3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.03.2022 a.
Eesti Töötukassa teostas X (kaebaja) töövõimetoetusest kinnipidamisi kohtutäituri 17.10.2020. a arestimisakti nr 084/2014/4031 alusel, mida kohtutäitur muutis 02.02.2021.
2.Kohtutäitur edastas 11.03.2021 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõimetoetuse arestimise akti tühistamise korraldused täiteasjades nr 084/2014/4029 ja 084/2014/4031, mis arestimisaktide suure mahu tõttu jäid vastustajal õigeaegselt tähelepanuta. Seetõttu teostati vastustaja poolt kinnipidamisi täiteasjas nr 084/2014/4031 ka kaebajale makstud toetuse väljamaksetelt aprillis, mais ja juunis vastavalt märtsi, aprilli ja mai toetuste eest. Summad kanti kohtutäituri arvelduskontole viitega täiteasjale. Märtsi toetusest arestiti 230 eurot ja 95 senti , aprilli toetusest 226 eurot ja 95 senti ning mai toetusest 234 eurot ja 52 senti. Viimase nimetatud summa tagastas kohtutäitur ise kaebajale. Täiteasi nr 084/2014/4029 oli tühistamise korralduse saabumise ajaks juba täidetud.
3.Kohtutäitur pöördus 16.06.2021 vastustaja poole seoses võlgniku töövõimetoetuse aresti tühistamisega, sh selgitas, et on juba edastanud täiteasja raames arestimise akti tühistamise korralduse. Vastustaja lõpetas töövõimetoetuste kinnipidamise 16.06.2021. 1(7)
4.Kaebaja pöördus 16.06.2021 kahjunõudega vastustaja poole. Vastustaja pöördus seejärel 22.06.2021 omakorda tagasinõudega kohtutäituri poole, kes selgitas, et tal ei ole võimalik aprillis ja mais 2021 kaebaja suhtes menetluses oleva täiteasja katteks laekunud raha vastustajale tagastada. Kohtutäitur selgitas, et talle ei ole teada, millisel alusel kandis haldusorgan raha täituri ametialasele kontole viitega kaebajaga seonduvale täiteasjale, kuid kohtutäituril puudub pädevus haldusorgani tegevuse üle kontrolli teostamiseks ja ei olnud alust raha sissenõudjale kandmata jätmiseks. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja nõunik selgitas vastustajale 13.07.2021 vastuses nr 3-9.2/35-1, et aresti lõpetamine ei pruugi alati tähendada täitemenetluse lõpetamist ning kui võlgniku hinnangul on kohtutäitur teinud tema sissetulekutest seaduses ettenähtust suuremas ulatuses kinnipidamisi, peab ta ise esitama kolme tööpäeva jooksul kohtutäiturile avalduse liigselt kinnipeetu tagastamiseks.
5.Eeltoodule tuginedes esitas vastustaja kaebajale 16.07.2021 vastuskirja nr 4-1/21/9742-2, milles palus pöörduda otse kohtutäituri poole.
6.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitise välja mõistmiseks Eesti Töötukassalt või kohtutäiturilt. Tartu Halduskohus andis 09.09.2021 määrusega kaebuse haldusasjas vastavalt kohtualluvusele üle Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus võttis oma 8.11.2021 määrusega menetlusse kaebaja poolt esitatud kaebuse Eesti Töötukassa tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 457,74 eurot, millele lisandub viivis 0,02% päevas iga viivitatud päeva eest.
7.23.12.2021 menetlusdokumendis esitas kaebaja taotluse nõuda kohtutäiturilt välja, millal kaebaja on tema poole pöördunud. Kaebaja väidete kohaselt nõudis ta ka mai kuu eest raha tagastamist, kuid kohtutäitur sellele ei reageerinud. Tõendid on vajalikud, et lükata ümber vastustaja jutt, nagu kaebaja ei oleks kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
8.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 8.1 Kohtutäitur Oksana Kutšmei saatis 2021 aasta märtsis vastustajale arestimise tühistamise korralduse. Sellest olenemata saatis vastustaja omavoliliselt 2021 aprilli ja mai töövõimetoetused kohtutäiturile ilma kaebaja teadmata, tekitades kaebajale kahju 457,74 eurot pluss viivised 0,02% iga viivitatud päeva kohta. 8.2 Raha tagastamise taotlus on esitatud kohtutäiturile, kes ütles, et tema ei ole midagi valesti teinud ja vastutab vastustaja. Ka vastutaja väidab, et tema ei ole midagi valesti teinud ning vastutab kohtutäitur. Seega on vajalik teha kindlaks vastustaja. 8.3 Kuna vastustajale saadeti korraldus vahendeid mitte kinni pidada/edasi kanda, mida vastustaja ei täitnud, siis leiab kaebaja, et vastutav on vastustaja. 8.4 Vastustaja väide, et nemad ei ole kahju tekitanud ja vahendid läksid võlgade katteks on lihtsalt meelevaldne. Kui neil pole õigust vahendeid edasi saata, siis ei saa nad ka otsustada kellele kaebaja eest võlgasid maksavad. Võlgadel on tähtsuse järjekord ja näiteks laste elatise nõue on prioriteetsem kui see, kuhu vastustaja vahendid saatis. Seepärast on kaebajale tekitatud kahju. 8.5 Kaebaja on kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, kui märkas, et ebaõiglaselt on vahendid arestitud. Esitatud on kaebus kohtutäiturile, kes ütles, et vastutab vastustaja, mitte kohtutäitur. Väike viivitus tuli sellest, et arestiti vahendid töötukassast, mitte kaebaja kontolt, kus ta seda näinud oleks. Kaebaja esmalt eeldas, et selle summa ta saabki töötukassalt, mis hiljem selgus oli rohkem. 8.6 Ka mai kuu eest nõudis kaebaja kohtutäiturilt raha tagastamist, aga kohtutäitur ei reageerinud sellele. Seega on ümber lükatud, et kaebaja ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid. 2(7)
Vastustaja seisukoht
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 9.1 Vastustaja nõustub, et vastustaja tegevust ei saa pidada õiguspäraseks olukorras, kus kohtutäitur edastas 11.03.2021 vastustajale töövõimetoetuse arestimise akti tühistamise korraldused, mis jäid õigeaegselt tähelepanuta. Seetõttu teostati vastustaja poolt kinnipidamisi täiteasja nr 084/2014/4031 alusel ka kaebajale makstud toetuse väljamaksetelt aprillis, mais ja juunis vastavalt märtsi, aprilli ja mai toetuste eest. 9.2 Vaatamata eelkirjeldatule on vastustaja seisukohal, et kaebajale ei ole vastustaja tegevuse tõttu kahju tekkinud. Vastustaja tegevuse tõttu ei ole kaebaja jäänud ilma töövõimetoetusest, vaid see on arestitud kaebaja nõuete katteks võlausaldaja ees käimas olevas täitemenetluses, st kaebaja nõuet võlausaldaja ees on vähendatud. Kohtutäitur on oma 1.07.2021 e-kirjas kinnitanud, et täitemenetlus täiteasjas nr 084/2014/4031 jätkub ja sissenõudja nõuet ei ole täidetud. Seega märtsi ja aprilli 2021 toetused on arvestatud nõuete katteks võlausaldaja ees jätkuvalt käimas olevas täitemenetluses. 9.3 Ka juhul, kui asuda seisukohale, et vastustaja tegevus on olnud õigusvastane ja sellega on tekitatud kaebajale kahju ning esineb põhjuslik seos vastustaja õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata, kuna esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine on jäänud kasutamata. Kohtutäituri tegevus tuleb esmalt vaidlustada kohtutäituri juures ning kui kohtutäitur on laekunud kaebuse kohta teinud otsuse, on isikul võimalik seda otsust vaidlustada maakohtus. Kui võlgniku hinnangul on kohtutäitur teinud tema sissetulekutest alusetuid kinnipidamisi, pidanuks ta ise esmalt esitama kolme tööpäeva jooksul kohtutäiturile avalduse liigselt või alusetult kinni peetu tagastamiseks. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja ei olnud teadlik tema suhtes läbiviidavast täitemenetlusest ja et kohtutäitur ei oleks teda teavitanud tema õigustest täitemenetluses, sh võimalusest vaidlustada kohtutäituri tegevus. 9.4 Vastustajale teada olevalt pöördus kaebaja esmakordselt kohtutäituri poole 16.06.2021. Samuti nähtub kaebaja ja vastustaja kirjavahetusest, et vastustaja on soovitanud kaebajal juba 7.04.2021 pöörduda kohtutäituri poole, kui tal on arestimisega seoses täiendavaid küsimusi. Samuti edastas vastustaja kaebajale 6.04.2021 teatise selle kohta, millised summad märtsi 2021 toetusest kinni peeti. Kaebaja kohtutäituri poole koheselt ei pöördunud. Kohtutäituri poole pöördudes oleks kaebaja saanud teadlikuks sellest, et märtsikuu 2021 toetuse arestimine on toimunud alusetult ning saanuks seejärel pöörduda vaidega või nõudega vastustaja poole, et lõpetada kinnipidamised ja taotleda märtsi 2021 toetusest alusetult kinni peetud summade tagastamist. Kaebaja ei ole püüdnud ära hoida kahju tekkimist, kuna ei pöördunud küsimustega õigeaegselt kohtutäituri poole. Kui kaebaja oleks koheselt käitunud vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 43 või pöördunud 7.04.2021 vastavalt vastustaja juhistele kohtutäituri poole seoses märtsi 2021 toetuse arestimisega, siis ei oleks tekkinud olukorda, kus oleks toimunud alusetuid kinnipidamisi märtsi, aprilli ja mai toetustelt ja kaebajale oleks märtsi 2021 toetus tagastatud ja järgnevaid kinnipidamisi ei oleks toimunud, kuna kohtutäitur oleks vastustajat tekkinud olukorrast teavitanud. Kaebaja teavitas alusetutest toetuste kinnipidamistest vastustajat alles 16.06.2021, kui esitas vastustajale kahjunõude. 9.5 Seega, arvestades eeltoodut oleks kaebaja õigeaegne teavitamine aidanud ära hoida väidetava kahju tekkimise kaebajal ning kahju ärahoidmise võimalikkus pidi olema kaebajale arusaadav. Kohtutäituri poole mitte pöördumiseks 7.04.2021 ei olnud kaebajal mõjuvaid põhjuseid. 9.6 Tähtsust ei ole kaebaja väitel, mille kohaselt on võlgadel tähtsuse järjekord täitemenetluses ja vastustaja ei saa oma suva järgi seda muuta. Täitur on praegusel juhul pidanud võimalikus täitemenetluses kaebaja vastu olevat võlausaldaja nõuet täita. Kuna kaebaja võlgnevus võlausaldaja ees on vähenenud, siis ei oleks kaebuse rahuldamisega võimalik saavutada varalist olukorda, milles kaebaja oleks siis kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kaebuse rahuldamisega saavutaks kaebaja olukorra, kus tema kohustused võlausaldajate ees on vähenenud ning lisaks on 3(7)
ta saanud vastustajalt kahjuhüvitisena võlausaldajale makstud rahasumma, mis on vastuolus riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 1 põhimõttega. Kaebaja satuks paremasse olukorda, kui ta oleks olnud siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. 9.7 Kaebaja peaks tõendama kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja seda teinud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. 10.1 23.12.2021 menetlusdokumendis esitas kaebaja taotluse nõuda kohtutäiturilt välja, millal kaebaja on tema poole pöördunud. Kaebaja väidete kohaselt nõudis ta ka mai kuu eest raha tagastamist, kuid kohtutäitur sellele ei reageerinud. Tõendid on vajalikud, et lükata ümber vastustaja jutt, nagu kaebaja ei oleks kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid. 10.2 HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu vaid selliseid tõendeid ja korraldab vaid selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel vaid selliste tõenditega, millel on asja lahendamisel tähtsust. 10.3 Puudub vaidlus, et kaebaja on juunis 2021 pöördunud kaebusega kohtutäituri poole. Kaebaja on ise koos vastustajale esitatud kahjunõudega esitanud tõendi, mille kohaselt nõuab kaebaja kohtutäiturilt 14.06.2021 vastust oma kaebusele1. Seega on kaebus esitatud tõenäoliselt 2 päeva enne nimetatud järelepärimise tegemist. Kuivõrd juunis 2021esitatud kaebus sai puudutada vaid mai kuus arestitud summade tagastamist, siis on kaebaja poolt oluliseks peetud tõendid kohtul olemas ning täiendavate tõendite kogumine vajalik ei ole. Kohtutäitur on peale kaebaja pöördumise saamist tagastanud kaebajale mai kuu toetuse summa ning nimetatud küsimuses puudub poolte vahel vaidlus. Samuti leiab kohus, et asjaolul, kas kaebaja pöördus kohtutäituri poole enne juunit 2021 ei ole asja lahendamisel tähtsust, kuivõrd kohus leiab, et kaebust ei ole alust jätta rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid kahju ärahoidmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
11.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
12.Asjas puudub vaidlus selles, et vastustaja teostas kaebaja töövõimetoetusest kinnipidamisi kohtutäituri 17.10.2020. a arestimisakti nr 084/2014/4031 alusel2, mida kohtutäitur muutis 2.02.2021. Arestimisakti kohaselt kuulus arestimisele Eesti Töötukassa kaudu kaebajale makstav töövõimetoetus summas 27 213, 70 eurot. Samuti puudub vaidlus selles, et kohtutäitur edastas 11.03.2021 vastustajale töövõimetoetuse arestimise akti tühistamise korralduse täiteasjades 084/2014/4029 ja 084/2014/40313. Vastustaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et sai nimetatud teate kätte 11.03.2021, kuid nimetatud korraldus jäi tähelepanuta. Seetõttu teostas vastustaja kinnipidamisi täiteasjas nr 084/2014/4031 koostatud arestimisakti alusel kaebajale makstud toetuse väljamaksetelt veel ka aprillis, mais ja juunis vastavalt märtsi, aprilli ja mai toetuste eest. Summad kanti kohtutäituri arvelduskontole viitega täiteasjale. Märtsi toetusest arestiti 230,80 eurot, aprilli toetusest 220,95 eurot ja mai toetusest 234,52 eurot. Viimati nimetatud summa tagastas kohtutäitur ise kaebajale. Vaidlus on selles, kas vastustaja on tekitanud kaebajale varalise kahju seeläbi, et arestis ja kandis kohtutäituri kontole kaebaja töövõimetoetused summas 457,74 eurot olukorras, kus toetuse arestimise ning kohtutäiturile ametialasele kontole edastamise aluseks olud vara arestimise akt oli tühistatud ning vastustaja pidi olema sellest teadlik 11.03.2021.
Vastustaja 08.09.2021 vastuse lisa 6
Vastustaja 08.09.2021 vastuse lisa 1
Vastustaja 08.09.2021 vastuse lisa 3
4(7)
13.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Seega peab kohus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuvastama kaebaja õiguste rikkumise ja haldusorgani õigusvastase tegevuse.
14.TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Tulenevalt TMS § 134 lg-st 1 ja 2 peab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik (praegusel juhul vastustaja) juhinduma arestimisaktist ja selles toodud tingimustest kuni talle on kätte toimetatud arestimisakti muutmise või tühistamise teade. Nimetatust tulenevalt oli vastustajal õigus teostada kaebajale määratud töövõimetoetusest kinnipidamisi ning edastada kinnipeetud summad kohtutäiturile vaid selle ajani, kui talle toimetatu kätte arestimisakti tühistamise teade. Vastustaja ei ole väitnud, et ta ei saanud kohtutäituri poolt 11.03.2021 edastatud arestimisakti tühistamise teadet samal päeval. Kohtutäitur on oma 1.07.2021 e-kirjas selgitanud, et samal päeval tuli vastustajalt teate kättesaamist kinnitav automaatteade. Seega puudus vastustajal alates 11.03.2021 alus teostada kaebajale määratud töövõimetoetusest kinnipidamisi ning vastustaja tegevus oli õigusvastane.
15.Küsimuses, et vastustaja tegevus, mis seisnes kaebajale määratud töövõimetoetusest kinnipidamiste tegemises ja kohtutäiturile edastamises, ei olnud peale arestimise akti kättetoimetamist 11.03.2021 õiguspärane, ei ole poolte vahel ka sisulist vaidlust. Vastustaja on oma 01.12.2021 menetlusdokumendis nõustunud sellega, et vastustaja tegevus ei olnud õiguspärane olukorras, kus kohtutäitur oli talle 11.03.2021 edastanud töövõimetoetuse arestimise akti tühistamise korraldused, kuid vastustaja jätkas kinnipidamisi täiteasjas nr 084/2014/4031 kaebajale makstud toetuse väljamaksetelt veel ka aprillis, mais ja juunis vastavalt märtsi, aprilli ja mai toetuste eest. Vastustaja vaidleb aga vastu sellele, et vastustaja õigusvastase tegevusega on kaebajale tekitatud kahju.
16.Riigikohus on oma praktikas leidnud, et tekitatud kahju kindlakstegemiseks tuleb kaebaja tegelikku olukorda kaebaja määratletud hetkel võrrelda olukorraga, milles ta olnuks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Selleks tuleb esiteks tõendada asjaolud, mis kirjeldavad kaebaja tegelikku olukorda. Teiseks tuleb välja selgitada olukord, mis oleks kujunenud vastustaja õiguspärase tegevuse korral (otsuse nr 3-16-1634/24 p-d 30 ja 32.). Riigikohus selgitas, et kaebaja väidetud olukorra tõenäosust tuleb menetlusosalistel põhistada ja kohtul hinnata.
17.17.10.2020 sissetuleku arestimise akti nr 084/2014/4031 kohaselt oli sissenõudjal (AS Swedbank) kaebaja vastu täitemenetluses nõue summas 27 213,70 eurot. Vastustaja teostas nimetatud akti alusel võlgniku suhtes kolmanda isikuna kinnipidamisi kaebajale makstavast töövõimetoetusest. Vastustaja ei olnud kaebaja ja sissenõudja vahelises õigussuhtes osaline, vaid tegutses üksnes kohtutäituri poolt edastatud arestimise akti täitjana ning tema roll piirdus kaebajale arvestatud töövõimetoetuse osa kandmises kohtutäituri ametialasele kontole, millelt kohtutäitur omakorda kandis raha edasi sissenõudjale. Maksete tulemusena vähenes kaebaja võlgnevus sissenõudja ees. Olukorras, kus sissenõudja nõue kaebaja vastu ei ole täidetud, ei ole nimetatud nõude rahuldamiseks sissenõudjale tehtud maksete puhul tegemist kaebaja kahjuga, kuivõrd kaebaja vara tervikuna selliste maksete tõttu ei vähene. Täidetakse kaebaja olemasolevaid kohustusi, mis maksete tulemusena vähenevad.
18.Nagu nähtub kohtutäituri poolt vastustajale 01.07.2021 edastatud e- kirjast4, siis on kohtutäitur vastustajale selgitanud, et ehkki kohtutäiturile ei ole teada, millisel õiguslikul alusel kandis
Vastustaja 08.09.2021 vastuse lisa nr 6
5(7)
vastustaja pärast kohtutäituri poolt edastatud töövõimetoetuse arestimise akti tühistamise korralduse kättesaamist raha kohtutäituri ametialasele kontole viitega täiteasjale nr 084/2014/4031, siis ei ole kohtutäituril võimalik raha tagastada, kuna täitemenetlus täieasjas nr 084/2014/4031 jätkub, kuna sissenõudja nõue ei ole täidetud ning laekumised arvestati samas täiteasjas sissenõudmisel oleva nõude katteks. Seega on kõik kaebaja töövõimetoetusest kinni peetud ja kohtutäituri ametialasele kontole kantud summad kantud edasi kohtutäituri ametialasele arvele ning vähendatud seeläbi sissenõudja sissenõutavaks muutunud nõudeid kaebaja vastu. Puudub vaidlus selles, et sissenõudja nõuded on kehtivad ja kaebajale täitmiseks kohustuslikud. Kohtutäituril puudus ka seadusest tulenev õigus kasutada vastustaja poolt ekslikult kinni peetud ja kohtutäiturile laekunud raha muuks otstarbeks, kui täiteasjas nr 084/2014/4031 täitmisel olevate nõuete katteks. TMS § 43 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud kandma tema ametialasele arvele laekunud raha sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul.
19.Seega järeldub eeltoodust, et kaebaja ei jäänud vastustaja tegevuse tulemusena talle määratud töövõimetoetusest ilma, vaid selle arvel on vähendatud täitemenetluses täitmisel olevat nõuet kaebaja vastu. Raha on liikunud läbi kohtutäituri ametialase konto sissenõudjale. Kaebaja vara ei ole seega vähenenud, vaid kaebajale kuuluva raha arvel on täidetud kaebaja kohustusi sissenõudja ees. Juhul, kui vastustaja ei oleks toiminud õigusvastaselt ning oleks lõpetanud vara arestimise akti tühistamise teate kätte saamisel ülekannete tegemise kohtutäituri kontole, ei oleks kaebaja olukord teistsugune, kuivõrd ka sellisel juhul oleks tal ikkagi tulnud täita nõue, mille osas oli algatatud täitemenetlus täiteasjas. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et kaebaja poolt esitatud nõude rahuldamisel ei oleks kaebaja tõenäoliselt olukorras, milles ta oleks olnud, kui vastustaja ei oleks kinnipidamisi teinud. Juhul, kui kaebus rahuldada, siis saab kaebaja enda valdusesse raha summas 457,74 eurot. Kuivõrd sissenõudja nõue on kehtiv ning puudub alus nõuda sissenõudjalt talle täitemenetluses laekunud summade tagastamist, saavutaks kaebaja nõude rahuldamisega olukorra, kus tema nõuded sissenõudja ees on vähenenud ning lisaks saaks kaebaja enda valdusesse 457,74 eurot. Seega rikastuks kaebaja nõude rahuldamise tagajärjel. Nimetatu ei ole aga kooskõlas kahju hüvitamise printsiipidega ega ole ka kahju hüvitamise eesmärk.
20.Iseenesest on õige kaebaja väide, mille kohaselt ei ole vastustajal õigust valida, millises järjekorras rahuldada kaebaja vastu esitatavad nõuded. Kaebaja ei ole aga väitnud, et talle on tekkinud kahju seeläbi, et töövõimetoetuse arvelt rahuldati nõue täiteasjas nr 084/2014/4031, kuid kaebajale oleks olnud kasulikum (näiteks kõrgema intressi tõttu) arvestada raha mõne muu sissenõutavaks muutunud nõude kasuks. Kaebaja käsitleb kahjuna kogu arestitud ja täiteasjas sissenõudjale üle kantud summat, mitte aga summat, millest kaebaja on jäänud ilma põhjusel, et rahuldati nõue täiteasjas nr 084/2014/4031, aga mitte mõni muu nõue. Seega ei ole kaebaja väide asjakohane ja on ka täielikult tõendamata.
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta kaebus kahju hüvitamiseks rahuldamata, kuivõrd kaebajale ei ole kahju tekkind. Kuna kaebajale ei ole kahju tekkinud, et võta kohus seisukohta selles, kas kaebaja oleks oma tegevusega saanud vältida kahju tekkimist seeläbi, et ta oleks vaidlustanud kohtutäituri tegevuse õigeaegselt.
22.Kuivõrd kohus leidis, et kaebaja nõue kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka nõue viivise saamiseks. Kokkuvõtvalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 6(7)
Tiia Nurm kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.