Põltsamaa Uus Apteek OÜ kaebus Ravimiameti 4. veebruari 2021. a otsuse IN-1-3/21/12 ja selle alusel OÜ-le PharmaTwo antud muudetud apteegiteenuse osutamise tegevusloa nr 741 tühistamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja – Põltsamaa Uus Apteek OÜ, esindajad vandeadvokaat Villy Lopman ja advokaat Birgit Aasa Vastustaja – Ravimiamet Eelduslik kolmas isik – OÜ PharmaTwo, esindajad vandeadvokaadid Kaupo Lepasepp ja Kaspar Endrikson
Menetlustoiming
Kaebuse tähtaegsuse ja tähtaja lahendamine, menetluse lõpetamine
ennistamise
taotluse
RESOLUTSIOON
Jätta Põltsamaa Uus Apteek OÜ taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Lõpetada haldusasja nr 3-21-2809 menetlus. Jätta rahuldamata taotlus käesoleva haldusasja liitmiseks asjaga nr 3-18-1287. Tagastada kaebajale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 jõustumisel riigilõiv 15 (viisteist) eurot.
5.Mõista Põltsamaa Uus Apteek OÜ-lt OÜ PharmaTwo kasuks välja menetluskulud 750 (seitsesada viiskümmend) eurot.
6.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 5 ja 6 peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 155 lg 5). Ülejäänud osas ei saa määrust edasi kaevata.
1.Põltsamaa Uus Apteek OÜ esitas 3. detsembril 2021 kaebuse Ravimiameti 4. veebruari 2021. a otsuse IN-1-3/21/12 ja selle alusel OÜ-le PharmaTwo antud muudetud apteegiteenuse osutamise tegevusloa nr 741 tühistamiseks. Ravimiamet rahuldas vaidlustatud otsusega nr IN-1-3/21/12 OÜ PharmaTwo (tegevusluba nr 741) taotluse Põltsamaa Keskuse Apteegi majandustegevuse üleviimiseks uude tegutsemiskohta Tallinna mnt 4a Põltsamaa linn ja apteegi nime vahetamiseks alates 8. veebruarist 2021.
2.Kaebaja taotleb lugeda kaebus tähtaegseks või alternatiivselt ennistada kaebetähtaeg. Juhuks, kui kohus ei pea 3. detsembril 2021 esitatud kaebust tähtaegseks, on kaebaja esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse.
3.Kaebaja palub ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg 1 alusel liita kaebus Tartu Halduskohtus samade poolte vahel menetluses oleva haldusasjaga nr 3-18-1287. Tartu Halduskohtu menetluses on haldusasi nr 3-18-1287, kus kaebaja on juba 2018. a vaidlustanud Ravimiameti tegevuse apteegireformi käigus tegevuslubade üleandmisel äriühingule OÜ PharmaTwo.
4.Kohus andis 6. detsembri 2021. a määrusega vastustajale (Ravimiamet) ja haldusasja eelduslikule kolmandale isikule (OÜ PharmaTwo) tähtaja seisukoha esitamiseks kaebuse tähtaegsuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta hiljemalt 17. detsembril 2021.
5.Ravimiamet vastustajana esitas 17. detsembril 2021 seisukoha, milles leidis, et kaebetähtaeg on ületatud ja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud. Vastustaja märkis ka, et käesolevas asjas puudub selgelt äratuntav kaebaja subjektiivsete õiguste riive.
6.OÜ PharmaTwo esindajad esitasid kohtule 30. detsembril 2021 avalduse, milles märkisid, et said kohtu 6. detsembri 2021. a määruse kätte alles samal päeval, 30. detsembril 2021, ning palusid määrata vastamiseks uue tähtaja (12. jaanuar 2022 või muu mõistlik tähtaeg, juhindudes kohtu menetlusplaanidest). Kohus rahuldas 31. detsembri 2021. a määrusega taotluse. OÜ PharmaTwo märgib 12. jaanuari 2022. a vastuses, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ning puudub ka alus kaebetähtaja ennistamiseks. OÜ PharmaTwo toetab ka Ravimiameti 17. detsembri 2021. a menetlusdokumendis esitatud seisukohti.
7.Kohus andis 12. jaanuari 2022. a määrusega menetlusosalistele tähtajad menetluskulu taotluste ja dokumentide ning neile vastuväidete esitamiseks. Samas selgitas kohus menetluse lõpetamise tagajärgi. OÜ PharmaTwo ja kaebaja esitasid menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 19. jaanuaril 2022. Vastustaja teatas samal päeval, et tal ei ole menetluskulusid kohtuasjas nr 3-21-2809.
KOHTU SEISUKOHT
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes
3-21-2809
ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab samuti, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus menetluse lõpetamise otsustada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.
9.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kohus kontrollib esmalt, kas kaebust saab lugeda tähtaegseks ning seejärel võtab seisukoha kaebetähtaja ennistamise taotluse osas.
10.Kaebaja vaidlustas Ravimiameti 4. veebruari 2021. a otsuse IN-1-3/21/12 ja selle alusel OÜle PharmaTwo antud muudetud apteegiteenuse osutamise tegevusloa nr 741 tühistamisnõudega
10.detsembril 2021.
10.1.Kaebaja peab kaebust tähtaegseks põhjusel, et teda ei ole vaidlustatud otsusest teavitatud ega seda talle teatavaks tehtud, mistõttu tuleb lugeda kaebetähtaja alguseks 19. november 2021, mil kaebaja sai haldusasjas nr 3-18-1287 OÜ PharmaTwo menetlusdokumendi lisaga tutvudes vaidlustatud otsusest teadlikuks. Kaebaja rõhutab, et ka Ravimiamet oli teadlik, et tehtav otsus mõjutab kaebaja õigusi, kuna poolte vahel on käimas kohtumenetlus haldusasjas nr 3-18-1287. Sellest asjaolust ja hea halduse põhimõttest tulenevalt oleks Ravimiamet pidanud tegema otsuse kaebajale teatavaks. Ka majandustegevuse üldosa seaduse (MSÜS) § 60 lg-test 1 ja 2 tulenevalt tulnuks kaebajale saata sellekohane teade. Kaebaja viitab kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb haldusakt reeglina teha menetlusosalisele teatavaks või talle kätte toimetada isiklikult. Käesoleval juhul ei oleks kaebaja isiklik teavitamine, kas või automatiseeritud elektroonilise teatega olnud kaebaja arvates võimatu või seotud ülemääraste kulutustega. Kaebaja märgib ka, et vastustajal on kaebaja kontaktandmed (e-posti aadress) olemas. Kaebaja rõhutab, et kaebuse esitamine kahe nädala jooksul pärast otsuse olemasolust teadasaamist (3. detsembril 2021) ei ületa ka HKMS § 46 lg-s 7 sisalduvat täiendavat piirangut, mille kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks ka siis, kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega. Kaks nädalat kaebuse ettevalmistamiseks ei ole kaebaja arvates käsitletav ebamõistliku viivitamisena.
10.2.Alternatiivselt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlust põhistab kaebaja sellega, et ta ei olnud vaidlustatud otsusest teadlik ega pidanud võimalikuks, et Ravimiamet teeb juba vaidlustatud tegevusloa osas täiendavaid haldusakte kohtumenetluse jooksul ning seda ilma kaebajat ja ka kohut teavitamata. Kaebaja ei pidanud sellest tulenevalt vajalikuks pidevalt Ravimiameti tegevuslubade registrit jälgida.
11.Ravimiamet vastustajana on seisukohal, et kaebetähtaeg on ületatud ning kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 11.1 Kaebaja viidatud MSÜS § 60 lg-d 1, 2 ja 5 ei kohaldu kaebaja suhtes, kuna ta ei ole olnud selles menetluses haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p-s 4 sätestatud menetlusosaline. MSÜS § 60 lg 1 kohane teade tegevusloa tegutsemiskoha muutmise kohta (dtl 30) on edastatud OÜ-le PharmaTwo 4. veebruaril 2021 Ravimiameti tegevuslubade registri kaudu. MSÜS § 60 lg 1
3-21-2809
kohaselt ei tulnud teadet haldusakti adressaadi registriandmete muutustest edastada kaebajale kui menetlusvälisele isikule. Vaidlustatud haldusakti ei ole kaebajale edastatud.
11.2.Vaidlustatud otsus ei piira kuidagi kaebaja õigusi apteegiteenuse osutamisel. Tegemist on OÜ PharmaTwo apteegi tegutsemiskoha muutmisega, mille tulemusena viidi apteegi majandustegevus kaebaja apteegist oluliselt kaugemale (vähenes ka mõju).
11.3.Teave vaidlustatud haldusakti alusel tehtud muudatustest tegevuslubade registris on kaebajale olnud kättesaadav alates 8. veebruarist 2021 (Ravimiameti veebilehel uudiste rubriigis). Kaebajale on ka teada, et Ravimiamet avaldab alati teabe tegevuslubadega seotud haldusaktide andmisest ja muutmisest oma veebilehel. Ei ole eluliselt usutav, et Ravimiameti veebilehel avaldatud valdkonnapõhise teabega tutvudes (sh nii teatele eelnevate, kui ka järgnevate uudistega tutvudes) kaebaja seda ei märganud.
11.4.Isegi kui eeldada, et kaebaja ei märganud teadet veebilehel või küll nägi teadet, kuid ei tutvunud selle sisuga, on vastustaja seisukohal, et OÜ PharmaTwo osas antud haldusaktiga kaasnenud muutused on kaebajale olnud teada juba vähemasti alates 8. veebruarist 2021. Ei ole eluliselt usutav, et ta ei olnud, arvestades kaebaja ja OÜ PharmaTwo apteekide asukohti, kuni 19. novembrini 2021 teadlik OÜ PharmaTwo tegutsemiskoha vahetumisest (vastustaja on lisanud kaardi, mis kajastab apteekide asukohti). Kaebajale ei saanud kuidagi jääda kümne kuu jooksul märkamata asjaolu, et tema apteegi vastas olnud apteek, mille tegevusloa õiguspärasuse on kaebaja kohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-18-1287), ei tegutse enam seal. Apteegiteenuse osutajatel Põltsamaa linnas ja selle lähiümbruses on väga selge ülevaade sealsetest apteekidest (konkurentidest) ja nende tegevusest apteegiturul.
11.5.Kaebajale pidi juba varasemast kohtupraktikast, millele ka kaebaja ise kaebuses viitab, olema teada, et apteegi tegevuskoha muudatus on käsitletav tegevusloa kehtetuks tunnistamise ja uue tegevusloa väljastamisena. Kaebajale pidi alates 8. veebruarist 2021 olema väga selgelt nähtav, et OÜ PharmaTwo apteek ei tegutse enam tema vastas ja samuti pidi kaebajale olema teada, et apteegi asukoha muutmisega kaasneb haldusakti andmine.
11.6.Kohtupraktikast, millele ka kaebaja ise viitab, tuleneb, et muul viisil teatvaks tegemise kaudu haldusaktist teada saades peab isik ise astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Riigikohus on muul viisil haldusakti teada saamisest haldusakti välja nõudmise mõistlikuks ajaks lugenud üks kuu ja selle vaidlustamiseks pärast haldusakti olemasolust teadasaamist kahte kuud. Kaebaja on ületanud kaebuse esitamise mõistlikku tähtaega viiekordselt.
12.OÜ PharmaTwo on seisukohal, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ning puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. OÜ PharmaTwo toetab Ravimiameti 17. detsembri 2021. a menetlusdokumendis esitatud seisukohti ning märgib täiendavalt järgmist.
12.1.Kaebaja pidi märkama OÜ PharmaTwo apteegi asukoha muutumist alates 8. veebruarist 2021. Kaebaja oli teadlik, et apteegi tegevuskoha asukoha muudatusega kaasneb senise tegevusloa kehtetuks tunnistamine ning uue väljastamine. Seega oli ta teadlik nii faktilistest kui ka õiguslikest asjaoludest, mis kaasnesid apteegi asukoha muutumisega ning pidanuks esitama kaebuse mõistliku aja jooksul pärast 2021. a veebruaris toimunud apteegi asukoha muudatust ja selle aluseks olnud Ravimiameti 4. veebruari 2021. a haldusakti andmist. Riigikohtu praktika kohaselt loetakse mõistlikuks ajaks kuni kahe kuu pikkust perioodi.
3-21-2809
12.2.Asjaolu, et Ravimiamet ei teavitanud kaebajat 4. veebruari 2021. a haldusaktist, ei saa pidada tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kaebajal olid kõik võimalused, et kaebus esitada oluliselt varem ning mõistliku aja jooksul pärast Ravimiameti 4. veebruari 2021. a haldusakti andmist ning küsida Ravimiametilt selgitusi uue tegevusloa väljastamise kohta. Kaebaja ei ole seda teinud ega ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, mis takistas kaebust esitamast mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kaebaja nägi, et apteek ei asu enam samas kohas.
12.3.Ravimiamet ei teavitanud kaebajat ka haldusasjas nr 3-18-1287 vaidlustatud otsusest, mille alusel anti OÜ-le PharmaTwo üle apteegiteenuse osutamise tegevusluba nr 741. Viidatud asjas esitas kaebaja kaebuse tuginedes Ravimiameti tegevuslubade registris avaldatud informatsioonile. Kaebajal ei saanud olla põhjendatud eeldust või uskumust, et Ravimiamet teavitab teda eraldi OÜ PharmaTwo tegevusloas muudatustest.
12.4.Asjakohatud ja õiguslikult põhjendamatud on kaebaja väited selle kohta, et kaebaja pidas võimatuks, et Ravimiamet võib kohtumenetluse jooksul teha PT tegevusloa osas muudatusi ilma sellest kaebajat teavitamata.
13.Kohus nõustub Ravimiameti ja OÜ PharmaTwo seisukohtadega, et kaebust ei saa lugeda tähtaegseks.
13.1.Haldusakti vaidlustamise tähtaeg ei saa üldjuhul hakata kulgema enne, kui teave haldusakti kohta edastatakse isikule viisil, mis võimaldab tal haldusaktile igakülgse hinnangu anda otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte (Riigikohtu 16. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-20-999, p 19 ja seal viidatud praktika). Kohus nõustub praeguses asjas aga Ravimiametiga ka selles, et kaebaja ei olnud MSÜS § 60 lg 1 tähenduses isikuks, kellele tulnuks vaidlustatud haldusakt kätte toimetada või teatavaks teha. Selle sätte kohaselt saadab registripidaja andmete registrisse kandmise, parandamise või kehtetuks tunnistamise kohta ettevõtja elektronposti aadressile automatiseeritud korras teate, mis sisaldab viidet registrisse kantud, parandatud või kehtetuks tunnistatud andmetele, ja selle aluseks oleva haldusakti olemasolul ka viidet selle vaidlustatavusele.
13.2.Kohtupraktika on järjekindel selles, et kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul (viidatud määrus asjas 3-20-999, p 19 ja seal esitatud praktika). Viidatud kohtupraktikast tulenevalt ei loeta kaebuse esitamise tähtaega möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (vt ka HKMS § 46 lg 7).
13.3.Kohus peab esmalt äärmiselt tõenäoliseks, et apteegiturul tegutseva ettevõtjana ning praegusel ajal apteegireformist tingitud kohtuvaidluse menetlusosalisena jälgis kaebaja Ravimiameti veebilehel uudiseid, mille hulgas avaldati ka info OÜ PharmaTwo tegevuskoha muutumisega seoses. Isegi kui kaebaja ei ole ennast sellise teabega kursis hoidnud, pidi ta aga vaieldamatult mõistma muudatusi OÜ PharmaTwo tegevuskohaga seoses seetõttu, et apteek muutis füüsiliselt oma tegevuskohta juba 8. veebruaril 2021. Vastustaja on esitanud vastuse lisana kaardi, millelt nähtub apteekide asumine (dtl 31). Põltsamaa suurust geograafilises plaanis ning kohalikku apteegiturgu arvestades ei saanud muudatus kaebajale märkamata jääda. Nimelt tegutsesid kaebaja ja OÜ PharmaTwo apteegid varem sisuliselt kõrvuti (Kesk tn 3 ja Kesk tn 2)
3-21-2809
ning kaebaja ise on haldusasjas nr 3-18-1287 (15. jaanuari 2019. a menetlusdokument) hinnanud vahemaad 40 meetrile. Arvestades konkurentsi apteegiturul ning asjaolu, et kaebaja ise on OÜ PharmaTwo seni kehtinud tegevusloa kohtus vaidlustanud, ei ole usutav, et konkureeriva apteegi kolimine oleks tähelepanuta jäänud.
13.4.Kaebajale kui apteegipidajale ei saanud ka teadmata olla, et tegevuskoha muutumine eeldab vastava haldusakti andmist, mistõttu pidi ta mõistma sellise haldusakti olemasolu ning ka tähendust varasema, juba halduskohtus vaidlustatud haldusakti kehtivusele, s.t et apteegi tegevuskoht on tegevusloa põhiregulatsiooni osa ning tegevuskoha muutmine tähendab uue haldusakti andmist (Riigikohtu 18. märtsi 2021. a otsus asjas nr 3-18-1287 p 19 ja seal viidatud praktika). Kohtul on alust arvata, et kaebaja oli juba haldusasjas nr 3-18-1287 osaledes ning Ravimiameti 4. veebruari 2021. a otsuse andmise ajal teadlik vastavast haldus- ja kohtupraktikast, mistõttu pidi ta ka mõistma vajadust sellist haldusakti korrakohaselt vaidlustada. Kohtusse kaebusega pöördumisega hilinemist ei saanud kohtu hinnangul seega tingida ka sellised asjaolud nagu haldus- või kohtupraktika muutumine või ebaselgus.
13.5.Arvestades kohtu eeltoodud seisukohta, et kaebaja jaoks pidi olema vaidlustatud haldusakti olemasolu teada oluliselt varem kui selle esitamisel haldusasjas nr 3-18-1287, ei ole kaebaja praegusel juhul kohtu hinnangul toiminud selliselt, et vaidlustatud haldusakt mõistlike jõupingutustega ning mõistliku aja jooksul välja nõuda, et seda siis 30-päevase tähtaja jooksul tühistamisnõudega vaidlustada. Arvestades kaebuse esitamisele eelnenud ajavahemiku pikkust, ei muuda kaebust tähtaegseks ka asjaolu, et kaebus on esitatud kahe nädala jooksul hetkest, mil praeguses haldusasjas vaidlustatud otsus esitati tõendina haldusasjas nr 3-18-1287.
14.Kaebaja on juhuks, kui kohus ei loe kaebust tähtaegseks, taotlenud ka kaebetähtaja ennistamist.
14.1.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes.
14.2.Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12). Kohtupraktika on pidanud kaebetähtaja ennistamisel määravaks püsivate takistuste olemasolu (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-65-09, p 16 ). Kohtu hinnangul ei esinenud praegusel juhul selliseid püsiva loomuga takistusi, mis välistanuks kaebajal oluliselt varem pöörduda kohtusse kaebusega või ka tähtaja ennistamise taotlusega. Praeguse asja ei saa hilinenud kohtusse pöördumist pidada ka kogenematusest tingitud eksituseks, mida kohtupraktika on mõnel juhul pidanud kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks (nt viidatud määrus asjas 3-3-1-30-13, p 12). Kaebajat on erinevates kohtuasjades esindanud vandeadvokaadid ning tuleb eeldada, et pingelises turusituatsioonis jälgis kaebaja oma valdkonna samas väikelinnas toimuvaid arenguid. Kaebetähtaja ennistamise põhjused peavad olema seda kaalukamad, mida pikemalt on tähtaega ületatud (nt Riigikohtu 16. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-41-02, p 11). Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul selliseid kaalukaid põhjuseid, mis õigustaks tühistamisnõude esitamist 10 kuud pärast haldusakti andmist, millest teadasaamiseks ning haldusakti väljanõudmiseks oli kaebajal reaalne võimalus juba märkimisväärselt varem.
14.3.Kaebaja väitel ei olnud ta vaidlustatud otsusest teadlik ega pidanud võimalikuks, et Ravimiamet teeb juba vaidlustatud tegevusloa osas täiendavaid haldusakte kohtumenetluse
3-21-2809
jooksul, ning seda ilma kaebajat ja kohut teavitamata ning ta ei pidanud vajalikuks Ravimiameti tegevuslubade registrit jälgida. Kohtu hinnangul ei saa hilinenud kohtusse pöördumist sedavõrd pika aja möödumisel õigustada ka asjaolu, et OÜ PharmaTwo esitas praeguses asjas vaidlustatud otsuse haldusasjas nr 3-18-1287 alles 2021. a novembrikuus. Isegi kui viidatud haldusasjas võib tekkida kahtlus Ravimiameti või kolmanda isikuna osaleva OÜ PharmaTwo puhul menetlusõiguste heauskses kasutamises, on praeguse vaidluse seisukohast määrav, et kaebajal endal oli võimalus oluliselt varem astuda samme enda õiguste kaitseks, sh vastustajalt välja nõuda haldusakt, millega OÜ PharmaTwo tegevuskohta muudeti. Kohus ei pea vastustaja ega OÜ PharmaTwo tegevust kohtumenetluses haldusasjas nr 3-18-1287 selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis õigustaks käesolevas haldusasjas kaebetähtaja ennistamist. Ka ei saanud kaebajal tekkida ootust, et käimasolev kohtuvaidlus asjas nr 3-18-1287 takistab muudatusi selles asjas vaidlustatud tegevusloa põhiregulatsiooni osas (nagu tegevuskoha muutumine) ning sellekohaste haldusaktide andmist.
15.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning jätab taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Seetõttu lõpetab kohus ka HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel käesoleva kohtuasja menetluse.
16.Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 43 lg 1 p-st 2 ja § 155 lg-st 6 koosmõjus ei ole lubatud halduskohtule kaebuse esitamine, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
17.Kaebaja on esitanud ka taotluse käesoleva haldusasja liitmiseks haldusasjaga nr 3-18-1287. Kuna kohus lõpetab käesoleva haldusasja menetluse kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu, ei ole kujunenud olukorras ka alust haldusasjade liitmiseks ja kohus jätab selle taotluse rahuldamata.
MENETLUSKULUD
18.HKMS § 109 lg-st 2 tulenevalt lahendab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse ja otsustab menetluskulude väljamõistmise.
19.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (15 eurot) tuleb seega kaebajale tagastada. Kohus tagastab riigilõivu pärast käesoleva määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 jõustumist.
20.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral kaebaja, kui seadus ei sätestata teisiti. HKMS § 108 lg-st 8 tulenevalt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.
21.OÜ PharmaTwo on esitanud menetluskulude nimekirja ja taotluse mõista kaebajalt tema kasuks välja menetluskulud 1540,80 eurot (koos käibemaksuga) (dtl 44-46). Menetluskulude nimekirja järgi on osutatud teenust 5,7 tunni ulatuses. Vandeadvokaat Kaupo Lepasepp on seejuures teenust osutanud 1,2 tunni ulatuses, keskmise tunnihinnaga 384 eurot (320 eurot ilma käibemaksuta) ning vandeadvokaat Kaspar Endrikson 4,5 tunni ulatuses, keskmise tunnihinnaga 240 eurot (200 eurot ilma käibemaksuta). Vastustaja on kinnitanud, et tal käesolevas asjas menetluskulud puuduvad. Kaebaja ei ole kohtu antud tähtajal kolmanda isiku taotlusele vastuväidet esitanud.
3-21-2809
22.Kuna kohtu poolt menetlusse kaasatud OÜ PharmaTwo vaidlustatud haldusakti adressaadina on kolmandaks isikuks nö vastustaja poolel, on ta ka õigustatud HKMS § 108 lg 8 alusel nõudma menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Seda ei välista ka asjaolu, et vastustajal tema väitel väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Samuti ei välista menetluskulude väljamõistmist kaebajalt asjaolu, et kohus ei ole teinud kolmanda isiku kaasamiseks määruskaebusega vaidlustatavat määrust (HKMS § 21 lg 3), vaid on OÜ PharmaTwo kaasanud eeldusliku kolmanda isikuna arvamuse andmiseks (6. detsembri 2021. a kohtumäärus, dtl 18). Kohtupraktika on aktsepteerinud kolmanda isiku nö vaikimisi kaasamist, kui ka kohus ei ole seda teinud sõnaselgelt määruskaebusega vaidlustatava määrusega ning seda ka menetluskulude jaotamise kontekstis (Riigikohtu 21. mätsi 2019. a määrus asjas nr 3-16-799, p 8 ja seal viidatud praktika). Kohtu hinnangul on OÜ PharmaTwo kaasamine võimalikult varases menetlusstaadiumis olnud tema õiguste kaitseks vältimatu, kuna vaidlustati teda soodustav haldusakt, millega anti talle ettevõtluseks möödapääsmatu muudetud tegevusluba.
23.HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, arvestades ka mõistlikkuse ja õigluse põhimõttega (HKMS § 108 lg 11). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kohtupraktikas peetud vajalikuks arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust (Riigikohtu 3-3-1-21-15. p 16). Kujunenud kohutupraktika järgi tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga, kui seda on taotletud (Riigikohtu 4. märtsi 2020. a otsus asjas nr 3-18-1740, p 19 ja seal viidatud praktika).
24.Õigusabiteenuse maht, mille kulu väljamõistmist kolmas isik taotleb, on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kolmanda isiku esindajad on esitanud üksnes oma seisukoha kaebuse tähtaegsuse ja tähtaja ennistamise taotluse kohta. Kuigi sellise seisukoha kujundamine ja vormistamine eeldas kaebuse ja vastustaja vastusega ning nende lisadega tutvumist, ei olnud tegemist kuigi mahuka materjaliga. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist ka asjaolude poolest ega õiguslikult väga keeruka olukorraga ega esindajatele täiesti uudse problemaatikaga. Märkimist väärib ka menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg (1,5 tundi), mida kohus ei pea tervikuna põhjendatuks, vaid hinnanguliselt 1/3 osas, kuna nimekiri ei ole kuigi pikk ega detailirohke. Konkreetsele menetluslikule olukorrale keskendunud küsimusega on tegelenud kaks vandeadvokaati, kellest ühe osutatava tunnitasu hind (384 eurot/320 eurot ilma käibemaksuta on haldusasjades väljamõistetavast tavapärasest õigusabiteenuse hinnast märgatavalt kõrgem ning ka teise advokaadi teenuse tunnihind (240 eurot, 200 eurot ilma käibemaksuta) ületab tavapärast haldusasjade tunnihinda. Eelnevat kokku võttes peab kohus põhjendatuks kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista õigusabiteenuse osutamise kulud 750 euro ulatuses.