Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2022, Tallinn Haldusasja number
3-21-1444
Haldusasi
X kaebus Tallinna Halduskohtu 17.06.2021 määrusele haldusasjas nr 3-21-1324.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
Tallinna Halduskohus sai 28.06.2021 X (Tallinna vangla kinnipeetav) võõrkeelse kaebuse. Kohus lasi kaebuse tõlkida eesti keelde. Kaebusele on lisatud üldsõnaline taotlus, milles kaebaja palub talle võimaldada tõlki HKMS § 82 alusel.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et X kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kaebaja palub tunnistada kohtu nõudmised 17.06.2021 määruses asjas nr 3-21-1324 ebaseaduslikuks ja jätta kaebajale õigus tema huvide kaitsmiseks emakeeles. Kaebaja väitel kasutab kohus võltsitud informatsiooni programmist Delta kaebaja hariduse kohta. Kaebaja palub valeandmed programmist eemaldada.
Kohus selgitab, et kaebuses nimetatud Tallinna Halduskohtu 17.06.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-1324 jättis kohus X kaebuse käiguta, kuna kaebus oli esitatud vene keeles. Kohus andis kaebajale tähtaja eestikeelse kaebuse esitamiseks. Kohus selgitas määruses, et HKMS § 80 lg 1 kohaselt kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. Samuti on kaebajaga seotud kohtumenetlustes kaebaja eesti keele oskust hinnatud ja leitud, et kaebaja oskab eesti keelt määral, mis võimaldab tal enda õigusi piisaval määral kaitsta. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus korduvalt sedastanud (nt asjades nr 3-21-467; nr 3-21-355), et kaebaja oskab riigikeelsetest kohtudokumentidest arusaamiseks piisavalt eesti keelt, mistõttu kohus on jätnud määruse kaebajale tõlkimata. Kohus leiab, et kuna kaebaja on kaebuses taotlenud tunnistada ebaseaduslikuks 17.06.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-1324 esitatud nõudmised ja jätta kaebajale õigus tema huvide kaitsmiseks emakeeles, siis on kaebaja sisuliselt vaidlustanud 17.06.2021 määruse haldusasjas nr 3-21-1324. Kuna tegemist oli kaebuse käiguta jätmise määrusega, mis ei ole vaidlustatav, siis ei ole kaebajal kaebeõigust seda määrust ja selles esitatud kohtu nõudmisi vaidlustada eraldiseisvas uues halduskohtule esitatud kaebuses. Haldusasja nr 3-21-1324 menetluse andmetest nähtub, et kuna kaebaja ei kõrvaldanud asjas nr 3-21-1324 kaebuse puuduseid vastavalt 17.06.2021 määrusele, siis kohus tagastas kaebuse 28.06.2021 määrusega. Kohus leidis, et kaebus on perspektiivitu, kuna kaebajal puudub HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt kaebeõigus. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja menetlusdokumentide tõlkekulude kandmiseks. 28.06.2021 määrus on edasi kaebamata jõustunud. Seega on kaebaja võimalused haldusasjas nr 3-21-1324 tehtud lahendite peale edasi kaevata ammendunud. Kohus selgitab, et kuna asjaolud seonduvalt kaebaja eesti keele oskusega on halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt kaebajaga seotud asjade menetlustes korduvalt käsitlemist leidnud ning kaebaja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, mis kohtute poolt juba tuvastatud asjaolusid muudaks, siis kohus leiab, et on perspektiivitu kaebaja nõue jätta kaebajale õigus tema huvide kaitsmiseks emakeeles. Samuti on paljasõnaline ja tõendamata, et Delta programmis oleks kaebaja hariduse kohta valeandmed. Seega on nõue valeandmete programmist eemaldamise kohta perspektiivitu. Kohus märgib, et HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kuivõrd kaebaja on 08.07.2021 Tallinna vanglast vabanenud, siis tuleb kaebajal esitada kohtule dokumendid eesti keeles. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale menetlusabi tõlkimiseks, mistõttu kohus ei tõlgi kaebajale määrust vene keelde. Kaebaja on suhtluses kohtutega eelnevalt usutavalt tõendanud, et valdab eesti keelt määral, mis on vajalik lihtsamaks suhtluseks igapäevaselt. Samas ei pruugi see alati olla piisav tõhusaks osalemiseks kohtumenetluses. Kuna kaebaja viibib vabaduses on tal endal võimalik korraldada määruse tõlkimine, kui kaebaja seda vajalikuks peab. Samuti ei ole kaebajal vabaduses viibides takistatud oma õiguste ja huvide kaitsmine emakeeles. Samas kohtule tuleb dokumendid esitada lähtudes HKMS § 80 lg-st 1 eesti keeles. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus asja menetlusse tõlgi kaasamiseks HKMS § 82 lausel, mistõttu jääb taotlus tõlgi kaasamiseks rahuldamata. Kaebaja vabanes Tallinna vanglast 08.07.2021 (kriminaalasi nr xxxxxx), kuid ei ole teavitanud kohut enda aadressi muutumisest ega täitnud seega talle HKMS § 28 lg-st 3 tulenevat kohustust. Kohus on teistes haldusasjades üritanud korduvalt edastada kaebajale dokumente tema rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil xxxxxxx ja ka varasemalt kehtinud elukoha aadressil xxxxxxxxx, kuid kirjad tagastati, kuna isik ei ela/asu seal (haldusasi nr 3-21-1546, 3-21-1544, 3-21-1330, 3-21-1510 jt). Kuivõrd rahvastikuregistri andmete kohaselt xxxxxxxx oli kaebaja elukoha aadressiks 18.09.2017 - 20.12.2021 ning
kaebaja ei ole teavitanud kohut enda aadressi ega sidevahendite andmete muutumisest (HKMS § 28 lg 3), siis saadetakse käesolev määrus kaebaja teadaolevale e-posti aadressile.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.