X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.07.2021 tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 15.3-3.4/401-1 ja 23.08.2021 vaideotsuse nr 15.3-3.4/401-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Ene Soop Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ede Kapstas
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11.02.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X on Pakistanis xxxx sündinud Pakistani Islamivabariigi kodanik. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) otsusega nr 1047024394/TE1 anti Xile tähtajaline elamisluba (kehtivusajaga 20.05.2019 kuni 20.05.2024) töötamiseks iduettevõttes CapOne Research OÜ finantsdirektorina välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 4 ja § 181 lg 1 p 12 alusel. X on omanud ka lühiajalise töötamise registreeringut nr 1046924459/LT1 töötamiseks samas äriühingus kehtivusajaga 22.04.2019 kuni 20.05.2020.
2.04.11.2021 kirjaga nr 15.3-10/461-12 andis PPA Xile võimaluse esitada täiendavad või täpsustavad andmed ja tõendid elamisloa menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, sh täpsustada töötamisega seotud asjaolusid ning esitada asjakohased tõendid, täpsustada tööülesandeid tööandjate juures, täpsustada töötamise asukohta, selgitada töötasu maksmise asjaolusid, esitada pangakontode väljavõtted ning esitada tõendid Eestis elamise kohta. 04.11.2021 kiri edastati nii Xile kui tema tööandja esindajale A. S.le.
3.28.01.2021 algatas PPA kirjaga nr 15.3-10/461-23 Xile väljastatud elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse VMS § 135 lg 1 p-de 2 ja 4 ja lg 2 p-de 2 ja 4 alusel, kuna Maksu- ja Tolliametile deklareeritud töötasudest nähtub, et Xi tööandja CapOne Research OÜ poolt pole toimunud 1,5 aasta jooksul regulaarset töötasu maksmist ning elamisloa kehtivuse ajal on makstud töötasu vaid neljal korral. PPA viitas ka asjaolule, et X ega tema tööandja pole reageerinud PPA 04.11.2020 kirjale nr 15.3-10/461-1, milles PPA andis võimaluse esitada hiljemalt 18.11.2020 täiendavaid ja täpsustavaid andmeid ning tõendeid elamisloa menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. 28.01.2021 kiri edastati nii Xile kui tema tööandja esindajale A. S.le.
4.28.01.2021 e-kirjas PPA-le4 selgitas Xi tööandja esindaja A. S., et pole varasemaid PPA kirju saanud ning X töötab tema ettevõttes finantshaldurina. A. S. lisas, et CapOne Research on finantstehnoloogia idufirma ning ettevõtte arendatud toote turule toomine on takistatud Covidkriisi tõttu. Tööandja esindaja selgitas, et tema elukoht on endiselt registreeritud Tallinnas, kuid 2020. aasta aprillis lahkus ta Indiasse ja reisikeelu tõttu jäi sinna kinni ning kuivõrd tema ema suri hiljuti, on tööandja esindaja töötanud Indiast. A. S. palus pikendada tähtaega dokumentide esitamiseks.
5.21.02.2021 e-kirjas5 selgitas A.t S., et seoses Covid-kriisiga ning PPA poolt töötajate palkamise taotluste tagasilükkamisega ei ole ettevõtte investorid täitnud investeerimiskohustusi, eelarve on olnud piiratud ning ettevõtte töötajad on panustanud osalise tööajaga ja palgata, et saada toode ühe aasta jooksul turule. Toode on peaaegu valmis ja tuleb turule 2021. a aprillis ning kõigi töötajate, sh X, palgad ühes maksudega tasutakse aprilli lõpus ja mai kuu jooksul. X palk makstakse täies ulatuses välja 2021. a aprilli lõpuks.
6.28.05.2021 e-kirjas6 teavitas X tööandja esindaja A. S. PPA-d, et on tasunud Xile 22. aprillil 7000 eurot ning võlg summas 8120 eurot tasutakse järgmisel nädalal.
7.14.06.2021 e-kirjaga nr 15.3-10/461-57 teavitas PPA Xi elamisloa kehtetuks tunnistamise aluse lisamisest, märkides, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid Xi faktilist ja püsivalt Eestis
Vastustaja 21.12.2021 menetlusdokumendi lisas. Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 1-2).
Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 3-5).
Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 10-11).
Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 9, tõlge lk 13).
Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 17).
Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 7).
2(17)
elamist. PPA andis võimaluse esitada oma arvamused ja vastuväited hiljemalt 17.06.2021 ning ühtlasi palus vastata, miks isik ei ole Eestisse elama asunud.
8.17.06.2021 e-kirjas8 selgitas X, et ta pole eelnevalt PPA saadetud kirju kätte saanud. Vastuskirjas soovis X teada, millal on PPA pärinud/küsinud tema Eesti aadressi üksikasju. X lisas, et vaatas läbi oma e-posti, ei leidnud PPA saadetud kirju ja soovis, et need saadetaks uuesti.
9.18.06.2021 e-kirjaga9 selgitas PPA Xile, millal ja millistele aadressidele on PPA saatnud varasemalt oma kirjad ja pöördumised.
10.21.06.2021 e-kirjas10 selgitas X, et võttis algselt üürile korteri aadressil xxxxxxx, kuid kuna Covid-kriisi tõttu jäi töötasu saamata, oli ta sunnitud sellest elukohast lahkuma ja viima oma pere Norrasse venna juurde, sest Eestis puuduvad perele vajalikud tervishoiuvõimalused. Veel selgitas X, et on elanud perioodil 01.03.2020-31.12.2020 oma sõbra juures xxxxxxxx ning praegusel ajal elab xxxxxxx. X märkis, et olles nüüd saanud kätte ühe aasta töötasu, soovib ta üürida korteri enda nimele ning tal ei ole plaanis Eestist lahkuda, kui ta saab siin elada koos perega. X palus PPA-l väljastada koheselt perele ID-kaardid, et ta saaks Eestisse korralikult elama asuda. Veel lisas ta, et tööandja on lõpetamas poolelioleva töötasu maksmist ja teavitab PPA-d sellest peagi. Samuti märkis X, et järgmise 5 päeva jooksul teavitab ta PPA-d oma üüritud majutusest ja rahvastikuregistri ajakohastamisest.
11.22.06.2021 edastas X oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.06.2021-21.06.2021 kohta11, palk 10.06.2021 4000 eurot ja 4120 eurot, kokku 8120 eurot. 23.06.2021 edastas X Janet Systems OÜ (registrikood 11072066, juriidiline aadress Sütiste tee 10-27, Tallinn) juhatuse liikme J. M.ga on sõlmitud rendilepingu nr 2021-07, tähtajaga kuni 22.06.202212. Lepingu kohaselt üürib isik korterist aadressil xxxxxxxx, ühte tuba üüritasuga 250 eurot kuus (kaasa arvatud vesi, elekter, küte, internet, TV).
12.28.06.2021 e-kirjaga13 palus PPA Xil esitada elamisloa põhjendatuse ja eesmärgipärasuse hindamiseks vastused e-kirjas toodud küsimustele, sh esitada isikliku pangakonto väljavõtte alates 22.04.2019, reisidokumendi koopia, Eestis elamist tõendavad dokumendid (kommunaalmaksete arved, arstitõendid või muud Eestis elamist kinnitavad dokumendid), samuti täpsustada sõlmitud korteri üürilepinguga seotud asjaolusid, sh kes korteris veel elavad.
13.X vastas 30.06.2021 e-kirjaga14, et ta on praegu Eestis ja üüris endale selle korteri, mis on ühine korter. Korteris on üks toanaaber Indiast ja teine paar Nigeeriast. Kuna tema perekonna elamisload on endiselt ootel ja perel puudub juurdepääs Eesti meditsiiniasutustele, leiab ta oma pere jaoks suurema korteri Tallinnas niipea kui nende elamisload on heaks kiidetud ja ajakohastab vastavalt rahvastikuregistrit. X edastas PPA-le 2 Swedbank konto väljavõtet perioodide 22.04.2019-16.04.2021 ja 01.04.2021-30.06.202115 kohta ning koopiad reisidokumentidest16 nr HX4109233 (kehtivusega 09.03.2016-09.03.2021, v.a Pakistan) ja nr HX4109234 (kehtivusega 24.02.2021-23.02.2026, v.a Pakistan). 02.07.2021 e-kirjas selgitas
Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 24). Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 23).
Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 22-23).
Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 2.pdf“, lk 13).
Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 57).
Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 21).
Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 29).
Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 2.pdf“, lk 1-12).
Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 1.pdf“, lk 33-56).
3(17)
X, et uus pass väljastati talle Pakistani Saatkonnas Oslos, Norras. Sama kirjaga edastas X koopiad puuduolevatest reisidokumendi lehekülgedest.
14.09.07.2021 otsusega nr 15.3-3.4/401-117 otsustas PPA tunnistada Xile väljastatud elamisloa VMS § 135 lg 1 p-de 2 ja 4 ning § 135 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel kehtetuks alates 09.08.2021. Otsuses on esitatud järgmised põhjendused:
14.1.Tööandja CapOne Research OÜ poolt lubatud töötasu maksmist ei ole toimunud. CapOne Research OÜ on näinud ette töötasu maksmist summas 2000 eurot kuus. MTA-le deklareeritud andmete alusel on Xile töötasu makstud vaid 4-l korral, juulis 2019. a ja veebruarist aprillini 2020. a.
14.2.Tegelik riigis elamise fakt on menetluses tähtsust omav asjaolu, mida X ei ole kogutud tõendite põhjal täitnud. Eestis elamise tõendamise kohta saadetud kontoväljavõtted, koopiad passist ja üürileping (sõlmitud ja allkirjastatud 22.06.2021) ei tõenda riigis elamist. Xi reisidokumendis nr HX4109233 olevatest piiriületustemplitest nähtuvalt sisenes isik 20.04.2019 Norrasse. Eesti elamisloakaart väljastati 03.06.2019 Tallinnas. 17.07.2019 lahkus isik lennukiga Norrast Gardermoeni lennujaama kaudu. Uuesti sisenes isik Eestisse Türgist Tallinna Lennujaama kaudu 18.08.2019 kl 18:26, Eestist lahkumise aeg ei ole teada. 24.09.2019 kl 10:15 saabus isik Rootsist laevaga Eestisse ja lahkus 17.10.2019 kl 18:00 Eestist laevaga uuesti Rootsi. Millal isik taas Eestisse saabus, ei ole teada, kuid 05.03.2020 lahkus isik Eestist lennukiga Norrasse. Viimati sisenes isik Eestisse lennukiga Norrast 20.06.2021 kl 23:55. Esitatud pangakonto väljavõttest perioodi 22.04.2019-16.04.2021 kohta nähtub, et isiku igapäevased tarbimised ja tegevused toimusid Eestis ainult perioodidel 30.09.2019-17.10.2019 ja 10.02.2020-05.03.2020. Sularaha väljavõtmised ja muud tegevused on toimunud Norras 19.10.2019-09.11.2019, 05.03.2020-16.03.2020, 03.05.2020, 07.07.2020-07.11.2020 ja 13.03.2021-19.03.2021. Isik on Eestis tehinguid teinud vaid lühikeste perioodide jooksul. Tunduvalt tihedamini on tehinguid tehtud Norras, mistõttu on põhjendatud järeldada, et ta on viibinud rohkem Norras kui Eestis. Samuti on X oma hetkel kehtiva reisidokumendi nr HX4109234 kehtivusega 24.02.2021-23.02.2026 kätte saanud Pakistani Saatkonnas Oslos, Norras. Kogutud tõendite, isiku enda selgituste ja isiku pangakonto väljavõtete alusel on võimalik järeldada, et isik on oma elamisloa kehtivusajal enamuse ajast viibinud teistes Euroopa riikides, peamiselt Norras, ning Eestis ainult lühiajaliselt. Isik ei ole reaalselt Eestisse elama asunud, kuigi ta sai elamisloa juba 2019. a. Usutav ei ole Xi poolt PPA-le 21.06.2021 saadetud kirjas esitatud väide, et ta viibis alates 01.03.2020 kuni 31.12.2020 sõprade juures xxxxxxx ja nüüd peatub xxxxxxxxxx. Isiku selgitused on vastuolus nii tema esitatud isikliku pangakonto väljavõtetega kui PPA-le teadaolevaga (X lahkus teadaolevalt 05.03.2020 Eestist lennukiga Norrasse ja saabus lennukiga Norrast 20.06.2021 kl 23:55). Alates 05.03.2020 ei ole isiku igapäevased tarbimised ja tegevused toimunud Eestis, vaid peamiselt Norras. X ei ole saadud staatust kasutanud eesmärgipäraselt.
14.3.Isik aktiviseerus ja hakkas PPA-ga suhtlema alles peale PPA 14.06.2021 kirja, milles teda teavitati elamisloa kehtetuks tunnistamise algatamise aluse lisandumise kohta (VMS § 135 lg 1 p 2). Xile oli antud piisavalt võimalusi esitada täiendavaid või täpsustavaid andmeid ja tõendeid elamisloa menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. 20.06.2021 lendas isik Norrast Eestisse. Vahetult peale saabumist hakkas isik tegutsema. Ta sõlmis 22.06.2021 ühe toa üürilepingu, saatis selgituse, passidest koopiad ja konto väljavõtted, kuid Eestis elamist tõendavaid dokumente PPA-le ei esitanud.
14.4.Tähtajalise elamisloa eesmärgipärase kasutamisega töötamiseks kaasneb Eestis elamise kohustus (tegeliku elukoha nõue), mida isik ei täitnud. VMS § 121 lg 3 kohaselt peab
Kaebuse lisas 1.
4(17)
välismaalasel olema Eestis registreeritud elukoht kogu elamisloa kehtivusaja vältel. Rahvastikuregistri andmetel oli isiku elukoht registreeritud xxxxxxx alates 30.09.2019 kuni 20.10.2020, seega ligikaudu 1 aasta. Isik täitis elukoha registreerimise kohustuse ning seda hilinemisega (kohustus on registreerida ühe kuu jooksul), mis tuleneb VMS § 121 lg-st 1. Registreeringu olemasolu rahvastikuregistris tõendab, et isikul oli registreeritud elukoht Eestis, kuid see ei tõenda, et tema tegelik elukoht ka asub Eestis. PPA-le teadaolevalt viibis isik Eestis 24.09.2019-17.10.2019 (27 päeva) ja veebruarist kuni 05.03.2020 (~1 kuu) ning 05.03.202020.06.2021 isik Eestis ei elanud ega viibinud. Vahetult peale 20.06.2021 Eestisse saabumist sõlmis ta üürilepingu 1 toa üürimiseks aadressil xxxxxxxx, ning registreeris üüripinna rahvastikuregistris oma elukohana. Isiku senine tegevus ei ole olnud vastavuses elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega. Elamisluba antakse välismaalasele Eestisse elama asumiseks (VMS § 112).
14.5.Pandeemia olukorra raskus ei õigusta, et isik ei ole Eestisse elama asunud. Elamisluba väljastati ajal, kui koroonaviirusest põhjustatud kriisi veel ei eksisteerinud. Kui elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust poleks algatatud, oleks isik jätkuvalt väärkasutanud talle antud elamisluba töötamiseks. Selline käitumine näitab, et isiku eesmärk on Eesti elamisloa alusel mitte Eestis elamine ja töötamine, vaid elukoht Norras, kus isiku sõnul elab tema Norra Kuningriigi kodanikust vend. PPA-le teadaolevalt on isik varasemalt viisa taotlemisel väitnud, et temal Norraga seotud plaane ei ole, ning soovinud pärast esmase viisa lõppu jääda Eestisse ja taotleda siin elamisluba. Seega ei vasta tegelik eesmärk väidetavale eesmärgile. Elamisluba kasutatakse eesmärgipäraselt Eestis elamise osas, kui elatakse Eestis. Eeltoodust lähtudes tunnistab PPA kehtetuks isiku tähtajalise elamisloa, tuginedes VMS § 135 lg 1 p-dele 2 ja 4.
14.6.VMS seletuskirja kohaselt võtab tööandja välismaalase Eestisse kutsumisel endale kutsuja kohustused. Tööandja kutsel on CapOne Research OÜ esindaja A. S. lubanud maksta Xile töötasu 2000 eurot kuus. Kuigi iduettevõttes töötamine ei näe ette töötasu maksmist, peab ettevõttel olema palgafond, mis võimaldab kutsel lubatud töötasu töötajale maksta, mis omakorda võimaldab töötajal igapäevase eluga välisriigis toime tulla (eluase, toit, olme jne). Tööandja kutsel töötajale lubatud töötasu ja selle suuruse märkimine ei saa olla deklaratiivne vorminõude täitmine, vaid selle täitmiseks peab tööandjal olema reaalne katteallikas. Tuginedes MTA andmetele, ei ole CapOne Research OÜ endiselt maksnud isikule lubatud töötasu. MTA andmetel on viimased deklareeritud palgamaksed tehtud aprillis 2020 Xile ja A. S. Seega alates maist 2020 kuni tänaseni ei ole Xile tehtud ühtegi deklareeritud töötasu väljamakset CapOne Research OÜ poolt. Äriühingu juht A.S. ei ole endale teadvustanud kutsuja rolliga kaasnevat vastutust eelkõige töötasude maksmisel, mille osas on PPA ka varasemalt tuvastanud mitmeid puudusi. Elamisloa kehtivuse ajal on isik töötasu saanud vaid 4-l korral ja sellestki vaid ühel korral kutses kinnitatud töötasu (07.2019 2000 eurot, 02.2020 1260 eurot, 03.2020 1260 eurot, 04.2020 1260 eurot). Isik ega tema tööandja ei ole järginud töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi, rikutud on VMS §-s 11 kehtestatut. Kuigi X selgitas 30.06.2021 kirjas, et sai kätte oma 12 kuu maksmata palga, nähtub isiku viimasest kontoväljavõttest, et nö töötasu väljamaksmisele järgnevatel päevadel (23.-30.04.2021 ja 14.-25.06.2021) on ta teinud koheselt ülekandeid 3-le erinevale isikule, märkides selgituses „laen“ ja „kingitus“. PPA andmetel antud isikud CapOne Research OÜ-ga seotud ei ole. Üks isik omab Eestis tähtajalist elamisluba, kahel on Belgia arvelduskontod. 30.06.2021 seisuga on Xi kontojääk 195,21 eurot. MTA-s deklareeritud töötasu summad ei ühti pangakontole tehtud ülekannetega. Pangakontole tehtud ülekandeid käsitleb PPA mitteametlike töötasu maksetena, mille pealt maksude maksmise kohta PPA-l info puudub.
14.7.CapOne Research OÜ on 2017. aastast tegutsev ettevõte. MTA andmetel oli ettevõte käibemaksukohustuslane alates 01.04.2017 kuni 23.09.2020. Alates 2019. a I kvartalist käive sisuliselt puudub. Ettevõttel on õigeaegselt esitamata mitme kuu ulatuses tulu- ja sotsiaalmaksu 5(17)
deklaratsioonid. Seisuga 09.07.2021 on äriühingul endiselt maksuvõlg 3590,65 eurot (võla alguskuupäev 11.11.2019) ning äriühingu 2017. aasta majandusaasta aruanne on endiselt võõrkeelne. Äriühingus puudub majandustegevus. Lisaks on Tartu Maakohtu registriosakonna 13.04.2021 aruandetrahvimäärusega Ä 50041451/M12 määratud CapOne Research OÜ-le 2018, 2019 majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest rahatrahv 300 eurot. VMS tähenduses on iduettevõte tegevust alustav ettevõte, mille eesmärk on suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule (VMS § 624 lg 2). Iduettevõttena alustavat äriühingut hindas Siseministeeriumi juures tegutsev ekspertkomisjon, mis andis juba 2017. a taotlusele nr RTRE-CKZH-2463 heakskiidu. Ekspertkomisjonile tutvustatud äriplaani kohaselt pidi teenus valmima hiljemalt 2017. a lõpuks. 12.08.2019 PPA-s seletuse andmisel lubas tööandja, et teenus valmib oktoobris 2019. Ka 2020. a väitis tööandja, et tema toode on turule toomisest kahe kuu kaugusel ja seejärel on võimalik jagada rohkem dokumente, mis tõendavad reaalset töötamist projektiga. Kui PPA-l on äriühingu osas kahtlusi, paluti oodata augustini 2020. a. PPA-le 28.01.2021 saadetud vastuskirjas väidab A. S., et nende projekt on aktiivne ja peagi lõpule jõudmas, nad on teinud tööd makselahenduse loomiseks Euroopa turul, nad oleksid nüüdseks oma toote turule toonud, kui neid poleks tabanud Covidkriis, mis on blokeerinud osa nende investeeringutest.
14.8.Vaatamata A. S. väidetele, et välja maksmata palgast 7000 eurot maksti X välja 22.04.21 ja lubati maksta ülejäänud 8120 järgneval nädalal, ei ole seisuga 09.07.2021 MTA-s deklareeritud töötasusid. Välismaalasele tähtajalise elamisloa väljastamisel eeldab PPA, et välismaalane töötab täistööajaga ja talle makstakse töötasu tööandja kutsel märgitud summas ning tööandja täidab kehtestatud nõudeid. Tulu deklareerimata jätmine ei ole kooskõlas Eesti majanduse arenguga ja ei aita sellele kaasa. Äriühing ei ole panustanud ka riiklike maksude tasumisel. CapOne Research OÜ-l puudub jätkusuutlik palgafond, mis võimaldaks tööandja kutsetel märgitud suuruses töötasu maksta ehk tööandja poolset kohustust töötaja ees täita. Palga mittemaksmine või selle vähemas määras maksmine või tagantjärgi maksmine (lubatust vähem) ei võimalda välismaalasel võõras riigis toime tulla. Seega seadusest tuleneva kohustuse mittetäitmisega pikema aja jooksul näitab välismaalasest tööandja sobimatut suhtumist ja madalat õiguskuulekust, mis ohustab muuhulgas seotud õigushüvede ja isiku subjektiivsete õiguste kaitset. Iduettevõtete eesmärk on tuua tulevikus kasu Eesti majanduse arengule, kuid ükski äriühing ei saa olla lõputult iduettevõte. PPA-l on põhjendatult jätkuvalt alust kahelda ettevõtte usaldusväärsuses, kuna A. S. on ettevõtte käitamiseks olnud nüüdseks aega 4,5 aastat.
14.9.Xile on antud elamisluba Eestis töötamiseks. Kui isik tegelikkuses Eestis ei ela ega tööta, puudub tal ka Eestis töötamiseks elamisloa vajadus. X ei kasuta saadud staatust eesmärgipäraselt ja tegemist on elamisloa tingimuste näilise täitmisega tagantjärele. Isikul, kelle eesmärk ei ole Eestis töötada, ei ole Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks tingimata vaja elamisluba, ta võib Eestisse saabuda lühiajaliselt ka viisa alusel. Xi käitumine ja erinevates Euroopa riikides ringiliikumine tõendavad, et tema tegelik eesmärk ei ole olnud elamisloa alusel elada ja töötada Eestis. VMS § 135 lg 2 p 2 ja 4 on imperatiivsed sätted, mis ei anna haldusorganile kaalutlusõigust. PPA-l on kohustus tunnistada tähtajaline elamisluba kehtetuks. Tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine ei võta isikult võimalust taotleda tulevikus tähtajalist elamisluba töötamiseks Eesti Vabariigis.
14.10.X on PPA-le esitatud andmete kohaselt abielus ja abikaasadel on kaks alaealist last. Xi pereliikmed elavad isiku sõnul Norras, kus neile olevat tagatud juurdepääs Norra tervishoiusüsteemile, mistõttu ei kaasne tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisega riivet isiku perekonnaelule.
6(17)
15.09.08.2021 esitas X esindaja PPA 09.07.2021 otsuse nr 15.3-3.4/401-1 peale vaide, mille PPA jättis 23.08.2021 vaideotsusega nr 15.3-3.4/401-318 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised:
15.1.Vaides esitatud väited on vastuolulised. Vaide esitaja väidab, et asus 03.06.2019 Eestisse elama ja kinnitab, et jätkuvalt töötab Eestis ja alates 22.06.2021 omab uut üürilepingut. Samas möönab ta, et on pendeldanud Norra ja Eesti vahel, sest pereliikmete elamisload olid lahendamata ning perekonnast lahus viibimist ei saa eeldada. Tähtajalise elamisloa eesmärgipärase kasutamisega töötamiseks kaasneb Eestis elamise kohustus ehk tegeliku elukoha nõue, mida isik ei ole faktiliselt täitnud. Lisaks ei ole alates 21.10.2020 kuni 20.06.2021 ehk 8 kuud olnud täidetud VMS § 121 lg-st 3 tulenev nõue. Eestis elamise tingimus ei tähenda pelgalt rahvastukuregistri registreeringut, mida saab pidada fiktiivseks, kui tegemist ei ole välismaalase tegeliku ja faktilise elukohaga ning välismaalane tegelikult Eestis ei ela.
15.2.Vaide esitaja on omanud Eestis elamisluba alates 20.05.2019. Selle aja jooksul on vaide esitaja viibinud Eestis 24.09.2019-17.10.2019 (27 päeva) ja 02.-05.03.2020 (~1 kuu) ning alates 05.03.2020-20.06.2021 isik Eestis ei elanud ega viibinud. Kokku on vaide esitaja 2-aastase elamisloa omamise perioodi vältel viibinud Eestis ca 2 kuud. Seega ei ole täidetud tähtajalise elamisloa Eestis elamise tingimus. Põhjendamatu on väide, justkui elamislubade puudumise tõttu ei ole vaide esitaja abikaasa ja alaealised lapsed saanud koos vaide esitajaga Eestis elada. Vaide esitaja kõikidel pereliikmetel on olnud D viisa kahe pikaajalise perioodi vältel, esmalt kehtivusega 17.08.2019-17.02.2020 ja seejärel kehtivusega 26.02.2020-15.02.2021. Seega on pereliikmetel olnud ca 1,5 aastase perioodi vältel Eestis viibimiseks õiguslik alus. Pikaajaline viisa antakse tingimusel, et viisa taotlemise eesmärk on põhjendatud. Kuna pikaajalise viisa alusel pereliikmed Eestisse ei ole asunud, ei olnud kummalgi korral taotletud viisade eesmärk põhjendatud ja seega ei olnud täidetud viisa andmise tingimused ning esinesid pikaajalise viisa kehtetuks tunnistamise alused. PPA-l puudub teadmine, et vaide esitaja perekond omaks Norra Kuningriigis elamiseks Norra Kuningriigi poolt väljastatud elamisluba või muud õiguslikku alust. Eesti pikaajalist viisat ei ole vaide esitaja perekond eesmärgipäraselt kasutanud.
15.3.Tööandja kutsel töötajale lubatud töötasu ja selle suuruse märkimine ei saa olla deklaratiivne vorminõude täitmine, vaid selle täitmiseks peab tööandjal olema reaalne katteallikas. CapOne Research OÜ on asutatud 16.11.2016, põhitegevusalaks mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Seega pole tegemist äsja alustanud iduettevõttega, mille puhul on algusaastate tegevuse hoogustumine aktsepteeritav, vaid pea 5 aastat tegutsenud ettevõttega, mille tegevustega kaasnenud probleemide rohkus viis olukorrani, kus PPA tegi 29.03.2020 kirjaga nr 15.3-3.1/827-1 oma seisukohad tööandja ebausaldusväärsuse kohta teatavaks CapOne Research OÜ juhatuse liikmele A. S. MTA andmetele tuginedes on 2-aastase elamisloa perioodi vältel makstud töötasu vaid neljal korral. Väidetavad töötasu kanded 04.2021 7000 eurot, 10.06.2021 4000 eurot ja samal päeval veel 4120 eurot, on nädala-paari jooksul teistele isikutele edasi kantud märkega „kingitus“ ja „laen“. Seisuga 30.06.2021 oli vaide esitaja kontojääk 195,21 eurot. MTA-s deklareeritud töötasu summad ei ühti pangakontole tehtud ülekannetega. Pangakontole tehtud ülekandeid käsitleb PPA mitteametlike töötasu maksetena, mille pealt maksude maksmise kohta PPA-l info puudub. MTA andmetel ei ole alates maist 2020 deklareeritud ühtegi palgamakset. Töötajale makstud palgalt maksude arvestamine, deklareerimine ja tasumine on üldjuhul tööandja kohustus. Kui tööandja on vaide esitajale maksnud palka ja ei ole seda deklareerinud, tuleb see deklareerida ja tulumaks tasuda vaide esitajal.
Kaebuse lisas 2.
7(17)
15.4.Vaide esitajal on olnud kõik võimalused Eestis elada ja töötada, samuti on olnud võimalus Eestis viibida ka vaide esitaja pereliikmetel. Arvestades vaide esitaja Eestis viibimise perioodi (2 aasta jooksul vaid ca 2 kuud), ei saa vaide esitaja elamisloa olemasolu olla kuidagi seoses iduettevõtte tegevusega. Vajadusel on võimalik Eestis viibimiseks taotleda pikaajalist viisat. Kui 2020. a suutis CapOne Research OÜ juhatuse liige A. S. vaide esitaja väite kohaselt sama toote turule tuua ja käivitada nii Hispaanias kui ka Saksamaal, elades ise samal ajal Indias, nagu A. S. on oma 28.01.2021 pöördumises PPA-le kinnitanud, ei näe vaide lahendaja põhjust, miks ei peaks Eestiga seotud äritegevus sama jõudsalt edenema. Iduettevõte on loodud juba pea 5 aastat tagasi ja seejuures on iduettevõte saanud PPA-lt 29.03.2020 teate ebausaldusväärsuse kohta ja andnud hulgaliselt katteta ning alusetuid lubadusi. 28.01.2021 pöördumises on A. S. muuhulgas kinnitanud, et toode on valmis ja tuleb turule aprillis 2021. Ei ole esitatud ühtegi põhjendust, miks iduettevõttes väidetavalt finantshaldurina töötav vaide esitaja peab oma tööalaste tegevuste tarvis just Eestis viibima ja kui ka aegajalt peaks, ei ole selleks tarvis elamisluba.
15.5.PPA on kooskõlas VMS-ga leidnud, et vaide esitaja tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine on põhjendatud ning vaide esitaja puhul esinevad tähtajalise elamisloa kehtetukstunnistamise üldalused VMS § 135 lg 1 p-d 2 ja p 4 ning § 135 lg 2 p-d 2 ja 4. PPA on piisavas ulatuses põhjendanud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsust, mistõttu ei ole PPA rikkunud ka põhjendamiskohustust. Kuna vaide esitajal puudub Eestis perekonnaelu, ei rikuta vaidlusaluse otsusega vaide esitaja õigust perekonna- ja eraelule. Vaide esitajal on võimalik edasi elada Norra Kuningriigis või naasta oma kodakondsusjärgsesse riiki. Eestit on vajadusel võimalik iduettevõtte tegevuste edendamise raames külastada D-viisa alusel, samuti on võimalik ettevõtlust puudutava asjaajamise lihtsustamiseks taotleda e-residentsust. PPA on piisaval määral rakendanud uurimispõhimõtet ning välja uurinud kõik otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud ega ole rikkunud põhjendamiskohustust. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane.
16.X esitas 02.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 09.07.2021 tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 15.3-3.4/401-1 ja 23.08.2021 vaideotsuse nr 15.3-3.4/401-3 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
17.Xi kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 30.11.2021) on järgmised: 1) Vastustaja ei ole õigesti rakendanud elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevaid VMS sätteid. Elamisloa kehtetuks tunnistamise ajal olid kõik tingimused täidetud. Vastustaja ei ole vaideotsust sisuliselt lahendanud, vaid on suures osas tuginenud PPA 09.07.2021 otsusele, sh on tekst sõna-sõnalt kopeeritud, kaebaja argumentidele vastamata. 2) Kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamine ei ole proportsionaalne ega otstarbekas, sest otsus mõjutab lisaks kaebajale ka teisi inimesi ja majandustegevust. Iga diskretsiooniotsus peab olema kooskõlas proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõttega. Arvesse võetavaid kaalutlusi tuleb menetluses õigesti väärtustada. Menetlus peab olema õiglane, ametnikud peavad käituma heas usus. Kaebaja soovib töötada Eesti iduettevõttes CapOne Research OÜ. Selleks tõi kaebaja Eestisse ka oma perekonna, kellele taotleti samuti elamislubasid, kuid nende lahendamisega viivitas vastustaja ebamõistlikult pikalt. Seetõttu jääb arusaamatuks ja mitteõiguspäraseks vastustaja meelevaldne järeldus, et kaebaja eesmärk ei olnud kunagi Eestis elada. 3) Vastustaja väide, et kaebajal puudub tegelik elukoht Eestis ja tema sihtriik ei olnud Eesti, ei ole õiguspärane. Kaebaja faktilist Eestist viibimist on PPA tuvastanud pangakonto väljavõtte
8(17)
ning passitemplite alusel (09.07.2021 otsuse p 19, lk 8). Järelduse kaebaja vähese Eestis viibimise kohta tegi vastustaja selle põhjal, et isik on reisinud ning et pangakonto väljavõttest nähtub Eestis tehtud tehinguid vaid vähese aja jooksul. Vastustaja selline järeldus ei ole õiguspärane. Kaebaja vend elab Norras. Nii kaebaja kui ka tema tööandja selgitasid menetluses korduvalt, et tema tööandjal, CapOne Research OÜ-l, oli tulenevalt pandeemiast keeruline tootele rahastust leida, Covid-i kriisi puhkemisega loobus investor, kellega oli juba 2018. a toetamiseks leping sõlmitud. Sellega seoses leppisid kaebaja ja tööandja kokku töötamises kindla palgata, vastavalt iduettevõtte käibevõimalustele, kuni toode turule tuleb ja hakkab tulu teenima. Selles olukorras tuli kaebajal 2020. a majandusliku seisundi tõttu registreeritud elukohast ajutiselt loobuda. Lisaks ei ole alates 18.07.2017 jõustunud VMS muudatuste tulemusel välismaalasel seoses elamisloaga kohustust viibida Eestis vähemalt 183 päeva aastas ega oma Eestist eemal viibimisel registreerida, mistõttu on arusaamatu vastustaja järeldus, et kaebaja elukoht ei ole Eestis. Kaebajal on elamisloa alusel õigus reisida. 4) Vastustaja seisukohad on vastuolulised. Ühelt poolt toob vastustaja välja elamisloa üldtingimuse VMS § 121 lg 3 kohaselt, et välismaalasel peab olema registreeritud elukoht kogu elamisloa kehtivusaja vältel, teisalt aga leiab, et registreeritud elukoht ei näita Eestis elamist ja seda võib pidada fiktiivseks (vaideotsuse p 19). 5) Kaebajal on Eestis Swedbank AS-s avatud arvelduskonto. Samuti on tal Tele2 Eesti AS-ga kehtiv mobiilside leping, mis kinnitab kaebaja Eestis töötamist ja tegutsemist. Õigusvastane on vastustaja väide selle kohta, et kuivõrd kaebaja perekonnal olid olemas pikaajalised viisad, ei olnud põhjendatud kaebaja suhtlemine perekonnaga Norras, sest perekond võis olla Eestis. Kaebajal on abikaasa ja kaks alaealist last, kellele samuti Eestis elamisluba taotletakse. Esmalt esitati nende elamislubade taotlused juba 2019. a septembris peale kaebaja elamisloa saamist, aga kuna dokumendid vajasid legaliseerimist, jäeti taotlused läbi vaatamata. Peale dokumentide legaliseerimist esitas perekond uued taotlused 04.03.2020, mida tänaseni pole lahendatud. 6) Pikaajaline viisa ei anna alaealistele võimalust Eestis kooli minna, samuti ei võimalda saada perearsti teenust ega võimalda õppida. Kaebaja alaealised lapsed on koolikohustuslikud, kuid nad on kaks aastat jäänud maha õppetööst, sest elamislubade taotlusi ei ole lahendatud. Samuti on kaebaja pojale tehtud 4-aasta vanuselt südameoperatsioon ja tal on diagnoositud epilepsia, mistõttu peab ta käima regulaarselt iga-aastases kontrollis, kuid perekonnale oli elamislubade lahendamise ootamine liiga suur stress. Kuivõrd kaebaja vend elab Norras, oli kaebaja ainus võimalus viia pere Norrasse elama kuni Eestis elamislubade taotluste lahendamiseni. Perekonna elamisloa taotluste lahendamise niivõrd ebamõistlikult pikk viibimine on otseses põhjuslikus seoses kaebajale etteheidetava käitumisega – vajadusega viibida ka väljaspool Eesti riiki, s.t riigis, kus asus tema perekond. Vajaduse perekonna Norrasse viimiseks on põhjustanud vastustaja viivitus. Üldjuhul eeldab Eestis laste kooliskäimine Eestis elukoha olemasolu, sh sissekirjutust, vastasel korral ei ole linn ega vald kohustatud tagama koolikohustuslikule isikule koolikohta. Samuti on õigus registreeruda perearsti nimistusse kas Eesti kodanikul või elamisloaga Eestis viibival välismaalasel. Viisa neid võimalusi ei anna nagu vastustaja üritab väita. 7) Perekonnaga suhtlemise ja suhete säilimise õigus tuleneb nii Eesti Vabariigi PKS §-st 27 kui ka ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklist 12. Kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamine põhjusel, et ta soovib elada Eestis koos perekonnaga, ning ajal, kus elamislubade taotlused on lahendamata ja ta viibib palju perekonna juures Norras, on kaebaja õigusi äärmiselt riivav. Võttes arvesse 2020. a sügisest kuni pea suve alguseni kestvaid ülemaailmseid ulatuslikke piirangud, oli reisimine oluliselt takistatud. 8) Asjakohatu on väide vaideotsuse p-s 19 selle kohta, et kuivõrd perekond viisade alusel Eestisse elama ei asunud, ei olnud viisade eesmärk põhjendatud ja esinevad viisade kehtetuks 9(17)
tunnistamise alused. Perekond elas Eestis koos kaebajaga ja nad ootasid elamislubade taotluste lahendamist. Viisa saamise eelduseks ei saa olla Eestisse asumine, kuivõrd viisa võimaldab riiki külastada, mida praeguses olukorras on perekond ka teinud. Viisa võimaldab Eestisse siseneda kas ükskord või korduvalt teatud perioodi jooksul, kuid see, kas isik viisa kehtivuse ajal ka Eestisse asub või ei asu, ei saa tuua järeldust, et viisade taotlemisel ei olnud taotlemise eesmärk põhjendatud. Kui isik taotleb viisat, kuid hiljem mingil põhjusel ei saagi riiki tulla, ei saa väita, et taotlemise eesmärk ei olnud põhjendatud. Selline järeldus on meelevaldne. 9) Samuti ei ole õiguspärane vaideotsuse p 17 väide, et kaebaja vastustega viivitamine on põhjustanud tema perekonnaliikmete elamislubade taotluste lahendamise venimise, sest vastustajal ei olnud võimalust kujundada arvamust kaebaja elamisloa põhjendatuse osas. Kõige enam kannatas kaebaja ja tema perekond just seetõttu, et perekonna elamislubade taotlusi ei lahendatud pika aja vältel. Kuigi vaideotsuses on väidetud, et perekonna elamisluba lahendamata jätmise tingis kaebaja, tuleb märkida, et elamisloa taotlused esitati juba 04.03.2020, kuid kaebaja poole pöörduti esmakordselt alles 04.11.2020, s.o 8 kuud hiljem. Otsus perekonna elamisloa taotluste läbi vaatamata jätmiseks saadeti alles 27.09.2021, s.o 18 kuud hiljem. Seega ei saanud perekonna elamisloa taotluste lahendamisega viivitamine olla kaebajast tingitud – kaebaja poole pöördudes oli taotluste esitamisest möödunud juba niivõrd pikk aeg. 8 kuud kestev menetlus on ebamõistlikult pikk, lahendamaks elamislubade taotlusi elama asumiseks abikaasa juurde, kes omab Eestis kehtivat elamisluba. Lisaks ei anta elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks kauemaks, kui on elamisloa kestvus Eestis elaval abikaasal, mistõttu ei ole vastustaja selline järeldus põhjendatud ega õiguspärane. Vastustaja saadetud dokumendid polnud ei kaebaja ega tema tööandja emakeeles, mistõttu vastustaja kirjadest arusaamiseks kasutati Google Translate abi. Seetõttu on kirjadest arusaamisel tekkinud teatavad segadused (algselt vastas vastustaja kolmes keeles – eesti, inglise ja vene keeles, kuid ühel hetkel hakkas vastama vaid eesti keeles). Arusaamatuks jäi, kelle käest midagi küsitakse. Nii on kaebaja elukoha kohta käivale küsimusele vastanud tema tööandja oma elukoha kohta (vt nt 09.07.2021 otsuse nr 15.3-3.4/401-1, p 8). 10) Kaebaja kasutas elamisluba eesmärgipäraselt töötamiseks iduettevõttes. Hoolimata sellest, et vastustaja tugineb otsuse tegemisel asjaolule, et kaebaja tööandja ei ole suutnud kaebajale tasuda kutses nimetatud tasu regulaarselt, ei tähenda see, et kaebaja ei tööta selles ettevõttes. VMS § 291 kohaselt on kutsujal kohustus kontrollida, et kutsutud välismaalasel oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus, võtta välismaalane vastu, tagada tema majutamise ning kanda tema Eestis viibimise ja lahkumise kulud. Hoolimata vastustaja väitest ei tulene sellest sättest kutsujale kohustust maksta välismaalasele just seda palka, mida ta tööandjana on kutsel märkinud. Kuivõrd iduettevõttele ei kohaldu tasu maksmise kohustus, ei ole õiguspärane vastustaja järeldus, et iduettevõttel peab olema vastav palgafond, sest iduettevõtete rahastus sõltub peamiselt investeeringutest. Seadusandja on põhjusega välismaalaste seaduses idufirma jaoks näinud ette erandid elamisloa nõuetes. On meelevaldne kohaldada idufirma puhul jäigalt elamisloa üldtingimusi. Iduettevõte ei ole võrreldav tavalise ettevõtlusega, sest selle tööle saamine sõltub investeeringutest, mida ettevõttel tuleb leida. Vastustaja on aluseta väitnud, et nelja-aastasel iduettevõttel peab kahe viimase aasta jooksul olema tegelik majandustegevus. See on meelevaldne ega tugine seadusel. Iduettevõtetel läheb aega süsteemide käivitamiseks, mis on tihti veelgi pikemad. 11) Kaebajal ei ole Eestis ühtegi rikkumist, samuti ei ole ta koormanud Eesti sotsiaalsüsteemi olukorras, kus tööandjal polnud võimalik talle töötasu maksta. Seda enam, et tal on toita lisaks perekond. Kaebaja on lahendanud oma majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid, kuid vastustaja on otsustanud teda selle eest karistada juba väljastatud elamisloa kehtetuks tunnistamisega. Kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamine selles olukorras ei olnud hädavajalik. Elamisloa kehtetuks tunnistamise hetkel olid kõik tingimused täidetud. Ajal, mil 10(17)
tööandja talle regulaarselt tasu ei maksnud, tegi kaebaja tööd nii Wolt Eestis OÜ-s kui ka Taxify OÜ-s. Kaebaja ei ole taotlenud toetusi ega võtnud ennast Töötukassas arvele, vaid elas sõpradelt võetud laenude abil. Tööandja maksis kaebajale tagantjärgi tasu. Kaebaja tööandja on saanud iduettevõtte määratluse 07.03.2017. Ettevõttele on lubatud võtta tööle kolmandate riikide kodanikke, mida on takistanud vastustaja poolt töötajate elamislubade menetlemine, mis omakorda takistas ja lükkas edasi toote Eesti turule toomist. Samal ajal kui Eestis tehakse ettevõttele takistusi, suutis CapOne Research OÜ juhatuse liige A. S. 2020. a sama toote käivitada ja turule tuua nii Hispaanias kui Saksamaal, saades tootele toetuse nii Euroopa Komisjonilt, Saksamaa välisministeeriumilt kui ka Hispaania välisministeeriumilt, mis näitab, et ettevõtte juhtkond on usaldusväärne. Nende ametlike partnerite hulka kuuluvad Saksamaa välisministeerium, BNP Paribas, Revolut, Lemonway, ISIC, Allianz Partners, BARMER (lähemalt vt: www.drop-money.de). Lehekülje allosas olevalt lingilt „Legal imprints“ on nähtav ka A.S. kui ettevõtte omaniku nimi ning ettevõtte ametlikud andmed. Saksamaalt ja Hispaaniast saadud toetusi on CapOne Research OÜ juhatuse liikmel võimalik kasutada ka Eestis toote turule toomiseks, kuid seda ei ole võimalik teha ilma meeskonnata. CapOne Research OÜ soovib endiselt alustada tegevusega ka Eestis, kus oleks töötajate tegevuskoht, sest see on vajalik äriliseks suhtluseks. 12) Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille alusel ta oma järeldusteni on jõudnud. Ükski kaebaja esitatud tõend vastustajale ei sobi, samas ei selgita ta ka, milliseid tõendeid ta ootab. Samuti keeldus vastustaja igasugusest suhtlemisest kaebaja esindajaga. Hea haldustava kohaselt tuleb isik ka reaalselt ära kuulata, sh temaga suhelda mitte ainult kirja teel. 13) Kaebajal oli Eestisse elama ja töötama tulles õiguspärane ootus, et ka tema perekond saab siin elada. Kuivõrd seda vastustajast tulenevalt ei juhtunud, asetati kaebaja olukorda, kus võõras riigis olles tuli teha valikuid perekonna huvides. Seetõttu ei ole õige vastustaja poolt kaebaja selgituste moonutamine. Kaebaja selgitas põhjusi, miks tal oli vaja koroonakriisi ajal viibida nii Eestis kui ka Norras ja ka koroonakriisist tulenenud piiranguid.
18.Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta kaebuse rahuldamata. 1) Vaidlustatud otsus tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta ja 23.08.2021 vaideotsus on õiguspärased. PPA on kaebaja tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ega ole vääralt kohaldanud VMS-st tulenevaid norme. PPA on vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega, ratsionaalselt ja kooskõlas seadusega kaalunud kõiki huve ning langetanud õiguspärase otsuse. PPA otsus on põhjendatud ja kaalutlusvigadeta. Vastustaja jääb kõikide 09.07.2021 otsuses nr 15.3-3.4/401-1 ja 23.08.2021 vaideotsuses nr 15.3-3.4/401-3 välja toodud seisukohtade juurde. 2) PPA otsuse õiguspärasust kontrollides jõudis vaide lahendaja seisukohale, et PPA on piisaval määral rakendanud uurimispõhimõtet ning on välja uurinud kõiki otsuse tegemiseks vajalikud asjaolusid ning ei ole rikkunud ka põhjendamiskohustust. Vaidlustatud PPA haldusakt on õiguspärane, sest on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vaideotsuse põhjenduses on välja toodud nii õiguslikud kui faktilised asjaolud, millest lähtudes ei pidanud vaideorgan vaiet põhjendatuks. 3) PPA võib arvesse võtta seda, kas välismaalane talle antud elamisloa kehtivusaja jooksul Eestis elas. PPA on andnud kaebajale võimaluse esitada tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja elamist Eestis (faktiliselt). Kaebaja saatis PPA-le Eestis elamise tõendamise kohta pangakonto väljavõtted, koopiad passist ja üürilepingu. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et PPA on kaebaja faktilist Eestis viibimist tuvastanud üksnes pangakonto väljavõtte ning passitemplite
11(17)
alusel. PPA on 09.07.2021 otsuse p-s 19 põhjalikult analüüsinud kogutud tõendeid, sh isiku enda selgitusi. 4) PPA on tuvastanud, et kaebaja on elamisloa kehtivusajal enamuse ajast viibinud teistes Euroopa riikides, peamiselt Norras, ning Eestis on viibinud ainult lühiajaliselt, samuti ei ole tema tegelik elukoht olnud Eestis. Kaebaja ei ole reaalselt Eestisse elama asunud. Seega ei ole kaebaja kasutanud elamisluba eesmärgipäraselt. Tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt VMS-s sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele (VMS § 112). VMS § 176 lg-te 1 ja 2 kohaselt on tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi ning tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel. Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk ei ole hõlbustada reisimist. 5) Vastustaja seisukohad ei ole vastuolulised. Elukoha registreerimise nõue tuleneb seadusest. Elukoha registreerimise asjaolu ei kinnita ega tõenda Eestis elamist. PPA-l oli tekkinud arvamus, et kaebaja ei ole Eestisse elama asunud, mistõttu küsiti kaebajalt lisaküsimusi ning kaebaja vastuste pinnalt ja esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kaebaja tõendanud Eestis elamist. Pelgalt sõlmitud lepingud (mobiilside leping, arvelduskonto) ei tõenda Eestis elamist. 6) Kaebaja väited, mis puudutavad perekonna elamislubade taotlusi ja nende lahendamist, samuti laste kooliskäimist ning arstiabi kättesaadavust, ei ole asjassepuutuvad. Vaideotsuse ps 16 on menetluse käik välja toodud. Kaebaja reageeris PPA pöördumisele alles ca 7 kuud peale PPA esmast pöördumist. Samuti on vaideotsuse p-s 17 selgitatud, et kaebaja on enda vastusega pikalt viivitades põhjustanud olukorra, kus PPA-l ei olnud võimalik kujundada kaebaja elamisloa põhjendatuse osas kiiremini seisukohta. Seetõttu on viibinud kaebaja pereliikmete elamislubade menetlus, kuna kaebaja roll kutsujana on otsuste tegemisel põhjuslikus seoses. Pikaajalise viisa saab välismaalane ühe- või mitmekordseks ajutiseks Eestis viibimiseks kehtivusajaga kuni 12 kuud ja kuni 365-päevase viibimisajaga kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul. Viisa alusel Eestis viibides on võimalik koolis käia ja õppida. Samuti on Eestis viibides võimalik kasutada arsti teenuseid. Vaideotsuse p-s 19 on välja toodud, et kõikidel pereliikmetel on olnud D viisa kahe pikaajalise perioodi vältel, esmalt kehtivusega 17.08.2019 kuni 17.02.2020 ja seejärel kehtivusega 26.02.2020 kuni 15.02.2021. Seega on pereliikmetel olnud ca 1,5-aastase perioodi vältel Eestis viibimiseks õiguslik alus. Kuna viisasid ei ole kehtetuks tunnistatud, on kaebuse p-s 12 toodud argumentatsioon asjakohatu. Perekonna Eestisse elama kutsumisel kontrollitakse alati ka kutsuja (X) elamisloa põhjendatust ja tingimustele vastavust. Kaebaja elamisloa põhjendatuse hindamisega alustati siis, kui tema abikaasa ja lapsed esitasid elamisloa taotlused. Iga menetlus võtab paratamatult aega. Kaebaja poole pöörduti siis, kui vajalik menetlust puudutav informatsioon oli kogutud ja tekkis vajadus kaebajalt selgituste saamiseks. Kaebajal on olnud kõik võimalused Eestis elada ja töötada, samuti on olnud võimalus Eestis viibida ka kaebaja pereliikmetel. Arvestades kaebaja Eestis viibimise perioodi, mis on 2 aasta jooksul vaid ca 2 kuud, ei saa olla kaebaja elamisloa olemasolu kuidagi seoses iduettevõtte tegevusega. Vajadusel on võimalik Eestis viibimiseks taotleda pikaajalist viisat. 7) Iduettevõte VMS tähenduses on tegevust alustav Eestis registreeritud äriühingule kuuluv majandusüksus, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule (VMS § 624 lg 2). Iduettevõtte eesmärk on tuua tulevikus kasu Eesti majanduse arengule. Vähemalt nelja-aastasel iduettevõttel peab hiljemalt kahe viimase aasta jooksul olema tegelik majandustegevus Eestis, mida hinnatakse tuleviks, tuginedes MTA andmetele tasutud maksusummadest, käibe kogusummast ja töötajate arvust. Kaebaja tööandja 12(17)
on saanud iduettevõtte määratluse 2017. a. Avalike andmete kohaselt on ettevõttel esitamata 3 viimase aasta majandusaasta aruanded, 2021. a on ettevõttes 6 töötajat, kuid tööjõumakse ei ole tasutud, ettevõttel on võlgnevus MTA-le. Ettevõttel puudub majandustegevus. Põhjendamatud on väited, et PPA on takistanud töötajate elamislubade menetlemisega toote Eesti turule toomist. Samas väidab kaebaja, et sama toode on edukalt Saksamaal ja Hispaanias turule toodud. Järelikult ei ole selle toote turule toomine ja Eesti elamisluba omavahel seotud. Kaebaja väited, et vastustaja seab ettevõttele pidevalt takistusi, on üldsõnaline ja faktidega kinnitamata. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset asjaolu, millele tema väide tugineb. Samuti on paljasõnaline väide, et vastustaja keeldus kaebaja esindajaga suhtlemisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. PPA on õiguspäraselt järeldanud, et kaebajal puudub Eestis tegelik elukoht ning kaebaja ei kasuta elamisluba eesmärgipäraselt. Samuti on PPA jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebaja suhtes esineb alus elamisloa andmisest keeldumiseks ning kaebaja ei ole elamisloa kehtivuse ajal täitnud elamisloa andmise tingimusi. PPA on ka põhjendatult leidnud, et CapOne Research OÜ tegevust ei saa käsitada vajalikuna Eesti majanduse arendamisele ning CapOne Research OÜ ettevõtluse seisukohast ei ole oluline, et kaebajal oleks Eesti tähtajaline elamisluba. PPA on oma otsust nõuetekohaselt põhjendanud. PPA otsusest nähtuvad õiguslikud alused, millele tuginedes on tähtajalise elamisloa andmisest keeldutud, samuti faktilised asjaolud ja PPA kaalutlused. Kaebajale on olnud tagatud võimalus esitada menetluses oma seisukohti ning kaebaja on seda ka teinud. Kohus nõustub vaidlustatud PPA otsuse ja vaideotsuse põhjendustega, neid täismahus kordamata (HKMS § 165 lg 2). Olulisemana toob kohus esile järgneva.
20.VMS § 135 lg 1 p-de 2 ja 4 kohaselt võib tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistada, kui välismaalasel puudub tegelik elukoht Eestis ning kui välismaalane ei kasuta elamisluba eesmärgipäraselt. VMS § 135 lg 2 p 2 kohaselt tunnistatakse tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui välismaalase suhtes esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise alus. VMS § 135 lg 2 p 4 kohaselt tunnistatakse tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui elamisloa andmise tingimused ei ole tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal täidetud. VMS § 123 p-de 2 ja 3 kohaselt on tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseks asjaolu, et välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele või tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud. VMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt on välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise üheks üldtingimuseks Eestis tähtajalise elamisloa taotlemise eesmärgi põhjendatus, p 2 kohaselt tegelik elukoht Eestis ning p 3 kohaselt piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase ja tema perekonnaliikme toimetuleku Eestis. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kõik üldtingimused peavad olema täidetud mis tahes alusel elamisloa andmiseks. Seega on vale kaebaja väide, et iduettevõttes töötamise korral elamisloa üldtingimused ei kohaldu. Sellist erandit õigusnormidest ei tulene.
21.Kohus märgib, et VMS § 117 lg 1 p-s 1 on põhjendatuse all silmas peetud seda, et esinevad faktilised asjaolud, mis õigustavad konkreetsel VMS §-s 118 nimetatud alusel tähtajalise elamisloa andmist, antud juhul elamisloa andmist töötamiseks. Samuti on VMS § 116 lg-s 2 sätestatud, et tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamisloa kehtivusaja jooksul olema jätkuvalt täidetud. See tähendab, et asjaolud, mis õigustavad välismaalasele tähtajalise elamisloa andmist, peavad jätkuvalt esinema kogu elamisloa kehtivusaja jooksul. Kui vastavad asjaolud ära langevad või kui pärast tähtajalise elamisloa andmist tuvastatakse, et neid asjaolusid ei olegi tekkinud, on tegemist olukorraga, kus välismaalane ei vasta tähtajalise
13(17)
elamisloa andmise tingimustele ning seega esineb VMS § 123 p-st 2 ning VMS § 135 lg 2 p-st 2 tulenev alus tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks.
22.Kohus rõhutab, et VMS §-s 118 on tähtajalise elamisloa andmise alused defineeritud, lähtudes välismaalase Eestisse elama asumise eesmärgist (elama asumine abikaasa juurde, õppimiseks, töötamiseks, ettevõtluseks jne). Erandina ei ole konkreetse eesmärgiga seotud VMS § 118 p-des 61, 62 ja 7 nimetatud alused (kriminaalmenetluses osalemiseks, kaaluka riikliku huvi korral ja välislepingu alusel), ent ka neil alustel antava tähtajalise elamisloa puhul peab vastav taotlus VMS § 117 lg 1 p-st 1 tulenevalt olema põhjendatud elamisloa taotlemise eesmärgi osas. See tähendab, et tähtajaline elamisluba antakse isikule alati mingisugusel konkreetsel eesmärgil ning kuigi tähtajalise elamisloa andmisel määratakse kindlaks ka selle kehtivustähtaeg, tuleneb eeltoodud sätetest üheselt, et elamisloa jätkuv kehtimine on selle kehtivusaja jooksul õigustatud vaid juhul, kui see on vajalik selle eesmärgi nimel, milleks tähtajaline elamisluba välismaalasele anti. Kui elamisloa kehtivuse jooksul tuvastatakse faktilised asjaolud, mille põhjal saab järeldada, et välismaalasele selle eesmärgi saavutamiseks tähtajaline elamisluba enam vajalik ei ole, esineb alus tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Tähtajaline elamisluba ei anna välismaalasele vääramatut õigust igal juhul ning sõltumata asjaoludest ja eesmärkide muutumisest elada Eestis kogu tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul.
23.VMS § 112 kohaselt on tähtajaline elamisluba välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks. Eeltoodud normist koosmõjus VMS § 117 lg 1 p-ga 1 tuleneb üheselt, et mistahes alusel tähtajalise elamisloa andmise esmaseks eesmärgiks on välismaalase elama asumine Eestisse ja Eestis elamine. Välismaalasele, kes tegelikult Eestisse elama asuda ning elamisloa kehtivuse ajal siin elada ei kavatse, ei ole tähtajalise elamisloa andmine põhjendatud. Kuna tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamisloa kehtivusaja jooksul olema jätkuvalt täidetud, tuleneb eeltoodust, et elamisloa kehtimine ei ole eesmärgipärane ega õigustatud ning see tuleb kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et välismaalane kas ei ole Eestisse elama asunud või ei ela Eestis. Sellisel juhul ei ole elamisluba isikule vajalik ning ta saab vajaduse korral Eestisse siseneda näiteks viisa alusel, sealhulgas taotleda seaduses ettenähtud juhtudel pikaajalist viisat. Seega märgib PPA põhjendatult, et riigis tegeliku elamise fakt on oluline ja menetluses tähtsust omav asjaolu. Ehkki töötamiseks antav tähtajaline elamisluba ei tähenda, et isik peaks elama Eestis püsivalt ning ehkki riigist lahkumist ei pea registreerima, ei tähenda see, et töötamiseks antud elamisloa puhul riigis elamise ja tegeliku elukoha nõue ei kohalduks.
24.PPA-l on hindamisruum otsustamisel, kas Eestis püsivalt mitteelav välismaalane omab siin tegelikku elukohta. Vastustaja on välja toonud, et kaebaja igapäevased tarbimised ja tegevused toimusid Eestis ainult perioodidel 30.09.2019-17.10.2019 ja 10.02.2020-05.03.2020. Konto väljavõtte kohaselt on sularaha väljavõtmised ja muud tegevused toimunud Norras (Oslo, Drammen Brager, Gulskogen, Gardermoen) 19.10.2019-09.11.2019, 05.03.2020-16.03.2020, 03.05.2020, 07.07.2020-07.11.2020 ja 13.03.2021-19.03.2021. Eeltoodud asjaolud nähtuvad kohtule esitatud tõenditest19. Kohtu hinnangul järeldas PPA kaebaja tegeliku elukoha osas põhjendatult, et kaebaja on Eestis viibinud elamisloa kehtivuse jooksul vaid lühiajaliselt (2aastase elamisloa omamise perioodi vältel ca 2 kuud), viibides enamuse ajast teistes Euroopa riikides, peamiselt Norras, ega ole Eestisse elama asunud. Seda asjaolu kinnitab nii kaebaja poolt vaidlustamata fakt, et kaebaja pere elab tegelikult Norras, kui ka see, et kaebaja arvates ei saanuks temalt perest lahus elamist nõuda. Kaebaja on kaebuses märkinud, et perekonna juures Norras viibimise arvestamine kaebaja kahjuks on tema õigusi äärmiselt riivav. Seejuures ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks Eestis elanud ning viibinud
Vastustaja 05.11.2021 menetlusdokumendi lisas (fail nimega „Materjalid – 2.pdf).
14(17)
elamisloa kehtivuse ajal kauem kui PPA tuvastatud 2 kuud. Ehkki haldusmenetluses on kaebaja PPA-le väitnud, et viibis perioodil 01.03.2020-31.12.2020 sõprade juures xxxxxxx, on kaebaja välja toonud, et loobus Eestis registreeritud elukohast 2020. a majandusliku seisundi tõttu. Asjaolu, et kaebaja sellel ajaperioodil Eestis ei viibinud, nähtub ka tema konto väljavõttest ja PPA tuvastatud kaebaja liikumistest riikide vahel. Kohus nõustub, et selliselt ei ole elamisluba Eestis töötamiseks kaebajale vajalik ning kaebaja saab vajadusel viibida riigis ka viisa alusel. Ehkki kaebaja viitab oma õigusele reisida, nähtub kaebaja käitumisest, et ta on reisinud Eestisse ega ole siin elanud. Tegelikkuses on kaebaja viibinud enamuse elamisloa kehtivuse ajast teistes riikides, sh enamasti Norras, kus elavad kaebaja pereliikmed ja vend.
25.Ka asjaolu, et kaebaja sõlmis 22.06.2021, seega peale elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusest teadasaamist üürilepingu, ei tähenda, et ta oleks Eestisse tegelikult elama asunud. Sellekohaseid tõendeid pole kaebaja esitanud. Vastustaja märgib seejuures põhjendatult, et üksnes arvelduskonto avamine ning mobiilsideleping ei kinnita Eestis faktilist elamist ja töötamist. Seda asjaolu ei tõenda kohtu hinnangul ka üürilepingu sõlmimise fakt, kui muud tõendid faktilist elamist riigis ei kinnita.
26.Seega on vastustaja õiguspäraselt järeldanud, et kaebajal puudub Eestis tegelik elukoht ja kaebaja ei ole elamisluba eesmärgipäraselt kasutanud, mis tähendab, et kaebaja puhul esinesid alused tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks tulenevalt VMS § 123 p-dest 2 ja 3. Seetõttu esines VMS § 135 lg 2 p-st 2 tulenev alus elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Asjaolu, et kaebajal puudub Eestis tegelik elukoht, tähendab omakorda seda, et kaebaja ei ole täitnud elamisloa andmise tingimusi ning esines alus elamisloa kehtetuks tunnistamiseks vastavalt VMS § 135 lg 2 p-le 4.
27.Lisaks on PPA tuvastanud, et kaebaja puhul pole alates 21.10.2020 kuni 20.06.2021 ehk 8 kuu jooksul olnud täidetud VMS § 121 lg-st 3 tulenev nõue. Selle normi kohaselt peab välismaalasel olema Eestis registreeritud elukoht kogu elamisloa kehtivusaja vältel. Seega on kaebaja rikkunud ka nimetatud tingimust. Kaebaja väide, et registreeritud elukoha ja tegeliku elukoha puudumise järeldamisel on vastustaja olnud vastuoluline, on ebaõige. PPA on tuvastanud, et kaebaja pole elamisloa kehtivuse perioodil riiki elama asunud ning lisaks sellele on PPA tuvastanud ka registreeritud elukoha puudumise 8 kuu vältel.
28.Asjakohatud on kaebaja väited selle kohta, et tema pere pole saanud vastustaja tegevuse tõttu Eestisse asuda ning kaebaja oli sunnitud sel põhjusel Norras viibima. Asjaolu, et kaebaja perekonnaliikmete elamislubade menetlus erinevatel põhjustel viibis, ei tähenda praegusel juhul seda, et kaebaja perekonnaliikmed ei saanud Eestis viibida. PPA on välja toonud, et kaebaja perekonnaliikmetele oli väljastatud pikaajalised viisad – esmalt kehtivusega 17.08.2019 kuni 17.02.2020, seejärel kehtivusega 26.02.2020 kuni 15.02.2021. Kaebaja seda asjaolu ei vaidlusta. Seega on pereliikmetel olnud ca 1,5-aastase perioodi vältel Eestis viibimiseks õiguslik alus ning kaebajal oli tegelikkuses võimalus viibida riigis koos oma perega. Kaebaja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et tema perekonnaliikmetel poleks olnud võimalik siin koolis käia või saada tervishoiuteenust. Kaebaja ei väida, et Norras oleks tema pereliikmetele väljastatud elamisluba. Seega ka Norrasse asus kaebaja pere tõenäoliselt elama viisa(de) alusel. Kohus rõhutab seejuures, et käesoleva menetluse raames ei ole asjassepuutuvad etteheited, mis puudutavad kaebaja perekonnaliikmete elamislubade menetlust.
29.Kohus nõustub ka sellega, et kaebaja puhul esines VMS § 180 lg 2 p-st 2 tulenev elamisloa andmisest keeldumise alus. Praegusel juhul väljastati kaebajale tähtajaline elamisluba töötamiseks finantsdirektorina iduettevõttes CapOne Research OÜ (töötamise koht Tallinn, Türi 10). Elamisluba väljastati kehtivusega 20.05.2019-20.05.2024. Vaidlust ei ole selles, et tööandja on kutsel lubanud tasuda kaebajale töötasu summas 2000 eurot igakuiselt.
15(17)
Töötamiseks antava tähtajalises elamisloa tingimusi reguleerib VMS § 185. Nimetatud paragrahvi lõikes 1 on sätestatud, et elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel, kui VMS ei sätesta teisiti. Ka VMS § 176 („Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk“) lg 2 kohaselt antakse töötamiseks väljastatud tähtajalise elamisloaga välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel. VMS § 176 lg 1 kohaselt on tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi. Kohus järeldas eelnevalt, et reaalselt kaebaja Eestisse elama ei asunud, mis kinnitab omakorda, et tema Eestisse elama asumine ei ole töötamiseks ka oluline.
30.VMS § 180 lg 2 p 1 kohaselt võib keelduda tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest, kui välismaalase töötasu ei taga tema toimetulekut Eestis, ning p 2 kohaselt, kui tööandjal on maksuvõlgnevusi. Vastustaja tugineb antud juhul põhjendatult asjaolule, et CapOne Research OÜ-l puudub jätkusuutlik palgafond, mis võimaldaks tööandja kutsetel märgitud suuruses töötasu (2000 eurot) maksta ehk tööandja kohustust töötaja ees täita. Vastustaja on välja toonud asjaolu, et elamisloa kehtivuse ajal on kaebaja saanud töötasu vaid neljal korral ja sellestki vaid ühel korral kutses kinnitatud töötasu (07.2019 2000 eurot, 02.2020 1260 eurot, 03.2020 eurot, 04.2020 eurot). Kaebaja ei vaidlusta nimetatud asjaolu. Kuigi kaebaja väidab, et tema aasta töötasu maksti tagantjärgi 2021. aasta aprillis ja juunis, viidates väljamaksetele tema kontole 24.04.21 summas 7000 eurot ja 10.06.21 kogusummas 8120 eurot, märgib PPA põhjendatult, et nimetatud summad ei ole MTA-s deklareeritud töötasudena. Lisaks on PPA välja toonud, et kaebaja kontolt kanti 2021. a aprillis ja juunis väidetavalt töötasuna saadud maksed lühikese ajaperioodi jooksul edasi kolmandatele isikutele (makseselgitused „laen“ ja „kingitus“) ning kaebaja kontojääk oli juba juuni lõpus vaid 195,21 eurot. Asjaolu, et väidetavad töötasu maksed tehti alles peale seda, kui kaebaja sai teadlikuks elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusest, samuti kirjeldatud rahade liikumine konto väljavõttel, kinnitab kohtu hinnangul kahtlust, et väidetavad töötasu maksed tehti kaebajale nö tagantjärgi ja fiktiivselt ning üksnes eesmärgiga näidata vastustajale elamisloa tingimuste täitmist. Sellises olukorras ei saanud vastustajal tekkida veendumust, et tegemist on ka tegelikult kaebaja töötasuga ning PPA järeldas õiguspäraselt, et kaebaja tegelik töötasu ei taga kaebaja toimetulekut Eestis.
31.Kohtule on veenev, et töötasu mittemaksmine või selle vähemas määras maksmine või tagantjärgi maksmine (lubatust vähem) ei võimalda välismaalasel võõras riigis toime tulla. Ka kaebaja on ise kaebuses märkinud, et loobus Eestis registreeritud elukohast majandusliku seisundi tõttu. Seega on kaebaja sisuliselt tunnistanud, et majanduslik seisund ei võimaldanud tal Eestis toime tulla. Nimetatu omakorda tähendab, et kaebaja puhul esines alus tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks VMS § 180 lg 2 p 1 alusel. Asjaolud, et CapOne Research OÜ-l on maksuvõlg, ettevõte oli käibemaksukohustuslane alates 01.04.2017 kuni 23.09.2020 ning alates 2019. a I kvartalist on ettevõttel käive sisuliselt puudunud ja esitamata on mitme kuu ulatuses tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid, viitavad kogumis eeltooduga sellele, et ettevõte ei ole ka edaspidi suuteline tagama kaebajale Eestis toimetulekuks vajalikku töötasu. Seejuures tähendab asjaolu, et CapOne Research OÜ-l on maksuvõlg summas 3590,65 eurot (seisuga 09.07.2021), omakorda seda, et esines alus tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks VMS § 180 lg 2 p 2 alusel. Arvestades eelviidatud elamisloa andmisest keeldumise aluste esinemist, on PPA tunnistanud õiguspäraselt kaebaja elamisloa kehtetuks kooskõlas VMS § 135 lg 2 p-dega 2 ja 4.
32.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kuigi iduettevõttes töötamine ei näe ette töötasu suurust, ei väära see asjaolu, et ettevõttel peab olema palgafond, millest makstav töötasu 16(17)
võimaldab töötajal igapäevase eluga välisriigis toime tulla (eluase, toit, olme jne). Eelnevast järeldub, et sellist toimetulekut ei ole kaebaja tööandja suuteline tagama. Arvestades kaebaja tööandjaks oleva ettevõtte maksuvõlga, probleeme töötasude deklareerimisel ja deklaratsioonide esitamisel, samuti käibe puudumist, on PPA järeldanud õiguspäraselt mh ka seda, et CapOne Research OÜ tegevust ei saa käsitada vajalikuna Eesti majanduse arendamisele.
33.Kohus märgib, et kuna haldusakti õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda selle andmise hetke seisust (HKMS § 158 lg 2 ls 2), ei saanud vastustajal otsustamisel aluseks olla kohtule 30.11.2021 esitatud ning vaidlustatud otsuse kuupäevast hilisema kuupäevaga dokumendid, mistõttu jätab kohus need tõenditena tähelepanuta (HKMS § 62 lg-d 2 ja 6).
34.Eelnevast lähtudes leiab kohus, et kuna PPA-l esinesid ülaltoodud alused elamisloa kehtetuks tunnistamiseks, on vaidlustatud PPA otsus õiguspärane ning kaebus jääb rahuldamata. Sellest tulenevalt puudub alus ka PPA vaideotsuse tühistamiseks. Asjaoludest ei nähtu, et vaideotsus rikuks eraldi kaebaja õigusi.
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulude nimekirja ega menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.