Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 22.02.2022, Tallinn Haldusasja number
3-20-2357
Haldusasi
X kaebus Justiitsministeeriumi 11.01.2021 vaideotsuse nr 11-7/7321-2 peale võimaldada vanglas kahte lühiajalist kokkusaamist ning pikaajalisi kokkusaamisi negatiivse COVID-19 testi esitamise alusel ning tunnistada ühe lühiajalise kokkusaamise ja pikaajaliste kokkusaamiste keelustamine Tallinna vanglas õigusvastaseks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
Tallinna Halduskohus sai 18.01.2021 (kaebuse esitamise ajal Tallinna vangla kinnipeetav, alates 25.01.2021 paigutatud karistuse kandmiseks Tartu vanglasse) X võõrkeelse kaebuse. Kohus lasi kaebuse tõlkida eesti keelde. Kaebaja palub, arvestades Justiitsministeeriumi 11.01.2021 vaideotsust nr 11-7/7321-2, tühistada Justiitsministeeriumi otsus ja lubada kahte lühiajalist kokkusaamist vanglas. Lisaks, pikaajalised kokkusaamised negatiivse COVID-19 testi esitamise alusel ning palub tunnistada ühe lühiajalise kokkusaamise, pikaajaliste kokkusaamiste keelustamine Tallinna vanglas õigusvastaseks. Kaebaja põhjendatud huvi on ennetav, et sarnaseid rikkumisi vanglas kaebaja suhtes ei korduks. Kohus küsis Tallinna vanglalt täiendavat informatsiooni kaebuses esitatud asjaolude kohta. Tallinna vangla esitas 12.01.2022 täiendavad seisukohad Justiitsministeeriumi 11.01.2021 vaideotsuses nr 11-7/7321-2 lahendatud vaiete esemeks olnud haldusaktide kehtivuse osas.
Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-le 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus võib tagastada kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Asjast nähtuvalt Tallinna vangla direktori 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 „Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, osakondade lukustamine, päevakavajärgsete tegevuste peatamine ja kinni peetavate isikute kokkusaamiste korraldamise peatamise jätkamine" (Käskkiri l) alusel jätkati seoses COVID19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga kinnipeetavatele järgmiste piirangutega:
kuna Tallinna vangla direktor kohaldab vangistusseaduse § 72 lg 11 alusel isikutele vanglas viibimise keeldu.
vajalikud, meetmete jätkamine on proportsionaalne ja eesmärgi (inimeste elu ja tervise kaitsmine) saavutamiseks hädavajalik. Tallinna vangla on 12.01.2022 vastuses kohtule seisukohal, et X kaebuses esitatud nõuded on käesolevaks ajaks muutunud ainetuks. Nimelt on kaebaja alates 25.01.2021 edasise karistuse kandmiseks paigutatud Tartu vanglasse. Kuivõrd Tallinna vangla haldusaktid Tartu vanglas ei kehti, siis ühegi Tallinna vangla haldusakti vaidlustamine ei aita X saavutada kaebuses märgitud eesmärki, s.o saada Tallinna vanglas kahte lühiajalist kokkusaamist ning pikaajalisi kokkusaamisi negatiivse COVID-19 testi esitamise alusel. Samuti on käesolevaks ajaks muutunud õiguslik olukord ja X vaidlustatud Justiitsministeeriumi 11.01.2021 vaideotsuses nr 11-7/7321-2 märgitud haldusaktid, s.o Tallinna vangla direktori 10.11.2020 käskkiri nr 1-1/20/52 ja 10.12.2020 käskkiri nr 1-1/20/56 ei ole enam kehtivad. Tallinna vangla direktor jätkas 10.11.2020 käskkirjas nr 1-1/20/52 kehtestatud kokkusaamise piiranguid 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/56 ning lõpetas kehtestatud piirangud asjaolude muutumise tõttu 04.05.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/16. Tallinna vangla on seisukohal, et lubatav ei ole ka X tuvastamiskaebuse esitamine. Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema põhjendatud huvi. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust esitada tuvastamiskaebust (HKMS § 38 lg 4, § 45 lg 2). Tuvastamisotsus peab aitama isiku õiguste kaitsele kaasa. Kohtupraktikas on lubatud tuvastamiskaebuse esitamist preventiivsel ja rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivsel eesmärgil peab isikul olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 14.10.2020 määrus nr 3-19-882, p 23.1). Rehabiliteerival eesmärgil on lubatud tuvastamiskaebust esitada nt hea maine taastamiseks tõhusama õiguskaitsevahendi puudumisel (Riigikohtu 10.03.2015 otsus nr 3-3-1-83-14, p 12). Praegusel juhul ei annaks vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine X mingisugust õiguslikku eelist või kasu. Arvestades, et kaebaja paikneb Tartu vanglas, ei esine reaalset ohtu, et Tallinna vangla saaks kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. X on seonduvalt 15.06.2020 - 25.01.2021 lühija pikaajaliste kokkusaamiste ära jäämisega esitanud Tallinna vanglale ka 18.08.2021 kahju hüvitamise taotluse, mille Tallinna vangla 26.10.2021 otsustusega nr 5-37/21/231-2 rahuldamata jättis. Kuivõrd X pöördus Tallinna vangla eelnimetatud otsustuse peale Tartu Halduskohtusse (haldusasi nr 3-21-2674), siis nimetatud asjas kaebuse menetlusse võtmise korral tuleb Tartu Halduskohtul kaebuse lahendamisel mh Tallinna vangla asjakohaste käskkirjade õiguspärasust hinnata. Kohus osundab, et X kaebuses on esitatud järgmised nõuded: arvestades Justiitsministeeriumi 11.01.2021 vaideotsust nr 11-7/7321-2 tühistada Justiitsministeeriumi otsus ja lubada kahte lühiajalist kokkusaamist vanglas. Lisaks, pikaajalised kokkusaamised negatiivse COVID-19 testi esitamise alusel. Tunnistada ühe lühiajalise kokkusaamise, pikaajaliste kokkusaamiste keelustamine Tallinna vanglas õigusvastaseks. Kaebaja põhjendatud huvi on ennetav, et sarnaseid rikkumisi vanglas kaebaja suhtes ei korduks. Kohus selgitab, et Tallinna vangla kinnitusel Tallinna vangla direktori 10.11.2020 käskkiri nr 1-1/20/52 ja 10.12.2020 käskkiri nr 1-1/20/56 ei ole enam kehtivad haldusaktid. Tallinna vangla direktor jätkas 10.11.2020 käskkirjas nr 1-1/20/52 kehtestatud kokkusaamise piiranguid 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/56 ning lõpetas kehtestatud piirangud asjaolude muutumise tõttu 04.05.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/16. Seega kohus leiab, et kaebuses märgitud eesmärki, s.o saada vanglas kahte lühiajalist kokkusaamist ning pikaajalisi kokkusaamisi negatiivse COVID-19 testi esitamise alusel, ei ole võimalik kaebusega
saavutada. Kaebaja on 25.01.2021 paigutatud karistuse edasiseks kandmiseks Tartu vanglasse, mistõttu ühegi Tallinna vangla haldusakti vaidlustamine ei aita X saavutada kaebuses märgitud eesmärki, kuna Tallinna vangla haldusaktid Tartu vanglas ei kehti. Kohus osundab, et Tallinna vangla on õigesti ära toonud, et kujunenud olukorras ei ole antud juhul lubatav ka kaebaja tuvastamisnõue, sest olukorras, kus kaebaja viibib Tartu vanglas, ei aitaks Tallinna vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kuidagi kaebajat tema õiguste kaitsmisel. Seejuures ka mitte preventiivsel eesmärgil, kuna puudub alus arvata, et Tallinna vangla võiks edaspidi asuda kaebaja õigusi rikkuma. Seega õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale mingit õiguslikku kasu ega eelist. Kohus möönab, et olukorras, kus kaebaja paikneb Tartu vanglas, ei esine reaalset ohtu, et Tallinna vangla saaks kaebaja suhtes õigusvastaselt käituda. Seda enam, et asjaoludest nähtuvalt on X seonduvalt 15.06.2020 25.01.2021 lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste ära jäämisega esitanud Tallinna vanglale juba 18.08.2021 kahju hüvitamise taotluse, mille Tallinna vangla 26.10.2021 otsustusega nr 537/21/231-2 rahuldamata jättis. X on Tallinna vangla otsustuse peale esitanud kaebuse Tartu Halduskohtusse (haldusasi nr 3-21-2674). Tartu Halduskohus on kaebuse menetlusse võtnud. Seega saab Tartu Halduskohus kaebuse lahendamisel hinnata muu hulgas ka Tallinna vangla asjakohaste käskkirjade õiguspärasust. Eeltoodud asjaoludel kohus leiab, et kaebajal ei ole kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, lisaks oleks kohtu hinnangul kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, mistõttu kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 2 ja 21 alusel. Kaebaja on esitanud oma õiguste kaitsmiseks hüvitamisnõude (haldusasi nr 3-21-2674). Seega Tallinna vangla asjassepuutuvate haldusaktide õiguspärasuse hindamine saab toimuda nimetatud menetluse raames, mistõttu on kaebaja õiguste ja huvide kaitsmine kohtumenetluses tagatud. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.