R.K.i kaebus Eesti Töötukassa 27.07.2021 otsuse nr TVH/21/031194 ja 09.09.2021 vaideotsuse nr 2480 (allkirjastatud 10.09.2021) tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema 02.07.2021 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – R.K. Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Meelis Paavel, Helle Rebane, Maarika Nüganen
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.03.2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R.K. (kaebaja) esitas 02.07.2021 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.
Tervishoiuteenuse osutaja SA Tartu Ülikooli Kliinikum ekspertarst dr Kersti Pari andis 26.07.2021 dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu. Eksperthinnangu kohaselt on kaebajal osaline töövõime kestusega 2 aastat.
3.Eesti Töötukassa tegi 27.07.2021 otsuse nr TVH/21/031194, millega tuvastati kaebajal osaline töövõime kestusega 2 aastat (töövõime vähenemise periood 03.07.2021-02.07.2023). Otsuse põhjendustes on välja toodud, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatia. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Piirangud teabe 1(10)
edastamise osas on arvestatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on arvestatud liikumise, õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse, suhtlemise valdkondades, sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete, muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Kaebajal on periooditi (koormusjärgselt või ägenemiste ajal) kiirguva alaselja valu tõttu piiratud liikumine, kehaasendi muutmine ja säilitamine. Meeleolu kõikumiste ja vähenenud tahteaktiivsuse tõttu on raskendatud tegevuste alustamine/lõpetamine, tähelepanu koondamine. Arvestades kaebaja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime 2 aasta jooksul raskesti prognoositav.
4.Kaebaja esitas 04.08.2021 Eesti Töötukassale vaide 27.07.2021 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja esitatud taotluse uueks läbivaatamiseks, sest kaebaja on seisukohal, et tal on puuduv töövõime.
5.Eesti Töötukassa tegi 09.09.2021 vaideotsuse nr 2480 (allkirjastatud 10.09.2021), millega jättis vaide rahuldamata. Vaideotsuses on välja toodud, et eksperdiarvamuse koostanud tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst analüüsis veelkord vaide raames vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde, et vaide esitajal on osaline töövõime kestvusega 2 aastat. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamus on õige. Liikumise valdkonnas on mõõdukas tegutsemispiirang, mille põhjuseks on dorsopaatia. Seljavalud kulgevad ägenemistega, valuravi kasutamine tagasihoidlik. TIS andmetel puudub vaide esitajal vajadus püsivalt kasutada käimiskeppi, kuid selline vajadus võib esineda episoodiliselt. Vaide esitaja on olnud võimeline oma ettevõttes tegema nii füüsilist kui kontoritööd. funktsionaalsed tegevused võivad olla raskemini teostatavad kui tervetel samaealistel, kuid on osaliselt raviga kompenseeritavad. Liikumises on iseseisev ja püsivat kõrvalabi ei vaja. Ägenemisperioodidel võib vajada ajutist töövõimetuslehte. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Vaide esitaja pidevat psühhiaatri jälgimist ei vaja, perearst pikendab retsepte. Samuti ei ole dekompensatsioone, statsionaarset ravi vajanud ei ole, intellekt ei ole piiratud. Kaebaja töötab oma ettevõttes ja teeb nii paberitööd ka füüsilist tööd. Psühhiaatri epikriisi põhjal on olnud probleemid seoses äritegevusega. Käelise tegevuse valdkonnas ei ole piiranguid tuvastatud, kuna TIS terviseandmetes püsipiirangute kohta andmed puuduvad. Vaide esitaja on 2016. aastal opereeritud küünarliigese traumajärgse haigusseisundi tõttu (küünarliigese külgmine põndapealise põletik), paranemine pärast taastusravi. Hilisemat ravivajadust TIS ei kajasta. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei ole piiranguid tuvastatud, kuna TIS terviseandmetel ei esine vaide esitajal kõnelemise, nägemise ja kuulmise piiranguid. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas ei ole piiranguid tuvastatud, kuna TIS terviseandmetel vaide esitaja pidevat psühhiaatri jälgimist ei vaja, perearst pikendab retsepte. Puuduvad andmed, et vaide esitaja ei suuda iseseisvalt kaasuva ärevuse tõttu kodust lahkuda, et paneks end ohtu igapäevategevuste juures, kuna ei mõista võimalikke ohte ümbritsevas keskkonnas. Puuduvad andmed, et vaide esitaja ei suuda end esindada ametkondades ja vajab seejuures teise isiku abi, et tema käitumine ei vasta üldiselt kehtivatele käitumisnormidele ja tavadele.
6.Kaebaja esitas 02.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 27.07.2021 otsuse nr TVH/21/031194 ja 09.09.2021 otsuse nr 2480 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Lisaks soovis kaebaja Eesti Töötukassa poolt vähem makstud summade hüvitamist.
2(10)
7.Kohus võttis pärast kaebuse puuduste kõrvaldamist 19.10.2021 määrusega menetlusse kaebuse Eesti Töötukassa 27.07.2021 otsuse nr TVH/21/031194 ja 09.09.2021 vaideotsuse nr 2480 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kohus selgitas, et kohtuotsusega ei ole maksmata jäänud töövõimetoetuse summat võimalik Eesti Töötukassalt välja mõista, sest see eeldab esmalt tuvastamist, et kaebajal on osalise töövõime asemel puuduv töövõime, mida kohus ei saa Eesti Töötukassa asemel teha.
8.Kohus määras 14.12.2021 kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses. Samas määruses jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse kohtuarstliku ekspertiisi määramiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad kaebuses ja 14.01.2022 täiendavas seisukohas
9.Kaebaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 27.07.2021 ja 09.09.2021 otsused pole õiguspärased ja riivavad inimese põhiõigusi. Eesti Töötukassal tuleb otsust muuta, sest kaebaja tervislik seisund pole paranenud.
10.Arvestades olukorda hindab kaebaja oma seisundit oluliselt halvenenuks. Üheks süüdlaseks on kindlasti Eesti Töötukassa töövõime vähendamise tagajärjel tekkinud toimetulekuraskused, milles kannatab kaebaja vaimne ja füüsiline tervis. Tekib küsimus, miks on eelnevad aastad hinnatud kaebaja tervist hinnates kaebaja tervislikku seisundit iga ühe aasta tagant ja nüüd, kui tõmmati kaebaja tuludest maha pool, kompenseeriti seda pikemaja ajaga.
11.Ekspert hindab kaebaja seisundit läbi arvutiekraani, kuigi paljud arstid ei kanna digilugu.ee portaali andmeid või ei kanna neid sisse 100% tõena. Kaebajat hindas ekspertarst, kes on olnud kooliarst ja on GSK’ga seotud.
12.Siiani anti kaebajale Eesti Töötukaasa poolt kaheks aastaks puuduv töövõime, nüüd üritab Eesti Töötukassa kompenseerida ajaliselt inimese sissetuleku pealt. Kaebaja ei ole nõus, et Eesti Vabariik hoiab kokku oma elanikele toetusi jagades, keda Eesti Vabariik ja selle süsteemid ei suuda inimest terveks ravida.
13.Kaebaja soovib teist eksperti, kes on eelnevalt tema tervist hinnanud adekvaatselt, mitte 10realise Word dokumendina. Vastustaja seisukohad
14.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
15.Arvestades kohtule esitatud kaebust, analüüsis vastustaja veelkord kaebaja terviseandmeid, et hinnata kaebaja tegelus- ja osalusvõimet. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja töövõime on osaline.
16.Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Eksperdiarvamus koostatakse järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes); 2) töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud andmed (TIS-i kantud taotleja terviseandmed); 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt.
17.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese 3(10)
töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.
18.Inimese töövõimet hinnatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 § 3 lg 2 kohaselt seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas: liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa astmel 0-4. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad ütlusi kinnitama ka terviseandmed.
19.Määruse nr 39 § 6 lg 6 sätestab, et töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta.
20.Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on
4.Määruse nr 39 § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks.
21.Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis nii vaidemenetluses, kui ka kohtumenetluses kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
23.Kaebaja nõuab Töötukassa 27.07.2021 otsuse nr TVH/21/031194 ja 09.09.2021 vaideotsuse nr 2480 (allkirjastatud 10.09.2021) tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata tema 02.07.2021 taotlus uuesti läbi. Töötukassa on seisukohal, et kaebaja töövõime on osaline. Kaebaja leiab, et Töötukassa oleks pidanud tuvastama puuduva töövõime. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja töövõime ulatus tuvastati Töötukassa poolt õiguspäraselt.
24.Kaebaja on 14.01.2022 kohtule esitatud avalduses märkinud, et soovib saamata jäänud tulu maksmist tagantjärgi oma pangakontole. Kaebaja esitas sama taotluse 08.10.2021 avalduses kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (Eesti Töötukassal maksta tagantjärgi saamata jäänud tulu). Kohus selgitas 19.10.2021 määruses, et tõlgendab tagantjärgi saamata jäänud tulu maksmise nõuet osana kohustamisnõudest (kaebaja taotluse uuesti läbivaatamise nõudest), sest 02.07.2021 esitatud taotluse uuel läbivaatamisel tuleb Eesti Töötukassal puuduva töövõime tuvastamise korral määrata ka sellele vastav töövõimetoetus, mille maksmise periood algab samal ajal, kui see oleks alanud kaebaja 02.07.2021 taotluse õiguspärasel lahendamisel. Kohtuotsusega ei ole maksmata jäänud töövõimetoetuse summat võimalik Eesti Töötukassalt välja mõista, sest esmalt peaks Eesti Töötukassa tegema uue otsuse, kus tuvastatakse, et kaebajal on osalise töövõime asemel puuduv 4(10)
töövõime. Sellist otsust ei saa kohus Eesti Töötukassa asemel teha, sest töövõime tuvastamise pädevus on Eesti Töötukassal (vt ka 19.10.2021 määruse p 8).
25.Vaidlus puudub selles, et Töötukassa oli vaidlustatud haldusaktide tegemiseks pädev haldusorgan ja kaebaja on tööealine isik.
26.Kaebaja esitas töövõime hindamise taotluse 02.07.2021. Kokkuvõtvalt tõi kaebaja taotluses välja, et tal on seljavalud ja ta kasutab kõndimiskeppi. Parema käe liigutused on raskendatud, sest seda on opereeritud küünarliigesest ja õlavalud piiravad samuti liikumist. Tegevusi peab tegema enamasti vasaku käega. Kaebajal on probleeme ärevuse, depressiooni ja unetusega.
27.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
28.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.
29.Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3 p 2-3).
30.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi. Kui isik näiteks ei järgi arsti poolt määratud ravi ja tema terviseseisund on selle tõttu halvem, ei taga see vähenenud töövõime tuvastamist.
31.Kohus märgib ka seda, et varem tehtud töövõime hindamise otsused ja töövõime vähenemise perioodid ei loo kaebajale õiguspärast ootust, et ka järgnevad töövõime hindamised lõpevad samasuguse otsusega. Iga töövõime hindamine toimub erineva taotluse alusel vastavalt taotluse lahendamise ajal teadaolevatele andmetele.
32.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1). TVTS § 8 lg 1 kohaselt tuvastab Töötukassa isikul osalise või puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
33.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi 5(10)
kinnitamisel. (määrus nr 39 § 6 lg 1). Viidatud valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
34.Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4 (määrus nr 39 § 8 lg 1). Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6).
35.Asja materjalide hulgas on 26.07.2021 dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang, mille koostas tervishoiuteenuse osutaja SA Tartu Ülikooli Kliinikum ekspertarst dr Kersti Pari (vastustaja 15.11.2021 vastus, lisa 4). Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime on osaline. Kaebaja on töövõime hindamise taotlusel hinnanud liikumise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: liikumine eri tasapindadel – piirang on muutlik (skoor nähtub 9-na), ohutu ringiliikumine – piirang on muutlik, seismine ja istumine – arvväärtusega 4, liikumisega seotud muud piirangud – piirang on muutlik. Ekspertarst dr Kersti Pari hindas liikumise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 2, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 1, seismine ja istumine – arvväärtusega 2, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Kaebaja on töövõime hindamise taotlusel hinnanud käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused järgmiselt: käte sirutamine – arvväärtusega 2; asjade liigutamine – arvväärtusega 2; käteosavus – arvväärtusega 2; käelise tegevusega seotud muud probleemid – arvväärtusega 0. Ekspertarst hindas kõiki võtmetegevusi arvväärtusega 0. Kaebaja on töövõime hindamise taotlusel hinnanud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: teabe edasiandmine – arvväärtusega 2; teabe vastuvõtmine – 6(10)
arvväärtusega 3; teabevahetusega seotud muud piirangud - arvväärtusega 0. Ekspertarst hindas kõiki võtmetegevusi arvväärtusega 0. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei ole kaebaja piiranguid märkinud ning ekspertarst ei ole piiranguid tuvastanud. Kaebaja on töövõime hindamise taotlusel hinnanud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: tegevuste õppimine – arvväärtusega 3, tegevuste alustamine ja lõpetamine – piirang on muutlik, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Ekspertarst on hinnanud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: tegevuste õppimine – arvväärtusega 0, tegevuste alustamine ja lõpetamine – arvväärtusega 1, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Kaebaja on töövõime hindamise taotlusel hinnanud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: väljaskäimine – arvväärtusega 3, riski või ohu tajumine – arvväärtusega 3, toimetulek muudatustega – arvväärtusega 2; muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Ekspertarst hindas kõiki võtmetegevusi arvväärtusega 0. Kaebaja on töövõime hindamise taotlusel hinnanud suhtlemise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: suhtlemisega hakkamasaamine – arvväärtusega 3; kohane käitumine – arvväärtusega 3; suhtlemisega seotud muud piirangud – piirang on muutlik. Ekspertarst hindas kõiki võtmetegevusi arvväärtusega 0.
36.Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli seega 4. Sellisel juhul hindab ekspertarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust. Ekspertarst hindas töövõime praegusel juhul osaliseks. Vastustaja on 15.11.2021 vastuses kaebusele ekslikult viidanud määruse nr 39 § 8 lõikele 5 ja märkinud, et kaebaja on õigesti hinnatud töövõimeliseks. Tegemist on ilmselge eksimusega teksti koostamisel, sest ülejäänud vastuses on vastustaja viidanud siiski osalise töövõime tuvastamisele.
37.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti. Töötukassa 27.07.2021 otsuse põhjendustes on korratud 26.07.2021 eksperthinnangu kokkuvõtet. Kohus möönab, et Töötukassa 27.07.2021 otsuses ei ole töövõime hindamise metoodikat üldse selgitatud, mistõttu pole aru saada, kuidas töövõimele antud lõplik hinnang täpsemalt kujunes. Otsuse õiguslike alustena on viidatud TVTS §-dele 5-9 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“. Määrusele nr 39 on hinnatud tervikuna, mitte paragrahvide täpsusega, mistõttu pole aru saada, millised sätted olid kaebaja juhtumi puhul asjakohased. Samas on otsuses märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas. Dr Kersti Pari eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid kasutati, milline hinnang anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel). Seega saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud. Täiendavad selgitused on antud ka Töötukassa vaideotsuses nr 2480. Seega loeb kohus Töötukassa 27.07.2021 töövõime hindamise otsuse võimalikud põhjendamispuudused hiljemalt vaideotsuses kõrvaldatuks.
38.Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete (nt taotlejal on diagnoositud teatud haigus) alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu 7(10)
raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud ka seda, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).
39.Kohus leiab eelnevaid selgitusi arvesse võttes, et praegusel juhul ei ole Töötukassa 27.07.2021 otsus põhjendamispuudusega. Dr Kersti Pari on andnud oma arvamuse 26.07.2021 eksperthinnangus ja 18.08.2021 täiendavas eksperthinnangus (vastustaja 15.11.2021 vastus, lisa 5). Mõlemas eksperthinnangus on võtmetegevuste all välja toodud põhjendused miks ekspertarst hindab piirangu raskusastme kaebaja antud hinnangust väiksemaks. Eesti Töötukassa kinnitas 05.01.2022 esitatud täiendavas avalduses, et Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Pille Tommingas on andnud oma seisukoha nii vaidemenetluses kui kohtumenetluses. Seega on kaebaja terviseandmed üle vaadatud kahe erineva arsti poolt. Mõlemad arstid on seisukohal, et kaebajal on osaline töövõime.
40.Kaebajal tuvastati mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on muud dorsopaatiad, ja kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Seega tuvastati tegutsemispiirangud kahes valdkonnas seitsmest. Dr Kersti Pari on eksperthinnangus välja toonud, et kaebaja töötab oma ettevõttes, tehes nii paberitööd ka ka füüsilist tööd. Kokkuvõtvalt ei ole vajadust püsivalt kasutada käimiskeppi, terviseandmete alusel ei ole selleks ka vajadust. Ei saa välistada, et selline vajadus esineb episoodiliselt, kuid taotleja on vähemalt osaliselt töövõimeline. Kaebaja ei vaja pidevat jälgimist psühhiaatri poolt. Perearst pikendab vajadusel retsepte. Samuti ei ole esinenud dekompensatsioone ja statsionaarse ravi vajadust ei ole olnud. Dr Pille Tommingas on oma 11.05.2021 kirjalikus seisukohas selgitanud, et piirangu hindamisel tuleb silmas pidada, et hinnang antakse ravivajaduse ja ravikasutuse foonil. Praegusel juhul ei ole retseptikeskuse andmetel vajadust püsivaks retseptuurseks valuraviks, mis loob eelduse, et valu on ohjatav käsimüügi ja/või liikumisraviga. Määratud on taastusravi, oluline on regulaarne juhendatud liikumisravi. Tegutsemispiirangud ei saa olla püsivalt rasked ega täielikud. Toetudes terviseandmete sissekannetele on võimalik kodune jõutreening ning füüsiline töö vähemasti mingitel aegadel. Ägenemiste korral võib kaebaja vajada ajutist töövabastust. Kaebajal on toimunud kirurgiline ravi parema küünarliigese lateraalse epikondüliidi tõttu (traumajärgne küünarliigese külgmine põndapealise põletik) viis aastat tagasi. Operatsioonijärgselt oli määratud taastusravi; hilisemaid pöördumisi, jääknähte, ravivajadust terviseandmed ei kirjelda. Õppimise ja tegevuste sooritamise piirangud on osaliselt raviga kompenseeritud. Igapäevane abivajadus majapidamistöödes, poes käimisel ei leia objektiivset mõistlikku kinnitust. Kaebajal on diagnoositud depressioon kaasuva ärevusega, kuid pole kirjeldatud paanikahoogusid, orienteerumisraskusi ega saatja vajadust. Arstivisiitidel käies ei ole kordagi mainitud, et külastused oleksid seotud ülemäärase ärevuse tõusu või saatjavajadusega. Psühhiaatri viimasel terviseandmetes kajastatud visiidil mais 2020 on küll kirjeldatud raskusi elusündmustega toimetulekul, kuid need raskused on kirjeldatud olukordadena (võlad, kohtuasjad), millega kaasnev ärevuse tõus ja stressreaktsioon on pigem normaalne reaktsioon. Kaebaja terviseandmete alusel on isik võimeline iseseisvalt suhtlema pereringis ning ametiasutustes, koolis, võimeline töötama äriettevõttes. Kordagi pole kirjeldatud sekkumist vajavat ärevus- ja/või paanikahoogu ega kõrvalise inimese abivajadust. 8(10)
Kohtule on esitatud kaebaja terviseandmete väljavõte (vastustaja 15.11.2021 vastus, lisa 3). Kohtul puudub alus arvata, et kaks erinevat arsti on TIS-i kantud kaebaja terviseandmeid valesti kasutanud ja jõudnud valele järeldusele. Ekspertarstide selgitustest nähtub, millistel kaalutlustel otsustati kaebaja töövõime hinnata osaliseks, mitte puuduvaks. Kaebaja ei ole välja toonud ekspertarstide konkreetseid väiteid ja hinnanguid, millega ta nõus ei ole, mistõttu kohus ei kahtle ekspertarstide seisukohtade sisulises õigsuses.
41.Kohtul puudub alus kahelda dr Kersti Pari või dr Pille Tommingase pädevuses töövõimet hinnata. Eksperdiarvamuse annab kas tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud Eesti Töötukassa töötaja (määrus nr 39 § 2 p 3). Kaebaja on viidanud sellele, et ekspertarst töötas varem kooliarstina ja GSK’s. Eksperdiarvamuse andja ei pea olema mingi kindla arstiteaduse eriala esindaja, mistõttu ei takista eksperdiarvamuse andmist varasem töö kooliarstina. Kohus eeldab, et kaebaja on GSK all silmas pidanud ravimifirmat GlaxoSmithKline (äriregistris GlaxoSmithKline Eesti OÜ). Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on Pille Tommingase nimeline isik olnud ravimifirma GSK Eesti meditsiininõunik (2015. aasta artikkel: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2015/08/18/kehva-ravisoostumust-saab-parandada). Samas ei ole viide töövõime hindamise ekspertarsti varasemale tööandjale praegu asjakohane, sest tema varasem tegevus ravimifirmas ei saanud mõjutada praegust tegevust töövõime hindamisel. Töövõime hindamise ekspertarst ei tegele ravimite müügi ega väljakirjutamisega, vaid aitab tuvastada töövõime hindamise menetluses tähendust omavat asjaolu.
42.Kaebaja on vastustajale ette heitnud seda, et menetlus toimus dokumendipõhiselt. TVTS § 7 lg 3 ls 1 sätestab, et kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on Töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Seega sõltub tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule suunamine vajadusest ning pole töövõime hindamise menetluse kohustuslik osa. Praegusel juhul pidas Töötukassa võimalikuks hinnata kaebaja töövõimet olemasolevate andmete põhjal ning kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis oleksid vajanud täpsustamist tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtul.
43.Ei ole kindlat reeglit, millal töövõimet hinnatakse kaheks ja millal üheks aastaks. TVTS § 8 lg 1 võimaldab osalise töövõime hinnata kuni 5 aastaks. Dr Kersti Pari on märkinud 26.07.2021 eksperthinnangus, et kaebajal on raskesti prognoositav seisund kehtivusega 2 aastat, kuna kombineeritud raviga seisund eeldatavalt stabiliseerub. Kohus leiab, et taoline põhjendus töövõime hindamise perioodi kestuse kohta on piisav ja praktikas tavapärane.
44.Kui kaebaja arstid ei ole kõiki kaebaja terviseandmeid TIS-i sisestanud, on see kaebaja ja tema arstide vaheliste eraõigussuhete küsimus, mida halduskohus pole pädev lahendama. Praegusel juhul ei ole kaebaja esitanud konkreetseid väiteid selle kohta, milline teda puudutav oluline info on TIS-s kajastamata jäänud, vaid on üldsõnaliselt märkinud, et paljud arstid ei kanna digilugu.ee portaali andmeid või ei kanna sisse täielikult tõeseid andmeid.
45.Töötukassa 27.07.2021 otsuses on selgitatud, et kui kaebaja töövõime muutub enne kordushindamise tähtaega või vanaduspensioniikka jõudmist, on kaebajal õigus esitada Eesti Töötukassale uus töövõime hindamise taotlus enne kordushindamise tähtaega või pensioniikka jõudmist. See tähendab, et kui kaebaja tervise osas tekivad uued asjaolud, mis toovad kaasa vajaduse töövõimet uuesti hinnata, saab kaebaja esitada Töötukassale uue töövõime hindamise taotluse.
46.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 27.07.2021 otsuse nr TVH/21/031194 tühistamiseks puudub alus. Kuna põhihaldusakt on õiguspärane ja vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaide esemest sõltumatult, puudub alus Eesti Töötukassa 09.09.2021 vaideotsuse nr 2480 (allkirjastatud 10.09.2021) tühistamiseks. Kuna Eesti Töötukassa haldusaktid ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks hinnata uuesti kaebaja töövõimet.
47.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. 9(10)
Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
48.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime initsiaalidega, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.