, kõhulahtisuste püsivat esinemist ei ole kirjeldatud ning viimasel paaril aastal ei ole ägenemisi olnud. Võtmetegevuse 4.4. juures on märgitud, et dieedi jälgimine ei ole töövõimet piirav. Muude tervisehäirete all tõi kaebaja välja astma ja ribidevahelise neuralgia. Selles osas on ekspertarst märkinud, et astma on raviga kompenseeritav ja terviseandmete alusel piiranguid ei põhjusta.
53.Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Pille Tommingas on andnud oma seisukoha nii vaidemenetluses kui kohtumenetluses (vastustaja 03.12.2021 vastus kaebusele, lisad 5 ja 6). Ka tema on leidnud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Dr Pille Tommingas on oma 01.12.2021 kirjalikus seisukohas märkinud, et haavandiline koliit on kulgenud viimastel aastatel ravi foonil oluliste ägenemisteta, viimasel gastroenteroloogi visiidil on uuringus (koloskoopia 13.05.2021) leitud haavandilise koliidi jääknähud. Ravivajadust on vähendatud („Pentasa 4 g 1 kuu, sellejärgselt 2g“). On võimalik, et periooditi esinevad kõhuvalud, mis üldist liikumisvõimet ja enesetunnet 9(11)
häirib, kuid antud kaebuseid raviarstidele pole esitanud. Samuti ei saa funktsionaalne võimekus olla häiritud määral, mis takistaks üldist püsivat töövõimet. Töötamise registri andmetel on kaebaja füüsilisel tööl täiskoormusel. Perearst on viimase kahe aasta jooksul väljastanud kahel korral ajutise töövõimetuslehe haavandilise jämesoolepõletiku tõttu 23.07.-13.08.2019 (22 päeva) ja 05.05.24.05.2021 (20 päeva). Antud juhul ei kinnita terviseandmed kroonilise haavandilise koliidi sagedasi ägenemisi. Peitvere esinemine on antud haigusseisundi juures ootuspärane. Aneemilist seisundit ei esine. Tõenäoline, et on sagedasem roojamine ja sellega seotud tualettruumi kasutamise vajadus, kuid püsivat kõhulahtisust ei ole kirjeldatud. Kaasuvana on kaebajal diagnoositud astma, määratud ravi, mis pulmonoloogi hinnangul 28.08.2019 on hea raviefektiga. Hilisemat konsultatsioonivajadust TIS ei kajasta. Ravi väljakirjutust on jätkanud perearst. Ravi kasutamine ei ole retseptikeskuse andmetel vajalik olnud aastaringselt või on seda kasutatud alaannuses. TIS andmetel ei ole kaebajal diagnoositud kõne- ega kuulmisfunktsiooni häiret. Kuulmisfunktsiooni on hinnatud töötervishoiualasel läbivaatusel 08.03.2019. Silmaarsti sissekannet TIS ei kajasta. Võimalike lugemisprillide vajadus töövõimet ei mõjuta. Roietevaheline neuralgia ei ole püsiseisundina käsitletav. Roietevahelist neuralgiat on ühekordselt kirjeldatud 11.12.2019, kui kaebaja pöördus EMO-sse. Hilisemaid pöördumisi selliste kaebustega terviseandmed ei kajasta. Eeltoodust saab järeldada, et kaebajal esines roietevaheline valu ühekordselt lühiajaliselt ning käesolevalt piiranguid ei põhjusta.
54.Seega on kaebaja terviseandmed üle vaadatud kahe erineva arsti poolt. Kohtule on esitatud kaebaja terviseandmete väljavõte (vastustaja 03.12.2021 vastus kaebusele, lisa 2). Kohtul puudub alus arvata, et kaks erinevat arsti on TIS-i kantud kaebaja terviseandmeid valesti kasutanud ja jõudnud valele järeldusele. Kaebaja leiab, et ekspertarst ei ole arvesse võtnud, et kaebaja haigus on krooniline ja ägenemise perioodidega, mille puhul ükski ravim pole täiesti efektiivne. Kohus sellega ei nõustu. Nii dr Riina Urbaniku kui dr Pille Tommingase seisukohtades on tuginetud asjaolule, et kaebajal ei ole viimastel aastatel olnud haiguse ägenemist. Seega on nad teadvustanud, et haigusel on ägenemise perioodid. Töövõime hindamisel ei saa lähtuda üksnes üldisest asjaolust, et haigusel võivad olla ägenemise perioodid, vaid hinnata tuleb konkreetse isikuga seotud asjaolusid, eeskätt seda, millise sagedusega haiguse ägenemise perioodid tema puhul esinevad. Kaebaja väitel toimub haiguse ägenemine neli korda aastas. TIS-i andmed seda ei kinnita. 2017. aastal oli haiguse kulu kohta märgitud, et soolepõletiku ägenemine toimub 3-4 korda aastas (vastustaja 03.12.2021 vastus kaebusele, lisa 2, lk 19-21). Gastroenteroloogi 29.06.2018 sissekande kohaselt oli kaebajal haavandilise koliidi ägenemine umbes kuu aega. Samas pole pärast seda haiguse ägenemisi terviseandmetes otsesõnu kirjeldatud. Seega on tõendamata, et kaebajal esineks haavandilise koliidi ägenemist neli korda aastas. Ekspertarstid tuginesid töövõime hindamisel põhjendatult asjaolule, et kaebaja seisund on püsinud ravi foonil stabiilne, sest töövõime hindamine toimubki ravi mõju arvesse võttes. Seejuures ei tunnistanud nad kaebajat terveks, vaid asusid seisukohale, et kaebaja haigus ei takista töötamist sellisel määral, et tuleks tuvastada osaline töövõime. Kaebaja on olnud haavandilise koliidi tõttu alates 2018. aastast küll kahel korral tööõimetuslehel (vastustaja 03.12.2021 vastus kaebusele, lisa 2, lk 24), kuid töövõimetuslehel olemine 22 päeva ühel aastal ja 20 päeva ülejärgmisel aastal ei ole selline sagedus, mille tõttu peaks isiku töövõime kindlasti vähenenuks lugema. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku töövõimetuslehel viibimise sagedusega, mida võib esineda ka isiku puhul, kes ei põe kroonilisi haigusi.
55.Kaebuses kirjeldatud töövõime hindamise metoodika (milline oli kaebaja töövõime varasemalt ja milline on praegune töövõime sellega võrreldes) ei ole kooskõlas sellega, kuidas Töötukassa töövõimet hindab. Töövõimet hinnatakse vastavalt taotluse hetkel olemasolevatele terviseandmetele ja isiku varasemat töövõimet ei tuvastata. Dr Pille Tommingas on 01.12.2021 seisukohas selgitanud, et kõiki piiranguid hinnatakse isikule määratud ravi foonil, s.t hinnatakse n.ö. jääkpiirang, mida ravi ei suuda kompenseerida. Samuti arvestatakse vahelduva terviseseisundi korral ägenemiste sagedust ja kestvust, kusjuures ka asjaolu, et ägenemiste ajal võib isik vajada ajutist töövõimetuslehte. 10(11)
Kaebajal esinevad piirangud, mis vajavad tähelepanu töötingimuste valikul, kuid ei vähenda püsivalt üldist töövõimet. Kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja viimase viie aasta terviseandmeid kogumis arvesse võttes ei ole käesoleval hetkel piirangud väljendunud ulatuses, et oleks tuvastatav osaline töövõime.
56.Kaebusele on lisatud SKA 2015. ja 2016. aasta otsused püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta. Vastustaja on õigesti märkinud, et varasemalt SKA poolt tuvastatud püsiv töövõimetus ei ole töövõime hindamisel asjakohane. Töövõime hindamise praegune metoodika tugineb täiesti uutele alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast võimekust.
57.Kaebaja on viidanud, et ta viibis perioodil 17.09.2021 kuni 15.10.2021 kuu aega haiguslehel, mis oli seotud haavandilise koliidi ägenemisega. Kaebaja esitas 03.12.2021 foto haiguslehest, millelt nähtub töövabastuse periood 17.09.2021 kuni 15.10.2021. Kuna kaebaja vajas nimetatud haiguslehte pärast töövõime hindamise ja vaideotsuse tegemist, ei saa see tagantjärgi nende õiguspärasust mõjutada. Seetõttu ei kajastu haiguslehe andmed ka kohtule esitatud kaebaja terviseandmete väljavõttes. Kui kaebaja on pärast vaidlustatud haldusaktide tegemist hakanud senisest sagedamini haavandilise koliidi tõttu haiguslehel viibima, on kaebajal õigus esitada Eesti Töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.
58.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 09.06.2021 otsuse nr TVH/21/025788 tühistamiseks puudub alus. Kuna algne otsus on õiguspärane ja vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaide esemest sõltumatult, puudub alus Eesti Töötukassa 04.08.2021 vaideotsuse nr 2200 tühistamiseks. Kuna Eesti Töötukassa haldusaktid ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata 31.05.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
59.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
60.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.