Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lubama kaebaja kambrisse teisi kinnipeetavaid isikliku suhtluse eesmärgil Kaebaja – Juri Kolesnikov Vastustaja – Tartu Vangla
Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
1.Võtta haldusasja materjalide juurde tõendina Tartu Halduskohtu 16.03.2021. a määrus haldusasjas nr 3-202211.
2.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
3.Tagastada Juri Kolesnikovile kaebuse lisad (tl 2-3). Jätta kohtutoimikusse koopiad kaebuse lisadest nr 1 ja 2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule 14.12.2021 kaebuse, milles avaldab rahulolematust, et vangla tegi hiljuti uue korralduse, mille järgi ei saa enam siseneda võõrasse kambrisse isegi nõusolekul. J. Kolesnikov pöördus korduvalt vangla poole probleemi lahendamiseks, kuna ta viibib suurem osa ajast voodis oma terviseseisundi tõttu. Kaebajal on takistatud liikumine. Kaebuse kohaselt olevat Tartu Ringkonnakohus otsustanud asjas nr 3-20-2211, et J. Kolesnikovi võivad külastada teised kinnipeetavad tema kambris, kui ta seda vajab ega ole suuteline ise istuma ja vestlema teistega ühisruumis. J. Kolesnikov taotles vanglalt korralduse andmist üksuse valvuritele, et nad lubaks kaebaja kambris viibida teistel vangidel, kui kaebaja seda soovib. Vangla jättis taotluse rahuldamata ja tagastas kaebaja vaide 16.11.2021. a otsusega nr 1-11/364-2.
2.Kohus tegi kohtunõude Tartu Vanglale, paludes edastada kaebuses viidatud vaidemenetluse materjalid ning selgitada, kas J. Kolesnikovile on vangla arst määranud erirežiimi ja kas kaebajale on vajalik kambris liikumiseks lisaabi.
4.1.J. Kolesnikov esitas Tartu Vanglale 01.07.2021. a registreeritud pöördumise nr 2-3/1643-1, milles teatas, et kohus tegi asjas nr 3-20-2211 otsuse ja suunas kinnipeetavat pöörduma valvuri poole, kui terviseseisundist tulenevalt on tal raskendatud teiste kinnipeetavatega suhtlemine. J. Kolesnikov leiab, et valvur peab lubama teistel kinnipeetavatel viibida tema kambris (uks lahti, külalised toolidel valvurile nähtaval kohal).
4.2.Tartu Vangla käsitles 01.07.2021. a pöördumist märgukirjana ja vastas J. Kolesnikovile 26.07.2021. a vastusega nr 2-3/1643-2. Vangla võttis kinnipeetava seisukoha teadmiseks ja selgitas, et eluosakonna ühiskasutatavas ruumis on pingid, kus on võimalik istuda ning teiste kinnipeetavatega suhelda, samuti on võimalik jalutuse ajal teistega suhelda. Vangla viitas Tartu Vangla kodukorra punktile 1.7.19, milles on sätestatud, et kinnipeetaval on keelatud viibida temale mitte ettenähtud kambris, välja arvatud vanglateenistuse ametniku loal. Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.19 sõnastuse muutmise järgselt võivad ametnikud erandkorras lubada kinnipeetavatele mitte ettenähtud kambrisse teise vangi hooldamiseks, remonttööde või koristustööde tegemiseks. Muudel juhtudel sh isikliku suhtluse eesmärgil, teises kambris viibimiseks luba ei anta.
4.3.J. Kolesnikov esitas Tartu Vanglale 03.09.2021. a registreeritud pöördumise nr 2-3/1643-3 seoses 26.07.2021. a vastusega. Kinnipeetav leidis, et tema eelnev pöördumine ei olnud märgukiri, vaid taotlus teavitada valvureid, et neil on õigus lubada J. Kolesnikovi kambrisse isikuid, kellega kinnipeetav soovib suhelda. J. Kolesnikovi jaoks on solvav väide, nagu ta saaks teistega suhelda ühisruumis või jalutades, kuna ta on kogu aeg voodis ning õues praktiliselt ei käi. Vangla vastuses oleks pidanud sisalduma vaidlustamisviide.
4.4.Tartu Vangla selgitas 05.10.2021. a vastuses nr 2-3/1643-4, et J. Kolesnikovi pöördumine liigitati seadusest tulenevalt märgukirjaks, millele vaidlustamisviidet ei lisata ja vastav kodukorra punkt on kehtiv. Kinnipeetav on antud kodukorra punkti ka vaidlustanud, kuid vaie jäeti rahuldamata. Vangla jääb samale seisukohale, mis varasemates vastuskirjades ning vaideotsuses.
4.5.J. Kolesnikov esitas 09.11.2021. a registreeritud vaide nr 1-11/364-1 Tartu Vangla 05.10.2021. a vastuse peale. Kinnipeetav vaidleb vastu vangla vastusele, kuna juba kohus tegi otsuse, et tema juurde võib tulla teine vang valvuri loal, kui ta ise ei saa ühisruumis tervisprobleemide tõttu istuda ega suhelda.
4.6.Tartu Vangla tagastas 16.11.2021. a otsusega nr 1-11/364-2 J. Kolesnikovi vaide vaideõiguse puudumise tõttu. Vangla leidis, et 26.07.2021. a vastus ja 05.10.2021. a vastuskiri on vastused kinnipeetava selgitustaotlustele, mis ei ole antud ükisjuhtumise reguleerimiseks ega ole suunatud vaide esitaja õiguste või kohustuste tekitamisele. Kohtu seisukoht
5.Kohus saab aru, et kaebaja on kohtu poole pöördunud eesmärgiga saavutada olukord, kus kaebaja kambrisse oleks lubatud teised kinnipeetavad, kui kaebaja seda soovib, isikliku suhtluse eesmärgil, sest kaebajal ei ole võimalik oma terviseseisundi tõttu teiste kinnipeetavatega suhelda ühisruumis ega jalutuskäikudel. Kaebaja leiab, et kohus on juba tunnistanud haldusasjas nr 3-202211 tema sellist õigust. Seega mõistab kohus, et kaebaja tahteks on esitada Tartu Vangla vastu kohustamiskaebus.
6.Kohus leiab, et Tartu Vangla on kaebaja õigusi saanud praegusel juhul riivata üksnes vähesel määral ning kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 järgi kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus tagastab kaebuse järgnevatel põhjendustel.
7.Kuna kaebaja tugineb haldusasjas nr 3-20-2211 tehtud otsusele, siis tegi kohus Kohtute infosüsteemi kaudu kindlaks, et nimetatud kohtuasjas esitas J. Kolesnikovi kaebuse Tartu Vangla direktori 12.12.2019. a käskkirja nr 1-1/191 p 1 ja Justiitsministeeriumi 05.11.2020. a vaideotsuse nr 11-7/5951-2 tühistamiseks ning asja uueks otsustamiseks. Tartu Vangla direktori 12.12.2019. a käskkirja nr 1-1/191 p-ga 1 täiendati Tartu Vangla kodukorda punktiga 1.7.19., millega keelati kinnipeetaval viibida temale mitteettenähtud kambris, välja arvatud vanglateenistuse ametniku loal. Käskkirja nr 1-1/191 p-s 2 selgitati, et keelu kehtestamine on vajalik vangla järelevalve tagamiseks ning kinnipeetavate distsipliinirikkumiste ennetamseks. J. Kolesnikov esitas käskkirja peale vaide, mille Justiitsministeerium jättis 05.11.2020. a vaideotsusega nr 11-7/5951-2 rahuldamata. Tartu Halduskohus jättis 16.03.2021. a määrusega asjas nr 3-20-2211 J. Kolesnikovi kaebuse läbi vaatamata HKMS § 152 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna leidis, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt rikutud ja kohus ei pea kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks. J. Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtu 16.03.2021. a määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus tagastas 13.05.2021. a määrusega HKMS § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 2 alusel ilma põhjendusi esitamata. Samuti jättis Riigikohus 15.06.2021. a määrusega J. Kolesnikovi määruskaebuse asjas menetlusse võtmata.
8.Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel Tartu Halduskohtu 16.03.2021. a määruse asjas nr 3-202211 käesoleva haldusasja materjalide juurde.
9.Kohtumääruse punktis 7 välja toodud asjaoludest nähtuvalt on kaebaja varasemalt vaidlustanud Tartu Vangla direktori otsust, millega täiendati Tartu Vangla kodukorda punktiga 1.7.19. Nimetatud kodukorra punkti järgi on kinnipeetaval keelatud viibida temale mitte ettenähtud kambris, välja arvatud vanglateenistuse ametniku loal. Kaebaja pöördus pärast vaidemenetluse läbimist halduskohtu poole – haldusasi nr 3-20-2211. Kaebaja on aga ekslikult aru saanud, et halduskohus rahuldas tema kaebuse nimetatud asjas ja tunnistas, et Tartu Vangla on kohustatud tegema kaebajale erisuse ning lubama teisi kinnipeetavaid kaebaja kambrisse suhtlemise eesmärgil. Tartu Halduskohus ei rahuldanud J. Kolesnikovi kaebust haldusasjas nr 3-20-2211, vaid jättis kaebuse läbi vaatamata, sest kaebusel ei ole perspektiivi ning kaebaja õigusi ei ole vangla intensiivselt riivanud. Kohus leiab, et kaebaja on valesti mõistnud Tartu Halduskohtu 16.03.2021. a määruse punkti 18 viimast lauset, mille kohaselt olukorras, kus kaebajal on väljaspool kambrit oma terviseseisundist tulenevalt raskendatud teiste kinnipeetavatega suhtlemine, on kaebajal võimalik selle probleemi lahendamiseks esitada vastavaid pöördumisi nii meditsiiniosakonnale kui ka vanglateenistuse ametnikule. Sellest kohtu suunisest ei saa tuletada kaebajale kohtulahendiga antud õigust nõuda vanglalt luba võõrustada oma kambris teisi kinnipeetavaid suhtlemise eesmärgil. Kohus suunas kaebajat tegelema oma terviseprobleemidega ning isegi, kui kohtu suunis on mitmeti mõistetav, siis ei too kohtumääruse põhjendavas osas esitatud kohtu järeldused kaasa vastustajale täitmiseks kohustusi, kui kaebus jääb tervikuna läbi vaatamata. Jõustunud kohtuotsus ja kohtumäärus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel (HKMS § 177 lg 1 ja § 178 lg 3). J. Kolesnikovi nõuded jäid haldusasjas nr 3-20-2211 sisuliselt läbi vaatamata. Kohus leidis, et kaebusel puudub perspektiiv ning esimese astme kohtu seisukohaga nõustus ka Tartu Ringkonnakohus, samuti Riigikohus.
10.Kohus jääb samale seisukohale, kui Tartu Haldusohus asjas nr 3-20-2211, ka käesolevas asjas. Ükski praeguses kaebuses esitatud väide ei anna alust jõuda teistsugusele järeldusele. Tartu Vangla kodukorra punkt 1.7.19. on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Tartu Vangla on selgitanud kaebajale, et vanglateenistuse ametnik annab eriloa võõras kambris viibimiseks üksnes juhul, kui see on vajalik teise vangi hooldamiseks, remonttööde või koristustööde tegemiseks. Muudel juhtudel sh isikliku suhtluse eesmärgil, teises kambris viibimiseks luba ei anta.
11.Kohus küsis Tartu Vanglalt, kas kaebajal on vaja kambris liikumiseks kõrvalabi tema terviseseisundi tõttu. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Kool kinnitas 21.12.2021, et kaebajale ei ole määratud mingit erirežiimi, kinnipeetav kasutab liikumise abivahendina ühte küünarkarku ja pesemisel duššitooli. Kuigi kaebaja väidab kaebuses kohtule, et ta viibib suurema osa ajast oma kambris voodis, ei ole kaebaja siiski voodihaige, kes üldse väljaspool kambrit liikuda ei saa. Kaebajale on võimaldatud erinevaid abivahendeid, et liikuda. Kaebusele kaebaja poolt lisatud 03.10.2018. a eksperthinnang soovitab kaebajale ravikehakultuuri ja füsioteraapiat. Seega on kaebajale soovitatud liikumine. Samuti, nagu kaebaja ise kaebuses märgib, on ta soovinud vaatamata oma kehvale terviseseisundile tööd teha ja nimetatud kaebusele lisatud tõendi kohaselt on kaebaja võimeline füüsiliselt kerget ilma vaimse pingeta tööd tegema istudes. Kuna kaebaja ise sellise tõendi koos kaebusega kohtule esitas, siis leiab kohus, et nimetatuga on tõendatud, et kaebajal esineb küll terviseprobleeme, mis takistavad tema liikumist, kuid mitte määral, mis üldse ei võimaldaks tal liikuda väljapoole oma kambrist ega istuda ühisruumis ja suhelda teiste kinnipeetavatega. Kohus mõistab, et Tartu Vangla keeld viibida kinnipeetaval temale mitte ettenähtud kambris muutis kaebaja eluolu vanglas ebamugavamaks, kuid see ei riku kaebaja õigusi intensiivselt. Kohus leiab, et vangla kehtestatud piirang on eesmärgipärane ega riiva kaebaja õigusi ilmselgelt ebapropotsionaalselt. Sarnasele seisukohale on jõutud ka kohtupraktikas, nt asjas nr 320-365, kus kaebajaks oli raske liikumispuudega kinnipeetav.
12.Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus kaebust tervikuna perspektiivikaks, see tähendab kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline ja kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohus ei pea vajalikuks kaebuse sisulist läbi vaatamist ning tagastab J. Kolensikovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
13.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kaebaja taotles kaebuse lisade tagastamist. Kohus rahuldab kaebaja taotluse ja tagastab kaebajale kaebuse lisad 1 ja 2 (tl 2-3) ja jätab kohtuasja pabertoimikusse koopiad kaebuse lisadest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.