Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
3-22-270 16.02.2022 Roby Koik
Menetlusosalised
Kaebaja – Nikolai Lilitškin Vastustaja – Tartu Vangla
1.Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte Nikolai Lilitškini vabakasutuskontost ajavahemiku 01.10.2021-31.01.2022 kohta.
3.Vabastada Nikolai Lilitškin riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
4.Jätta Nikolai Lilitškini esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Jätta Nikolai Lilitškini riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. Kaebajale saadetakse kohtumäärus tõlgituna vene keelde.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada A4 formaadis kirjapaberit, võimaldada olmeprobleemide lahendamiseks pöörduda vangla poole vene keeles ning hüvitada mittevaraline kahju
1.Tartu Vanglas kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule 01.02.2022 venekeelse kaebuse. Kohus korraldas kaebuse tõlkimise vene keelest eesti keelde.
2.Kaebuse kohaselt saabus kaebajale vanglasse ajavahemikul 25.01.2022 kuni 28.01.2022 mitmeid kohtudokumente, mida kaebaja näitas 26.01.2022 kontaktisikule, nõudes A4 formaadis paberit kohtutele vastamiseks. Kaebaja ei saanud paberit 26., 27. ega 28. jaanuaril. Kaebaja nõudis Tartu Vangla kodukorra punkti 11.1.1. ja punkti 15.1.12. täitmist, kuid kaebuse kohaselt ei vasta vangla suuliselt ega kirjalikult vene keeles esitatud kaebaja taotlustele, samuti ei väljastata kaebajale paberit. Kaebaja nõuab kaebusega vangla kohustamist täitma kodukorra punkti 15.1.12. Samuti nõuab kaebaja Tartu Vangla kodukorra punkti 11.1.1 täitmist.
Kaebuse kohaselt on kaebaja alates 10.11.2021 jäänud ilma kommunikatsioonist vanglas meditsiiniosakonna, finantsosakonna, lao ja administratsiooniga. Lisaks kohustamisnõudele taotleb kaebaja kahju hüvitamist summas 1000 eurot põhiõiguste ilmajätmise eest. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse (EÕK) korras kohustada Tartu Vanglat väljastama kaebajale A4 formaadis kirjapaberit.
3.Kohus tegi 03.02.2022 kohtunõude Tartu Vanglale, paludes kaebuse lubatavuse kontrollimiseks ja kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks teatada järgmist: 1) kas vangla on keeldunud väljastamast kaebajale Tartu Vangla kodukorra punkti 15.1.12. kohaselt kirjapaberit formaadis A4; 2) selgitada kaebuses toodud väiteid kirjapaberi väljastamata jätmise osas; 3) kas kaebaja peab Tartu Vangla kodukorra punktis 11.1.1. nimetatud vanglasiseste olmeküsimuste lahendamiseks pöörduma vanglateenistuse ametniku poole üksnes eesti keeles; 4) milline on kaebaja riigikeeletase; 5) kas kaebaja on esitanud vanglale kirjalikke pöördumisi seoses Tartu Vangla kodukorra punkti 11.1.1. täitmisega ja vaidlustanud nimetatud kodukorra punkti; 6) kas kaebaja on pöördunud kaebuses kirjeldatud asjaoludel mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega vangla poole ning kui jah, siis kas Tartu Vangla on kaebaja kahjunõude nüüdseks lahendanud; 7) kas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on vangla hinnangul põhjendatud.
4.Tartu Vangla esitas kohtule 08.02.2022 vastuse kohtunõudele koos asjakohaste menetlusdokumentidega. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja EÕK taotlus põhjendatud ning puudub vajadus EÕK kohaldamiseks. Kuivõrd vangla ei ole keeldunud N. Lilitškinile A4 formaadis paberi andmisest ja seda on temale ka soovi korral väljastatud, siis ei ole mingit põhjust arvata, et edaspidi seda ei tehta. Ka ei ole vanglale sellises olukorras selgelt äratuntavad need pöördumatud kahjulikud tagajärjed, mille tõrjumiseks tuleks esialgse õiguskaitset kohaldada. Tartu Vangla hinnangul ei ole seetõttu N. Lilitškini esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud ja vangla hinnangul puudub kinnipeetaval esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtu seisukoht
5.Kohus ei pea vajalikuks kaebuse sisulist läbi vaatamist ning tagastab N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest ei pea kaebust tervikuna perspektiivikaks, see tähendab kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline ja kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. I
6.Kohus mõistab, et kaebaja peab oma õiguste rikkumiseks A4 formaadis kirjapaberi väljastamata jätmist 25.-28. jaanuaril 2022.
7.Tartu Vangla kodukorra punkti 15.1.12 kohaselt on lubatud anda kinnipeetavale, kelle vanglasisesel isikuarvel on viimase poole aasta jooksul olnud vähem kui 12.78 eurot ja keda vangla ei ole tööga kindlustanud, igal tööpäeval üks leht valget kirjapaberit. Vaidlus puudub, et kaebaja isikuarvel puudusid ajavahemikul 25.-28.01.2022 piisavad rahalised vahendid, et vangla kauplusest paberit osta (asja juurde võetud vabakasutuskonto väljavõte, tl 37).
8.Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 2 kohaselt toimub kirjavahetus kinnipeetava kulul. Vastavalt VangS § 28 lg-le 1 toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine vangla
sisekorraeeskirjades (VSKE) sätestatud korras. VSKE §-s 47 on täpsustatud, et õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale, vanglakomisjonile või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Seega võimaldatakse kinnipeetavale kohtule kirju saata vangla kulul ning kinnipeetavale, kellel puuduvad rahalised vahendid kirjapaberi ostmiseks, väljastatakse vangla kulul valget paberit.
9.Vangla kinnitas vastuses kohtunõudele, et kaebajale ei keelduta valge paberi väljastamisest. Inspektor-kontaktisik Kristin Kirillov on selgitanud (07.02.2022. a e-kiri, tl 10), et temale teadaolevalt ei ole N. Lilitškinile paberi väljastamisest keeldutud. Kaebajale käib käib paberi väljastamine selliselt, et kui kinnipeetav avaldab valvurile soovi saada paberit, siis valvur edastab selle info inspektor-kontaktisikule. K. Kirilllov selgitas, et kui tema on käinud N. Lilitškini kambri juures vestlemas, siis on ta ise väljastanud korraga üldjuhul 5 lehekülge valget paberit. N. Lilitškini kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/329-1 menetluse raames on ka vanemvalvur A. Nugis 17.11.2021. a e-kirjas (tl 13) kinnitanud, et ametlike kirjade kirjutamiseks annab ka N. Lilitškinile valget paberit, kuid niisama joonistamiseks või kirjutamiseks mitte. Tartu Vangla ei pea arvestust selle üle, kuna ja millisele kinnipeetavale kui palju valget paberit antakse. Seega ei saa vangla sellekohaseid andmeid kohtule ka esitada. K. Kirillov ei mäletanud täpseid kuupäevi, millal N. Lilitškinile valget paberit anti, kuid kinnitas, et paberi andmisest ei ole keeldutud
10.Kohtul puudub põhjus kahelda vangla selgitustes. Vaieldamatult on kaebaja saanud realiseerida oma kohtusse pöördumise õigust. Samas on kaebaja sageli kuritarvitanud oma menetlusõigusi, esitades kohtule solvanguid ja ebatsensuurseid väljendeid sisaldavaid kaebusi (nt Tartu Halduskohtu 28.12.2021. a määrus asjas nr 3-21-2891). Kuigi kaebaja püüab väita, et ta ei saanud kaebuses nimetatud kohtuasjades vastata kohtule paberi puudumise tõttu, ei ole see usutav. Kaebaja pöördub kohtu poole sageli ja kirjutab muuhulgas kaaskirjade, vangla vastuste jms pöördele, nagu ka käesolevas asjas (tl 1p). Kaebaja avaldused on tihti mahukad, kuigi kohus on kaebajale korduvalt selgitanud, et kohtule esitatav avaldus peab olema sõnastatud selgelt ja lühidalt vastavalt HKMS § 52 lg-le 1.
11.Kaebuses toodud asjaoludega seonduvalt selgitas vangla vastuses kohtunõudele veel, et inspektor-kontaktisik K. Kirillov ei mäleta täpset kuupäeva, aga ühel päeval, kui ta läks N. Lilitškinile valget paberit viima, siis kinnipeetav näitas tõesti ametnikule ümbrikke. Kinnipeetav väljendas rahulolematust sellega, et sai ametnikult ainult 5 lehte paberit ja siis näitaski ametnikule pakse ümbrikuid, mis pidid kohtusse minema ja nõudis rohkem paberit. K. Kirilovile tundus, et näidatud ümbrikud sisaldasidki juba kinnipeetava enda pöördumisi ja tegemist ei olnud kohtust tulnud kirjadega, mistõttu jäi ametnikule arusaamatuks, miks ei piisanud kinnipeetavale antud 5 lehest paberist. K. Kirillovi mäletamist mööda käis tema palve peale samal nädalal (s.o 24.-30.01.2022) ka üksuse juht Elar Tarkus kinnipeetavale paberit viimas ja K. Kirillov ise käis vähemalt ühel korral kinnipeetavale paberit viimas. K. Kirillov selgitas, et käis N. Lilitškiniga vestlemas nii 27.01.2022. a kui ka 28.01.2022. a ja ühel nendest päevadest ta kinnipeetavale ka paberit andis.
12.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaebaja kohustamisnõude väljastada temale A4 formaadis kirjapaberit rahuldamine on ebatõenäoline, sest kaebajale on väljastatud paberit vähemalt miinimummääras, see tähendab Tartu Vangla kodukorra punkti 15.1.12 kohaselt. Kaebajal puudub õigus nõuda vanglalt tasuta kirjapaberit piiramatus mahus. Kaebaja saab ise vormistada oma avaldused selliselt, et paberit kuluks optimaalselt, jättes välja solvangud ja esitades üksnes asjasse puutuvaid märkusi. Kohus leiab, et kaebusega kaitstava õiguse riive on
praegusel juhul olnud väheintensiivne isegi, kui vangla ajavahemikul 25.-28. jaanuar k.a mõnel päeval jättis kirjapaberi väljastamata.
13.Kohus tagastab kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada A4 formaadis kirjapaberit HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
14.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
15.Kohus saab aru, et kaebaja on käesolevas kaebuses esitanud veel kohustamisnõude Tartu Vangla vastu võimaldada temal pöörduda vangla poole olmeprobleemide lahendamiseks vene keeles.
16.Kohus leiab, et kaebus on vastavas osas edulootusteta ning kaebaja õigusi ei ole rikutud.
17.Tartu Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et vanglale teadaolevalt on N. Lilitškini emakeeleks vene keel. Milline on kinnipeetava eesti keele oskus või tase, ei ole vanglale teada, kuna 27.11.2020 seisuga on kinnipeetav keeldunud keeletaseme hindamisest. Varasemast ajast on vanglal teave, et kinnipeetav ei oska üldse eesti keelt. Inspektor-kontaktisik K. Kirillovi selgituste (tl 10) kohaselt ei ole tal siiani probleeme olnud sellega, et ta ei saaks aru, kui kinnipeetav temaga vene keeles räägib. K. Kirillov kinnitas, et saab aru vene keeles esitatud valge paberi soovist. Küll aga võib ametnik teinekord jääda hätta vene keeles vastamisega. Sellistel juhtudel on ta palunud kaaskolleegide abi ja on käinud vestlemas koos inspektorkontaktisik Ulvi Uulimaaga. Ka 28.01.222. a käis K. Kirillov N. Lilitškini juures vestlemas koos U. Uulimaaga. Selliste selgituste pinnalt saab järeldada, et K. Kirillov valdab vene keelt tasemel, mis võimaldab suhtlust olmetasandil ja ametnik saab piisaval määral aru venekeelsest kõnest. K. Kirillov kinnitas, et tema ei ole kindlasti seadnud kinnipeetavale sellist nõuet, et kinnipeetaval tuleb pöörduda ainult eesti keeles. K. Kirillovi kinnitusel käibki neil N. Lilitškiniga suhtlus ainult vene keeles ja kõik olmeprobleemid, mida kinnipeetav vene keeles avaldab võtab ametnik ka töösse. Juhul, kui kinnipeetav on pöördunud kirjalikult vene keeles, siis on ka sellised pöördumised lahendatud. Seega ei nõuta kaebajalt vangla poole pöördumist ainult eesti keeles.
18.Tartu Vangla kinnitas vastuses kohtunõudele, vangla dokumendihaldusregistrist ei nähtunud, et N. Lilitškin oleks esitanud vaideid Tartu Vangla kodukorra punkti 11.1.1 vaidlustamiseks. Nimetatud kodukorra punktis on sätestatud, et kinnipeetav pöördub tööpäeviti oma olmeküsimuste lahendamise probleemiga suuliselt vanglateenistuse ametniku poole. Ametnik selgitab välja probleemi olemuse ja vajadusel edastab probleemi elektrooniliselt muule struktuuriüksusele (meditsiini-, kriminaalhooldus-, teabe- ja uurimis-, finants- ja majandusosakonnale või kantselei valdkonnale) või, kui olukord seda nõuab, laseb kirjutada ja võtab vastu kirjaliku pöördumise. Pöördumisele kirjutab alla esitaja ning märgib esitamise kuupäeva. Kinnipeetava pöördumine peab olema kirjutatud loetavas käekirjas, sisaldama taotleja ees- ja perekonnanime, hoone tähist ja kambri numbrit, pöördumise põhjendatud sisu, kuupäeva ja allkirja.
19.Kohus on kaebajale varasemalt selgitanud, et kaebajal ei ole kehtiva õiguse järgi seega subjektiivset õigus esitada kõiki oma nõudmisi vanglas eranditult vene keeles ja nõuda kõigi menetlusdokumentide tasuta tõlkimist vene keelde. Halduskohus on kaebajale selgitanud, et
haldusmenetluses tõlgi kaasamise, s.h kaebaja avalduste oma kulul tõlkimise kohustus ei ole igakordne ega absoluutne (sh Tartu Halduskohus 30.12.2021. a määruses asjas nr 3-21-2953, p 40). Vanglal on õigus kaaluda tõlke korraldamise vajadust tulenevalt avalduses soovitud toimingu olulisusest ja kaalul olevast õigushüvest. Üksnes vaiete ja kahju hüvitamise taotluste puhul on vanglal tõlkimise kohustus, kui kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid ja isik ei valda eesti keelt piisaval tasemel (Vangla sisekorraeeskiri § 491 lg 4 ja 5). Tartu Halduskohus leidis jõustunud 10.11.2021. a otsuses asjas nr 3-20-1056 punktis 23, et vaatamata vangla õigusvastasele tegevusele kaebaja venekeelsete avalduste tagastamisel oli kaebaja panus kahju tekkimisse oluline: „Olukorras, kus kaebaja on kinnipeetav Eesti vanglas, tuleb tal leppida asjaoluga, et vanglaametnikud ja -töötajad ei pruugi vallata tema soovitud keelt, ning näidata ka omalt poolt head tahet kahepoolse suhtluse soodustamiseks. Kaebaja püüab aga vastupidiselt maksma panna oma oletatavat õigust esitada kõik oma nõudmised eranditult vene keeles ning kaebaja suhtumine eesti keelde on rõhutatult vaenulik ja pahatahtlik.“
20.Tartu Vangla selgitas 18.01.2022. a vastuses nr 2-3/41-2 N. Lilitškini märgukirjale, et inspektor-kontaktisik väljastab kaebajale tema soovi korral valget paberit, pastakaid ja viib kaebajale kambrisse paberkandjal venekeelseid õigusakte. Vanglaametnik on aidanud kaebajal ka tõlkida eesti keelest vene keelde riigiasutuste nimesid ning suunatud sotsiaaltöötaja vastuvõtule, mis toimus 11.01.2022.
21.Kokkuvõttes leiab kohus, et kinnitust ei ole leidnud asjaolu, et kaebaja ei saaks pöörduda olmeprobleemide lahendamiseks vene keeles, kuigi sellekohast subjektiivset õigust kaebajal ei olegi. Kohtu hinnangul on kaebaja kohustamisnõude rahuldamine ebatõenäoline ning kaebusega kaitstava õiguse riive on praegusel juhul olnud väheintensiivne. Vaatamata sellele, et kaebaja on väitnud, et tema ei ole saanud alates 10.11.2021 suhelda meditsiini- ja finantsosakonna, samuti lao ja administratsiooniga, ei ole kaebaja väited kinnitust leidnud. Inspektor-kontaktisik lahendab ka kaebaja vene keeles esitatud kirjalikke pöördumisi (nt arstiajad, menüü, koopia soovid jms). Kaebajal tuleb vanglateenistusega olmeprobleemide lahendamiseks teha koostööd.
22.Kohus tagastab kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada olmeprobleemide lahendamiseks pöörduda vangla poole vene keeles HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
23.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III
24.Kaebaja esitas kohtule veel hüvitamisnõude 1000 eurot põhiõiguste ilmajätmise eest. Analoogia korras saab seetõttu lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
25.Kaebaja ei ole esitanud 2022. aastal kahjunõuet kirjapaberi väljastamata jätmise osas ega ka mitte olmeprobleemide lahendamise osas. Kaebaja esitas 27.10.2021. a registreeritud kahjunõude nr 1-13/329-1, milles pidas õigusvastaseks seda, et vanemvalvur Andres Nugis ei anna talle valget paberit ning 25.08.2021 ja 29.08.2021 esitas N. Lilitškin eluosakonna postkasti kaudu pöördumised, kuid ei saanud kahe kuu jooksul neile vastust. N. Lilitškin leidis, et tema pöördumisi ei võeta menetlusse, sest need on esitatud vene keeles.
26.Tartu Vangla lahendas 27.10.2021. a kahjunõude 18.01.2022. a otsusega nr 1-13/329-4 (tl 21-23), jättes kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla vastas kaebaja 25.08.2021 ja 29.08.2021 märgukirjadele, kuid ületas vastamise tähtaega. Kahju hüvitamise taotluses nimetatud N. Lilitškini pöördumised on vangla vastu võtnud ja registreerinud. Menetluses ei leidnud kinnitust väide, et ametnikud võtavad vastu vaid eesti keeles kirjutatud pöördumisi. Vangla 18.01.2022. a otsuse kohaselt oli kaebajal 2021. aastal perioodidel 08.01.-21.01.2021, 05.02.-18.02.2021, 28.04.-14.05.2021, 18.08.-02.09.2021 vanglasisesel isikuarvel rohkem kui 12,78 eurot. N. Lilitškin tegi 2021. aasta jooksul sisseoste vangla kauplusest, kuid kordagi ise kauplusest valget paberit ei ostnud. Kuivõrd Tartu Vangla kodukorra punkti 15.1.12 kohased tingimused ei olnud 2021. aastal täidetud, siis ei saanud pidada valge paberi andmata jätmist õigusvastaseks. Samas kinnitas vangla, et vastavalt vajadusel on vangla kaebajale paberit väljastanud, mida on kaebaja ise kinnitanud kahju hüvitamise taotluses.
27.Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et vangla tegevuse tagajärjel tekkis kaebajale sellist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel rahaliselt hüvitamisele. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on ette nähtud vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (vt Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-83-16 ja 3-3-1-42-15).
28.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus oleks põhjendatud vanglalt rahalise hüvitise välja mõistmine kaebaja kasuks, mistõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus peab põhjendatuks kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
29.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebus uuesti esitamisel tuleb järgida seaduses sätestatud kaebetähtaegu (HKMS § 46-47). IV Esialgse õiguskaitse taotlus
30.Kuna kaebaja EÕK taotlus lähtub põhivaidluse esemest, siis vaatab kohus EÕK taotluse sisuliselt läbi, vaatamata kaebuse tagastamisele. Kohus tugineb Riigikohtu seisukohale 17.05.2017. a määruses asjas nr 3-3-1-88-16 (p 15).
31.Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel asja juurde väljavõtte kaebaja vabakasutuskontost ajavahemiku 01.10.2021-31.01.2022 kohta. Kohus vabastab kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest EÕK taotluse esitamisel, kuna taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks asja juurde võetud isikukonto väljavõttest nähtuvalt (HKMS § 104 lg 1, RLS (kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioonis) § 60 lg 6, HKMS § 110 lg 1 p 1, § 111 lg 1).
32.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1).
33.Kohus leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja nõuab, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras vanglat väljastama kaebajale A4 formaadis kirjapaberit. Kohtuasja menetluse käigus on välja selgitatud, et kaebajale väljastatakse paberit vastavalt Tartu Vangla kodukorra punktile 15.1.12. Asjaolu, et kaebajale ei anta paberit joonistamiseks
ega niisama kirjutamiseks, ei kujuta endast ebamõistlikku piirangut või sellist mõju taotleja õigustele, mis vajaks esialgse õiguskaitse korras abinõu kohaldamist kohtumäärusega.
34.Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kaebaja EÕK taotluse rahuldamata, sest kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. V
35.Kaebaja palus kaebuses osutada temale advokaadi abi, mis kohus tõlgendab kui taotlust riigi õigusabi saamiseks.
36.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 alusel võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotleja majanduslik seisund ei ole samas ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esineb RÕS §-s 7 sätestatud alus, ei pea kohus kaaluma taotleja majanduslikku seisundit. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, sest on veendunud, et kaebaja on suuteline ise väljendama oma tahet ja esitama taotlusi enda õiguste kaitseks. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud, mistõttu ta on kursis kohtumenetluse käiguga. Halduskohus annab kaebajale ka menetlusabi, tõlkides kaebaja venekeelseid avaldusi eesti keelde ja kohtumäärusi kaebajale saatmiseks eesti keelest vene keelde.
37.Seega saab kaebaja oma emakeeles väljendada, mis on tema kohtusse pöördumise põhjus ja eesmärk. Kohtu veendumusel on taotleja võimeline ise halduskohtu poole pöörduma ja oma kaebust sisustama. Tulenevalt HKMS § 2 lõigetest 4 ja 5 on halduskohtul ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus, mistõttu isegi õigusliku kogenematuse korral tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse ning kohus kogub tõendeid vajadusel omal algatusel. Kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (HKMS § 119 lg 1). Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7). Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.