X kaebus Eesti Töötukassa 27.01.2021 otsuse nr TVH/21/005358 ja 22.03.2021 vaideotsuse nr 946 tühistamise ning Eesti Töötukassa kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuetes
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21.03.2022 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
1.X esitas 18.01.2021 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.
2.Eesti Töötukassa 27.01.2021 otsusega nr TVH/21/005358 tuvastati, et X töövõime ei ole vähenenud. Otsust põhjendati järgmiselt. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on peavalu, alumiste hingamisteede haigused. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) andmetel kinnitust. Taotlejal on tekkiva peavalu ja õhupuuduse tõttu raskendatud pikemate vahemaade käimine. Kuigi taotlejal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1).
3.X esitas Eesti Töötukassa 27.01.2021 otsusele nr TVH/21/005358 vaide, mis jäeti Eesti Töötukassa 22.03.2021 vaideotsusega nr 946 rahuldamata. Vaideotsust põhjendati järgmiselt. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (vastavalt määruse nr 39 § 3 lg 2 liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile (vt määrus nr 39 § 6 lg 1). Võtmetegevused on nimetatud valdkondade lõikes määruse nr 39 § 3 lg 2. Igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa (vt määrus nr 39 § 6 lg 3). Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi vaide esitaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Vaide esitajal hinnati valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. 2) teiste valdkondade piiranguid ei tuvastatud. Töötukassa hindas vaide esitaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ning TIS-i kantud terviseandmed. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja Kivimäe Perearstikeskus OÜ ekspertarst (edaspidi TTO ekspertarst). Vaide esitaja on töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise valdkonnas. Vaide esitaja on kirjeldanud ka ravimite mõjust ja muudest tervisehäiretest tingitud piiranguid. TTO ekspertarst tuvastas TIS-i terviseandmete alusel, et vaide esitajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on peavalu ja alumiste hingamisteede haigused. Taotluses kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotluses kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. 2(10)
3-21-842
Töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta (vt määrus nr 39 § 6 lg 6). Vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 0. Määruse nr 39 § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on TTO ekspertarst õigesti hinnanud vaide esitaja töövõimeliseks. Vaide esitaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu vaide esitaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja –tingimusi on võimalik vältida. Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. TTO ekspertarst analüüsis veelkord vaide raames vaide esitaja terviseandmeid ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde – vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele nr 39, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige. TTO ekspertarst tuvastas vaidemenetluses jätkuvalt, et vaide esitajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on episoodilised peavalud ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Vaide esitajal esineb kerge piirang käimisel tekkiva hingelduse tõttu, migreeni 2-3 x kuus. Astma ravimid on vaide esitaja välja ostnud 11.01.2021, enne seda 29.11.2019. Lisaks 11.01.2021 spirograafial kerge obstruktsioon. Peavaludele on neuroloog 17.12.2020 ordineerinud profülaktiliselt cinarizin 25mgx2 25 päevaks. Vaide esitaja sõnul on sellest peavalud, kuid migreeni profülaktikaks on teisigi ravimeid, nende kasutamisel peaks peavalude sagedus oluliselt vähenema. Hoo ravimid on väljastatud keskmiselt 2 korda aastas. Ajutine töövõimetusleht väljastati viimati 29.11-03.12.2019 seoses ägeda viirusnakkusega. Lülisambas kerged degeneratiivsed muutused, mis püsivalt töövõimet ei mõjuta. TTO ekspertarst on tuginenud järgmistele TIS-i sissekannetele: -
11.01.2021 pulmonoloogi Jana Orgla epikriis: Momendil kaebusi pole. Tuli kontrolli, kuna soovib vormistada invaliidsust. Anamneesis astma, allergia test positiivne koera, kassi, tolmulesta, heinte suhtes. Püsiraviks määratud Seretid D 50/250mcgx2, mida ei kasuta (viimane realiseeritud retsept 11/2019.) 28.11.2019 FVC 124,94 %; FEV1 104,32 %; FEV 1 % FVC 74,43 ; PEF 97,82 %; MEF75 85,43 %; MEF50 53,79 %; MEF25 39,46 %. Spirograafia normis, BDT negatiivne. Kaasuvana migreen, 2015. eemaldatud polüüp emakas. Sensibiliseerumine Fentanylile. 2013. allergiatest:Puju 1.62kU/L, D.pteronyssinus 95.30 kU/L, Koer 1.34kU/L, Kass 13.60kU/L, heintaimed 1.01 kU/L D.farinae 69.70kU/L, üld IgE 237.0. 11.01.2021 Spirograafial kerge obstruktsioon, dünaamikas halvenenud -20%, BDT positiivne. Ravisoovitused: Alustada ravi Seretidiga 50/250mcgx2.
-
17.12.2020 neuroloogi Erve Kõusaar epikriis: Tuli nõustamisele, et leida endale õiget tööd. 2005. a alates on saanud peavaludele Cinit, mis aitab peale võtmist ca 1 tunni pärast. Sagedus 1-2xkuus peavalud. Peavaluga tekib ka iiveldus peale hoogu, eelnevalt ei tunne aurat. On ka peavalupäevikut pidanud. Tavaliselt on peavalu tekkinud tööl, arvab, et pole seotud siiski pingetega (oli turvafirmas, kus vastutas palju). Momendil on kaotanud töö. Töötas Normas viimati, siis polnud peavalusid. Võtab veel astmarohtusid. On madal vererõhk. OBJ. Kael vaba ja valutu. Neuroloogilise koldeleiuta. 3(10)
3-21-842
Väljakirjutatud ravimid: tsinnarisiin 25 MG 2 x PV Ravisoovitused: Nõustatud peavalude vältimist. Valida töö, kus vähem vastutust ja pingeid. Lisaks KM õlavööle. Cinie 100mg vajadusel, profülaktiline Cinnarizin 25mgx2, B-vitamiinid. Taotluses kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotluses kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Vaide esitaja on astmaatik, kemikaalide allergiate kohta TIS-is info puudub (allergiatestid positiivsed koera, kassi, tolmulesta, heinte suhtes), aga suurenenud vastuvõtlikkus kemikaalidele võimalik. Allergia esinemine ei mõjuta töövõime ulatust määral, et töötamine oleks osaliselt takistatud. Kuna vaide esitaja ei kasuta astma püsiravi, ei saa tema piirangud olla mõõdukad. Suurem osa määratud ravimitest on välja ostmata. Migreen püsivaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta (töövõime ajutine vähenemine peavaluhoo ajal), hoo ravi määratud, detsembris 2020 lisatud ka profülaktiline ravi, selles osas ravipotentsiaal kasutamata. Eeltoodud põhjal ei esine TIS-is olemasolevatel andmetel vaide esitajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita vaide esitaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Töötukassa selgitab, et vaide esitaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu vaide esitaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa töövõime täielikku kadu. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja tingimusi on võimalik vältida. TTO ekspertarsti hinnangul ei sobi vaide esitajale töö, kus on vajalik pikemate vahemaade läbimine, migreeni tõttu pigem sobib väiksemat vaimset pinget nõudev töö. Töötukassa selgitab, et TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna vaide esitaja töövõime ei ole vaidlustatud töötukassa otsuse kohaselt vähenenud, puudub tal õigus töövõimetoetusele ning talle on õiguspäraselt jäetud toetus määramata. Eesti Töötukassa 27.01.2021 otsus nr TVH/21/005358 tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane: antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja vastab vorminõuetele. Vaide läbivaatamisel ei ole selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada.
4.X esitas 21.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 27.01.2021 otsuse nr TVH/21/005358 ja 22.03.2021 vaideotsuse nr 946 tühistamise ning Eesti Töötukassa kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuetes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa 27.01.2021 otsus ja 22.03.2021 vaideotsus on õigusvastased. TVTS § 5 lg 3 punkti 2 kohaselt on isikul osaline töövõime, kuna isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Kaebajal on bronhiaalne astma segatüüpi ja migreen, mida on kinnitanud ka arstid. Sellest lähtuvalt on piiratud kaebaja võimalused tööturul.
4(10)
3-21-842
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
6.1.Vaidlusalused otsused on õiguspärased. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Määruse nr 39 § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Määruse nr 39 § 5 lg-s 1 on loetletud andmed, mille alusel eksperdiarvamus koostatakse. Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast (https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf).
6.2.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 18.01.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmeid. Kaebaja on 18.01.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise valdkonnas. Kaebaja on kirjeldanud ka ravimite mõjust ja muudest tervisehäiretest tingitud piiranguid. Tervishoiuteenuse osutaja Kivimäe Perearstikeskus OÜ (edaspidi TTO) dr Anneli Virks ekspertarst koostas 27.01.2021 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis 27.01.2021 otsuse koostamisel aluseks. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluses veelkord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluses oma esialgse hinnangu juurde. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug. Ka praeguse kohtuasja raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr L. Aug koostanud 06.07.2021 oma seisukoha, milles jääb esialgse seisukoha juurde.
6.3.Kaebaja on 18.01.2021 taotluses märkinud järgmised piirangud: „1. Liikumise valdkond:
1.1.Liikumine eri tasapindadel – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 1.2. Ohutu ringiliikumine – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 1.3. Seismine ja istumine – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 1.4. Liikumisega seotud muud probleemid – vaevaline hingamine. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed: tablettidest „Stugeron“ pea valutab. Muud tervisehäired: Kas Teil on tegutsemisraskusi, mida eespool esitatud küsimused ei käsitlenud? Ei.“
6.4.Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). TTO ekspertarst märgib, et piirang on hinnatud kergeks, kuna kaebajal esineb kerge piirang käimisel tekkiva hingelduse tõttu, esineb ka migreeni 2-3 korda kuus. Astma ravimid on kaebaja välja ostnud 11.01.2021, enne seda 29.11.2019. Lisaks oli 11.01.2021 spirograafial kerge obstruktsioon. Peavaludele on neuroloog 17.12.2020 ordineerinud profülaktiliselt cinarizin 25mgx2 25 päevaks. Kaebaja sõnul on sellest peavalud, kuid migreeni profülaktikaks on teisigi ravimeid, nende kasutamisel peaks peavalude sagedus oluliselt vähenema. Hoo ravimeid on väljastatud keskmiselt 2 korda aastas. Lülisambas esinevad kerged degeneratiivsed muutused, mis püsivalt töövõimet ei mõjuta. Kuna kaebaja ei kasuta astma püsiravi, ei saa tema piirangud olla mõõdukad. Suurem osa määratud ravimitest on välja ostmata. Migreen püsivaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta (esineb töövõime ajutine vähenemine peavaluhoo ajal), hoo ravi on kaebajale määratud, detsembris 2020 on lisatud ka profülaktiline ravi, selles osas on ravipotentsiaal kasutamata. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevused „1.2. Ohutu ringiliikumine“ ja 1.3. „Seismine ja istumine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja nimetatud võtmetegevustes piiranguid ei märkinud. TIS andmete alusel ei tuvastanud piiranguid ka TTO ekspertarst.
6.5.Kaebaja kirjeldatud piiranguid liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.4. Liikumisega seotud muud probleemid (vaevaline hingamine)“ arvestati liikumisel eri tasapindadel
5(10)
3-21-842
hindamisel, mistõttu hinnati nimetatud valdkond arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Liikumise valdkonna kokkuvõttena on kaebajal kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on episoodilised peavalud; alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Hinnangute andmisel on tuginetud 11.01.2021 pulmonoloogi Jana Orgla epikriisile ja arvestatud ka 17.12.2020 neuroloogi Erve Kõusaar epikriisi.
6.6.Ravimite kõrvaltoimete osas kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Muude tervisehäirete all on kaebaja kirjeldanud, et tal on astma ja suured allergiad kemikaalidest, ei saa töötada, olla kohtades, kus on kasutatud puhastusvahendeid vm kemikaale. Kaebaja on astmaatik, kemikaalide allergiate kohta TIS-s info puudub (allergiatestid positiivsed koera, kassi, tolmulesta, heinte suhtes), aga suurenenud vastuvõtlikkus kemikaalidele on võimalik. Allergia esinemine ei mõjuta töövõime ulatust määral, et töötamine oleks osaliselt takistatud. Teistes valdkondades püsivaid piiranguid ei märkinud kaebaja ega tuvastanud TTO ekspertarst.
6.7.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 kohaselt ei liideta, siis on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0 (vt määrus nr 39 § 8 lg-d 1, 2 ja 4). Seega on vastustaja 27.01.2021 otsuses õigesti märkinud, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on peavalu ja alumiste hingamisteede haigused.
6.8.Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu kaebajal oleks tuvastatav puuduv töövõime (vt TVTS § 5 lg 3 p 2). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja –tingimusi on võimalik vältida. TTO ekspertarst on välja toonud, et kaebajale ei sobi töö, kus on vajalik pikemate vahemaade läbimine, migreeni tõttu pigem sobib väiksemat vaimset pinget nõudev töö. Töövõimet toetab regulaarne ravimite kasutamine.
6.9.Astma ja migreeni esinemist on arvestatud liikumise valdkonna hindamisel ning nimetatud valdkonnas on põhjendatud hinnata piirang kergeks. Samuti on eksperdiarvamuses arvestatud kaebajal esinevat allergiat. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa töövõime vähenemist. TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna kaebaja töövõime ei ole vaidlustatud otsuste kohaselt vähenenud, puudub tal õigus töövõimetoetusele ning talle on õiguspäraselt jäetud toetus määramata.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti hinnanud kaebaja töövõimet ning jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole.
9.Vaidlus puudub osas, et kaebaja on 18.01.2021 vastutajale esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud piirangud liikumise valdkonnas „1.4. Liikumisega seotud muud piirangud: vaevaline hingamine“ (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 7) ning kirjeldanud ravimite mõjust ja muudest tervisehäiretest tingitud piiranguid järgmiselt: „Tablettidest „Stugeron“ pea valutab“ (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 10). Samuti ei ole vaidlust osas, et vastustaja on tuvastanud kaebajal kerge liikumispiirangu,
6(10)
3-21-842
kuid leidnud, et see ei mõjuta taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist (vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 4, lk-d 1-2).
10.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
11.Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused ning kord on kehtestatud TVTS-s (vt TVTS § 1 lg 2). Lisaks reguleerib töövõime hindamist määrus nr 39. Vaideotsuse ja vastustaja väitel on vaidlusaluse otsuse tegemisel juhindutud ka Sotsiaalministeeriumi koostatud „Töövõime hindamise metoodikast (31.03.2020 korrigeeritud versioon; edaspidi metoodika)1. Kohtupraktikas on selgitatud, et haldusorgan võib anda õigusnorme, sh metoodikat, selgitavaid juhiseid, mis lihtsas keeles ja vajaduse korral näidete varal avavad metoodika sisu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-171110/84, p 18). Seetõttu on vastustaja tuginenud asjakohastele õigusaktidele. Küll aga ei nähtu vastustaja 27.01.2021 otsusest, et juhindutud oleks metoodikast. Veel enam, vaidlustatud 27.01.2021 otsuses puuduvad igasugused selgitused töövõime hindamise metoodikast ning kuidas kaebaja taotluse puhul jõuti järeldusele, et kaebajal on küll kerge liikumispiirang, kuid see ei mõjuta töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 4). See tähendab, et vastustaja 27.01.2021 otsus on oluliste põhjendamispuudustega, mistõttu on see formaalselt õigusvastane.
12.Kohus peab vajalikuks märkida, et järjepidevalt on kohtupraktikas rõhutatud, kui oluline on, et juba töövõime hindamise otsusest selgub taotlejale, kuidas on töövõimet hinnatud ning tulemuseni jõutud. Piisav ei ole, kui üksnes esitada töövõime hindamise otsuses kokkuvõte ekspertarsti hinnangust. „Arvestades töövõime hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust, piisab töövõime hindamise /.../ otsuse põhjendamiseks sellest, kui töötukassa /.../ selgita[b] otsustes taotluse esitanud isikule, kuidas kehtestatud metoodikat rakendades tema puhul tulemuseni jõuti. See eeldab paratamatult, et teatud ulatuses tuleb selgitada ka metoodikat. Selgitamine ei tähenda seaduse ja määruste normide kopeerimist haldusaktis, vaid isikule arusaadavaks tegemist. Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 18). Eeltoodust lähtuvalt tuleks vastustajal astuda samme, et juba esialgne otsus oleks nõuetekohaselt põhjendatud, mitte ei asuta alles vaidemenetluses põhjendamispuudusi kõrvaldama.
13.Tallinna Ringkonnakohus on märkinud, et kuigi vastustajal on töövõime hindamisel kahtlemata teatav hindamisruum, ei ole sellele vaatamata tegemist kaalutlusotsusega, vaid tuvastava haldusaktiga, mille põhjendamisvigadel ei ole samavõrra määravat tähendust (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16). Käesoleval juhul leiab kohus, et ülal viidatud põhjendamispuudused ei tingi Eesti Töötukassa 27.01.2021 otsuse tühistamist, kuivõrd põhjendamispuudused on kõrvaldatud vaidemenetluses ja kohtumenetluses (HMS § 58). Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul on kohus veendunud, et vaideotsuses ja kohtumenetluses esitatud kaalutlustest lähtus vastustaja ka 27.01.2021 töövõime hindamise otsuse tegemisel. Seetõttu analüüsib kohus alljärgnevalt, kas 27.01.2021 otsus oli ka sisuliselt õiguspärane. Juhul, kui 27.01.2021 otsus on sisuliselt õigusvastane, siis kuulub see
tühistamisele. Küll aga ainuüksi formaalsed puudused ei too kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58).
14.Riigikohus on selgitanud, et halduskohtu pädevuses on tuvastada asjaolud, millest sõltub haldusakti õiguspärasus; muuhulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24).
15.TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Isikul ei ole töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1). Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotluses olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes); 2) TVTS § 7 lg-s 5 sätestatud andmed (TIS-i kantud taotleja terviseandmed); 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1).
16.Asja materjalist nähtub, et kaebaja 18.01.2021 taotluse lahendamiseks on koostanud eksperdiarvamuse Kivimäe Perearstikeskus OÜ ekspertarst dr Anneli Virks (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3). Nimetatud eksperdiarvamuses on ekspertarst leidnud järgmist: „Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on episoodilised ja paroksüsmaalsed e äkkhootised häired; alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Taotleja kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates.“ (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3, lk 7). Samas on ekspertarst lisanud lahtrisse „Märkused valdkonna hinnangute kohta“ järgmist: „Kuna taotleja ei kasuta astma püsiravi, ei saa tema piirangud olla mõõdukad. Ast[m]a ravimid ostnud 11.01.2021 (enne seda 2021) Lisaks 11.01.2021 spirograafia kerge obstruktsioon. Peavaludele neuroloog 17.12.2020 ordineerinud profülaktiliselt cinarizin 25mgx2 25 päevaks. Taotleja sõnul sellest peavalud. Migreeni profülaktikaks on teisigi ravimeid, nende kasutamisel peaks peavalude sagedus oluliselt vähenema. Piirangutes muudatusi ei teinud.“ (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3, lk 3). Eelnevast nähtub, et ekspertarst A. Virks on kaebaja töövõime hindamisel võtnud arvesse, et kaebajal on diagnoositud segatüüpi astma (J45.8) ning leidnud, et see on peamine piiranguid põhjustav diagnoos (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3, lk 7), kuid viidanud ka kaebajal esinevale migreenile ning selgitanud, et migreeni profülaktikaks on ka teisi ravimeid, mis peaks peavalude sagedust oluliselt vähendama (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3, lk 3). Allergiate osas kemikaalide suhtes on ekspertarst märkinud, et kemikaalide allergiate kohta TIS-is info puudub aga suurenenud vastuvõtlikkus kemikaalidele on võimalik (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3, lk 7). Ka TISst nähtub pulmonoloogi Jana Orgla 28.11.2019 sissekandest (haigusjuhtum nr 20191128453895), et kliiniline diagnoos on astma, segatüüpi astma; J45.8 ning anamneesis astma, allergia test positiivne koera, kassi, tolmulesta, heinte suhtes; püsiraviks määratud Seretid D 50/250mcgx2 (vt vastustaja 31.01.2022 menetlusdokumendi lisa 1).
17.Kohtu hinnangul on ekspertarst dr A. Virks võtnud arvesse TIS-is sisalduvaid andmeid, kõrvutades neid kaebaja poolt terviseseisundile antud hinnanguga. Seejuures ei nähtu, et 8(10)
3-21-842
vastustaja oleks mõned andmed tähelepanuta või arvestamata jätnud. Seda ei väida ka kaebaja. Eksperdiarvamusest nähtub, millised andmed on ekspertarst A. Virks arvesse võtnud (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3, lk 2).
18.Ekspertarsti A. Virksi antud hinnanguga on nõustunud ka töötukassa ekspertarst dr L. Aug, kes on leidnud järgmist: „TTO ekspertarst on migreeni esinemist arvestanud liikumise valdkonna hindamisel ja piirangute raskusastmed õigesti määratlenud. Migreen on veresoonte ja närvide viis reageerida välistele ärritustele. See on üks tavalisemaid peavalu tüüpe, krooniline haigus, mis avaldub enamasti pärast pingelangust ja selle eripäraks on asjaolu, et peavaluhoogude vahelisel perioodil on inimene täiesti terve st tal ei esine mingeid tegutsemispiiranguid. Haigust iseloomustab see, et mida vanemaks inimene saab, seda harvemaks hood tavaliselt jäävad. Migreeni põeb kaebaja aastaid ning alates 2005. aastast alates kasutab spetsiifilisi hooravimeid. Kaebaja on korduvalt käinud eriarsti (neuroloog) vastuvõtul, neuroloogilisi ärajäämanähte ei ole tuvastatud. Viimati käis kaebaja neuroloog Erve Kõusaare vastuvõtul detsembris 2020 ja 17.12.2021 epikriisi kohaselt esinevad peavalud viimasel ajal 12 korda kuus ning leevenevad spetsiifilise hooravimi (triptaan) järgselt umbes tunni aja jooksul. Neuroloog nõustas kaebajat ning andis soovitused töö valikuks (valida töö, kus on vähem vastutust ja pingeid). Arvestades hoogude esinemise sagedust on töövõime hindamise metoodika kohaselt tegemist kerge piiranguga (piirang hinnatakse kergeks, kui see ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast).“ (vt vastustaja 31.01.2022 menetlusdokumendi lisa 1, lk 2). Seoses allergiatest kemikaalide suhtes märgib töötukassa ekspertarst dr L. Aug järgmist: „Kemikaalide allergiate kohta TIS-is info puudub, kuigi suurenenud tundlikkust kemikaalidele ei saa täielikult välistada. TIS-i andmetel ei ole kaebajal esinenud tõsiseid ega eluohtlikke allergilisi reaktsioone (anafülaktsiat). Allergia esinemine iseenesest ei mõjuta töövõime ulatust määral, et töötamine oleks osaliselt takistatud, kuid kindlasti tuleb seda asjaolu arvestada töökoha valikul ja töötingimuste kohandamisel.“ (vt vastustaja 31.01.2022 menetlusdokumendi lisa 1, lk 2).
19.Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule2. Ekspertarsti A. Virks poolt 27.01.2021 koostatud eksperdiarvamuses on leitud, et piirang liikumise valdkonnas võtmetegevuses liikumine eri tasapindadel on tõenäoliselt paraneva kuluga (regulaarse ravimite kasutamisega peaks töövõime taastuma) ning taotleja on osaliselt piiranguga kohanenud, kuivõrd astma ravimite kasutamine pole pidev (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3, lk 3). Ka töötukassa ekspertarst dr L. Aug on oma arvamuse kokkuvõttes leidnud, et kaebajal migreeni esinemine ei mõjuta töövõimet määral, et oleks tuvastatav osaline töövõime, sest haigus ei põhjusta püsivaid tegutsemispiiranguid hoovälisel ajal, kaebajal esinevad peavaluhood harva ja alluvad hästi spetsiifilisele hooravile; harva esinevate peavaluhoogude tõttu ei ole vajanud püsivat ennetusravi (vt vastustaja 31.01.2022 menetlusdokumendi lisa 1, lk 3).
20.Kohus nõustub vastustajaga, et kuigi taotleja hinnang oma terviseseisundile on oluline, siiski peab see hinnang saama kinnitust TIS-is sisalduvate objektiivsete andmetega (tervishoiuteenuse osutaja sissekannetest)3.
21.Asjaolu, et kaebajal esinesid kõrvaltoimed tablettide „Stugeron“ kasutamisest ei nähtu TISst (vt vastustaja 31.01.2021 menetlusdokument). Lisaks on töötukassa ekspertarst dr L. Aug märkinud kaebaja sellesisulise väite osas järgmist: „Kaebajal on diagnoositud migreen, mis
Metoodika, lk 7. Vt Metoodika, lk-d 7 ja 12.
9(10)
3-21-842
kliiniliselt väljendub hootiste peavaludega ning ravim „Stugeron“ on näidustatud migreeni profülaktikas. Samas Ravimiameti ravimregistris nähtuva eelnimetatud ravimi omaduste kokkuvõttes ei ole kõrvaltoimete loetelus peavalu ära toodud. Ei ole võimalik selgelt eristada peavalude seost kasutatud ravimite tarvitamisega, kuid individuaalsed eripärad võivad esineda ning migreeni profülaktikas on võimalik sel juhul kasutada teisi ravimeid.“ (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 8, lk 2). Samas ei ole TIS-s ka andmeid osas, et kaebajale mingi muu ravim oleks vastunäidustatud või ei sobiks, ehk teisisõnu ei ole ka olukorda, kus objektiivsed andmed kinnitaks, et tegemist on ainuvõimaliku kaebajale sobiva ravimiga.
22.Seega ülaltoodud kokkuvõtteks ei nähtu kohtule asjas esitatud tõenditest, et eksperdiarvamuse koostajad oleksid TIS andmeid kasutanud ebaõigesti.
23.Määruse nr 39 § 8 lg 6 kohaselt tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5).
24.Käesoleval juhul hindas ekspertarst 27.01.2021 eksperdiarvamuses liikumise valdkonnas piirangu kergeks, arvväärtusega 1 (määrus nr 39 § 6 lg 3 p 2) ning muudes valdkondades arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud; määrus nr 39 § 6 lg 3 p 1). Esmalt puudub vaidlus selles, et vastustaja on tuvastanud kaebajal kerge piirangu liikumise valdkonnas. Teiseks ei ole vaidlust osas, et võtmetegevuste piirangute arvväärtuste summa on väiksem kui neli, mistõttu on vastustaja õiguspäraselt järeldanud, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole. Seejuures nähtub TIS-i andmetest, et kaebajale on neuroloog andnud juhiseid töökoha valikul (valida töö, kus vähem vastutust ja pingeid; vt vastustaja 31.01.2022 menetlusdokumendi lisa 1, lk 7)) ning ka 27.01.2021 eksperdiarvamuses on soovitatud migreeni tõttu valida pigem väiksemat vaimset pinget nõudev töö; samuti ei sobi töö, kus vajalik pikemate vahemaade läbimine (vt vastustaja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3, lk 7). Nagu vastustaja on asjakohaselt selgitanud, siis töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi, samuti seda, et sobimatuid töövõtteid ja –tingimusi on võimalik vältida.
25.Ülaltoodust lähtuvalt on vaidlusalused otsused materiaalselt õiguspärased, mistõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata. Kuivõrd tühistamisnõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.
26.HKMS § 108 lg 61 kohaselt võib vastustaja kanda jätta tühistamiskaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus haldusakti andmisel. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et vaidlusalune 27.01.2021 otsus nr TVH/21/005358 on oluliste põhjendamispuudustega, kuid need puudused on kõrvaldatud vaide- ja kohtumenetluses. Seetõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Käesoleval juhul on kaebus riigilõivuvaba (riigilõivuseadus § 22 lg 2 p 2). Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.