Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.11.2023 otsuse nr 15.3-3.2/935-1 tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata tema elamisloa taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud xx xx xxxx) Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Marta Gromtsev
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 09.05.2024. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Venemaa Föderatsiooni kodanik Xile väljastati Politsei- ja Piirivalveameti 09.08.2022 otsusega nr 1058536398/TE välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 137 lg 1 alusel tähtajaline elamisluba elama asumiseks Eestis elava Eesti kodanikust abikaasa juurde (edaspidi elamisluba). Elamisluba väljastati kehtivusega 1 aasta. Enne elamisloa kehtivuse lõppemist esitas X taotluse selle pikendamiseks.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 27.11.2023 otsuse nr 15.3-3.2/935-1 (edaspidi 27.11.2023 otsus), millega keeldus Xi (edaspidi ka taotleja) elamisloa pikendamisest. PPA leidis, et taotleja ei ela Eestis, vaid töötab pidevat Soomes ja Venemaal. Ka taotleja abikaasa, kes on kutsuja, töötab püsivalt Venemaal. Abikaasade1 jaoks on Eesti pigem transiitriik, kus taotleja on aasta jooksul käinud 47 päeva. Taotleja esitatud selgitustest nähtub, et tema tegelik elukoht ei ole Eestis, vaid ta planeerib tulevikus siia elama asuda. Elamisloa andmise eesmärk ei ole piiri ületamise lihtsustamine ning viisaga seotud kulutuste ärahoidmine, vaid isiku Eestisse elama asumise legaliseerimine. Abikaasadel puudub ka püsiv sissetulek, kuna taotleja sai palka osade kaupa 9 kuu jooksul.
3.X (edaspidi kaebaja) esitas 05.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.11.2023 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata tema elamisloa pikendamise taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.PPA 27.11.2023 otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebajale väljastati 09.08.2022 tähtajaline elamisluba maksimaalselt lühema perioodiga, kuna peeti vajalikuks hinnata perekonnaelu püsivust ning seda, kas kaebaja ja tema perekond asuvad elamisloa kehtivuse ajal Eestisse püsivalt elama. VMS § 6-st tulenevalt loetakse püsivaks Eestis elamiseks Eestis viibimist Eesti elamisloa alusel ning see ei ole seotud Eestis veedetud päevade arvuga. Oluline on, et välismaalane kasutaks elamisluba sellel eesmärgil, milleks see talle anti (vt eelnõu seletuskiri). Kuigi sellega nõustub vastustaja ka kaebuse vastuses, siis leiab vastustaja ikkagi, et 60 päeva ei ole samastatav Eestis elamisega ning tegeliku elukoha nõue ei ole täidetud. Seega ei tuginenud vastustaja otsuse tegemisel mitte seaduses sätestatule, vaid enda subjektiivsele ettekujutusele, mida saab ja mida ei saa pidada „tegelikuks elukohaks“. Kaebaja elab Eestis, tema elukoht on registreeritud rahvastikuregistris, tal on kehtiv meditsiiniabi kindlustusleping. Kuna mõistel „tegelik elukoht“ puudub üldkasutatav ja rahvusvaheliselt ühtviisi mõistetav definitsioon, siis saab lugeda tegelikuks elukohas rahvastikuregistris registreeritud elukoha. Kaebaja puhul on täidetud VMS §-des 138, 139 ja 130 sätestatud tingimused. Kaebaja viibis elamisloa kehtivusaasta jooksul Eestis 61 päeva. Kokku on kaebaja alates 2023. aasta algusest Eestis veetnud 105 päeva, millele lisandub veel 74 päeva teistes EL riikides (Soomes ja Itaalias).
4.2.PPA toob otsuses välja, et abikaasadel puudub püsiv legaalne sissetulek, kuna kaebaja sai palka osade kaupa 9 kuu jooksul. Lisaks tõi PPA välja, et kuna kaebaja sissetulek on Venemaalt, siis võib kahelda selle püsivuses. Et kaebaja saab sissetuleku ka Soome ühingust (EuroKronstadt Oy), selle jättis PPA tähelepanuta. VMS § 9-s on loetelu kõikidest sissetulekuallikatest, mida loetakse VMS-i mõttes legaalseks ning ei sisalda mingeid piiranguid sissetulekuallikate territoriaalsele asukohale või ajalisele piirangule. Kaebuse esitaja selgitas, et kuna alates 1995. aastast on AO Dest tihedalt seotud EuroKronstadt Oy-ga, on tema Venemaal tööalased viibimised olnud seotud välisosalusega ettevõtte tootmise üleviimisega Soome ja Eestisse.
4.3.Põhjendamatu on väide, et keelduva otsusega ei kaasne perekonnaelu riivet. Kaebaja abikaasa on Eesti kodanik, kelle jätkuv elamine Venemaal ei ole turvaline. Perekonnapõhiõigus on tagatud PS § 26 esimeses lauses ja § 27 lõikes 1, siis lubab põhiseadus seda põhiõigust piirata PS § 26 teises lauses nimetatud eesmärkidel või mõne teise põhiõiguse või põhiseadusliku õigusväärtuse kaitseks. Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, kuna ei pöördunud kaebaja abikaasa poole küsimusega, kas tal on võimalik asuda elama või jätkuvalt elada taotleja kodakondsusjärgses
Taotleja/kaebaja ja tema Eesti kodanikust abikaasa ühiselt
2 (6)
riigis. Ühestki dokumendist ei nähtu, et vastustaja oleks olnud kontaktis kaebaja abikaasaga või veendunud, et kaebaja abikaasa on teadlik vajadusest esitada tõendeid või selgitusi, miks tema ei saa enam elada perekonnaelu kaebaja kodakondsusjärgses riigis. Et kaebaja Eesti kodanikust abikaasal on kaebaja kodakondsusjärgses riigis elamisluba ja et kaebaja abikaasa on pikalt elanud perekonnaelu Venemaal, ei saa teha järeldusi edaspidiste mõjude kohta kaebaja abikaasale.
4.4.Ekslik on vastustaja väide, et VMS § 117 lg 1 punkt 2 ei nõua elukoha registreeringut. VMS § 117 lg-st 3 tulenevalt sätestatakse täiendavad tingimused vastaval alusel tähtajalise elamisloa andmiseks eraldi. VMS § 129 lg 3 kohaselt on elamisloa pikendamise tingimuseks Eesti elukoha registreerimine rahvastikuregistris, ning kaebuse esitaja puhul ei kohaldu VMS § 140 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisuste loetelu.
4.5.Vastustaja ignoreerib kaebaja selgitusi, miks ta viibis väljaspool Eestist, st et kaebajal ei olnud enne positiivse elamisloa andmise otsuse saamist võimalust asuda oma elu ümber korraldama. Küüniliselt mõjub vastustaja kaebuse vastuse punktis 15 märgitu, et ei ole alust arvata, et abikaasadel esineksid takistused Venemaal perekonnaelu elamiseks. Vastustaja kas ei tea midagi “ebasõbralikest riikidest” tagasipöörduvate kodanike Venemaal viibimise ohust ja arvukatest inimeste tagakiusamise juhtumitest nende sõjavastase positsiooni ja poliitiliste tõekspidamiste pärast või on ta valmis Eesti kodanikku sellisesse ohtu teadlikult seadma, keelates tal võimaluse elada koos abikaasaga kutsuja kodakondsusjärgses riigis.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.PPA otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. VMS kohustab PPA-d hindama taotluse põhjendatust ning seaduses sätestatud tingimustele vastavust. Tähtajalise elamisloa taotlemise eesmärk peab olema põhjendatud ning selle all on silmas peetud ka seda, et esinevad faktilised asjaolud, mis õigustavad konkreetsel VMS §-s 118 nimetatud alusel tähtajalise elamisloa andmist.2 Abikaasa juurde elama asumiseks antava elamisloa eesmärk on võimaldada Eestis elava isiku abikaasal asuda Eestisse ja võimaldada neil koos Eestis perekonnaelu elada. Elamisloa saamiseks, omamiseks ja pikendamiseks peavad olema täidetud seaduses sätestatud tingimused. Välismaalasele ei ole elamisloa kehtivusaja jooksul keelatud reisimine, töötamine või koolitused mõnes teises riigis, kuid välismaalase tegelik elukoht peab olema Eestis.
5.2.Kaebajale väljastati 2022. aastal elamisluba lühema tähtajaga, et hinnata, kas nad asuvad abikaasaga Eestisse püsivalt elama. Abikaasad seda ei teinud. Ehkki seadusandja ei ole sätestanud konkreetset päevade arvu, mis välismaalane peab elamisloa alusel Eestis elama, kuid sellist lühiajalist viibimist (60 päeva) ei saa kindlasti nimetada Eestis elamiseks. Ka kaebaja abikaasa peamine elukoht on Venemaa. Eestis elukoha registreering ja kindlustuslepingu sõlmimine ei väära tõsiasja, et elamisloa andmise üldtingimus (st tegelik elukoht Eestis) ei ole täidetud. Tegeliku elukoha tingimuse puhul ei ole tegemist formaalse nõudega, mis peab täidetud olema, vaid tegelikkusega. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et VMS § 117 lõike 1 punkt 2 ei nõua elukoha registreeringut, vaid selle mõte on, et taotleja elaks päriselt Eestis, mitte kuskil mujal.
5.3.Kaebaja tõi haldusmenetluses välja põhjused, miks ta pole saanud Eestisse elama asuda. Ükski nendest ei olnud ootamatu. Arvestades kaebaja ema diagnoose, siis pidi kaebaja arvestama, et tema Eestisse kolimine võib olla raskendatud. Eestis lühiajalist viibimist ei saa põhjendada ka tööülesannete täitmisega. Kaebaja ei ole lähetatud töötaja, vaid ta tegeleb enda ettevõtte üleviimisega Venemaalt Euroopa Liitu. Vastustajale on arusaamatu, kuidas puutub antud juhul asjasse kaebaja viibimine teistes Schengeni riikides, kui tema tegelik elukoht polnud Eestis.
Tallinna Halduskohtu 11.01.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-2011, punkt 21.
3 (6)
5.4.Kaebaja on näidanud, et tal puudub vajadus Eesti elamisloa järele. Kaebaja ja tema abikaasa elavad alaliselt Venemaal ning pole Eestisse elama asunud, kui kaebaja sai tähtajalise elamisloa. Ei ole usutav, et tähtajalise elamisloa pikendamisel asub kaebaja Eestisse elama, kui tal on vaja hoolitseda ema eest ja korraldada ettevõtte üleviimine Venemaalt. Kaebaja ise avaldas, et ei saa nimetada Eestisse elama asumise täpset kuupäeva.7
5.5.Seoses sissetulekuga, siis on vastustaja seisukohal, et see on piisav, kuid ei ole püsiv. Otsuses on välja toodud, et kaebaja sai töötasu 9 kuu jooksul osade kaupa. Lähtuvalt kaebaja pangakonto väljavõttest sai ta 2023. aasta jaanuarikuu eest palka alles 2023. aasta aprillis, töötasu aprilli ja maikuu eest pole kaebaja üldse saanud. Sissetuleku püsivas iseloomus ei saa olla kindel, kuna on alust arvata, et Venemaa poolt Ukraina vastu alustatud sõjalise tegevuse tõttu kehtestatud sanktsioonide mõjul on kaebaja ettevõttel rasked ajad.
5.6.Väide perekonnaelu riivest ei ole põhjendatud. Kuigi kaebaja abikaasa on Eesti kodanik, elab ta Venemaal ning Eestit külastab aeg-ajalt. Ka enne kaebajale elamisloa andmist elasid abikaasad Venemaal. Vastustaja hinnangul ei ole usutav, et Eesti kodanik, kellel ei ole Venemaal olemine turvaline, elab agressorriigis ning pole sealt ära kolinud pärast sõja algust. Samuti jääb ebaselgeks, milleks taotles kaebaja abikaasa elamisloa dokumenti (väljastatud 11.04.2022) või jätkas töötamist Venemaal, kui ta ei soovinud seal elada. Seega ei ole alust arvata, et abikaasadel esineksid takistused pereelu elamiseks Venemaal. VMS-i mõttes moodustavad perekonna välismaalase abikaasa ja alaealised lapsed. Kaebaja lapsed on täiskasvanud ning seega ei kuulu kaebaja perekonda.
5.7.PPA ei pidanud pöörduma taotluse lahendamiseks kaebaja abikaasa poole, kuna haldusmenetluses tuvastati, et nende elukoht on Venemaa. Kuigi kaebajale oli antud tähtajaline elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks, pole ta tegelikkuses Eestisse elama asunud ning jätkas pereelu elamist Venemaal. Kaebaja ja kutsuja on aastaid elanud Venemaal. Seni pole neil olnud mingeid takistusi Venemaal pereelu elamiseks ning kaebaja pole toonud välja asjaolusid, mis takistaksid seda ka tulevikus.
5.8.Elukoha registreeringu nõue tuleneb küll seadusest, kuid kohtupraktikas on väljendatud, et selle sätte eesmärgiks ei ole mitte pelgalt registreering, vaid tegelik elamine Eestis. Ainuüksi rahvastikuregistris elukoha registreeringu nõude täitmine ei kinnita ega tõenda Eestis elamist. Isegi kui välismaalasel on rahvastikuregistris registreeritud elukoht, kuid Eestis ta ei ela, ei ole VMS § 117 lõike 1 punktis 2 sätestatud elamisloa üldtingimus täidetud ning esineb alus elamisloa andmisest/pikendamisest keeldumiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et PPA 27.11.2023 otsus, millega keelduti kaebaja elamisloa pikendamisest, on õiguspärane ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Seetõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata. Kohus nõustub PPA otsuse põhjendustega, ega pea vajalikuks neid oma otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kohus aga järgmist.
7.Välismaalasel ei ole põhiõigust Eesti Vabariigis viibimiseks. Küll aga on välismaalasel põhiõigus, et ühelt poolt kaalutaks Eesti Vabariigi suveräänset õigust otsustada, kas ja millised välismaalased tema territooriumil viibivad; teiselt poolt kaalutaks aga välismaalasele olulisi põhiõigusi, sh õigust perekonnaelule. Vaidluse põhiküsimuseks ongi, kas abikaasa juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmisest võib keelduda, kui Eesti kodanikust abikaasa, kelle 4 (6)
juurde elamiseks elamisluba taotletakse, ei ela ise Eestis. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis ei ole vaja analüüsida, kas täidetud on perekonna piisava sissetuleku nõue, mille kehtestab
VMS § 139.
8.VMS § 117 lg 1 punkti 1 kohaselt on tähtajalise elamisloa andmise üldtingimuseks, et tähtajalise elamisloa taotlemise eesmärk on põhjendatud. VMS § 123 punkti 3 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud. Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele abikaasa juurde elama asumiseks (VMS § 118 punkt 1). Abikaasa juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmiseks peab abikaasa, kelle juurde elama asutakse, elama Eestis (VMS § 137 lg 1). Nimetatud nõue ei pea olema täidetud, kui perekond asub koos Eestisse elama.
9.Kohtu hinnangul on PPA igakülgselt hinnanud kaebaja vastavust tähtajalise elamisloa andmise tingimustele ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et abikaasad ei asunud aasta jooksul Eestisse elama ning täitamata on abikaasa juurde elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa tingimus – kaebaja abikaasa ei ela Eestis. Seejuures ei nõustu kohus kaebajaga, et elukoha nõude täitmiseks piisab pelgalt rahvastikuregistri kandest või üksikutest viibimispäevadest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab ning elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada tahet oma elukohta muuta. Kaebaja pidas haldusmenetluses enda alaliseks elukohaks Venemaad ning samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks Venemaalt asunud koos abikaasaga Eestisse elama viisil, et sellest saaks järeldada tahet senise elukoha muutmiseks. Seega on õige PPA väide, et lisaks registrikandele peab isik ka faktiliselt elama Eestis ning seda kinnitab muu hulgas VMS § 121 lg 1 sõnastus, mille kohaselt on välismaalane kohustatud registreerima elukoha rahvastikuregistri seaduses ettenähtud korras ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumise päevast arvates.
10.Kaebaja elamisloa pikendamata jätmine ei saanud olla üllatuslik, kuna kaebajale oli juba 2022. aastast teada, et elamisloa pikendamise eelduseks on reaalne Eestisse elama asumine3. Seda ei ole kaebaja kohtumenetluses ka vaidlustanud. PPA selgitas, et kaebajale väljastati 2022. aastal elamisluba minimaalse tähtajaga just sel põhjusel, et kaebaja ja abikaasa elasid Venemaal ning üks aasta on piisav aeg, et Eestisse elama asuda. Abikaasad Eestisse elama ei asunud ning nende ühine elukoht asub Venemaal4. Kuna kaebaja elamisloa pikendamise eeldustest on täitmata nii abikaasa elamine Eestis kui ka tema enda elamine Eestis, siis ei ole vaja analüüsida PPA ja kaebaja väiteid, mis puudutavad kaebaja ja tema abikaasa sissetulekuid. Kohus märgib vaid repliigi korras, et PPA ei asunud seisukohale, et abikaasade sissetulekus on alust kahelda põhjusel, et see pärineb Venemaalt. PPA seadis sissetuleku nõude täitmise küsimärgi alla põhjusel, et see ei pruugi olla püsiv.
11.Abikaasa juurde elama asumiseks antava elamisloa andmist ei õigusta ainuüksi asjaolu, et kaebaja abikaasa on Eestis kodanik. Kuna kaebaja abikaasa ei ela Eestis, siis ei ole põhjendatud ka kaebajale elamisloa andmine abikaasa juurde elama asumiseks. Ka elamisloa pikendamise menetluses ei osanud kaebaja välja tuua, kas ja millal perekond Eestisse kolida võiks5. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja elamisloa taotlemine on ajendatud muudest soovidest, mitte abikaasade ühisest otsusest jätkata oma elu Eestis. Tähtajaline elamisluba ei ole mõeldud mugavamaks piiriületuseks või äritegevuse ümberkorraldamiseks.
12.Kaebaja väited, et tema abikaasal on Venemaal ebaturvaline elada jms, ei ole praegusel juhul asjakohased, kuna kaebaja abikaasa ei ole Venemaalt Eestisse lahkunud ning PPA otsus keelduda kaebajale tähtajalise elamisloa pikendamisest ei kohusta kaebaja abikaasat Venemaal elama. Kui abikaasad oleksid soovinud, siis oleks nad saanud pärast kaebajale elamisloa väljastamist Eestisse kolida. Ehkki kaebaja toob välja erinevaid põhjusi, miks kolimine aset ei leidnud, siis ei tähenda see seda, et PPA oleks pidanud kaebaja elamisluba pikendama. Õigus Eestisse kolida on abikaasadel ka täna ning kaebajal on võimalik taotleda uuesti elamisluba, kui olukord selleks on küps.
13.Kuna kaebaja ja tema abikaasa tegelik perekonnaelu toimub Venemaal, siis ei kasutanud kaebaja temale antud elamisluba ka eesmärgil, milleks see talle anti. Kohtu hinnangul ei riku PPA 27.11.2023 otsus ka kaebaja õigust perekonnaelule, kuna abikaasade ühine perekonnaelu on Venemaal. Sel põhjusel ei pidanud PPA ka praegusel juhul kaasama menetlusse kaebaja abikaasat, kuna kaebaja on ise kinnitanud, et abikaasa elab ja töötab Venemaal. Seega ei oleks kaebaja abikaasa menetlusse kaasamine muutnud ka menetluse lõppotsust. Tallinnas elavat tütart ja lapselast on kaebajal võimalik külastada ka viisa alusel.
14.Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
15.Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata ja vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
16.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.