Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 04.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 3-22-168/13
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Muud
Menetlusliik: Erimenetlus
Kuulutamise aeg: 04.02.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1062

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-168

Määruse kuupäev

04.02.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

R.N.i esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 17.01.2022. a käskkirja nr 6-3/36-1 kehtivuse peatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – R.N. Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta R.N.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, HKMS § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte ning edastatakse Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1.Viru Vangla tunnistas 17.01.2022. a käskkirjaga nr 6-3/36-1 R.N.i (edaspidi ka taotleja) süüdi vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumises ning karistas teda kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks. Käskkirja aluseks on valvuri 15.12.2021. a ettekanne nr 3-21-9548, mille kohaselt teostas valvur 15.12.2021 kella 20.00 paiku loendust kambris nr V723, kus paiknes taotleja. Valvur andis taotlejale kätte ravimid, pärast mida hakkas taotleja nõudma kahemeetrist vahet. Valvur selgitas, et peab kontrollima ravimite manustamist, taotleja nõudis aga endiselt kahemeetrist vahet. Taotleja keeldus tagastamast või manustamast ravimeid enne, kui ei ole kahemeetrist vahet.

Sarnased lahendid

Muud

10.Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, millest tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Vajaduse puudumist toetab osaliselt ka see, et taotleja on Viru Vangla 17.01.2022. a käskkirjaga määratud karistuse ära kandnud. Taotleja ei ole esitanud kohtule otseselt põhjuseid, millised ebasoodsad tagajärjed talle saabuvad, kui kohus käskkirja kehtivust ei peata. Kohtule ei ole ka taotluse materjalidest selliste tagajärgede kaasnemine, mille saabumist tuleks abinõu rakendamisega vältida, äratuntav. Taotluse täpsustuses esitatud põhjendused, et kuna kohtumäärus on vanglale täitmiseks, siis käskkirja kehtivuse peatamine võib anda vastustajale signaali, et valvurid järgiksid sotsiaalse distantseerumise meetmeid, mis omakorda aitab ära hoida haigestumisi, ei ole praeguses asjas asjakohased. Vangla käskkirja kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse korras ei too kaasa seda, et valvurid hoiaksid taotlejaga vaide- ja võimaliku kohtumenetluse ajal temaga suheldes distantsi. Käskkirja kehtivuse peatamine selle vaidlustamise menetluse ajaks tagab eelkõige selle, et vangla ei saa vaide- ja kohtumenetluse kestel taotleja suhtes toiminguid ja/või haldusakte andes ja tehes sellele käskkirjale tugineda (nt uue võimaliku distsiplinaarkaristuse määramisel ei saaks arvestada 17.01.2022. a käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristusega kui kehtiva karistusega). Arvestades taotluse täpsustuses toodud taotleja seisukohti, võib arvata, et taotleja üheks eesmärgiks on sisuliselt see, et valvurid hoiaksid temaga suheldes distantsi, et ära hoida tema võimalik nakatumine COVID-19 viirusega. Eelnimetatud eesmärk ei ole aga praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega saavutatav. Ühtlasi ei ole see kohtu hinnangul tagajärg, mille vältimist saaks käskkirja kehtivuse peatamisega ära hoida. Seega ei nähtu kohtule, et käskkirja kehtivuse peatamata jätmisel oleksid taotlejale sellised tagajärjed, mille kõrvaldamine oleks pärast vaide- ja kaebemenetluse lõppu võimatu või oluliselt raskendatud. Vaidlus selle üle, kas käskkiri on õiguspärane ning taotleja pani käskkirjas viidatud teo toime ja kas määratud karistus on proportsionaalne, lahendatakse sisulise vaidluse tulemusel, mitte vaidemenetluse ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamisel.