T.M.i kaebus Eesti Töötukassa 01.06.2021 otsuse nr TA210073341 ja 19.07.2021 vaideotsuse nr 2072 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja T.M. Vastustaja Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta T.M.i kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.02.2022 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
1.T.M. esitas 20.03.2020 Eesti Töötukassale töötuna arvelevõtmise avalduse. Eesti Töötukassa 20.03.2020 otsusega nr TA20-0035355 võeti T.M. töötuna arvele.
2.Eesti Töötukassa 01.06.2021 otsusega nr TA21-0073341 lõpetati T.M.i töötuna arvelolek alates 21.01.2021. Töötukassa leidis, et T.M. on äriregistri 31.05.2021 andmetel alates 22.01.2021 OÜ Harju Kinnisvarafond juhatuse liige, kuid ta ei vasta tööturuteenuste ja – toetuste seaduse (TTTS) § 6 lg 5 p-s 4 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, mistõttu tuleb lõpetada tema töötuna arvelolek.
3.T.M. esitas 30.06.2021 Eesti Töötukassa 01.06.2021 otsusele nr TA21-0073341 vaide, mis jäeti 19.07.2021 vaideotsusega nr 2072 rahuldamata. Vaideotsust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. Äriühingu juhatuse liikmel on õigus olla töötuna arvel, kui ta ei saa juhatuse liikme tasu ja ta vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele (vt TTTS-i § 6 lg 5 p 4, TKindlS § 6 lg 1 p 2 ja lg 2 või § 8 lg 2). Täidetud peavad olema mõlemad eeldused. Vaide esitaja on äriühingu juhatuse liige selle eest tasu saamata, kuid ta ei vasta töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, mistõttu ei ole tal õigust töötuna arvel olla. Vaide esitaja töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele ei vasta, kuna täidetud ei ole TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kindlustatul olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustuse andmekogu andmetest nähtub, et vaide esitajal on töötuskindlustusstaaži 2 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (töölepingu alusel töötamine ZXCVBNM OÜ-s ajavahemikul 21.05.2018-29.06.2018). Samuti nähtub töötamise registri andmetest, et vaide esitaja viimane töösuhe on lõpetatud töölepingu seaduse § 79 alusel poolte kokkuleppel. TKindlS § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei anna töösuhte lõpetamine poolte kokkuleppel õigust töötuskindlustushüvitisele.
4.T.M. esitas 17.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 01.06.2021 otsuse nr TA21-0073341 ja 19.07.2021 vaideotsuse nr 2072 tühistamise nõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa 01.06.2021 otsus nr TA21-0073341 ja 19.07.2021 vaideotsus nr 2072 on õigusvastased.
5.1.Kaebaja nimetati OÜ Harju Kinnisvarafondi juhatuse liikmeks, kuid ainuüksi see fakt ei saa olla töötuna arveloleku lõpetamise aluseks (vt TTTS § 6 lg 5 p 4). Kaebaja ei saa juhatuse liikmeks oleku eest tasu.
5.2.Vaideotsuses on arusaamatult põhjendatud töötuna arveloleku lõpetamist asjaoluga, et kaebajal puudub õigus saada töötuskindlustushüvitist. Käesoleval juhul ei seisne vaidlus selles, kas kaebajal on õigus saada töötuskindlustushüvitist, vaid selles, kas kaebajal on õigus olla töötuna arvel. Töötuna arveloleku lõpetamiseks ei ole vastustaja toonud esile ühtegi TTTS §-s 7 kirjeldatud asjaolu. Seetõttu on tegemist õigusvastase otsusega.
5.3.Vaidlusalusest otsusest jääb mulje, et vastustaja eesmärgiks on iga hinna eest näidata töötuse määra väiksemana tegelikkusest.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
6.1.Vaidlus puudub selles, et kaebaja esitas 20.03.2020 avalduse töötuna arvelevõtmiseks ning kaebaja võeti töötuna arvele 20.03.2020 otsusega nr TA20-0035355. Samuti ei ole vaidlust
2(5)
3-21-1898
asjaolus, et kaebaja on alates 22.01.2021 OÜ Harju Kinnisvarafond juhatuse liige ning ta ei saa juhatuse liikmeks olemise eest tasu. Lisaks puudub vaidlus selle üle, et kaebajal on töötuskindlustusstaaži 2 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul ning kaebaja viimane töösuhe on lõppenud 29.06.2018 ZXCVBNM OÜ-s poolte kokkuleppel ehk töölepingu seaduse § 79 alusel.
6.2.Vastutajal tuli kontrollida, kas kaebaja vastab TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele (vt TTTS § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 4). Lisaks juhatuse liikme tasu mittesaamisele on TTTS § 6 lg 5 punkti 4 kohaselt oluline, et isik vastaks ka TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Seega täidetud peavad olema mõlemad eeldused. Käesoleval juhul oli täidetud üksnes esimene eeldus, et kaebaja ei saa juhatuse liikmeks olemise eest tasu. Kaebaja töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele ei vasta, kuna täidetud ei ole TKindlS § 6 lg 1 ps 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kindlustatul olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisel eelnenud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustuse andmekogu andmetest nähtub, et kaebajal on töötuskindlustusstaaži 2 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Samuti nähtub töötamise registris andmetest, et kaebaja viimane töösuhe lõppes poolte kokkuleppel (TLS § 79). TKindlS § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei anna töösuhte lõpetamine poolte kokkuleppel õigust töötuskindlustushüvitisele. Seega puudub kaebajal õigus töötuskindlustushüvitisele, kuivõrd tal on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu töötuskindlustusstaaži 2 kuud, samuti on tema tööleping lõpetatud TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. Kaebaja töötuna arvelolek on lõpetatud õiguspäraselt.
6.3.Kaebaja osales perioodil 02.02.2021 – 30.04.2021 kinnisvarahooldaja tööturukoolitusel (TTTS § 13), mille maksumuseks oli 2496 eurot. Lisaks maksti kaebajale koolituse stipendiumit ning sõidu- ja majutustoetust (TTTS § 36) summas 311,76 eurot. Lähtudes asjaolust, et kaebaja töötuna arvelolek lõpetati 01.06.2021 tagasiulatuvalt 21.01.2021 ja konsultandil oleks olnud võimalus juhatuse liikmeks olemine varem tuvastada, siis ei koosta vastustaja kaebajale tagasinõuet.
6.4.Asjassepuutumatu on kaebaja väide, et vaidlusalune otsus on tehtud koroonakriisi ajal. Töötuna arveloleku lõpetamise alused on imperatiivsed ning vastustajat kohustavad sätted ega anna vastustajale võimalust TTTS § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 4 asjaolude ilmnemisel kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas töötuna arvelolek lõpetada või mitte.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas vastustaja on õiguspäraselt lõpetanud kaebaja töötuna arveloleku.
9.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kaebaja esitas 20.03.2020 avalduse töötuna arvelevõtmiseks; 2) kaebaja võeti töötuna arvele 20.03.2020 otsusega nr TA200035355; 3) kaebaja on alates 22.01.2021 OÜ Harju Kinnisvarafond juhatuse liige ning ta ei saa juhatuse liikmeks olemise eest tasu; 4) kaebajal on töötuskindlustusstaaži 2 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul ning 5) kaebaja viimane töösuhe on lõppenud 29.06.2018 ZXCVBNM OÜ-s poolte kokkuleppel ehk töölepingu seaduse § 79 alusel.
10.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1). 3(5)
3-21-1898
Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).
11.Töötuna arvele võtmist ning töötuna arveloleku lõpetamist reguleerib tööturuteenuste ja – toetuste seadus (TTTS). Käesoleval juhul on vaidlusaluses otsuses õiguslike alustena märgitud TTTS § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 4.
12.Vastavalt TTTS § 7 lg 1 punktile 3 teeb Eesti Töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta TTTS § 6 lg 5 punktides 2-11 loetletud juhtudel, välja arvatud TTTS §-s 42 nimetatud ajutise töötamise korral. Riigikohus on selgitanud, et TTTS § 7 lg 1 punkt 3 on selge ja üheselt mõistetav norm, mille keeleline tõlgendamine ei anna töötukassale kaalumisruumi (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.03.2011 otsus nr 3-3-1-92-10, p 17). Sellest lähtuvalt on töötukassa TTTS § 6 lg 5 punktides 2-11 nimetatud asjaolude esinemisel kohustatud lõpetama isiku töötuna arveloleku (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.05.2013 otsus nr 3-3-1-16-13, p 24). Eelnev tähendab, et juhul, kui leiab tuvastamist töötuna arveloleku lõpetamise asjaolu, siis on töötukassal kohustus lõpetada isiku töötuna arvelolek.
13.TTTS § 7 lg 1 p 3, kui üks töötuna arveloleku lõpetamise alustest, teeb viite sama seaduse § 6 lg 5 punktidele 2-11. Vaidlusaluses otsuses on tuginetud TTTS § 6 lg 5 punktile 4. Tulenevalt TTTS § 6 lg 5 punktist 4 ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning ta vastab TKindlS § 6 lg 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Seega on TTTS § 7 lg 1 punkti 3 kohaldamise eeldusteks, et 1) isik on äriühingu juhatuse liige, kuid ta ei saa selles eest tasu ning 2) ta ei vasta TKindlS § 6 lg 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Tegemist on kumulatiivsete tingimustega ehk täidetud peavad olema mõlemad eeldused. Samuti nähtub eelnevast, et töötuna arveloleku lõpetamiseks tuleb tuvastada mh, kas kaebajal on õigus töötuskindlustushüvitisele.
14.Vaidlusaluses otsuses on leitud, et vastavalt äriregistri 31.05.2021 andmetele on kaebaja alates 22.01.2021 ettevõtte OÜ Harju Kinnisvarafond juhatuse liige ning ta ei vasta TTTS § 6 lg 5 p-s 4 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, mistõttu tuleb lõpetada tema arvelolek. Kuigi vaidlusalusest otsusest ei selgu, miks kaebaja TTTS § 6 lg 5 punktis 4 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele ei vasta ning seetõttu on tegemist formaalselt õigusvastase haldusaktiga (HMS § 56 lg 2), on siiski need puudused kõrvaldatud vaideotsuses.
15.Nii on vastustaja oma 19.07.2021 vaideotsuses nr 2072 selgitanud järgmist: „/.../ lisaks juhatuse liikme tasu mittesaamisele on TTTS-i § 6 lg 5 p 4 kohaselt oluline, et isik vastaks ka TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Vaide esitaja töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele ei vasta, kuna täidetud ei ole TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kindlustatul olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustuse andmekogu andmetest nähtub, et vaide esitajal on töötuskindlustusstaaži 2 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (töölepingu alusel töötamine ZXCVBNM OÜ-s ajavahemikul 21.05.2018-29.06.2018). Samuti nähtub töötamise registri (edaspidi TÖR) andmetest, et vaide esitaja viimane töösuhe on lõpetatud töölepingu seaduse § 79 alusel poolte kokkuleppel. TKindlS § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei anna töösuhte lõpetamine poolte kokkuleppel õigust töötuskindlustushüvitisele. Eeltoodust tulenevalt puudub vaide esitajal õigus töötuskindlustushüvitisele, kuivõrd tal on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötuskindlustusstaaži 2 kuud, samuti on tema
4(5)
3-21-1898
tööleping TÖR andmete järgi lõpetatud TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. Vaide esitaja töötuna arvelolek on lõpetatud eeltoodud põhjustest tulenevalt õiguspäraselt.“ (vt vastustaja 15.10.2021 menetlusdokumendi lisa 5, lk 2). Seega nähtub vaideotsusest, et kaebaja töötuna arvelolek lõpetati põhjusel, et kaebaja ei vasta töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, kuivõrd kaebajal puudub 12-kuuline tööstaaž töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul ning tema tööleping lõpetati TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel.
16.Hetkest, mil kaebajast sai OÜ Harju Kinnisvarafond juhatuse liige, tuli vastustajal kontrollida, kas jätkuvalt on täidetud töötuna arveloleku eeldused (vt TTTS § 6 lg 5 p 4, millele viitab ka TTTS § 7 lg 1 p 3). Vastavalt TKindlS § 6 lg 1 punktile 2 on õigus töötukindlustushüvitisele kindlustatul, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Vastustaja on tuvastanud, et kaebajal oli töötuskindlustusstaaži 2 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. See asjaolu on tõendatud ka kohtumenetluses (HKMS § 59 lg 1). Nii nähtub kohtule esitatud TÖR andmetest, et kaebaja töötas ZXCVBNM OÜ-s perioodil 21.05.2018-29.06.2018 (vt vastustaja 15.10.2021 menetlusdokumendi lisa 7). Seega vähem kui 12 kuud, mistõttu on täitmata TKindlS § 6 lg 1 punktis 2 sätestatud eeldus. Kuivõrd täitmata on TKindlS § 6 lg 1 punktis 2 sätestatud nõue, siis puudub vajadus analüüsida, kas täidetud on TKindlS § 6 lg-s 2 toodud eeldused, kuivõrd töötuna arvele võtmiseks peavad olema täidetud nii TKindlS § 6 lg 1 punktis 2 kui ka sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused (vt TTTS § 6 lg 5 p 4).
17.Asjasse puutumatud on vastustaja väited osas, kas kaebajalt nõutakse tagasi koolituskulud ning talle makstud sõidu- ja majutuskulud, kuivõrd sellest ei sõltu vaidlusaluse otsuse õiguspärasus. Seetõttu jätab kohus need väited tähelepanuta.
18.Samuti on asjasse puutumatu kaebaja märgitu, et vaidlusalune otsus on tehtud koroonakriisi ajal, kuivõrd sellest ei ole sõltunud töötuna arveloleku lõpetamine. Ühtlasi ei oma vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tähtsust asjaolu, millist statistikat vastustaja koostab ja kuidas. Seetõttu jätab kohus need kaebaja väited tähelepanuta.
19.Ülaltoodust lähtuvalt on kaebaja töötuna arveloleku lõpetamise otsus materiaalselt õiguspärane. Sellest lähtuvalt on õiguspärane ka vaideotsus. Kaebaja ei ole vaideotsust eraldiseisvalt kaebeesemest vaidlustanud. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.