Võlaõigus

2-25-825 takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Bondora AS (hageja) esitatud hagist nähtub, et hageja ja V,S, (kostja) sõlmisid 22. aprillil 2022 tarbijakrediidilepingu nr BL2230847, mille alusel sai kostja laenu 10 632 eurot, intressimääraga 34,24% aastas, laenu haldustasuga 4% laenusummalt aastas, tagasimakse perioodiga 23. mai 2022 kuni 21. aprill 2026, osamaksetega 336 eurot 20 senti kuni 403 eurot 34 senti kuus vastavalt maksegraafikule. Laenu krediidi kulukuse määr oli 52,47%. Laenulepingu tasu oli 632 eurot, mis arvestati laenusummast maha. Kostja ei tasunud alates 21. septembrist 2022 laenumakseid. Leping lõppes 24. novembril 2022 hageja-poolse ülesütlemisega. Kostja võlgnevus hageja ees on 5152 eurot 93 senti. Hageja luges kõik senised kostja poolt tehtud maksed lepingulise põhikohustuse katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Hageja esitas ka viivisenõude lepingujärgses määras summas 1294 eurot 75 senti alates lepingu ülesütlemist kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja kogunõude suuruseks ümberarvestatult on 6546 eurot 85 senti, millest põhivõlg moodustab 5152 eurot 93 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 1393 eurot 92 senti. Hageja palus välja mõista ka viivise tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja VÕS § 113 lg-st 1 tuleneva seadusejärgses intressimääras tagastamata krediidisummalt aastas. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 25. veebruaril 2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 17. märtsil 2025). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik 2

2-25-825 põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on kontrollinud vastutustundliku laenamise asjaolusid. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosneb hageja menetluskulu riigilõivust summas 665 eurot. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuluna 665 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (665 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.