X kaebus Türi Vallavalitsuse 21.12.2021 korralduse nr 458 „Taikse - Tännassilma - Mäeküla kogukonnakogu moodustamine“ tühistamiseks ning vallavalitsuse kohustamiseks kõrvaldama nimetatud korralduse faktilised tagajärjed
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule
päeva jooksul kättetoimetamisest arvates.
Tallinna määruse
1.Türi Vallavalitsus moodustas 21.12.2021 korraldusega nr 458 Taikse-Tännassilma-Mäeküla kogukonnakogu. Kogukonnakogu moodustamise aluseks on korralduses märgitud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 3 p 2, § 30 lg 1 p 2 ning Türi Vallavolikogu 31.11.2017 määruse nr 10 „Türi valla põhimäärus“ (edaspidi ka põhimäärus) § 48 lg 3 ja § 60 lg 1 ja lg 2 p 3.
2.X esitas 10.01.2022 vaide korralduse kehtetuks tunnistamiseks ja korralduse faktiliste tagajärgede kõrvaldamiseks ning 17.01.2022 täiendavad seisukohad. Türi Vallavalitsus tagastas 21.01.2022 vaide HMS § 79 lg 1 punkti 1 alusel järgmiste põhjendustega:
1.Korraldus nr 458 on antud Türi valla elanike huvigrupi avalduse alusel ja kooskõlas Türi valla põhimääruse §-s 48 sätestatuga. Isikul, kes ei kuulu kogukonnakogu moodustamise algatusgruppi, ei ole korraldusega nr 458 puutumust ning nimetatud korraldus ei saa riivata ega riiva ühegi isiku, kes ei ole vaba enesemääratluse või eneseteostuse põhimõttel kogukonnakogu moodustamise algatusgrupiga seotud, subjektiivseid õigusi. Türi valla põhimääruse § 48 lõige 3 ei jäta põhimääruse § 48 lõikes 2 ning § 48 lõike 3 teises lauses sätestatud tingimuste täitumisel vallavalitsusele kogukonnakogude moodustamise osas kaalutlusõigust ega sätesta kogukonnakogude moodustamiseks menetluskorda. Kogukonnakogu moodustamiseks olevate õiguslike asjaolude olemasolul peab vallavalitsus kogukonnakogu koosseisu ja piirkonna korraldusega kinnitama.
2.KOKS ei sätesta ega reguleeri kogukonnakogude moodustamist. Kogukonnakogu ei ole reguleeritud ega terminina sätestatud ka üheski teises seaduses. Kaasaegsete demokraatlike võimuorganite tegevus on suunatud võimu detsentraliseerimisele, mistõttu on paljud kohalikud omavalitsused kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusest tulenevalt võimaldanud linna ja valla elanike avaliku võimu teostamisse kaasamiseks ka muid, kui seaduses sätestatud töövorme.
3.Kogukonnakogude moodustamise normi kehtestamisel on lähtutud n-ö alt üles põhimõttest. Kogukonnakogu moodustamise eelduseks on Türi vallas elavate inimeste algatus (huvigrupp) ning nende enda määratlus, millise Türi valla piirkonna huvides nad soovivad olla avalikule võimule 1(7)
partneriks. Kogukonnakogu moodustamine ei ole seatud sõltuvusse sellest, millises Türi valla asulas on isiku elukoht. Samuti ei ole kogukonnakogu piirkonna määratlemine seotud konkreetse asula või asulatega. Kehtib eeldus, et vastav seltsingulaadne huvigrupp tegutseb isikute enda vaba tahte ja kokkuleppe alusel ning lähtuvalt ühisest eesmärgist.
4.Vaideavalduses märgitud selgituste ja põhjenduste kokkuvõttena saab vaide esitaja subjektiivsete õiguste riiveks pidada väidet, et korraldusega nr 458 on rikutud tema põhiseaduslikku õigust olla demokraatlikel alustel kaasatud kohaliku omavalitsuse teostamisse. Ühegi isiku õigused (sh poliitilised põhiõigused) ei ole demokraatlikus õigusriigis piiramatud. Põhiseadusest tulenevaid isikuõigusi teostatakse seaduse ja nendega kooskõlas olevate õigusnormide alusel, mitte meelevaldselt. Ka muudes omavalitsusüksuse elanike kaasamist eeldavates menetlustes (nt kohaliku omavalitsuse arengukava, eelarvestrateegia, planeeringuga seotud õigusaktid jms) on vastavad menetluskorrad määratud seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga. Eelmärgitule tuginedes puudub isikul kaitstud universaalne õigus nõuda, et avalik võim tegutseks talle soovitud viisil ja korras, samuti puudub isikul seadusega kaitstud nõudeõigus, et isik peab olema kaasatud igasse avaliku võimu otsustusprotsessi. Vaide esitaja ei kuulunud sellesse huvigruppi, kes esitas Türi Vallavalitsusele taotluse kogukonnakogu moodustamiseks. Ei ole teada ühtegi õiguslikku alust, millele tuginedes saaks vaide esitaja nõuda, et ta peab sellesse huvigruppi kuuluma või vallavalitsus ei oleks saanud huvigrupi esitatud tahteavaldust menetleda ilma vaide esitajat ära kuulamata või kaasamata. Põhimääruse § 48 ei sätesta kohustust, et kogukonnakogu moodustamise eelduseks on teatud piirkonnas või asulas elavate isikute üldkoosoleku kokkukutsumine või kõikide selle piirkonna, mille huvigrupp on määratlenud kogukonnakogu piirkonnana, elanike kaasamine.
5.Korraldus ei piira ei vaide esitaja õigusi olla seaduse või selle alusel antud õigusaktiga sätestatud alustel kaasatud avaliku võimu teostamisse. Vaide esitajal säilivad kõik seadustest tulenevad kodanikuõigused ka juhul, kui Türi vald on teatud huvigrupi avaliku võimu organi partnerina määratlenud. Vaide esitajal on jätkuvalt kõik õigused, mis tulenevad nii tema endaga seotud kui ka kodanikkonna kaasamisega seotud menetlusnormidest. Korraldus nr 458 ei keela ega piira vaide esitaja suhtes ühegi seadusega kaitstava õiguse kasutamist ega sea vaide esitaja suhtes seadusest tulenevate õiguste kasutamisele täiendavaid tingimusi.
3.X esitas 02.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Türi Vallavalitsuse 21.12.2021 korralduse nr 458 „Taikse - Tännassilma - Mäeküla kogukonnakogu moodustamine“ tühistamiseks ning vallavalitsuse kohustamiseks kõrvaldama nimetatud korralduse faktilised tagajärjed. Kaebuse kohaselt on korraldusega rikutud kaebaja kui vallaelaniku õigust olla demokraatlikel alustel kaasatud kohaliku omavalitsuse teostamisel ja õigust kaasa rääkida kogukonnakogu moodustamisel, selle piirkonna määratlemisel ning kogukonna esindaja nimetamisel:
1.Vallavalitsus on jätnud veendumata, kas kogukonnakogu piirkonna, koosseisu ja esindaja määramise ettepaneku esitamisel on arvestatud vallaelanike, sh kaebaja huvidega, kas vallaelanikud on saanud ennast demokraatlikel alustel määratleda nimetatud piirkonnas ühtse kogukonnana ning kas neil on soov ja huvi just selle piirkonna huvide kaitseks omavalitsusorganite otsustes aktiivselt kaasa rääkida.
2.Korralduses nimetatud külades ei eelnenud ühtegi avalikku arutelu ning kogukonnakogu loomise plaanist olid teadlikud vaid vallajuhid ja kogukonnakogu moodustamise ettepaneku tegijad, mistõttu ei ole täidetud eeldused kogukonnakogu moodustamiseks. Asjaolu, et ettepaneku tegemisel on kaasamata jäetud olulisi huvigruppe, pidi vallavalitsusele teada olema.
3.Vallavalitsus on korralduse andmisel rikkunud kaalutlusõiguse, eesmärgipärasuse, uurimis- ja avalikkuse põhimõtteid. Türi valla põhimääruse § 48 lg 1 annab kogukonnakogu moodustamisel kaalutlusõiguse ja vallavalitsus peab järgima kogukonnakogu moodustamisel samas toodud elanikkonna huvide kaitsmise ja esindamise eesmärki. Vallavalitsusele pidi olema teada, et Egle Heinsar ei ole külaelanike huvide esindaja ja sama isiku kogukonnakogu esindajaks kinnitamisel oleks tulnud seda kaaluda. Piirkonna elanikkonna huvide kaitsmise ja esindamise eesmärki ei 2(7)
ole võimalik saavutada, kui kogukonnakogu esindajaks kinnitatakse isik, kellel ei ole tegelikku kogukonna toetust ja kes on kogukonna poolt külavanema ametist tagasi kutsutud. Kaebajat ega teisi külaelanikke, keda kogukonnakogu loomine samuti puudutab, menetlusse ei kaasatud. Vallavalitsuse 21.12.2021 istungil on tunnistatud, et kehtiv kogukonnakogu moodustamise regulatsioon on liialt üldine ning seda tuleks oluliselt täpsustada, et saavutada põhimääruse §-s 48 sätestatud eesmärgid. Olukorras, kus vallavalitsus ise tunnistab regulatsiooni puuduseid, on siiski kogukonnakogu moodustamine kaalutlusviga.
4.Kogukonnakogu korralduse kehtetuks tunnistamine annaks võimaluse piirkonnas algatada uue demokraatliku protsessi, läbi mille selguks esmalt piirkond, milles valla elanikud käsitlevad ennast ühtse kogukonnana ning seejärel liikmed ja esindajad, kes seda kogukonda esindavad.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Muul eesmärgil, sh teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib kaebuse esitada vaid seaduses sätestatud juhul (samas lg 2). Kuivõrd seadus ei anna kaebajale praegusel juhul õigust pöörduda kohtusse teise isiku või avalike huvide kaitseks, on kaebeõiguse olemasolu tuvastamisel määrava tähtsusega, kas ja millist kaebaja õigust korraldus piirab või rikub. Seejuures ei anna igasugune huvi kogukonna arengu ja esindamise vastu ning mittenõustumine kohaliku omavalitsuse otsusega õigust kohtusse pöörduda. Kohus selgitab esmalt, et eristada tuleb ühelt poolt ametiasutuste haldustegevust, mis on suunatud isikutele õiguste ja kohustuste loomisele, ja teisalt valitsemist ehk poliitilisi valikuid. Viimaste, poliitiliste valikute osas, mida tehakse enamasti otstarbekuse alusel, puudub isikutel reeglina kaebeõigus. Nii puudub nt üksikisikul laiemalt kaebeõigus, milline on riigis rakendatud maksusüsteem, eelarvestrateegia, sisserändepoliitika, arengukava, eelisarendatavad transpordiliigid või energialahendused või kuidas soodustada eesti rahva, keele ja kultuuri säilimist läbi aegade. Nende küsimuste osas saab iga üksikisik ennekõike kaasa rääkida aktiivse või passiivse valimisõigusega, st valides ja osutudes valituks. Igal üksikisikul on küll kaebeõigus siis, kui nende poliitikate või otstarbekuse alusel tehtud otsustega otsustatakse konkreetselt talle antavate hüvede või seatavate kohustustekeeldude üle. Subjektiivse õiguse all, mille kaitseks saab kohtusse pöörduda, peetakse PS § 15 lg 1 esimeses lauses silmas üksikisiku huve kaitsvaid juriidilisi positsioone, mille alusel tal on kohustatud subjektilt võimalus nõuda tegusid, enda tegevuse talumist või tegevusest hoidumist. Riigikohtu määratluse järgi tuleneb õigusnormist subjektiivne avalik õigus, kui normi eesmärk on või peab olema vähemalt muu hulgas normile tugineva isiku säärase huvi kaitse, mida vaidlusalune meede kahjustab (RKEKo 20.12.2001, 3-3-1-15-01, p 22). Subjektiivse õiguse tekkimiseks peab normiga kaitstud huvi olema individuaalne ja personaalne, st kuuluma hagi või kaebuse esitajale1. HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud nõudes, et kaebuse võib esitada üksnes “oma õiguse kaitseks“, viitab sõna “oma“ sellele, et kaebajal peab olema isiklik puutumus vastava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema õiguse riives. Teiseks peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil (kaitstav on “õigus“, mitte lihtsalt huvi või muu nõrgema kategooria puutumus)2. Asjasse puutuva normi kaitse-eesmärgiga hõlmamata soovid ja huvid ei tekita subjektiivseid õigusi. See, et normist kinnipidamine oleks isikule juhuslikult soodne, tekitab pelgalt õigusrefleksi, mitte
https://pohiseadus.ee/sisu/3486/paragrahv_15 p 24 jj, vt ka näiteid p-des 29-31 HKMS kommenteeritud väljaanne, § 44, lk 180
3(7)
kaitstava õiguse (vrd vaidlust praamiveolepingu sõlmimise korra üle, RKHKo 13.09.2016, 3-3-138-16, p 25). Kollektiivne õigushüve (nt valimiste usaldusväärsus) subjektiivset õigust kaitsenormi kaudu ei loo ning seda kaitsev kaebus (populaarkaebus) pole PS § 15 lg 1 esimese lause esemelises kaitsealas (RKPJKo 05.03.2019, 5-19-7/2) (PS kommentaar, samas).
5.Kaebaja hinnangul on korraldusega rikutud tema kui vallaelaniku õigust olla demokraatlikel alustel kaasatud kohaliku omavalitsuse teostamisel ja õigust kaasa rääkida kogukonnakogu moodustamisel, selle piirkonna määratlemisel ning kogukonna esindaja nimetamisel. Kaebaja toob välja, et nimetatud õigused tulenevad põhiseaduse (PS) §-st 10, Euroopa KOV harta preambulis sõnastatud demokraatia ja kaasamise põhimõttest, KOKS § 3 punktidest 2 ja 4 ning Türi valla põhimääruse § 48 lõikest 1. Põhiseaduse §-st 10, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta preambulist3 ja KOKS § 3 punktidest 2 ja 4 tuleneb tõepoolest kaebaja õigus kaasa rääkida avaliku võimu, sh kohaliku omavalitsuse teostamisel. Nimetatud õigused ei ole aga piiramatud ega tähenda, et iga elanik peab olema kaasatud kõikidesse otsustusprotsessidesse. Demokraatial kui rahva võimul väga erinevaid vorme, kus erinevused võivad seisneda kodanikkonna ja huvitatud isikute kaasamise eri tasemes, konsensuslikus või häälteenamuse põhises otsuste tegemises, huvigruppide rollis ja võimu delegeerimise ulatuses ja viisis.4 Põhiseaduse § 156 kohaselt saab kohalik elanik ennekõike oma õigust kaasa rääkida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Kaebaja ei saa kohtusse pöördudes kaitsta avalikku huvi, et kohaliku omavalitsuse tegevus, millega tema konkreetseid õiguseid ei riivata, oleks seaduslik, demokraatlik või otstarbekas. KOKS ei reguleeri kogukonnakogude moodustamist ega tööd. Kohalik omavalitsus võib põhimääruses kehtestada ka muid kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust reguleerivaid sätteid (KOKS § 3 p 4, § 6 lg 3 p 2, § 8 lg 2), mille hulka kuulub kohtu hinnangul ka seaduses sätestamata vabatahtlike tööorganite moodustamine. Rahandusministeerium selgitas soovituses5 detsentraliseeritud valimismudelite kujundamise kohta ühinenud omavalitsustes haldusreformi käigus järgmist: - Infomaterjalis kirjeldatakse erinevaid kogukonna kaasamise viise (volikogu komisjonid, osavallakogu, kogukonnakogu, külavanemad). - Kogukonnakogu on alt üles ja kindla identiteediga kogukonnal põhinev kogu, millel on teatav sarnasus külavanema pädevusega. Kogukonnakogu moodustamise peamine argument on elanike ühine tahe kohalike asjade ajamises kaasa rääkida. Kogukonnakogu põhiroll on olla piirkonna arvamusliidrite ja sihtrühmade või külavanemate esindajate kohalik aruteluareen, mille põhiline eesmärk on arutada läbi kogukonna jaoks olulised teemad ja anda sisendit valitsuse ja volikogu tasandile. Selleks kehtestab volikogu kogukonnakogude statuudi, milles tuleb reguleerida vähemalt kogu algatamine; liikmeskonna kujunemine ning kogu õigused ja kohustused. - Kogukonnakogu ei saa ise õiguslike piirangute otsustust teha (õigusakti anda). Lõpliku otsustamise õigus võib kogukonnakogul olla piirkonnale iseloomulike, kuid volikogu ainupädevusse mittekuuluvate otsuste tegemisel – nt piirkonna sümboolika valimisel, erinevate heakorrastus-, kultuuri- ja identiteediprojektide korraldamisel, volikogu poolt eraldatud eelarve piires kogukonnateenuste tagamine (eeskätt kultuuri, vaba aja, kohaliku identiteedi, heakorra jms valdkonnas); volikogu poolt kinnitatud eelarve piires eelarvevahendite kasutamisel ning esindajate nimetamisel piirkonnas tegutsevate hallatavate asutuste hoolekogudesse (kool, lasteaed) ja nõukogudesse (raamatukogu, kultuurikeskused jms).
https://www.riigiteataja.ee/akt/13104622 https://pohiseadus.ee/sisu/3481/paragrahv_10 p 32
- Ühinemislepingus võib sätestada, et komisjonidesse kaasatakse ühinevate kohalike omavalitsuste piirkondade esindajad. Samuti võib volikogu kokku leppida isikute ringi, kellel on õigus komisjoni istungist osa võtta (nt lisaks külavanematele ka kogukonnakogu esindajad). Ka hetkel selgitab Rahandusministeerium, et kogukonnakogud on olemuselt piirkondlikud nõuandvad kogud, mis võivad koosneda sarnaselt osavallakoguga vallavolikogusse valitud liikmetest, valimistel kandideerinud kohalikest elanikest, külade või kantide ja piirkonna sihtgruppide esindajatest. Kogukonnakogu moodustamise kord ja pädevus kirjeldatakse valla või kogukonnakogu põhimääruses. Kogukonnakogu ülesandeks võib olla seisukoha või arvamuse andmine erinevates kohaliku elu küsimustes, nt piirkondlike teede rekonstrueerimise prioriteetide, kohalike investeeringuvajaduste, kultuuri- ja spordisündmuste korraldamise, piirkonna ühistranspordi sõiduplaanide ja nende muudatuste osas, ametiasutuste tegevuse ja teenuste kvaliteedi osas, ettepanekute tegemine oma esindajate valimiseks volikogu komisjonidesse jne. Teatud küsimuste otsustamine võib olla antud ka kogukonnakogu otsustuspädevusse, nt mittetulunduslikuks tegevuseks eraldatavate rahaliste vahendite määramise ettepaneku tegemine vallavalitsusele ja ettepanekute esitamine valla poolt korraldatavatele tunnustusüritustele6.
6.Türi valla põhimääruse7 §-s 48 on vabatahtliku omavalitsusorgani tööorganina sätestatud piirkondlik kogukonnakogu. Kogukonnakogu võib moodustada elanikkonna valla juhtimisse kaasamiseks ning piirkondlike huvide kaitsmiseks ja väljendamiseks (lg 1); kogukonnakogu moodustatakse, kui selleks on Türi valla elanikel, kes määratlevad ennast teatud piirkonnas ühtse kogukonnana, huvi ja kes soovivad õigusaktidega määratletud kodanikkonna kaasamisele lisaks piirkonna huvide kaitseks omavalitsusorganite otsustustes aktiivselt kaasa rääkida (lg 2); kogukonnakogu koosseisu ja piirkonna, mida kogukonnakogu esindab, kinnitab vallavalitsus korraldusega ning ettepaneku kogukonnakogu koosseisu kinnitamiseks ja kogukonnakogu piirkonna määramiseks teeb üks kogukonda esindav isik (lg 3); kogukonnakogud moodustatakse vallavolikogu volituste perioodiks (lg 4). Põhimääruse kohaselt kogukonnakogu moodustamise järel: - Kui omavalitsuse tööorganina on moodustatud piirkondlik kogukonnakogu, määratakse vallavolikogu alalise komisjoni koosseisu kogukonnakogu soovil ja ettepanekul üks kogukonnakogu nimetatud isik (§ 43 lg 6, § 49 lg 2). - Kogukonnakogu annab vallavolikogule, vallavalitsusele, ametiasutusele ning nende tööorganitele seisukoha ja arvamuse piirkonnale olulistes küsimustes: valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamises; detailplaneeringute menetlemises; piirkondlike teede rekonstrueerimise prioriteetide määramisel; kohalike investeeringuvajaduste määramisel; kultuuri- ja spordisündmuste korraldamisel; piirkonnas tegutsevate asutuste tegevuse ümberkorraldamisel; sotsiaalhoolekandeliste teenuste kehtestamisel ja muus piirkonnale olulistes küsimustes (§ 49 lg 1). Kohtule nähtub põhimääruse § 48 lõigete 1 ja 2 sõnastusest, et kogukonnakogu näol on tegemist vabatahtlikkuse alusel moodustatava omavalitsusorgani tööorganina, mille eesmärk on kaasata elanikkonda, kes soovivad kohalikku elu puudutavates otsustes aktiivselt kaasa rääkida, tavapärasest enam. Kogukonnakogu kui sellist ei ole reguleeritud kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduses ega teistes seadustes, mistõttu tuleb järeldada, et tegemist on valla sätestatud lisavõimaluse või soodustusega aktiivsemate elanike otsustusprotsessidesse kaasamiseks. Kogukonnakogus osalemiseks peab isik olema Türi valla elanik, määratlema ennast teatud piirkonnas ühtse kogukonna liikmena ning tal peab olema huvi ja soov piirkonna kaitseks omavalitsusorganite otsustustes tavapärasest enam aktiivselt kaasa rääkida. Kuigi lõige 3 määratleb, et ettepaneku esitab üks kogukonna esindaja, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et liikmete nimed saaks esindaja esitada ilma vastavate isikute sooviavaldust või nõusolekut omamata või et isikuid saaks liikmeks nimetada kohustulikus
korras. Selline tõlgendus oleks vastuolus lõikes 2 väljendatud tavapärasest aktiivsemas kaasarääkimise sooviga. Seega peab isik kogukonnakogu liikmeks saamiseks selleks (vähemalt) läbi kogukonna esindaja soovi avaldama, s.t ise enda kaasamiseks aktiivne olema. Vaidest ja kaebusest võib kaebaja eelkirjeldatud enesemääratlust ja huvi järeldada, kuid kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud kogukonna esindajana ettepaneku kogukonnakogu moodustamiseks või väljendanud soovi olla kogukonnakogu liige. Kuna kaebaja vastavat ettepanekut või soovi esitanud ei ole ja vallavalitsus ei ole ka keeldunud kaebaja ettepaneku alusel kogukonnakogu moodustamisest või kaebaja kogukonnakogu liikmeks nimetamisest, nõustub kohus vallavalitsusega, et kaebajal puudub puutumus vaidlustatud korraldusega. Sealjuures ei ole rikutud ka HMS § 40 lg 1, kuivõrd kaebaja ei ole avaldanud soovi olla kogukonnakogu liige, kogukonnakogu moodustamist saab käsitleda isikuid soodustava, mitte koormava otsustusena ning eelduslikult on ka menetlusega haaratud isikute ring üle 50 (vt HMS § 40 lg 3).
7.Ka laiemalt leiab kohus, et tegemist ei ole avalik-õigusliku subjektiivse õigusega, mille kaitseks saaks üksikisik kohtusse pöörduda. Riigikohus on selgitanud, et KOVü volikogu sisesuhtes volikogu liikmele antud „õigused“ (õigus kuuluda komisjoni) ei ole subjektiivsed õigused PS § 15 lg 1 mõttes. Need on avaliku võimu teostamisel osalemise pädevusest tulenevad volitused, mitte üksikisiku positsioonid avaliku võimu kandja vastu. Volikogu liikmel on PS § 15 lg 1 esimesest lausest tulenev õigus pöörduda kohtusse, kui volikogu otsus rikub tema isiklikke õigusi (RKHKm 12.03.2019, 3-17-2784/20, p 8; RKHKm 22.12.2008, 3-3-1-74-08, p-d 12–13). Kohus leiab, et analoogia korras saab sama kohaldada ka kohaliku omavalitsuse poolt vabatahtlikult moodustatud kaasamise vormi (nt nõukoda, vanemate kogu vms) moodustamise ja tegevuse kohta. Samuti ei ole üksikisikul õigus vaidlustada seda, keda esinduskogu (st Riigikogu, omavalitsuse volikogu) ettevalmistavasse töösse kaasab, seisukohti avaldada või ära kuulata lubab. Määrav on üksnes see, et tegevuse lõpptulemus – haldusakti, toimingu või õigustloova akti näol oleks õiguspärane. Kohtule ei nähtu ka, et kogukonnakogu seisukohad oleksid volikogule või vallavalitsusele kohustuslikud. Ka kaebajal on üksikisikuna õigus avaldada arvamust detailplaneeringu menetluses, eelarve ja arengukava osas ning teistes küsimustes (vt loetelu põhimääruse § 49 lg 1 ja käesoleva määruse p 6). Kohus märgib, et enamikes loetletud küsimustes puuduks kaebajal ka kohtukaebeõigus, st kaebaja ei saa reeglina vaidlustada teede rekonstrueerimise prioriteete, arengukava, eelarvestrateegiat vms. Tegemist on suures osas poliitilise otstarbekuse otsustega, mis ei puuduta üksikisiku subjektiivseid avalikke-õiguslikke õiguseid ega kohustusi. Küsimustes, milles on kaebajal kaebeõigus – detailplaneeringud, sotsiaalhoolekandelise teenuse saamisel, kaebajale hädavajaliku tee korrashoiul vms – ei ole kogukonnakogul rolli, mis vääramatult määraks kaebaja õiguste rikkuva haldusakti andmist või toimingu tegemist. Tehtavad haldusaktid ja toimingud peavad igal juhul vastama seadusele ja olema õiguspäraselt kaalutud. Seega kuivõrd korraldus ei piira ega anna kaebajale õiguseid ega sea kaebajale kohustusi, puudub kaebajal õigus korralduse vaidlustamiseks.
8.Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude korralduse faktiliste tagajärgede kõrvaldamiseks. Kohus tutvus kohtute infosüsteemi vahendusel kaebuses mainitud haldusasjaga nr 3-22-170. Asjas esitatud Türi Vallavolikogu 27.01.2022 otsusega nr 7 arvati Taikse-Tännassilma-Mäeküla kogukonnakogu esindajad vallavolikogu erinevate alaliste komisjonide koosseisu. Kohustamiskaebuse rahuldamine eeldaks ka eelnimetatud otsuse vaidlustamist. Kohus leiab, et kaebajal ei ole kaebeõigust ka Türi Vallavolikogu 27.01.2022 otsuse nr 7 vaidlustamiseks ega kaebuses esitatud kohustamiskaebuse esitamiseks. Kaebajat ei ole kogukonnakogu koosseisu nimetatud ta ei ole koosseisu nimetamist taotlenud ega väitnud, et ta peaks koosseisu kuuluma. Teiste isikute, sh kogukonnakogu esindajate, kellega kaebaja ei nõustu, nimetamine vallavolikogu alaliste komisjonide koosseisu ei piira ega riku kaebaja õigusi ega pane talle kohustusi. Seega puudub kaebajal kaebuses esitatud kohustamisnõude esitamiseks kaebeõigus. 6(7)
Kaebeõiguse puudumist võib analoogia korras järeldada ka Riigikohtu seisukohast vallavolikogu liikme kaebeõiguse kohta vallavolikogu komisjoni koosseisu kinnitamise vaidlustamisel (vt Riigikohtu 12.03.2019 määruse nr 3-17-2784 p 8-9 ja seal viidatud praktika, toodud eelpool). Kui volikogu liikmel ei ole õigust vaidlustada volikogu alalise komisjoni koosseisu kinnitamist kui haldusesisest akti, puudub selline õigus ka vallaelanikul. Komisjonide koosseis või mõne konkreetse isiku kuulumine komisjoni koosseisu ei saa iseenesest rikkuda kaebaja õigusi.
9.Kaebajal on endiselt võimalik olla kaasatud kohaliku omavalitsuse otsustusprotsessi muudel õigusaktides sätestatud alustel. Kaebajal on näiteks võimalik kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogusse ja vastavatel valimistel hääletada (PS § 156 lg 2, KOVVS § 5), osaleda otsustusprotsessis külaelanike üldkoosoleku kaudu, sh soovi korral nt külavanemana (KOKS § 58 lg 1 ja 2, Türi valla põhimäärus § 49 lg 4, Türi valla küla- või alevikuvanema statuut ja küla- või alevikuvanema tööga seotud osaliste kulude kompenseerimise kord § 3 lg 1, § 8 lg 1), osaleda avalikel vallavolikogu istungitel (Türi valla põhimäärus § 26 lg 3), osaleda arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise menetluses (Türi valla põhimääruse § 105 lg 7). Samuti on vallaelanikul õigusaktide algatamise ning vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktides muudatuste taotlemise õigus (KOKS § 32 ja 33). Ilmselgelt tuleb kaebaja kaasata ja ära kuulata ka haldusmenetlustes, mille lõpptulemuseks võib olla kaebaja õigusi piirav või soodustuse andmisest keelduv haldusakt või toiming.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.