X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 9. juuli 2021. a tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 15.3-3.4/401-1 ja 23. augusti 2021. a vaideotsuse nr 15.3-3.4/401-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja v.adv Ene Soop Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2021. a määruse resolutsioon haldusasjas nr 3-21-2011 muutmata. Muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja § 88 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 09.07.2021 otsusega nr 15.3-3.4/401-1 X-le väljastatud elamisloa välismaalaste seaduse VMS § 135 lg 1 p-de 2 ja 4 ning § 135 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel kehtetuks alates 09.08.2021. PPA 23.08.2021 vaideotsusega nr 15.3-3.4/401-3 jäeti X vaie PPA 09.07.2021 otsuse tühistamiseks rahuldama.
2.X esitas 02.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 09.07.2021 tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 15.3-3.4/401-1 ja 23.08.2021 vaideotsuse nr 15.3-3.4/401-3 tühistamiseks.
3.PPA esitas 30.11.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse kaebajale juurdepääsu piiramiseks taotlusele lisatud dokumentidele ja taotluse enda suhtes. Taotluse kohaselt on selle lisades esitatud dokumentide puhul tegemist teise riigi salastatud teabega. Lisas esitatud
3-21-2011 dokumentides sisalduva teabe avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist, kuna kõnealune teave on usaldatud PPA-le ja on mõeldud kasutamiseks üksnes politseis ja kohtus. Esitatud dokumendid sisaldavad teavet ka politsei tegevuse meetodite ja taktika kohta, mille avalikustamine lihtsustaks isikutel oma tegevuse varjamist või kahjustaks süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist, mis nõrgestab riigi võimet kuritegude vastases võitluses. Kuna tegemist on teise riigi poolt esitatud salastatud teabega, siis võib teabe avalikuks tulek kahjustada ka teise riigi süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist. Lisaks sisaldavad esitatud dokumendid täiendavat informatsiooni isikute kohta, kes ei ole kaasatud praeguse haldusasja menetlusse. Menetlusväliseid isikuid puudutava teabe avalikuks tulek kahjustab nende isikute õigusi. Tegemist on avaliku korra tagamiseks, salastatud välisteabe hoidmiseks ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega, mille puhul on huvi saladuse hoidmiseks kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. PPA menetlusviiside ja –taktika kaitse vajadus põhistab riigi huvi kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu piiramiseks taotluse lisadele. Riigi huvi on ilmselgelt kaalukam kaebaja ja tema esindaja õigusest tutvuda viidatud materjalidega.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 13.12.2021 määrusega PPA taotluse osaliselt ning piiras kaebaja juurdepääsu PPA 30.11.2021 taotlusele lisatud dokumentidele. Juurdepääsu piiramine PPA 30.11.2021 taotluse lisas toodud menetlusdokumentidele (sh dokumentide tõlgetele) on täies mahus põhjendatud. Tegemist on ennekõike salastatud välisteabega, mis mh sisaldab ka andmeid praeguses haldusasjas menetlusosalisteks mitteolevate isikute kohta. HKMS § 79 lg 1 p-s 1 sisalduv alus „eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks“ seondub riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest (RSVS) tulenevate piirangutega. RSVS § 3 p 2 kohaselt on salastatud välisteave välisriigi, EL, NATO või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni (salastatud välisteabe avaldaja) poolt salastatud ja Eestile avaldatud teave ning Eesti Vabariigi poolt välislepingu täitmiseks loodud teave, mis tuleb salastada välislepingu kohaselt. PPA on esitanud kohtule teabe, mis annab aluse järelduseks, et halduskohtule 30.11.2021 esitatud tõendite näol oleks tegemist salastatud välisteabega RSVS § 3 p 2 (ja seeläbi HKMS § 79 lg 1 p 1) tähenduses. Kohus ei pea põhjendatuks piirata juurdepääsu 30.11.2021 taotluse sisule endale, arvestades, et taotlus ei viita selle lisades toodud dokumentide sisule ega saa seega kahjustada teabe salastatust. Viidatud andmetele juurdepääsu piiramine ei piira ülemääraselt menetlusosaliste seadusega sätestatud menetlusõigusi ning juurdepääsu piiramise vajadus kaalub üle kaebaja õiguse tutvuda toimikuga täies ulatuses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
X palub 30.12.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.12.2021 määrus.
Halduskohus ei ole dokumentide salastamisel põhjendanud konkreetset kaalukat huvi ning on jätnud kaalumata võimaluse dokumentide osaliseks avalikustamiseks menetlusosalist puudutavas osas. Vastustaja taotlus ei vasta tõendite esitamise taotluse nõuetele, kuna puudub teave, mis kuupäevaga on dokument, mis asjaolu soovitakse dokumendiga tõendada. Puudub igasugune teave salastamiseks taotletud dokumendi enda ja järelduste kohta. Piisavaks aluseks ei ole viide, et dokument on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. PPA peab hankima tõendeid viisil, mis võimaldavad neid kasutada menetlusosalisele avatuna, vastasel juhul ei ole võimalik kaitseõiguse teostamine. Samuti puudub võimalus kontrollida info hankimise seaduspärasust. PPA viitab kuritegevusevastasele võitlusele ja süütegude avastamisele. Kui on tegemist mingi kuriteo kahtlusega, peaks eksisteerima süütuse presumptsioon ja advokaadil juurdepääs. Salastatud välisteave tundub olevat oletuslik. Kohus märgib, et teave annab alust 2(5)
3-21-2011 järelduseks, et esitatud tõendite näol oleks tegemist salastatud välisteabega. Mõistmaks piirangut, peaks olema välja toodud, kas oli salastatud teave ja mis on konkreetne alus. Puudub teave, mis alusel on välisteave salastatud ning kas tegemist on seaduspäraselt välismaal salastatud teabega. Argument, et välisteave on antud kasutamiseks kohtus, ei anna alust selle salastamiseks menetlusosalise ja tema esindaja eest. Kaebajale ei edastatud taotlust, et ta saaks sellele oma seisukoha esitada.
PPA palub 12.01.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Vastustaja selgitas ja põhjendas taotluses, miks on dokumentidele kaebaja juurdepääsu piiramine vajalik. Vastustaja jääb nende seisukohtade juurde. Kuna vastustaja esitatud dokumendid puudutavad praeguses kohtumenetluses mitteosalevate isikute andmeid ning salastatud välisteavet, on neile juurdepääsu piiramine põhjendatud. Tegemist on teise riigi poolt esitatud salastatud teabega. Kui see teatavaks teha, võib teabe avalikuks tuleks kahjustada ka teise riigi süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist. Tegemist on avaliku korra tagamiseks, salastatud välisteabe hoidmiseks ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega, mille puhul on huvi saladuse hoidmiseks kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. PPA tegevuse meetodite ja taktika kaitse vajadus põhistab riigi huvi kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu piiramiseks taotluse lisadele.
7.PPA selgitas 21.01.2022 vastuses kohtunõudele, et taotlus juurdepääsu piiramiseks on esitatud AvTS § 35 lg 1 p-de 3, 51 ja 12 alusel. Vaidlusalused dokumendid on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks alates 30.11.2021 ning juurdepääsupiirang on kehtestatud 75 aastaks. Tegemist ei ole salastatud välisteabega RSVS 3. ptk tähenduses. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist. Kuna 30.11.2021 taotluse lisade näol on tegemist välisriigilt saadud infoga, kahjustab info avalikuks tulek ilmselgelt Eesti politsei usaldusväärsust välisriigi partnerite ees. Tegemist on teabega, mille puhul on huvi saladuse hoidmiseks kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.Halduskohus ei ole 13.12.2021 määruses sõnaselgelt märkinud, et võtab PPA 30.11.2021 taotluse lisadena esitatud dokumendid tõenditena vastu. See on siiski ilmne, kuna halduskohus on sama määrusega piiranud nendega tutvumise õigust. Lisaks kohustab menetlusseadustik põhjendatud määrusega lahendama üksnes tõendi vastuvõtmisest keeldumise (HKMS § 62 lg 5). Määruskaebuse p-des 24‒31 on kaebaja vaidlustanud sisuliselt vaidlusaluste teabekandjate tõendina asja juurde võtmist. Teisisõnu on kaebaja vaidlustanud tõendite asjakohasust (HKMS § 62 lg 2). Tõendi asja materjalide juurde võtmine ei ole HKMS-i kohaselt määruskaebemenetluse korras vaidlustatav, mistõttu jätab ringkonnakohus vastavad väited tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib siiski, et kui tõendi vastuvõtmiseks ei ole formaalseid takistusi (nt tõendi esitamise tähtaegsus), siis on halduskohtul tõendi vastuvõtmisel ulatuslik otsustusruum, kas tõendil on asjas tähtsust HKMS § 62 lg 2 mõttes. Küsimuse üle, kas tõenditega arvestada (HKMS § 62 lg 6) ja millise kaaluga need on asja sisulisel lahendamisel, otsustab kohus otsuse tegemisel (Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p 17).
10.Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 13.12.2021 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu määruse põhjendustega. 3(5)
3-21-2011
11.Ringkonnakohus märgib esmalt vastuseks määruskaebusele, et halduskohtul puudus õigus kaebajale PPA 30.11.2021 taotlust avalikus e-toimikus sellele seisukoha esitamiseks nähtavaks teha, kuna PPA taotles sama taotluse osas juurdepääsu piiramist.
12.HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (sh riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks ning menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks – HKMS § 79 lg 1 p-d 1 ja 3) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju.
13.HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Menetlusosalise toimikule juurdepääsu õiguse piiramisel piiratakse tema põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (põhiseaduse § 24 lg 2). Juurdepääsu tõenditele võib piirata eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23 ja 24; 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19; 15.05.2014 määrus nr 3-3-136-14, p-d 6 ja 8).
14.Halduskohus on lõppjäreldusena õigesti leidnud, et esineb alus piirata kaebaja ja tema esindaja õigust tutvuda PPA 30.11.2021 taotluse lisadega HKMS § 79 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 88 lg 2 alusel. Samas on halduskohus ekslikult leidnud, et PPA esitatud teave annab alust järelduseks, et 30.11.2021 taotluse lisad on salastatud välisteave RSVS § 3 p 2 tähenduses. RSVS § 3 p 2 kohaselt on salastatud välisteave välisriigi, Euroopa Liidu, NATO või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni poolt salastatud ja Eestile avaldatud teave ning Eesti Vabariigi poolt välislepingu täitmiseks loodud teave, mis tuleb salastada välislepingu kohaselt. Ringkonnakohtule ei nähtu, et PPA 30.11.2021 taotluse lisade puhul oleks tegemist salastatud välisteabega RSVS § 3 lg 2 tähenduses ning 30.11.2021 taotlus oleks esitatud RSVS-le tuginedes. Seda on PPA kinnitanud ka 21.01.2022 vastuses ringkonnakohtu kohtunõudele. See ei anna siiski alust halduskohtu määruse tühistamiseks, sest ringkonnakohus peab võimalikuks eksimuse ise kõrvaldada.
15.PPA on ringkonnakohtule 21.01.2022 vastuses kinnitanud, et 30.11.2021 taotlusele lisatud kaks dokumenti koos lisadega on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS 35 lg 1 p-de 3, 51 ja 12 alusel. AvTS § 35 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks: teabe, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist (p 3); teabe uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist (p 51); teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust (p 12).
16.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et 30.11.2021 taotlusele lisatud teabekandjad sisaldavad teavet, mis on mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks ning millele juurdepääsu piiramine on vajalik ja põhjendatud. Lisades sisalduva teabe avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist. Dokumentidest nähtuvalt on tegemist teise riigi poolt Eestile 4(5)
3-21-2011 avaldatõud teabega, mis on mõeldud kasutamiseks ainult politseis ja kohtus. Dokumentides sisaldub ka info politsei tegevuse meetodite ja taktika kohta, mille avalikuks tulek raskendaks politsei tööd. Samuti sisaldavad need teavet isikute kohta, kes ei ole praeguse asja menetlusosalisteks. Ringkonnakohtu hinnangul on PPA huvi saladuse hoidmiseks praegusel juhul ilmselgelt kaalukam kaebaja ja tema esindaja õigusest tutvuda viidatud materjalidega. Tegemist on avalikkuse eest varjatud, riikidevahelist asjaajamist ja teabevahetust puudutava teabega, mis ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Ringkonnakohus peab oluliseks, et PPA 30.11.2021 taotluse lisad on varjamata kujul halduskohtule esitatud ning kohus saab nendega tervikuna tutvuda. Küsimuse üle, kas dokumentidega arvestada ja millise kaaluga need on asja sisulisel lahendamisel, otsustab kohus otsuse tegemisel. Kohtuotsuse peale on kaebajal võimalik esitada vajaduse korral apellatsioonkaebus ning taotleda selles ühtlasi halduskohtu järelduste kontrollimist. Eelneva põhjal on põhjendatud PPA 30.11.2021 taotlusele lisatud kahe dokumendi ja nende tõlgete osas kaebaja juurdepääsu piiramine HKMS § 79 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 88 lg 2 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.