Xi kaebus Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna 29.11.2021. a õppeprodekaani otsuse tühistamiseks ja apellatsiooni uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks
3.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Ülikooli eripedagoogika eriala bakalaureuseõppe kolmanda aasta tudeng X esitas 28.12.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse sotsiaalteaduste valdkonna õppeprodekaani 29.11.2021. a otsuse tühistamise ja apellatsiooni uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuetes. Kaebuse kohaselt on asjas poolte vahel vaidlus õppeaine „Jõukohase õppe alused“ (ainekood HTEP.01.044) 01.11.2021 õppetulemuse „mitteilmunud“, määratud eksamikorralduse ja eksami sooritamise aegade osas.
2.Kaebaja on varasemalt pöördunud halduskohtu poole kaebusega haldusasjas nr 3-21-666, milles Tartu Halduskohus rahuldas 14.01.2021. a otsusega Xi kaebuse Tartu Ülikooli 17.12.2020 korraldusega tehtud noomituse ja 22.03.2021 korraldusega eksmatrikuleerimise peale. Kohtuotsus haldusasjas nr 3-21-666 ei ole käesoleva kohtumääruse tegemise seisuga jõustunud.
3.Käesolevas asjas on kaebuse aluseks kaebuse kohaselt järgmised asjaolud:
3.1.2021/2022 sügis sessioonõppe eripedagoogika õppekavas oli ette nähtud õppeaine „Jõukohase õppe alused“ läbimine, nagu ka 2020/2021 õppeaasta ainekavas. Kaebajal ei olnud võimalik eksamit nimetatud õppeaines sooritada 2020/2021 õppeaasta jooksul tulenevalt haldusasjas nr 3-21-666 vaidluse all olnud vastustaja otsustest ja vastustaja esialgsest seisukohast mitte lubada kaebajat eksamile enne kohtuotsuse jõustumist asjas nr 3-21-666.
3.2.Tartu Ülikool otsustas siiski 24.09.2021 pakkuda kaebajale õppeaines „Jõukohase õppe alused“ eksami tegemise võimalust 25.10.2021 või 28.10.2021. Kaebaja vastas vastustaja ettepanekule, et pakutud ajad ei sobi talle.
3.3.Tartu Ülikool teatas 25.10.2021. a e-kirjaga kaebajale, et kaebaja saaks õppeaine „Jõukohase õppe alused“ eksamit sooritada ajavahemikul 26.10.-01.11.2021 kaebajale sobival kellaajal Näituse 2 auditooriumis.
3.4.Kaebaja vastas vastustajale, et talle ei sobi pakutud eksamiajad. Kaebaja pakkus välja eksami ajaks 05.02.2022, sest viimane eksam sügissemestril on 22.01.2022 ja pärast seda saaks kaebaja keskenduda õppeaine „Jõukohase õppe alused“ eksamiks õppimisele. Kaebaja palus võimaldada eksam sooritada Moodle’i keskkonnas samadel tingimustel, nagu oli teistel üliõpilastel.
3.5.Tartu Ülikool jäi 29.10.2021 e-kirjades seisukohale, et kaebajal on võimalus eksam sooritada auditoorselt hiljemalt 1. novembril ja täpsema kellaaja saab üliõpilane kokku leppida õppejõu Mari Pärnaga.
3.6.Tartu Ülikooli eripedagoogika õppekava programmijuht teavitas kaebajat 03.11.2021, et kuna ta ei tulnud eksamit sooritama, vormistati hindamise protokoll ja sinna märgiti „mitteilmunud“. Kaebajal on õigus ühele korralisele järeleksamile, mida ta saab teha 04.02.2022 kell 15.00, tulles Mari Pärna kabinetti.
3.7.Kaebaja esitas 15.11.2021 Tartu Ülikooli õppeprodekaanile apellatsiooni, milles taotles õppeaines „Jõukohase õppe alused“ õppetulemuse „mitteilmunud“ kustutamist ja tühistamist ning järeleksami aja 04.02.2022 kell 15.00 tühistamist. Kaebaja nõudis apellatsiooniga võimaldada sooritada eksam õppeaines „Jõukohase õppe alused“ kokkuleppel 2021/2022 kevadsemestril Moodle’i keskkonnas.
3.8.Tartu Ülikooli õppeprodekaan jättis 29.11.2021. a otsusega apellatsiooni rahuldamata. Õppeprodekaan leidis, et ÕKE p 59 alusel oli põhjendatud tulemus „mitteilmunud“, kuna kaebaja ei ilmunud hindamisele, samuti ei ole alust tühistada määratud kordushindamise aega. Õppeprodekaan leidis, et eksami sooritamise keskkond määratakse aine õppejõu poolt, arvestades nii Eesti Vabariigis kui Tartu Ülikoolis vastaval ajal kehtivaid regulatsioone, ja hetkel ei ole põhjust korraldada 04.02.2022 planeeritud kordushindamist Moodle’i keskkonnas. Kohtu seisukoht
4.Kohus saab aru, et kaebaja soovib kaebusega vaidlustada Tartu Ülikooli 03.11.2021. a otsust, millega määrati kaebajale õppeaine „Jõukohase õppe alused“ eksamiajaks 04.02.2022 ja eksami kohaks Näituse 2. Samuti saab kohus aru, et kaebaja nõuab 01.11.2021. a õppeinfosüsteemi sisse kantud õppetulemuse „mitteilmunud“ tühistamist. Kaebaja õigusi ei ole kohtu hinnangul eraldiseisvalt rikkunud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna 29.11.2021. a õppeprodekaani otsus, mida saab käsitleda kui vaideotsust, mille vaidlustamiseks halduskohtus on sätestatud piirangud (HKMS § 45 lg 4). Kohus tõlgendab seetõttu kaebust, lähtudes kaebaja tegelikust tahtest HKMS § 2 lg 4 kohaselt. Kohus saab aru, et kaebaja eesmärk on saavutada õppeinfosüsteemi 01.11.2021 sisse kantud õppetulemuse „mitteilmunud“ kustutamine ning eksami õppeaines “Jõukohase õppe alused“ tegemine 05.02.2022 Moodle’i keskkonnas. Seega on kaebaja nõueteks 01.11.2021. a õppetulemuse tühistamine ja Tartu Ülikooli kohustamine määrata uus eksamiaeg.
5.Kohus leiab, et Xi kaebus kuulub tagastamisele.
6.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 37 on sätestatud igaühe õigus haridusele. Halduskohtu arusaamisel on kohtulik kaitse isikule tagatud põhiõiguse järku õiguste riive korral.
7.Kohtupraktikas on lubatavaks peetud halduskohtus tühistamiskaebusega vaidlustatavaks haldusaktiks vandetõlgi eksami komisjoni otsuseid (RKHK 28.02.2005. a otsus asjas nr 3-3-1-8704) ning pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjoni otsuseid (halduskolleegiumi 30.05.2000. a otsus asjas nr 3-3-1-20-00, p 1). Riigikohus on märkinud, et taoliste eksamite tulemustest sõltub isiku võimalus realiseerida põhiseaduslikku õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (PS § 29), mistõttu peab isikul olema sellise õiguse riivamise korral võimalus kohtulikuks kaitseks. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium pidanud võimalikuks tühistamiskaebusega vaidlustada gümnaasiumi riigieksami (kirjand) tulemust (05.03.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-97-08, p 10), kuna isikule, kes ei ole mõnda valitud riigieksamitest positiivse tulemusega sooritanud, gümnaasiumilõputunnistust ei anta, siis toob mitterahuldav eksamitulemus kaasa gümnaasiumi lõpetamata jätmise, millega võidakse riivata mitmeid isiku põhiõigusi (nt PS §-s 29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning põhiseaduse §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele). Kokkuvõtvalt on Riigikohtu seisukoht olnud, et halduskohtus on vaidlustatavad sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel (04.03.2013. a otsus nr 3-3-1-68-12, p 16).
8.Halduskohtus ei ole seega kinnistunud kohtupraktika järgi vaidlustatavad kõik haridusalased otsustused, vaid üksnes need, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise. Seetõttu on lubatav kaebusega halduskohtusse pöörduda ülikoolist eksmatrikuleerimise korral või negatiivse eksamitulemuse vaidlustamiseks, kui see võib kaasa tuua õpingute katkemise (vt nt Tartu Halduskohtu 16.08.2018. a otsus asjas nr 3-18-1629 ja Tallinna Halduskohtu 26.08.2020. a otsus asjas nr 3-20-1264).
9.Kohus leiab, et käesolevas asja vaidluse all olev õppetulemus ja eksamikorraldus ei saa mõjutada kaebaja võimalusi haridustee jätkamisel või võib mõjutada kaebaja õpinguid üksnes vähesel määral, sest õppetulemus „mitteilmunud“ ei põhjusta kaebaja õpingute katkemist ning vastustaja ei ole piiranud uue eksami aja ja koha kindlaksmääramisega ebamõistikult kaebaja juurdepääsu hariduse omandamisele. PS §-st 37 tuleneb küll igaühele õigus haridusele, kuid õppeprotsessis tehtud haridusasutuse otsustused on halduskohtus vaidlustatavad piiratud ulatuses (Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2021. a määrus asjas nr 3-20-2667, p 6). Praeguse vaidlusega seotud vastustaja otsused ei takista kaebaja juurdepääsu Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi omandamisele ega tingi haridustaseme omandamise lõpetamist, mistõttu ei ole kaebaja suhtes tehtud Tartu Ülikooli otsused kohtus vaidlustatavad.
10.Kaebusele lisatud e-kirjavahetusega on tõendatud, et vastustaja pakkus kaebajale eksami sooritamiseks esmalt 25.10.2021 või 28.10.2021 ning seejärel ajavahemikku 26.10.-01.11.2021 (25.10.2021. a kell 16.19 e-kiri, tl 10). Nimetatud ajavahemiku raamesse jääb ka nädalavahetus, mistõttu ei ole vastustaja eksamiaega määranud üksnes tööpäevadel, kui kaebajal võis olla raskendatud töö tõttu eksamile ilmumine. Kaebaja eksamile nimetatud ajavahemiku jooksul ei ilmunud ning nõudis 29.10.2021. a vastustajale saadetud e-kirjades eksami sooritamise võimaldamist 05.02.2022 Moodle’i keskkonnas. Kaebaja leidis, et ta ei tule põhjendatult aine eksamile vastustaja pakutud aegadel, kuna ta ei saa keskenduda enne sügissemestri lõppu 22.01.2022 õppeaine „Jõukohase õppe alused“ õppimisele ja tema eksam peab toimuma samadel tingimustel, nagu see oli 06.11.2020 ja kaebajat tuleks kohelda võrdselt teiste üliõpilastega.
11.Olenemata hinnangust, kas vastustaja määras ajavahemiku 25.10.-01.11.2021 kaebajale eksami sooritamiseks õiguspäraselt või mitte, siis on kaebajal õigus õpinguid Tartu Ülikoolis jätkata ning kaebajale on määratud õppeaines „Jõukohase õppe alused“ uueks korduseksami ajaks 04.02.2022. Vaidlus puudub, et kaebajal tuleb õppeaines eksam sooritada. Kohus saab aru, et kaebajalt ei nõuta uuesti õppeaine läbimist ja hindamisele pääsemise eelduste järeletegemist. Ka mõjuval põhjusel korralisele hindamisele ilmumata jätnud üliõpilasel on õigus õppekava haldava instituudi juhi või õppekava haldava valdkonna õppeprodekaani või otsusel läbida korraline hindamine õppejõu määratud ajal õppeaine toimumise semestrile järgneva kahe semestri jooksul. Seega, isegi, kui kaebajal esines mõjuv põhjus eksamile ilmumata jätmiseks, on õppejõul õigus määrata uus eksamiaeg.
12.Tartu Ülikooli 28.05.2021. a määrusega nr 3 vastu võetud „Õppekorralduseeskiri“ (ÕKE) punkt 59 kohaselt märgitakse vastava päeva protokolli „mitteilmunud“, kui üliõpilane ei ilmu valitud päeval hindamisele. ÕKE punkt 60 järgi märge „mitteilmunud“ tühistatakse, kui üliõpilane ei ilmunud hindamisele mõjuval põhjusel ja esitab õppekava haldava instituudi juhile või õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile viie tööpäeva jooksul alates hindamisest mõjuva põhjuse kohta tõendi. Vastavalt ÕKE punktile 61 loetakse üks hindamiskord kasutatuks eeskirja punkti 87.3.3 mõttes, kui üliõpilane jättis hindamisele ilmumata mõjuva põhjuseta. ÕKE punkt 87.3.3 kohaselt eksmatrikuleeritakse ülikooli algatusel üliõpilane õppeprorektori korraldusega õppeprodekaani esildise alusel ühes õppeaines neljal korral. Seega on kaebajal õigus õppeaines eksamit sooritada veel korduvalt ning asjaolu, et 01.11.2021 kanti õppetulemusena ÕIS-i sisse „mitteilmunud“, ei takista kaebajal haridustee jätkamist.
13.Kohtu hinnangul puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda vastustajalt eksami sooritamist temale meelepärases vormis. Vastustaja otsustas, et eksam tuleb kaebajal sooritada auditoorselt. Kaebusele lisatud 2021/2022 ainekava (kaebuse lisa 7) järgi kujuneb õppeaine „Jõukohase õppe alused“ lõplik tulemus kirjaliku eksamitöö sooritamisel vähemalt hindele „E“ ja eksam pidi toimuma ainekava kohaselt tõepoolest Moodle’i keskkonnas õppeinfosüsteemis ettenähtud aegadel. Kuna kohtu arusaamisel ei pidanud aga kaebaja läbima õppeainet „Jõukohase õppe alused“ uuesti ning vastustaja määras kaebajale eksamiaja väljaspool korralisi eksamiaegu, siis võis vastustaja nii eksami aja kui toimumise koha osas uuesti otsustada, millises vormis saab kaebaja eksami õppeaines sooritada. Kohtu hinnangul on vastustajal autonoomsus otsustada, millises vormis õpe toimub. Hariduse omandamist võib seejuures pigem takistada ülikooli otsust korraldada õppimine üksnes distantsõppe vormis (veebis). Kohtupraktikas on lubatud põhikoolis õppijatel vaidlustada kooli distantsõppele suunamise käskkirju (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2021. a määrus asjas nr 3-21-2476). Samas haridustasemest sõltuvalt erinevad PS §-s 37 sätestatud õiguse ulatuse ja avaliku võimu positiivne tegutsemiskohustus – mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused (Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2021. a määrus asjas nr 3-20-2667, p 6). Vaatamata sellele, kas üliõpilasel kui iseseisva õppimise oskusega õppijal on õigus vaidlustada ülikooli määratud õppevormi, ei ole praegusel juhul kaebaja õigusi ilmselgelt saanud riivata vastustaja otsus võimaldada kaebajal eksam sooritada auditoorselt. Kaebajal puudub õigus nõuda eksami sooritamist veebis Moodle-i keskkonnas.
14.Kohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt käesolevas asjas kaebeõigus Tartu Ülikooli otsuste vaidlustamiseks ja vastustaja kohustamiseks. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Isegi, kui kaebeõigust jaatada, on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ja kaebaja esitatud dokumentidele tuginedes, kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, mistõttu võiks kohus kaebuse tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastustaja otsused eksami aja ja koha osas ei ole ebamõistlikud. Asjaolu, et kaebaja õpib sessioonõppes, ei tähenda, et eksamiaega ei tohi määrata muule ajal kui nädalavahetusel (ÕKE punkt 6). Kuigi kaebaja soovis eksamit sooritada 05.02.2022, saab ta seda teha üks päev varem, reedel 04.02.2022.
15.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le 4. Kuna kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 alusel, siis ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot tagastamisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.