X.Xi esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 10.02.2022. a käskkirja nr 3-22/1-2/91 kehtivuse peatamiseks ja vangla kohustamiseks paigutama ta teise kambrisse
Menetlusosalised
Taotleja – X.X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde X.Xi vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 15.10.2021– 14.02.2022 kohta.
3.Võtta kohtuasja nr 3-22-289 materjalide juurest praeguse asja materjalide juurde Viru Vangla arsti 10.02.2022. a seisukoht.
4.Jätta X.Xi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata osas, milles ta palub kohustada vanglat paigutama ta teise kambrisse ning andma talle kambrisse isiklikud riided ja esemed.
Jätta X.Xi esialgse õiguskaitse taotlus ülejäänud osas rahuldamata.
6.Kuulutada haldusasja menetlus X.Xi tervisekaardi väljavõtet ning vangla arsti 10.02.2022. a ja 21.02.2022. a arvamusi puudutavas osas kinniseks.
7.Asendada tähemärgiga.
määruse
avaldamisel
taotleja
nimi
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 4 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 252 lg 7). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse taotlejale ja vastustajale kätte. Taotlejale toimetatakse kätte ka määruse tõlge vene keelde.
3-22-431
ASJAOLUD
1.Viru Vangla kohaldas 10.02.2022. a käskkirjaga nr 3-22/1-2/91 samast kuupäevast alates vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-de 1–4 alusel X.Xi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis seisnesid tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamises, kehakultuuriga tegelemise keelamises ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramises. Käskkirjast nähtub, et kohaldatavad julgeolekuabinõud kehtivad kuni asjaolude äralangemiseni.
1.1.Käskkirja kohaselt helistas X.X 09.02.2022 kella 23.27 paiku V üksuse valveruumi ning teatas, et ta lõhkus enda kambri nr S118 aknasse augu, kuna talle ei toodud Voltaren salvi. Kell 23.30 toimunud kontrollimisel ei tuvastanud valvur kambri aknas läbivat auku. Valvurit nähes hakkas X.X pikliku musta esemega vastu akent taguma. Valvur andis kinnipeetavale korduvalt korraldusi lõhkumine peatada. Kella 23.51 paiku ähvardas X.X ära lõhkuda kambri nr S118 WC. Kui nähti, et kinnipeetav liigub WC-sse, ja kostus pidev vee vulin, suleti kambri nr S118 veevarustus. Kella 23.59 paiku võttis X.X portselanist WC poti kaane ja viskas selle vastu akent kildudeks.
1.2.10.02.2022 kella 00.52 paiku avastas vangla valvur, et X.X on katnud vaatlusava paberiga. Toiduluuki avades nähtus, et X.Xi käes oli terava otsaga kraanikausi tükk, millega ta tagus vastu akent. Aknasse oli tekkinud läbiv auk. Osakonda kutsuti täiendavaid ametnikke ning kella 01.13 paiku selgitati X.Xile, et ta paigutatakse teise kambrisse. X.X oli agressiivselt meelestatud ja üritas valvuri pihta sülitada. Pärast mõningast rääkimist X.X rahunes ning kella 01.17 paiku sisenesid valvurid kambrisse. Kambri aknasse oli tekitatud läbiv auk ning WC-s oli purustatud kraanikauss ja WC pott. Kinnipeetavale paigaldati selja taha käerauad ning ta toimetati jõudu kasutades kambrist välja.
1.3.Tuvastatud intsidentidega näitas X.X, et ta ei ole asunud õiguskuulekale teele ja isiku kuritegelik mõtteviis võib leida vanglas väljundi vanglaametnike vastu suunatud tegevuste ja vangla vara kahjustamise näol. Selle ennetamiseks on vajalik isoleerida kinnipeetav teistest kinnipeetavatest. Kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, on vajalik rakendada, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud X.Xi vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine.
1.4.Toimunud intsidentidest võib veel järeldada, et X.X on ebastabiilse käitumisega ning võib tekitada enesevigastusi, millega seab ohtu oma elu ja tervise. Vangla peab reageerima ja välistama ohu kinnipeetava elule ja tervisele ning tagama vanglasisese julgeoleku, mistõttu on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik. Seetõttu on põhjendatud X.Xile keelata isiklike esemete kasutamine, millega on võimalik tekitada endale vigastusi või kahjustada vangla vara.
2.X.X esitas Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohaldada esialgset õiguskaitset Viru Vangla 10.02.2022. a käskkirja nr 3-22/1-2/91 suhtes ja tühistada antud käskkiri kuni halduskohtu otsuse jõustumiseni antud asjas. Samuti soovib X.X, et ta paigutataks ümber kambrist nr P216, kuhu ta selle käskkirja alusel paigutati, ning et talle tagastataks tema riided ja kirjandus, raamatud ja ajalehed, kuna tal on õigus lugeda ja õppida.
2.1.Taotleja märgib, et vangla 10.02.2022. a käskkirja alusel paigutati ta ebainimlike kinnipidamistingimustega kambrisse P216. Kamber on räpane ning see on määritud vere ja limaga. Samuti on kambris väga külm ning aknast puhub tuul otse pähe, kuna madrats on kohe akna juures. Taotleja jäi kambris haigeks, sest sai külma. 12.02.2022 võeti taotlejalt ära kõik tema isiklikud asjad, sh riided, ja ta jäeti kambrisse külmetama. Taotleja oli COVID-19 haige ja haigestus veel ka külmetusse.
3-22-431
2.2.Kuna taotlejale ei toodud 09.02.2022 seljavalu vastu Voltaren salvi, lõi ta katki vangla akna ja lõhkus tualeti, sest närvid ei pidanud vastu.
2.3.Taotlejal on tõsised probleemid vaimse tervisega ja ta on 15 aasta vältel võtnud antidepressante ja erinevaid rahusteid. 13.10.2021 käis taotleja psühhiaatri vastuvõtul, kus talle määrati uus ravim ja tõsteti antidepressantide doosi. Taotleja on seisukohal, et teda ei tohi täielikus isolatsioonis hoida.
3.Viru Vangla palus 22.02.2022. a vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kuivõrd X.Xi ei saanud jätta lõhutud aknaga kambrisse, paigutati ta ümber kambrisse nr P216, mis on ühekohaline kamber ja kuhu paigutatakse kinnipeetavaid, kelle suhtes on vajalik kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid isikust endast tuleneva ohu tõttu. Kambri nr P216 sisustusse kuuluvad põrandal asuv lavats, seina külge kinnitatud laud, põranda külge kinnitatud istekoht, veekraan koos äravoolutrapiga, n-ö Aasia WC, riiul, seina külge kinnitatud nagi ja pesu kuivatamiseks toru. Kambrisse nr P216 on paigaldatud trelluksed, et ära hoida kinnipeetava rünne ametnike kambrisse sisenemisel. Kambri seisukord ei saanud olla antisanitaarne, kuna vangla väljakujunenud praktika kohaselt koristatakse kamber pärast tühjaks jäämist. Üldjuhul paigutatakse kinnipeetavad kambrisse nr P216 lühiajaliselt. X.X paiknes selles kambris alates 10.02.2022 ning 17.02.2022 paigutati ta tavakambrisse nr S406. Viru Vangla üldarsti arvamuse kohaselt pole alust arvata, et kinnipeetava tervisele mõjuks kuidagi halvasti viibimine eraldatud lukustatud kambris koos liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramisega.
4.Viru Vangla selgitas 23.02.2022 täiendavalt kohtule, et Viru Vangla 17.02.2022. a käskkirjaga nr 3-22/1-2/107 lõpetati osaliselt taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, s.o lõpetati isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine (keeld seisnes selles, et kinnipeetavalt võeti kambrist ära isiklikud esemed, millega oli võimalik kahjustada või lõhkuda vangla vara). Ülejäänud osas jäi Viru Vangla 10.02.2022. a käskkiri nr 3-22/1-2/91 kehtima. Seega on alates 17.02.2022 taotlejal kambris taas lubatud isiklikud esemed. Samuti on taotlejal võimalus igapäevaselt lugeda osakonnas ühiskasutatavaid üleriigilisi ajalehti.
KOHTU SEISUKOHT
5.Taotleja on palunud kohaldada HKMS § 249 lg 1 alusel Viru Vangla 10.02.2022. a käskkirja nr 3-22/1-2/91 suhtes esialgset õiguskaitset ning tühistada antud käskkiri kuni halduskohtu otsuse jõustumiseni antud asjas. Samuti on taotleja palunud kohtul kohustada paigutama ta ümber kambrist nr P216 inimlike tingimustega kambrisse ja tagastama talle tema riided, raamatud ja ajalehed. Eeltoodud taotlusi tuleb tõlgendada selliselt, et taotleja palub kohtult Viru Vangla 10.02.2022. a käskkirja nr 3-22/1-2/91 kehtivuse peatamist (HKMS § 251 lg 1 p 1) ning vangla kohustamist paigutama ta kambrist P216 teise kambrisse (HKMS § 251 lg 1 p 3). Käskkirja kehtivuse peatamise tagajärjel tuleks vanglal taotlejale tagastada ka temalt selle käskkirja alusel ära võetud isiklikud riided ja esemed.
6.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda riigilõiv 20 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotluse lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 15.10.2021–14.02.2022 kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3-22-431
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
8.Vangla on kohtule teatanud, et taotleja paigutati 17.02.2022 kambrist nr P216 ümber kambrisse nr S406 ning Viru Vangla 17.02.2022. a käskkirjaga nr 3-22/1-2/107 lõpetati tema suhtes isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelu kohaldamine. Seega, ka juhul, kui taotlejal esines kohtule taotluse esitamise ajal esialgse õiguskaitse vajadus seoses talle isiklike asjade keelamise ja tema kambris nr P216 viibimisega, on selline esialgse õiguskaitse vajadus käesoleva määruse tegemise ajaks ära langenud. Seetõttu tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 249 lg 3 teise lause alusel läbi vaatamata osas, milles taotleja palub kohtul peatada Viru Vangla 10.02.2022. a käskkirja nr 3-22/1-2/91 kehtivus isiklike riiete ja esemete keelamist puudutavas osas ning kohustada vanglat paigutama ta ümber kambrist nr P216 inimlike tingimustega kambrisse.
9.Ülejäänud osas saab kohus esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi vaadata. Taotleja suhtes kohaldatakse Viru Vangla 10.02.2022. a käskkirja nr 3-22/1-2/91 alusel jätkuvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid, välja arvatud isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamist, ning taotleja on nimetatud käskkirja vaidemenetluses vaidlustanud (HKMS § 249 lg 2).
10.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt peab selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10– 11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
11.Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse ära otsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu 22.09.2014. a määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Kohus leiab, et praeguses asjas on tegemist eelkirjeldatud olukorraga. Taotleja suhtes VangS § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole oma olemuselt toiming, mida on võimalik edasi lükata, s.t peatada nende kohaldamine praegu ja jätkata nende kohaldamisega pärast kohtulahendi jõustumist.
12.Kohus leiab, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna Viru Vangla 10.02.2022. a käskkiri nr 3-22/1-2/91 pöörati taotleja suhtes koheselt täitmisele, ei piisa tema väidetavalt rikutud õiguste kaitseks tema vaiet rahuldavast vaideotsusest või kaebust rahuldavast kohtuotsusest. Kui jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata, tekib haldusakti hilisema kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral olukord, kus taotleja põhiõigusi ja vabadusi on piiratud õigusvastaselt ning seda olukorda pole võimalik ajas tagasi pöörata.
13.Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul järgmisena kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
3-22-431
14.VangS §-s 69 sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamine on üheks abinõuks julgeoleku tagamisel vanglas, neid kohaldatakse ohu ennetamiseks ning need tuleb ohuolukorra möödudes viivitamatult lõpetada. VangS § 69 lg 1 lubab kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid muu hulgas kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule, samuti raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Viru Vangla 10.02.2022. a käskkirjas on selgitatud taotleja suhtes julgeolekuabinõude rakendamise vajadust ning kohtule esitatud materjalide pinnalt on piisav alus arvata, et vangla sai 09.02.2022 ja 10.02.2022 aset leidnud intsidentide pinnalt järeldada taotlejast tulenevat ohtu teistele isikutele ja vangla julgeolekule. Seda, kuidas isik võib olla ohtlik või kui suur tõenäosus on uue raske õigusrikkumise toimepanemiseks, võib vangla hinnata kõigi talle teada olevate asjaolude ja sündmuste põhjal. Kohtule esitatud 10.02.2022. a ettekanded kinnitavad taotleja poolt vangla vara lõhkumist ning negatiivset suhtumist vanglaametnikesse. Taotleja on ka ise märkinud, et ta lõhkus vangla vara, kuna talle ei toodud tema poolt taotletud Voltaren salvi seljavalu vastu. Seega piisas selleks, et taotleja asuks lõhkuma vangla vara ja käituma teiste isikute suhtes agressiivselt, üksnes taotlejale ebamugava olukorra tekkimisest. Eeltoodut arvestades on taotleja vaide ja võimaliku kaebuse eduväljavaated senise kohtupraktika valguses küll vähesed, kuid samas ei saa vaiet ega kaebust pidada siiski ka ilmselgelt perspektiivituks. Vaideorganil ja vajadusel hiljem halduskohtul tuleb asja sisulise läbivaatamise käigus taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eelduste täidetust põhjalikumalt hinnata.
15.Taotleja viitab enda vaimse tervisega seotud probleemidele ja sellest tulenevale ohule, et isolatsioonis viibides võib tema tervis oluliselt halveneda. Kohtu hinnangul ei saa nendest väidetest järeldada taotlejal sellise ülekaaluka esialgse õiguskaitse vajaduse esinemist, mis õigustaks antud juhul esialgse õiguskaitse kohaldamist. Nagu kohus eespool viitas, esineb asjas kaalukas avalik huvi tagada vanglasisene julgeolek ja vältida taotlejast tulenevate ohtude realiseerumist. Vanglal tuleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja taotleja õiguste piiramise põhjendatust jätkuvalt hinnata ning asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetada (VangS § 69 lg 3). Vangla arsti 21.02.2022. a arvamuse ja taotleja tervisekaardi pinnalt ei saa asuda seisukohale, et teistest kinnipeetavatest isoleerimine kujutaks reaalset ohtu taotleja tervisele. Kohus võtab haldusasja nr 3-22-289 materjalide juurest praeguse asja materjalide juurde ka Viru Vangla arsti 10.02.2022. a seisukoha, millest nähtub, et psühhiaater on taotlejal diagnoosinud düstüümia ehk kroonilise kerge meeleolu languse, kuid pärast 2021. a sügist ei ole taotleja meeleolu langust ega muid vaimse tervisega seotud probleeme kurtnud. Eeltoodu pinnalt puuduvad kohtul piisavad alused arvata, et taotlejale saabuksid isolatsioonis viibides sellised pöördumatud kahjulikud tagajärjed, mis õigustaksid vangla julgeoleku huvides antud Viru Vangla 10.02.2022. a käskkirja kehtivuse peatamist.
16.Kohus juhib täiendavalt vangla tähelepanu kohtupraktikale, millest tulenevalt tuleb vanglal kinnipeetavate teistest eraldamisel veenduda, et meetme kohaldamisega ei põhjustataks isikule ülemääraseid kannatusi, mh meetme kestusest tulenevalt, ning vangla peab ise otsustama, kas ja milliseid valdkonna eriteadmisi (nt arsti kaasamisega) on vaja seejuures rakendada (vt Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2021. a otsus nr 3-20-64, p 31). Samuti märgib kohus, et kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel peaks taotleja terviseseisund muutuma halvemuse poole, on tal võimalik pöörduda vastava terviseprobleemi tekkimisel tervishoiutöötaja poole.
17.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et antud juhul on vangla julgeoleku tagamise ja uute raskete õiguserikkumiste ärahoidmise vajadus kaalukam kui taotlejale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed, ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
18.Kohus kuulutab haldusasja menetluse osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimik sisaldab andmeid taotleja tervise kohta. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu
3-22-431 kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole taotleja eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3).
19.Terviseandmete sisaldumise tõttu asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.