X kaebus Eesti Töötukassa 24.09.2021 otsuse nr 321000227 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema 17.09.2021 esitatud taotlus uuesti läbi.
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.02.2022 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 16.09.2021 määrusega nr 2-21-10982 jäeti võlausaldaja X (kaebaja) poolt võlgniku Hemaly Group OÜ vastu esitatud pankrotiavalduse alusel ajutine pankrotihaldur pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 41 alusel nimetamata ja lõpetati pankrotiavalduse menetlemine ning tuvastati, et võlgnikul on tööõigussuhtest tulenev täitmata kohustus kaebaja ees summas 6325,23 eurot. Kaebajale selgitati, et määrusega on tal võimalik pöörduda töötukassa poole hüvitise saamiseks töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 21 lg 1 p 4 alusel.
2.Kaebaja esitas 17.09.2021 Eesti Töötukassale (vastustaja) avalduse tööandja maksejõuetuse hüvitise määramiseks.
3.Vastustaja tegi 24.09.2021 otsuse nr 321000227, millega määras tööandja maksejõuetuse hüvitise kaebajale. TKindlS § 20 lg 3 alusel loeti hüvitamisele kuuluva töötasu summaks kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu summas 1500 eurot (500 x 3).
4.Kaebaja esitas 15.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 27.10.2021 määrusega menetlusse nõuetes Eesti Töötukassa 24.09.2021 otsuse nr 321000227 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1(5)
Kaebaja seisukoht
5.Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 5.1 Hemaly Group OÜ ei tasunud töötasusid, mille peale sai 13.07.2021 esitatud kohtule avaldus pankrotimenetluse algatamiseks. Kohtult tuli 16.09.2021 määrus, et pankrotimenetlust ei algatata, kuid kaebajal on õigus saamata jäänud töötasu osas pöörduda töötukassasse. 5.2 Vastav avaldus sai esitatud, kuid kaebaja ei ole nõus otsusega hüvitatava summa osas. Saamata jäänud töötasu on 6325,23 eurot, kuid hüvitamisele kuulus 1500 eurot. 5.3 Ei saa aru, et kui Töövaidluskomisjoni avaldus on menetlusse võetud, esitatud kõik vajalikud dokumendid, tehtud otsus (küll kompromissiga), kus tööandja kinnitab omapoolsete maksete mitte tegemist, siis peavad olema veel dokumendid, mis tõestavad antud olukorda. Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu järgmistel põhjendustel. 6.1 TKindlS § 22 lg 1 ja 11 annavad vastustajale õiguse tuvastada hüvitise summa põhjendatust, mis eeldab ka eraõiguslike asjaolude tuvastamist, sest tööandja ja töötaja vaheline suhe on eraõiguslik (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 otsus haldusasjas nr 3-19-15). Kui hüvitise maksmine sõltub eraõiguslikust asjaolust, võimaldab uurimispõhimõte (HMS § 6) seda välja selgitada ka haldusorganil. Asjaolu tuvastamine toimub haldusmenetluse ja vajadusel kohtumenetluse reeglite kohaselt. 6.2 Vastustaja ei jaga kaebaja seisukohta, et vastustajal tuli praeguse asja lahendamisel lähtuda üksnes jõustunud Töövaidluskomisjoni otsusest ja Harju Maakohtu määrusest. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 otsuses haldusasjas nr 3-19-15 on vastustajal seega õigus ja kohustus avalduse saamisel sisuliselt kontrollida, kas tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmise õiguslikud ja faktilised eeldused on täidetud, sh kas taotletav summa on põhjendatud. 6.3 Vastustaja hinnangul ei tõenda Töövaidluskomisjoni otsus ega Harju Maakohtu määrus kaebaja töösuhtest tulenevaid nõudeid tööandja vastu kogusummas 6325,23 eurot. Viidatud menetlustes ei analüüsitud nimetatud summa põhjendatust. Tõendite kogumist, uurimist ja hindamist ei ole toimunud töövaidluskomisjonis ega kohtus. Töösuhtest saamata jäänud töötasude summades leppisid pooled kokku, mille Töövaidluskomisjon ka kinnitas. 6.4 Kaebaja poolt 17.09.2021 esitatud avalduse kohaselt on kaebajal saamata jäänud töötasu summas 6325,23 eurot. Nõude suuruse tõendamiseks esitas kaebaja Töövaidluskomisjoni määruse ja Harju Maakohtu määruse. Esitatud töölepingust ja selle lisast nähtuvalt töötas kaebaja ajavahemikul 1.04.2017-4.10.2018 ettevõttes Hemaly Group OÜ ning alates 2.01.2018 oli tema töötasu 500 eurot (bruto). Eeltoodud tasu suurust kinnitab ka väljavõte Maksu- ja Tolliametile deklareeritud töötasudest ja kaebaja poolt Töövaidluskomisjonile 10.10.2018 esitatud avalduses kirjeldatu. 6.5 Kaebaja töösuhe lõppes töölepingu lõpetamise teatise kohaselt 4.10.2018, seega arvestatakse kolme viimast töötatud kuud perioodi juuli-september 2018 eest, st 500 x 3 = 1500 eurot. Eesti Töötukassa 24.09.2021 otsusega määrati kaebajale TKindlS § 20 lg 3 järgi hüvitiseks kolme kuu saamata jäänud brutotöötasu kogusummas 1500 eurot, mis on määratud õiguspäraselt. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid tõendeid, et talle oleks makstud töötasu suuremas ulatuses, kui seda kajastavad Maksu- ja Tolliameti andmed, avaldus töövaidluskomisjonile, pangakonto väljavõte ja tööleping koos lisadega.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Kaebaja taotleb tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmist. Asjaoludest nähtuvalt töötas kaebaja ajavahemikul 1.04.2017 kuni 4.10.2018 ettevõttes Hemaly Group OÜ (registrikood 2(5)
14034592). Kaebaja töötasu alates 2.01.2018 oli 500 eurot (bruto) (Töölepingu tingimuste muutmine). Tööandja jättis talle selle aja jooksul maksmata töötasu ja puhkusetasu, mis kaebaja poolt töövaidlusasjas esitatud arvestuste kohaselt oli 6662,07 eurot. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 04.12.2018 määrusega töövaidlusasjas nr 4-1/2090/18 kinnitati kaebaja ja Hemaly Group OÜ vahel kompromiss, milles pooled leppisid kokku, et kaebaja nõue Hemaly Group OÜ vastu on 6325,23 eurot, mille Hemaly Group kohustus tasuma kaebajale graafiku alusel. Harju Maakohtu 16.09.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-10982 on tööandja kuulutatud maksejõuetuks. Määruse kohaselt algatati pankrotimenetlus kaebaja avalduse alusel ning avaldusest tulenevalt oli Hemaly Group OÜ-l töösuhtest tuleneva täitmata kohustus kaebaja ees summas 6325,23 eurot.
9.Vaidlus seisneb selles, kas vastustaja 24.09.2021 otsus on õiguspärane osas, milles kaebajale hüvitatavaks summaks loeti 1500 eurot. Kaebaja leiab, et hüvitatav summa oleks pidanud olema 6325,23 eurot.
10.Töötuskindlustuse eesmärgiks on mh töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral (TKindlS § 2). Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on üheks töötuskindlustuse hüvitise liigiks (TKindlS § 5 p 3). Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja on kindlustatud TKindlS § 3 lg 1 tähenduses ja kaebaja taotleb selliste tasude hüvitamist, mille hüvitamist TKindlS § 20 lg 1 võimaldab.
11.TKindlS § 19 järgi on tööandja selle seaduse tähenduses maksejõuetu mh kui kohus on teinud PankrS § 15 lg-s 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või PankrS § 27 lg-s 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse. Menetlusosalised ei vaidle, et Harju Maakohus on 16.09.2021 teinud PankrS § 15 lg-s 41 sätestatud määruse.
12.TKindlS § 21 lg 1 p 4 järgi esitab tööandja maksejõuetuse korral töötukassale hüvitise taotlemiseks avalduse töötaja, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud sama seaduse § 19 p 3 alusel. TKindlS § 21 lg 12 järgi lisatakse avaldusele tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid ning töötaja kinnitus nõude suuruse kohta. TKindlS § 21 lg 2 p 21 järgi on tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavateks dokumentideks tööandja maksejõuetuks tunnistamise korral sama seaduse § 19 p 3 alusel ametlikult kinnitatud ärakiri PankrS § 15 lg-s 41 või § 27 lg-s 41 nimetatud kohtumäärusest.
13.Puudub vaidlus, et kaebajal oli õigus TKindlS § 21 lg 1 p 4 järgi esitada vastustajale avaldus tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks. Sellise avalduse on kaebaja esitanud, taotledes saamata jäänud töötasu hüvitamist summas 6325,23 euro ulatuses.
14.TKindlS § 20 lg 1 järgi hüvitab töötukassa töötajale tööandja maksejõuetuse korral enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu, enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu ja enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. TKinldlS § 20 lg 3 kohaselt makstakse saamata jäänud töötasu hüvitist kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutopalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel, lg 4 alusel makstakse töötajale saamata jäänud puhkusetasu hüvitist kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel. TKindlS § 20 lg 5 kohaselt makstakse töötajale töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitist kuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutopalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
15.TKindlS § 22 lg 1 sätestab, et töötukassa vaatab tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates. TKindlS § 3(5)
22 lg 11 järgi jätab töötukassa hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu.
16.Eelviidatud TKindlS sätetest nähtub, et töötukassa ülesandeks on hüvitise määramise otsustamisel kontrollida taotletava summa põhjendatust. Juhul kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu, jätab töötukassa hüvitise määramata. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 6 sätestab haldusorgani uurimispõhimõtte: haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seega on vastustaja ülesandeks hüvitise määramise otsustamisel välja selgitada hüvitise maksmist mõjutavad asjaolud, sh taotletava summa põhjendatus.
17.Kohus nõustub vastustajaga, et asja lahendamisel ei pidanud vastustaja lähtuma üksnes jõustunud Töövaidluskomisjoni määrusest ja Harju Maakohtu määrusest. Tallinna Ringkonnakohus on oma 28.06.2019 otsuses haldusasjas nr 3-19-15 punktides 13.1-13.2 selgitanud, et: „Töövaidluskomisjoni otsus ja Harju Maakohtu määrus olid kohustuslikud üksnes pooltele, mitte Töötukassale (TvLS § 59 lg 2; TsMS § 463 lg 2 ja § 457 lg 1). Töötukassa ei olnud menetlusosaline töövaidluskomisjonis ega viidatud tsiviilkohtumenetluses ning need organid ei teinud lahendeid Töötukassa, vaid üksnes B OÜ ja S.A Suhtes“. /.../. „Töövaidluskomisjoni otsus ja Harju Maakohtu määrus olid vaidlusaluses haldusmenetluses dokumentaalsed tõenduid (HMS § 38 lg 1; vt ka HKMS § 56 lg 2 ja TsMS § 272 lg 2). Tegemist ei ole praegusel juhul ette kindlaksmääratud jõudu omavate tõenditega vaid tõenditega, mida nii haldusorgan kui ka halduskohus hindavad koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-863, p 26).
18.Kaebaja poolt esitatud 04.12.2018 Töövaidluskomisjoni määrusest nr 4-1/2090/18 nähtub, et kaebaja ning Hemaly Group OÜ on kokku leppinud, et kaebaja nõude suuruseks töövaidlusasjas jäi 6325,23 eurot, mille tööandja kohustus kaebajale tasuma graafiku alusel kolme maksega. Vastab tõele, et nimetatud määrusest iseenesest ei tulene, millise hüvitisega oli tegemist. Seda ei tulene ka Harju Maakohtu 16.09.2021 määrusest tsiviilasjas nr 2-21-10982. Seega ei tõenda Töövaidluskomisjoni määrus ega Harju Maakohtu määrus iseenesest seda, et kaebajal oli tööandja vastu nõue summas 6325,23 eurot. Vastustajal oli õigus ja kohustus kontrollida kaebaja poolt esitatud taotlust sisuliselt.
19.Kaebaja poolt Töövaidluskomisjonile 22.10.2018 esitatud nõude täpsustuse kohaselt koosneb tema nõue 2017 aastal saamata jäänud töötasust brutosummas 3290 eurot ja 2018 saamata jäänud töötasust jaanuari, veebruari, augusti, septembri ja oktoobri kuu eest brutosummas 3000 eurot ning puhkusetasust summas 372,07 eurot. Nõude kogusumma oli 6662,07 eurot. Nagu nähtub 28.12.2017 sõlmitu töölepingu muudatusest, siis oli kaebaja brutotöötasu alates 02.02.2018. aastast 500 eurot kuus. Töösuhe kaebajaga lõppes 04.10.2018 aastal TLS § 89 lg 1 järgi koondamisega.
20.TKindlS § 20 lg 1 ja 3 kohaselt on tööandja maksejõuetuse korral töötajale makstava saamata jäänud töötasu suuruse maksimaalne määr töötaja viimase kolme kuu brutotöötasu suurus. Seega, kuivõrd kaebaja brutotöötasu suurus oli 500 eurot, siis on vaidlustatud otsuses õigesti loetud hüvitamisele kuuluvaks brutotöötasu suuruseks 1500 eurot, st hüvitist on arvestatud perioodi juuli –september 2018 eest. Kaebajal puudub õigus nõuda TKindlS § 20 lg 3 alusel saamata jäänud töötasu hüvitamist 2017 aasta eest (kaebaja arvestuste kohaselt 3290 eurot) ja 2018 aasta eest enam kui kolme kuu brutotöötasu ulatuses (kaebaja nõue 2018 aasta eest kokku 3000 eurot). Seega on vaidlustatud otsuses loetud kaebaja saamata jäänud töötasu hüvitiseks põhjendatult 1500 eurot bruto.
21.Kuivõrd kaebaja ei ole vastustajale 19.10.2018 esitatud avalduses ega ka 22.10.2018 nõude täpsustuses tuginenud asjaolule, et tal on saamata TLS § 100 lg-s 1 sätestatud ühe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis töölepingu TLS § 89 lg 1 ülesütlemise tõttu, siis kohus nimetatud asjaolu ei käsitle. Samuti ei ole kaebaja vastustajale esitatud avalduses nõudnud saamata jäänud 4(5)
puhkusetasu hüvitamist. Ka kohtule esitatud kaebuses leiab kaebaja, et Töötukassa 24.09.2021 otsus on õigusvastane, kuivõrd kaebaja poolt saamata jäänud töötasu suurus oli 6325,23 eurot, kuid töötukassa otsustas hüvitada töötasu vaid summas 1500 eurot.
22.Eeltoodust tulenevalt olen seisukohal, et Töötukassa 24.09.2021 otsus nr 321000227 vastab seadusele ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd vaidlustatud otsuse tühistamiseks ei ole alust, siis jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.
MENETLUSKULUD
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.