X kaebus Eesti Töötukassa TVH/21/016115 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
06.04.2021
otsuse
nr
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.03.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
X (kaebaja) esitas 22.03.2021 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise taotluse.
2.Vastustaja leidis 06.04.2021 otsuses nr TVH/21/016115, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille
3-21-940
põhjuseks on pehmete kudede haigusseisundid. Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ja sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Kaebaja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Psühhiaatri poole pöördumine 2019. a. Hilisem vaimse võimekuse probleemide kajastus, nõustamine või ravimite ordinatsioon puudub. Kaebaja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebajal on piiratud treppidel liikumine, pikemaajaline seismine, kükitamine ning istuvast asendist püstitõusmine põlveliigeste valu ja mõningase liikuvuse piiratuse tõttu. Kaebajal on piiratud parema käe sirutamine, üles tõstmine ning esemete kandmine ja liigutamine parema õlaliigese valu ja liikuvuse piiratuse tõttu. Kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
3.Kaebaja esitas 04.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 06.04.2021 otsuse tühistamiseks. Kaebajale määrati 2 aastat tagasi osaline töövõimetus, nüüd aga leiti, et ta on töövõimeline. Kaebaja tervislik seisund on vananedes halvenenud, liigeste liikuvus on veelgi enam piiratud ja enamik toimingutest on valulikud. Sellega seonduvad ka stress ja unetus. Väga sageli peatab terav valu liigestes igasuguse tegevuse mõneks tunniks, sageli isegi mitmeks päevaks. Erialaarstid dr Eller ja dr Tein selgitasid, et seoses traumade ja vananemisega on liigestes toimunud erinevad muutused, mis ole taastatavad. Lisaks on kaebajal kõrgvererõhu probleem ja ta kasutab igapäevaselt ravimeid. Kaebaja ei ole leidnud tööd, mida ta saaks teha ilma valutundeta. Kaebaja soovib osalise töövõime tuvastamist.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Vastustaja tugines otsust tehes ekspertarsti 26.03.2021 eksperdiarvamusele. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug on kaebaja terviseandmed, kaebaja taotluses ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning nõustunud ekspertarsti hinnangutega.
4.2.Kaebaja on kaebuses välja toonud, et tal esinevad valud liigestes ja sellega seotud liikumispiirangud. Põlveliigese probleeme on esinenud aastaid, anamneesi alusel umbes 20 aastat tagasi olnud parema põlveliigese artroskoopiline operatsioon ja terviseandmetes on kajastatud röntgenoloogiliselt parema põlveliigese II astme artroosi (16.08.2019 teostatud röntgenülesvõte paremast põlveliigesest). Suurenenud füüsilisel koormusel (korvpalli mängides) liigesvaevused süvenesid ja 11.09.2019 käis seetõttu ortopeed Alo Kullerkann vastuvõtul, kus määrati konservatiivne ravi. Hilisemaid pöördumisi põlveliigeste probleemide tõttu terviseandmetes ei ole. 04.09.2020 oli olmetrauma (kaebaja väänas kodus vasakut jalga hüppeliigese piirkonnast), kuid luulist vigastust ei esinenud ja määrati konservatiivne ravi. Puusaliigeste kulumuslikke muutusi ja lülisamba problemaatikat terviseandmetes kajastatud pole, seisundit täpsustavat piltdiagnostikat ei ole vajanud. Terviseandmete kohaselt on objektiivsed liikumispiirangud tagasihoidlikud. Terviseandmetes ei ole kirjeldatud püsivaid kõnnakuhäireid ega abivahendite vajadust. Tegemist on kroonilise probleemiga, millega kaebaja on terviseandmete kohaselt hästi kohanenud (töötab füüsilist tegevust eeldaval tööl täiskoormusega ja vabal ajal olnud suuteline mängima korvpalli). Ekspertarst on õigesti hinnanud piirangud liikumise valdkonnas kergeks. Hinnangut kinnitab ka asjaolu, et retseptikeskuse andmetel kaebaja viimasel 2 aastal püsivat ravi pole vajanud.
4.3.Käelises tegevuses on ekspertarst hinnanud mõõduka piirangu käte sirutamisel ja kerge piirangu asjade liigutamise võtmetegevuses parema õlaliigese kroonilise probleemi tõttu, mida on terviseandmetes kajastatud viimati 2019. a. Ortopeed Aalo Elleri vastuvõtul on kaebaja käinud 2019. a, siis on teostatud MRT uuringu põhjal õlaliigese artroos süvenenud, esineb
2(11)
3-21-940
kontraktuur ja planeeritud redressioon (artroskoopiline artrolüüs). Protseduur teostati 03.04.2019 ja kaasnevalt süstiti liigesesse hormooni koos anesteetilise preparaadiga. Vahetult protseduuri järgselt on kaebaja käinud perearsti vastuvõtul, kuid hilisemalt puuduvad terviseandmetes objektiivsed käelise tegevuse piirangute kirjeldused ja arsti poole pöördumised. Eelnevast lähtuvalt on õige hinnata piirang käte sirutamisel mõõdukaks, sest terviseandmetele tuginedes on tegemist ühe õla probleemiga, mis viimase aasta vältel meditsiinilist sekkumist ja kahel viimasel aastal püsivat retseptipõhist valuravi pole vajanud. Terviseandmed ei kajasta taastusraviarsti konsultatsiooni ega juhendatud taastusravi läbimist. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse piiranguid koos raviga. „Asjade liigutamise“ võtmetegevuses on kerge piirang, sest parema õlaliigese valust tingitult võib esineda probleeme kergete esemete kandmisel ja liigutamisel. Peenmotoorikat mõjutavaid terviseprobleeme terviseandmetes ei ole kajastatud. Vastustaja nõustub, et kulumuslikud liigesmuutused ei ole taaspöörduvad ja vajadusel asendatakse kulunud liigesed proteesidega, kuid töövõime hindamisel on esiplaanil reaalsed tegutsemispiirangud, mitte diagnoosid ja haiguste teoreetiline kulg. Ka on töövõime hindamisel aluseks objektiivsed terviseandmed, mitte subjektiivsed arvamused.
4.4.Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse tegutsemisvõimet koos abivahendiga, mida kaebaja oma terviseseisundist põhjustatud piirangute kompenseerimiseks kasutab.
4.5.Kaebaja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei leidnud terviseandmete alusel kinnitust. Psühhiaatri poole on kaebajal üks pöördumine 2019. a. Hilisem vaimse võimekuse probleemide kajastus, nõustamine või ravimite ordinatsioon puudub.
4.6.Terviseandmetel on stressist tingitud unehäired ja ka paanikahood olnud aktuaalsed 2017. a. Siis käis kaebaja ka psühhiaatri vastuvõtul ja kasutas psüühikat mõjutavaid ravimeid (antidepressant, rahusti, unerohi). Viimane kontakt psühhiaatriga oli 27.09.2017. Kuna puuduvad hilisemad pöördumised eriarstile ja viimase 2 aasta jooksul ei ole psüühikat mõjutavaid ravimeid retseptikeskuse andmetel kaebaja vajanud, saab lugeda seisundi paranenuks määral, et see ei mõjuta üldist töövõimet.
4.7.Terviseandmete alusel on kaebajal kõrgvererõhuhaigus diagnoositud ja ravi määratud. Viimati on vererõhuväärtuste numbrilisi andmeid dokumenteeritud 21.07.2020 perearsti epikriisis ja need on normi piires. Hiljem on kaebaja kontakteerunud perearstiga üksnes vererõhuravimite retseptide pikendamiseks. EKG teostatud 08.01.2019, täiendavaid kardiaalseid uuringuid ega eriarsti konsultatsiooni pole rohkem vajanud. Eeltoodust lähtuvalt on seisund ravi foonil kompenseeritud ja töövõimet ei mõjuta.
4.8.Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu oleks kaebajal tuvastatav puuduv töövõime. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Ekspertarst on välja toonud, et kaebajale on ebasobiv raskuste tõstmine.
4.9.2019. a töövõime hindamisel olid kaebaja käelise tegevuse piirangud aktuaalsed (esines liigese kontraktuur, mis vajas operatiivset sekkumist) ja seda hinnati nii käte sirutamise kui ka asjade liigutamise võtmetegevustes mõõduka piiranguga. Artroskoopilise artrolüüsi protseduur teostati 03.04.2019. Kuna hilisemalt puuduvad terviseandmetes objektiivsed käelise tegevuse piirangute kirjeldused ja arsti poole pöördumised, kaebaja ei ole vajanud püsivat valuravi ega 3(11)
3-21-940
täiendavat taastusravi ning ajutist töövabastust, saab lugeda seisundi raviga kompenseerituks ja osaliselt paranenuks. Sellest tulenevalt ei ole praegusel juhul tegemist enam osalise töövõimega.
4.10.Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Kõik isiku poolt esitatud kaebused ja piirangud peavad olema kinnitatud TIS-i andmetes, et neid saaks töövõime hindamise raames arvesse võtta. Isiku tegutsemisvõimet hinnatakse adekvaatse ravi foonil koos abivahendite ja kompenseerivate meetoditega.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebaja vaidlustab vastustaja töövõime hindamise otsust, milles leiti, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja viitas 2019. a tehtud töövõime hindamise otsusele ja leidis, et tema tervislik seisund ei ole parandanud ja tal tuleks uuesti tuvastada osaline töövõime.
6.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.
7.Eeltoodud sätetest tulenevalt ei ole töövõime hindamisel oluline, kui mitu tervisehäda kaebajal on ja millised diagnoosid on talle määratud. Oluline on, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Paljudel inimestel on oma tervisega mõningaid hädasid, eriti vanuse suurenedes, kuid need ei piira alati töövõimet.
8.Kui arstid on määranud kaebaja terviseprobleemidele asjakohase ravi või kaebaja kasutab terviseprobleemide leevendamiseks abivahendeid, siis tuleb töövõime hindamisel selle ravi või abivahendiga arvestada (tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 3). Seega ei piisa osalise või puuduva töövõime tuvastamiseks pelgalt asjaolust, et kaebajal on diagnoositud terviseprobleem, vaid kas see terviseprobleem piirab määratud ravile või abivahendi kasutamisele vaatamata tema tegutsemisvõimet.
9.Lisaks ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama omandatud erialal või praegusel ametikohal, vaid kas kaebaja on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta, vastustaja osutab tööalase rehabilitatsiooni teenust (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 91) ja tööturukoolitust ameti- või muude oskuste omandamiseks või arendamiseks (TTTS § 13). Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei
4(11)
3-21-940
takista. Selle hindamiseks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta.
10.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse määruse nr 39 § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks.
11.Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on jätkuvalt aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. Seega ei tule töövõime hindamisel arvestada terviseprobleemidega, mille kohta ei ole andmeid TIS-i viimase 5 aasta jooksul kantud. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida kaebajal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita, sest kui kaebaja ei ole viimase 5 aasta jooksul mõne terviseprobleemiga enam arsti juurde pöördunud, siis järelikult ei vaja ta selles osas enam ravi või ta on terviseprobleemiga kohanenud, st see ei põhjusta talle enam igapäevaelu segavaid takistusi. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust.
12.Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Kaebaja on ise kinnitanud töövõime hindamise taotlusel, et tal ei esine määruse nr 39 §-s 4 sätestatud töövõimet välistavaid seisundeid. Ekspertarst on kaebajaga selles osas nõustunud.
13.Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;
5(11)
3-21-940
5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa): 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuli iga kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid. Praeguses asjas hindas ekspertarst kaebajal esinevaid piiranguid madalamate punktidega, kui kaebaja ise põhjendatuks pidas. Vastustaja otsuse õiguspärasuse tuvastamiseks tuleb kohtul kontrollida, kas ekspertarst on kaebajal esinevaid väidetavaid tegevuspiiranguid õigesti hinnanud ja kaebaja töövõime hindamisel kõigi oluliste asjaoludega arvestanud.
14.Kaebaja tõi piirangud välja liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades.
15.Kaebaja tõi välja piirangud liikumise valdkonna võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“ ning „seismine ja istumine“.
15.1.Kaebaja tõi võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ juures välja, et suudab aeglases tempos liikuda umbes 800 m, siis hakkab parem puus valutama. Kõndides valutab ka vasak põlv. Kui koormus on suurem, annab põlv tunda iga päev. Valu vasakus põlves on muutlik. Kui kaebaja on palju liikunud, hakkab see valutama. Kaebaja saab trepist üles liikuda, kuid alla tulla on parema puusa ja põlve tõttu raske, peab toetuma käsipuule. Ekspertarst hindas 26.03.2021 eksperthinnangus kaebajal esineva piirangu kergeks (raskusaste 1). Kaebajal on kajastatud põlveliigese II astme artroos. Puusaliigeste kulumuslikke muutusi kajastatud pole. Suudab liikuda 800 m, mis on piirangute hindamise aspektist väga hea tulemus. Valuvaigistite ordinatsioon ühel korral 2021. a ja 2019. a. Hüpertensioon on ohjatud ja piiranguid ei mõjuta. Kohtu hinnangul ei ole ekspertarst teinud ilmselget hindamisviga. Kaebaja liikumine ei ole oluliselt takistatud. Töövõime olemasolu ei eelda pikkade vahemaade jalgsi läbimist. Kaebaja
6(11)
3-21-940
terviseandmed kinnitavad, et ta on kurtnud 2018. a ja 2019. a aeg-ajalt esinevaid puusavalusid. Hiljem ei ole ta puusavalusid arstidele kurtnud ja seda probleemi ei ole ka uuritud. Põlvede (peamiselt parema põlve) valudega on kaebaja 2018.-2020. a korduvalt arsti poole pöördunud ja käinud ka ortopeedi vastuvõtul 11.09.2019. Kaebajale on soovitatud valuravi, füsioteraapiat, tallatugesid, survepõlvikuid, ortoose. Operatsioone ei ole vajalikuks peetud. Kaebaja ei kasuta liikumisel abivahendeid (jalutuskepp, ratastool) ega teise inimese abi, mistõttu võib eeldada, et tal ei esine liikumisel takistusi, mis tema igapäevaelu sagedasti takistaks. Ka kaebaja on välja toonud, et valud tekivad suuremal koormusel. 11.09.2019 epikriisist järeldub, et parema põlve terav valu tekkis korvpalli mängides. Seega on võimalik põlvevalusid ohjata jalgadele väiksema koormusega andmisega. Iga töö ei eelda jalgadele suure koormuse panemist, pidevalt püstijalu olemist või pikkade vahemaade läbimist.
15.2.Kaebaja tõi võtmetegevuse „seismine ja istumine“ juures välja, et saab seista umbes 15 minutit, siis tekib kehas pinge, parem puus ja põlve liiges hakkavad tugevalt valutama, peab saama liikuda. Istuda saab umbes 45 minutit, siis hakkab puus valutama ja pakitsema. Jalad lähevad paiste. Toolilt püsti tõusta on raske, kui on pikalt istutud. Ka õhtul on raskem püsti tõusta, kui on päeval rohkem liikunud. Ekspertarst hindas kaebajal esineva piirangu kergeks (raskusaste 1). Kaebajal on kajastatud põlveliigese II astme artroos. Puusaliigeste kulumuslikke muutusi kajastatud pole. Lülisamba problemaatikat kajastatud pole. Põlveliigese artroosiga seoses võib olla raskendatud kükitamine, istuvast asendist püsti tõusmine, pikaaegne seismine. Valuvaigistite ordinatsioon ühel korral 2021. a ja 2019. a. Kohus ei leia, et ekspertarst oleks ka siinkohal hinnangu andmisel ilmselgelt eksinud. Kaebaja suudab iseseisvalt liikuda, püsti seista, istuda, asendeid vahetada. Pikaajalist püsti seismist ja koormust põlvedele/puusadele on võimalik vältida istumisega. Pikaajalisest istumisest tingitud vaevusi on võimalik vältida asendite vahetamise ja aeg-ajalt püsti tõusmisega. Jalatursed on vererõhuravimite muutmisel taandunud (28.01.2020 ja 19.05.2020 epikriisid).
15.3.Ekspertarst leidis liikumise valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste on 1. Kaebajal on kerge piirang liikumisel. Suudab käia väga pikki vahemaid – kuni 800 m. Raskendatud on treppidel liikumine, pikaaegne seismine, kükitamine, istuvast asendist püsti tõusmine. Kaebajal esineb valu ja mõningane liikuvuse piiratus põlveliigeses. Põhjuseks põlveliigese kulumuslikud muutused. Probleemi kajastatud 2019. a, rohkem mitte. Kaebaja on piiranguga kohanenud. Kohus leiab, et kuna mõlemas võtmetegevuses välja toodud piirang hinnati kergeks, siis on valdkonna piirangute kokkuvõtlik raskusaste samuti kerge (raskusaste 1) (määruse nr 39 § 6 lg 5).
16.Kaebaja tõi välja piirangud käelise tegevuse valdkonna võtmetegevustes „käte sirutamine“, „asjade liigutamine“, „käteosavus“ ja „käelise tegevusega seotud muud piirangud“.
16.1.Kaebaja tõi võtmetegevuse „käte sirutamine“ juures välja, et suudab suurte raskustega tõsta käsi nii palju, et nt riiulilt mingit eset kätte saada, see on peaaegu võimatu. Mõlemad õlad on nagu lukus. Käed ei liigu hästi, kätes tekib pinge ja värin. Käed on nõrgad. Ekspertarst hindas kaebajal esineva piirangu mõõdukaks (raskusaste 2). Õlaprobleemi kajastus viimati 2019. a. Arvestades probleemi kroonilisust, saab piirangu hinnata mõõdukaks, sest tegemist on vanadele andmete tuginedes ühe õla probleemiga. Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebaja terviseandmetest nähtuvalt on tal probleeme parema õlaga. Seda ka varasemast ajast, sest 2013. a tehti tal MRT paremast õlaliigesest. Kuigi kaebaja 7(11)
3-21-940
on 2018. a kurtnud mõlema õla liikuvuse piiratust, on tal 2019. a ravitud paremat õlga. Vasaku õla ravi või uuringuid terviseandmed ei kajasta. 17.12.2020 nähtub õlavaludega seoses ravimiretsepti pikendamine. Muid pöördumisi õlavaludega ei ole kaebaja pärast 2019. a teinud. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et kaebajal oleks probleemid mõlema õlaga ja et õlavalu häiriks tema elu oluliselt ka pärast operatsiooni tegemist. Võimalik on valida töö, kus ei ole vaja käsi palju tõsta või koormata. Parema õla valude korral saab kasutada vasakut kätt. Seetõttu saab ekspertarsti hinnangut pidada põhjendatuks.
16.2.Kaebaja tõi võtmetegevuse „asjade liigutamine“ juures välja, et tema võimekus asju tõsta ja liigutada on muutlik. Parema käega on raske. Kätt liigutades võib õlast kuni näpuotsteni lüüa järsku terava valu, mille tagajärjel pillab asja maha. Samuti vasaku käega. Ekspertarst hindas kaebajal esineva piirangu kergeks (raskusaste 1). Parema õlaliigese valust tingitult esineb probleeme kergete esemete kandmisel ja liigutamisel. Kohus toob ka siinkohal välja, et kaebaja terviseandmed kajastavad parema õla vaevusi. Vasakut õlga ei ole uuritud ega ravitud. Seega ei ole selle õlaga seotud probleemid tõendatud. Arvestades parema õla vaevusi, võib asjade liigutamise ja tõstmisega olla mõningaid raskusi. Kuna aga kaebaja ei ole pärast 2019. a operatsiooni õlavaevustega arsti poole pöördunud ja retseptiravimit on pikendatud vaid ühel korral 2020. a, siis võib järeldada, et need vaevused ei takista tema igapäeva elu oluliselt ja kaebaja on kohanenud piiranguga. Kergem raskusaste eelmise võtmetegevusega võrreldes on põhjendatav sellega, et käte tõstmine on kaebaja õlaprobleemi arvestades ilmselt raskem kui asjade liigutamine ja tõstmine, sest viimased koormavad õlgu vähem. Parema õla valude korral on võimalik kasutada vasakut kätt. Seega ei saa ekspertarsti hinnangut pidada ilmselgelt ebaõigeks.
16.3.Kaebaja tõi võtmetegevuse „käteosavus“ juures välja, et tema võimekus käsi ja sõrmi kasutada on muutlik. Sõrmedel on paistes tunne, kui kokku pigistada. Ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles võtmetegevuses piirangut (raskusaste 0), sest kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Peenmotoorikat mõjutavaid terviseprobleeme ei ole kajastatud. Kohus nõustub ekspertarstiga, et käteosavuse ja sõrmede kasutamisega seotud probleeme kaebaja terviseandmed ei kajasta. Kui kaebajal esinevad terviseprobleemid ka selles võtmetegevuses, tuleb tal eelnevalt pöörduda oma terviseprobleemiga arstide poole.
16.4.Kaebaja tõi võtmetegevuse „käelise tegevusega seotud muud piirangud“ juures välja, et öösel külge keerates peab enne mõtlema, kuidas keerata, et valu oleks vähem. Ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles võtmetegevuses piirangut (raskusaste 0). Piiranguid on hinnatud teiste võtmetegevuste juures. Kohus nõustub ekspertarstiga, et õlavaluga on arvestatud juba eespool teiste võtmetegevuste juures ja siinkohal puudub põhjus seda uuesti hinnata.
16.5.Ekspertarst leidis käelise tegevuse valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste on 2. Kaebajal esineb kerge piirang käelises tegevuses parema käe sirutamisel, üles tõstmisel, parema käega kergete esemete kandmisel ja liigutamisel valust ja liikuvuse piiratusest paremast õlaliigesest. Probleemi kajastati viimati 2019. a. Kaebaja on piiranguga osaliselt kohanenud.
8(11)
3-21-940
Kohus leiab, et kuna ühes võtmetegevuses tuvastati mõõdukas piirang, ühes kerge piirang ja kahes võtmetegevuses piirangut ei tuvastatud, siis on valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste 2.
17.Kaebaja tõi välja piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevustes „teabe vastuvõtmine“ ja „teabevahetusega seotud muud piirangud“. Mõlema võtmetegevuse juures viitas kaebaja lugemisega seotud väikestele raskustele. Kaebaja kasutab lugemisel ja peenema töö tegemisel prille. Ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles valdkonnas piirangut (raskusaste 0). Nägemine on prillidega kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Kohus nõustub ekspertarsti hinnanguga. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et tal oleks püsivaid probleeme nägemise valdkonnas, mis mõjutaks töövõimet. 01.11.2018 epikriisist nähtuvalt on kaebajal nägemine korras ja arst andis tervisetõendi juhiloa väljastamiseks. Kaebaja selgituste kohaselt kasutab ta nägemise teravustamiseks prille. See tähendab, et kaebaja nägemine on kompenseeritud ja mõningane nägemisteravuse langus tema igapäevaelu takistada ei saa. 22.10.2019 epikriisist nähtub ka võõrkeha sattumine silma, kuid kaebaja terviseandmed ei näita, et sellest tulenevalt oleksid tal tekkinud püsivad probleemid nägemisega.
18.Kaebaja tõi välja piirangu muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuses „toimetulek muutustega“. Kaebaja ei tule toime muutustega tema igapäevaelus, kui muutused on ootamatud. Ootamatused talle ei meeldi, teevad närviliseks, käed hakkavad värisema. Tekib nagu paanikahoog. Peab varem teadma, et saaks end ette valmistada. Ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles võtmetegevuses piirangut (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirang ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Psühhiaatri poole pöördumine 2019. a. Hilisem vaimse võimekuse probleemide kajastus, nõustamine või ravimite ordinatsioon puudub. Seega leidis ekspertarst muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal ei ole selles valdkonnas piirangut (raskusaste 0). Kohus leiab, et kaebaja terviseandmetest nähtuvalt olid tal 2017. a tööl ja kodus suured pinged, mistõttu tekkisid depressioon ja unehäired (18.07.2017 ja 27.09.2017 epikriisid). Kaebajale määrati psühhiaatriline ravi ja seda jätkati mitu kuud (20.11.2017 ja 04.12.2017 epikriisid). 24.04.2018 epikriisist nähtuvalt oli kaebaja psüühiline stabiiline, ravimeid ei võtnud, kaebaja sai oma eluga hakkama ja tal oli hea uni. 14.06.2019 epikriisis on mainitud depressiooniga kaasnevat ärevust ja määratud ravi, muid märkusi ei ole lisatud. Edaspidi ei ole kaebaja terviseandmetest nähtuvalt vaimse tervise probleemidega (sh unetusega) arstide poole pöördunud. Eeltoodust võib järeldada, et kaebajal ei esine enam tema igapäevaelu segavaid vaimse tervise probleeme või on need jätkuvalt raviga kompenseeritud. Muude ärevushäirete kohta andmed kaebaja tervisedokumentides puuduvad. Kaebaja ei ole ka ise esitanud psühhiaatrilise ravi kohta dokumente, mis tema väiteid kinnitaksid. Järelikult puudub põhjus kaebaja viidatud ärevusega tema töövõime hindamisel arvestada.
19.Kaebaja tõi muude tervisehäirete all välja, et kui on vihmane ilm, siis liigesed valutavad ja tekib jõuetuse tunne. Kui tööga üle pingutab, siis on järgmisel päeval kõik tegevused valulikud ja vajab ravimeid. Ekspertarsti hinnangul leidis selline piirang kinnitust ja seda hinnati liikumise valdkonnas. Kohus nõustub eksperthinnanguga, et liigesevaludega on arvestatud juba liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ning tegemist ei ole täiendavate terviseprobleemidega, millega töövõime hindamisel arvestada.
9(11)
3-21-940
20.Lisaks tõi kaebaja töövõime hindamise taotluses töötamisega seoses välja, et ta tegeleb autode keretööde ja värvimisega. Käte liikumise ulatus on piiratud. Õlaliigesed on haiged ja see segab töö tegemist, teeb tööd läbi valu. Vahepeal tekib tööd tehes ka õhupuudus, siis peab töö lõpetama. Pikalt seistes hakkab parem puusaliiges ja parem põlv valutama. Kummardamine ja kükitamine on väga rasked. Nagu kohus eespool selgitas, ei hinnata isiku töövõimet konkreetsest ametikohast või tööülesannetest lähtuvalt, sest tööd on võimalik vahetada. Seega ei ole asjakohased kaebaja selgitused, et tal on oma terviseprobleemide tõttu raskusi autode kere- ja värvimistööde teostamisega. Õhupuuduse probleemi ei ole kaebaja arstidele kurtnud ja sellekohaseid märkeid kaebaja terviseandmed ei sisalda. Tõenäoliselt on tegemist kõrge vererõhuga kaasneva probleemiga. Kõrge vererõhuga seonduvat käsitleb kohus allpool.
21.Kaebaja viitas kaebuses ka stressile, unetusele ja kõrgele vererõhule. Neile ei ole ta oma töövõime hindamise taotluses tuginenud. Kaebaja vaimse tervise probleeme käsitles kohus juba eespool. Kuna 24.04.2018 epikriisi kohaselt oli kaebaja psüühiline seisund stabiilne, ta sai enda eluga hakkama, ravimeid ei kasutanud ja uni oli hea ning edaspidi kaebaja vaimse tervise probleemidega arstide poole ei pöördunud ja vastavat ravi ei saanud, siis võib järeldada, et kaebajal ei esine enam vaimse tervise probleeme või on need jätkuvalt raviga kompenseeritud ning seetõttu kaebaja igapäevaelu ei sega. Järelikult puudub põhjus kaebaja viidatud stressiga ja unetusega kaebaja töövõime hindamisel arvestada. Igal inimesel võib esineda aeg-ajalt stressi või unetust, kuid kui tegemist ei ole püsivate probleemidega, siis ei saa nendega töövõime hindamisel arvestada. Kaebaja terviseandmed kinnitavad, et tal on juba pikemat aega kõrgvererõhutõbi ja talle on määratud vastav ravi, mida on vastavalt vajadusele korrigeeritud. 28.01.2020 ja 19.05.2020 epikriisides olid vererõhuväärtused normi piires. Hiljem (14.08.2020, 19.10.2020, 17.12.2020, 10.03.2021) on kaebaja pöördunud arsti poole vaid vererõhuravimite retseptide pikendamise taotlustega. Seega võib kaebaja terviseandmetest järeldada, et kõrgvererõhutõbi on ravimitega kontrolli all ja kaebaja igapäevaelu ei sega. Järelikult puudub põhjus selle terviseprobleemiga töövõime hindamise juures arvestada.
22.Ekspertarst leidis kokkuvõttes, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Talle ei sobi raskuste tõstmine. Töövõimet toetaks taastusravi. Käelises tegevuses ja liikumisel esinevate piirangute püsimisel või suurenemisel on vaja pöörduda esmalt probleemiga perearsti poole. Kuna ekspertarst tuvastas kaebajal käelise tegevuse valdkonnas võtmetegevuses „käte sirutamine“ mõõduka piirangu (raskusaste 2), sama valdkonna võtmetegevuses „asjade liigutamine“ ning liikumise valdkonna võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“ ja „seismine ja istumine“ kerged piirangud (raskusaste 1) ning teistes valdkondades piiranguid ei tuvastanud (raskusaste 0), siis on lõppkokkuvõttes põhjendatud ekspertarsti seisukoht, et kaebaja töövõime ei ole piiratud. Raskusastmeid 1 ja 0 kokku ei liideta (määruse nr 39 § 6 lg 6), seega jäi kaebaja puhul võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa alla 4, mis tähendab, et kaebaja töövõime ei ole piiratud (määruse nr 39 § 8 lg-d 1 ja 5). Kohtule ei nähtu, et ekspertarst oleks teinud kaebaja töövõime hindamisel määruse nr 39 § 8 lg-s 2 nimetatud asjaoludega arvestamisel ilmselgeid vigu. Kui kaebaja tervis tulevikus halveneb ja see leiab kinnitamist ka tervisedokumentides, on tal võimalik taotleda uut hindamist.
23.Kaebaja viitas kaebuses varasemale töövõime hindamise otsusele ja leidis, et tema tervislik seisund ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Vastustaja edastas kohtule oma 25.04.2019
10(11)
3-21-940
otsuse nr TVH/19/016496, millega tuvastati kaebajal osaline töövõime kestusega 2 aastat. Kohus nõustub vastustajaga, et 2019. a oli osalise töövõime tuvastamine põhjendatud, sest kaebaja õlavaevused olid aktuaalsed, ta käis selle probleemiga arstide juures ja talle tehti operatsioon. Hilisemad terviseandmed ei kinnita, et kaebaja õlavalud oleksid jätkuvalt sama intensiivsed, sest kaebaja ei ole enam selle probleemiga arsti juures käinud ega ravi saanud. Ka ravimeid on kirjutatud välja vaid ühel korral, 2020. a. Seega võib võrreldes 2019. a järeldada, et kuigi õlavalu võib kaebajal mingil määral jätkuvalt esineda, ei saa seda pidada enam sama intensiivseks ning kaebaja igapäevaelu sageli ja oluliselt takistavaks. Seetõttu on teistsuguse hinnangu andmine kaebaja töövõimele võimalik ja põhjendatud.
24.Arvestades ekspertarst eksperdiarvamuses toodut, on vastustaja 06.04.2021 otsus, milles leiti, et kaebaja töövõime ei ole piiratud, õiguspärane (määruse nr 39 § 8 lg 6) ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb rahuldamata.
25.Menetluskulud jäävad kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule enda menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.