Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Agata Tarraste Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
23.01.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.03.2022 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Valgevene kodanik X (sünd. xxxx Valgevenes) saabus 03.12.2021 Valgevenest Leedu Vabariiki D-liiki viisaga töötamise eesmärgil. Isik saabus Eestisse 13.12.2021 samuti töötamise eesmärgil.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 26.12.2021 kinni mootorsõiduki, mida juhtis X. Sõidukil puudusid ülevaatus ja liikluskindlustusleping. Sõiduki pagasiruumis oli Bolt kulleri söögikott, mille sees oli toit. Politsei andmebaasis puudusid igasugused andmed isiku ja tema viibimise kohta Eestis. Vestlusel selgus, et isik töötas Eestis ebaseaduslikult, st tal puudusid nii kehtiv lühiajalise töötamise registreering kui ka Eesti D-liiki viisa. Isik osutas Bolti toidukulleri teenust. PPA lõpetas ennetähtaegselt isiku lubatud viisavaba viibimisaja. Alates 26.12.2021 viibis isik Eestis ebaseaduslikult. Isikule tehti lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks 10 päeva jooksul. Isik nõustus Eestist 10 päeva jooksul lahkuma. Samuti kohaldati tema suhtes 1 aasta 6 kuu pikkust sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile. Lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks võeti tema pass hoiule. Isik ilmus 30.12.2021 politseisse, esitas Valgevenesse
tagasisõidupileti, lubas enne 05.01.2022 Eestist vabatahtlikult lahkuda ja lahkumisest teada anda. Isik lahkumisest ei teavitanud ja PPA pidevale ühenduse võtmisele ei vastanud.
3.PPA pidas 21.01.2022 kinni mootorsõiduki, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus. Juhiks oli X. Isik väitis küsitluse käigus, et Valgevene miilits on teda Lukašenko vastase tegevuse eest pikemat aega taga kiusanud. Ta on osalenud miitingutel ja jaganud lindikesi. Seetõttu ei saanud ta Eestist lahkuda. Isik esitas samal päeval rahvusvahelise kaitse taotluse, mis võeti vastu. Isik peeti 21.01.2022 kl 19.27 kuni 48 tunniks kinni ja paigutati kinnipidamiskeskusesse.
4.PPA esitas 22.01.2022 Tallinna Halduskohtule välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
4.1.On alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks, sest isik saabus Eestisse 13.12.2021, aga esitas taotluse 21.01.2022, kui sai teada, et teda saadetakse sundkorras Eestist välja. Isikul oli juba 26.12.2021 ja 30.12.2021 võimalik taotleda PPA-lt rahvusvahelist kaitset. Rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Seega on isik oluliselt viivitanud sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset ja teinud seda moel, mis annab põhjuse kahelda tema usaldusväärsuses.
4.2.Kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja isikuga täiendava intervjuu läbiviimiseks. PPA on teostanud VRKS § 15 lg-s 1 sätestatud toimingud. Lisaks peab PPA vastavalt VRKS § 18 lg-le 2 kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid.
4.3.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna on alust arvata, et tema suhtes esineb põgenemisoht. Isik ei teinud varem tema suhtes läbi viidud illegaalimenetluses politseiga koostööd, muutis küsitluse käigus pidevalt ütlusi ega täitnud kaasaaitamiskohustust. Isik eiras lahkumisettekirjutust, asus end varjama ning jätkas Eestis illegaalselt töötamist ja viibimist. Seega on alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi ta olla PPA-le kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja võib põgeneda endale sobivasse riiki. Samuti ei täidaks mitme järelevalvemeetme korraga kohaldamine eesmärki, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isikul puudub õigus Eestis viibida, kuna tal ei ole viisat ega elamisluba.
4.4.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse läbiviimiseks või isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki.
PPA jäi istungil oma taotluse juurde.
6.X selgitas, et ei esitanud varem rahvusvahelise kaitse taotlust, sest soovis asuda legaalselt elama Eestisse ja taotleda viisat, kuid tal polnud selleks aega. Valgevenes on paljud meeleavaldustel osalenud isikud vangi pandud ja otsitakse varjupaika Euroopas. Ka isik sai teada, et Valgevene miilits oli käinud 10.12.2021 ja 15.12.2021 tema vanaema juures läbiotsimisi tegemas ja teda taga otsimas, sest ta oli vanaema juurde sisse kirjutatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(4)
3-22-177
7.VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA tugines taotluse esitamisel VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5. Nimetatud sätete kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 järgi hinnatakse välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 1) välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega.
8.Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku puhul esineb põgenemisoht. Esiteks näitab seda asjaolu, et isik ei ole täitnud lahkumisettekirjutust ega lahkunud Eestist talle antud tähtaja jooksul, kuigi ta lubas seda teha ja käis lahkumist PPA-s kinnitamas. See näitab, et isik ei ole valmis vabatahtlikult PPA nõudmisi täitma, vaid võib oma huve silmas pidades neid eirata. Teiseks nähtub põgenemisoht ka selles, et isik on juba püüdnud end PPA eest varjata, kui PPA kontrollis asjaolu, kas isik on riigist lahkunud. See võimaldab järeldada, et isik ei pruugi ka praegusel juhul jääda PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses kättesaadavaks, vaid püüab end varjata, et enda võimalikku väljasaatmist takistada. Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine suure tõenäosusega tõhus. Ka isikut tõendava dokumendi hoiule võtmine ei pruugi isiku põgenemist takistada, arvestades Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust.
9.PPA selgitas, et isiku suhtes algatati rahvusvahelise kaitse menetlus ja tema suhtes viidi juba osad menetlustoimingud läbi, kuid menetluse läbiviimine eeldab veel isiku esitatud andmete ja tõendite ning tema väidete usaldusväärsuse kontrollimist, vajadusel isikult täiendava teabe kogumist. Seega peab isik olema PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses kättesaadav.
10.Kohus nõustub PPA kahtlusega, et isik võib olla esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse enda lahkumiskohustuse täitmise takistamise eesmärgil. Isik viibib Eestis juba üle kuu aja, kuid ei ole pöördunud varem PPA poole rahvusvahelise kaitse taotlusega. Isik ei avaldanud soovi saada rahvusvahelist kaitset tema esimesel kinnipidamisel ja lahkumisettekirjutuse tegemisel, vaid avaldas nõusolekut riigist lahkuda ja hankis ka tagasisõidupiletid. Samuti ei taotlenud isik varjupaika esimeses turvalises riigis, s.o Leedus ega ka Lätis, kust ta läbi liikus. Isikul ei ole õigust valida riiki, kus ta soovib varjupaika taotleda, vaid see tuleb esitada esimeses turvalises riigis kohe riiki sisenedes. Isik on kinnitanud PPA-le, et tema eesmärgiks oli leida tööd ja jääda riiki legaalselt elama. Samas pidi isik aru saama, et viisa on tähtajaline ja selle lõppedes tuleb tal riigist lahkuda. Seega ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse kohese esitamata jätmise põhjused usutavad. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kui isikul oleks ka tegelikult esinenud rahvusvahelise kaitse vajadus, siis ta oleks avaldanud valmisolekut riigist lahkuma ja ostnud tagasisõidupiletid. Need asjaolud näitavad, et isiku vajadus rahvusvahelise kaitse järele ei ole eluliselt usutav, vaid otsitud eesmärgil, et enda väljasaatmist riigist takistada. Arvestades isiku eesmärki – jääda
3(4)
3-22-177
Euroopasse ja leida siin tööd, on usutav, et kinnipidamiskeskusest vabanedes asuks isik enda võimalikku väljasaatmist takistama ja end PPA eest varjama.
11.Isiku kinnipidamist ei ole põhjust pidada antud juhul ebaproportsionaalseks abinõuks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
12.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks.
13.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.